Ester Oras (2007) Retsensioon Maie Remmeli raamatule ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" Maie Remmeli raamat ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ilmus 2007. aastal välja antuna kirjastuse Argo poolt. Raamatu kogumahuks on 222 lehekülge, millest 8 lehekülge moodustab kasutatud kirjanduse loetelu (kokku 128 nimetust) ning teine 8 lehekülge hõlmab mitmete tabelitega varustatud lisade osa. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, viiest peatükist ning kokkuvõttest, sisaldades mitmeid illustratiivseid jooniseid ja kaarte.
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...?
Mõned aastad tagasi sooviti ajakirjandusse viisakust juurde ja prooviti kehtestada reegleid, mis karistaksid solvajaid, kuid sõnavabadust peeti oluliselt tähtsamaks kui vähemuste tunnete kaitsmist, sest meie meedia on demokraatlik. 1.5. Uudis keelekujundajana Ajakirjandus on üks osa, mis aitab meie keelel säilida ja areneda. Ajaleht toetab uute sõnade keeles muganemist. Palju on pööratud tähelepanu ajalehekeelele, sest me võtame selle lugedes märkamatult omaks. Keel võimaldab kodanikul ennast väljendada. Inimesed erinevad oma keelelistelt võimetelt. Kui toimetused koosnevad erialase ja keelelise väljaõppeta inimestest, siis kahjustab see meie emakeelt, sest vale keelekasutus on kui nakkushaigus hakkab külge. Väga kiiresti kasvavad ja vahetuvad uued võõr- ja tsitaatsõnad. Neid tuleb nii palju, et need ei jõua eestipärastuda, meie keelega kohaneda. Segab slängikasutus kui ajalehekeelde sobimatu.
3)Vilde eurooplus Vilde eurooplus tähendas mitte ainult isiklikku kohalolu ja soovi leida eluõhtuks sobiv elupaik Euroopas, vaid ka kirjaniku loomingu jõudmist Euroopa keeltesse. 4)Eesti draama tõus ja August Kitzberg, tema elu ja looming (näidendid "Tuulte pöörises", "Libahunt", "Kauka jumal") August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855. Ta käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Hiljem läks ta koos oma vennaga Pööglesse, Maie kooli elama. Kitzberg pidas mitu ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg. Kitzberg elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule.
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Tõnu Trump II 414 620 2350 Toomas Parve II 223 620 2160 Toomas Rang II 225 620 2154 Toomas Ruuben II 418 620 2354 Uko Umbleja II 321 620 2114 Uljana Reinsalu tööleping peatatud Uljas Tamm Raja 15 - 235 620 3544 Ülo Nurges II 320 620 2116 Ülo Remmel II 306 620 2107 Urve Madar II 416 620 2358 Vadim Kimlaychuk II 305 620 2109 Vadim Pesonen Raja 15-226 620 2258 Vaike Pukk Raja 15 - 229 620 2257 Valeri Kozevnikov II 413 620 2358 Valeri Kravets II 411 620 2369
Tõnu Näks II 310A 620 2119 Tõnu Trump II 414 620 2350 Toomas Parve II 223 620 2160 Toomas Rang II 225 620 2154 Toomas Ruuben II 418 620 2354 Uko Umbleja II 321 620 2114 Uljana Reinsalu tööleping peatatud Uljas Tamm Raja 15 - 235 620 3544 Ülo Nurges II 320 620 2116 Ülo Remmel II 306 620 2107 Urve Madar II 416 620 2358 Vadim Kimlaychuk II 305 620 2109 Vadim Pesonen Raja 15-226 620 2258 Vaike Pukk Raja 15 - 229 620 2257 Valeri Koževnikov II 413 620 2358 Valeri Kravets II 411 620 2369 Varje Vain Raja 15 -225 620 2325 Vello Kukk II 317 620 2111
tsensuurisõelast võimalike vähimate kadudeta läbi lohistada” (Karja 2001: 373). 1944. aasta sügisel, teise nõukogude okupatsiooni hakul tegutses Eestis 4 riikliku ja 7 kohaliku alluvusega teatrit; neist Tallinna Töölisteater nimetati ümber Riiklikuks Noorsooteatriks. Sõja järel, kuni 1949. aastani võib rääkida nn. järel- eesti ajast (määratluse on käibele võtnud Madis Kõiv ja seda laiendanud Maie Kalda – Kõiv 1999: 273; Kalda 2001: 572) – perioodist, mil eksisteerisid ja toimisid veel sõja- 26 eelsed kultuurimustrid ja -kogemused. Teatris avaldus see mh. repertuaaripildis: lavastati palju dramaturgiat, mida oli mängitud enne sõda, samuti rahvusklassikat; ka nõukogude näidendite hulgast valiti kunstiküpsemaid teoseid. Maailmaklassikast lõi Kaarel Karm, kes oli juba sõja eel pälvinud tähelepanu oma Shakespeare’i rollidega, 1945. aastal „Estonias” Andres Särevi
osalauseteks. Osalausete ühendamise viisi järgi jagunevad liitlaused rindlauseiks ja põimlauseiks. RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks. Mets mühiseb ja kägu kukub. Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav: Maie mängis Marega malet, Ants Augustiga ,,Aliast". Nagu koondlauses ei panda ka rindlauses sidesõnade ja, ning, ega ja või ette koma: Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud. Vastandavate sidesõnade aga, kuid, ent, vaid ette pannakse koma: Rebane oli kaval küll, kuid Jänku-onu ta kätte ei saanud. Emil ei läinud isa juurde, vaid põgenes värkstuppa. Kui sidesõna osalausete vahel pole, kasutatakse nende ühendamiseks tavaliselt koma:
mehega. Koondlause korduvad liikmed omavahel. nt. Oma Lõuna-Eesti reisil käisime Viljandis, Võrtsjärve ääres, Otepääl ja Põlvas. Rindlause osalaused üksteisest. nt. Sina küsid, mina vastan. Põimlause osalaused üksteisest. nt. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest. nt. "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus. Kiilud, sh üte ja hüüund. nt. See poiss, räägitakse, on väga andekas. NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta. nt. Tule palun kohe siia! NB! Hüüdsõna, millele ei lange tunderõhku, ei eraldata komadega. nt. Oh seda Ainot küll! Osa lauselühendeid. nt. Verbita lühendid: Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes. nt. Järeltäiendiks olevad lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata,
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et
ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Romantilised tegelased:
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: univisioon@gmail.com. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Raamatu peategelased olid: Mäeotsa Peeter Pint, tema naine Anne, tütar Maie, poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud. Seega teine kosilane Erastu Enn oli potensiaalseim isa silmis Maiele. Maie aga ei võinud silmaotsas Ennu kannatada. Enn oli küll jõukas mees ja ta isa oli valla-ametis. Külajuttude järgi oli ta oma sõrme kaotanud liisuvõtmise ajal, mida Maie valeks pidas. Peale selle oli Enn üks suur uhkeldis ja kavalpea
Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Ühes pisikeses lõigus on väga ilusti öeldud, et nii eetikas kui ka poliitikas on keskne koht praktilisel tegevusel. Me võime õppida eetika teooriaid, lugeda ja arutleda, ometi ei saa me voorusi õppida neile vaid mõeldes, isegi kui pühendaksime nende õppimisele terve oma elu. Nii on ka sotsiaaltöös. Me õpime oma valitud
Teose analüüs Lugesin Lydia Koidula poolt kirjutatud raamatut ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola,,. Tegevus selles raamatus toimub 19. sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis. Peetrile mulk ei meeldi ja teeb kõik, et Maie ikka Ennu võtaks. On veel teisigi kosilasi, kes kõik Maiet tahavad, sest ta olevat oma küla kõige ilusam neiu. Maie ja Märt üritavad välja mõelda varianti kuidas kokku saada ja Ennust lahti saaks. Lõpuks laheneb kõik hästi, kuna Märt on tark ja talle tuli ideaalne idee. Ta oli nõus tangu ostma, mis Mäeotsa Peetrile väga meeldis
Räägib Pearuga kraavi kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel raske seal liikuda. VI Nelipühad, karjapoiss Eedi, Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub, et Andres on väga tugev peremees), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola- leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X Töö tegemine talvel, Mai läks ära, Pearu ja Andrese vaidlus, ärplemised, Pearu piiriaia lõhkumine, Krõõt ja sead XI Mari, hobuste koplist väljalaskmine, Pearu ja Andrese esimene tüli, leppimine, Pearule meeldib Krõõt rohkem kui ta enda naine XII Raske töö, Pearu salajane abi ei millegi eest, Juss ja Mari XIII
Gottfried von Herderi (1744–1803) tegevusel, kes töötas aastatel 1764–1769 Riias pastorina. Pärast naasmist Saksamaale avaldas Herder kaheköitelise antoloogia "Volkslieder", mis muuhulgas sisaldas ka eesti rahvalaulude tõlkeid saksa keelde. Herder oli kirjavahetuses August Wilhelm Hupeli jt kohalikke olusid hästi tundva- te baltisaksa haritlastega. 2 Looduskujundite kasutamist baltisaksa haritlaste teostes vaatleb Maie Kalda artik- kel "Holtzi, Mannteuffeli ja Jannseni loomad" (2004: 31–43). 244 poliitiline tähendus.3 Eestlaste loodussuhte manifesteerimisenäiteks võib tuua katke Oskar Looritsa teose "Eesti rahvausundi maailmavaade" peatükist "Suhtumine looduselle". Nõndaviisi on kujunend soomesugu rahvaste usundi võib-olla kõige veetlevamaks jooneks just suur ja sügav l o o d u s t u n n e kuni harda ja anduva austuseni
*Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Kui n
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil?
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kevadine jutuajamine Talv on lõpuks ometi läbi saanud :A . Käisime looduses :Y . Õppeaasta lõpuks tuleb meil matemaatikas eksam :O :( Peeter arvas, et saab kindlasti viie :S :O Maie tegeles :M . Matemaatikaga on tal :( Peeter : P lohutas Maiet mitte olema :( Oleme täna :) :Y Eksam on alles kahe nädala pärast :A. Peetril on alati :D . Nii on hoopis lõbusam lugeda. Talv on lõpuks ometi läbi saanud . Käisime looduses . Õppeaasta lõpuks tuleb meil matemaatikas eksam . Peeter arvas, et saab kindlasti viie. Maie tegeles Matemaatikaga on tal . Peeter lohutas Maiet mitte olema . Oleme täna Eksam on alles kahe nädala pärast. Peetril on alati Emoticonid ehk smileyd ehk emotikonid Paraku ei saa tekstina hästi väljendada tundeid või emotsioone. Selle puuduse korvam
Hingamiseks on lõpused, kus verd rikastatakse hapnikuga. Süda koosneb kojast ja vatsakesest ning vereringe on suletud. Luustikku kuuluva: koljuluud, selgroog, roided ja uimeluud. Neil on selgmine närvisüsteem nagu kõikidel selgroogsetel. Kalad on lahksugulised loomad. Viljastamine on kehaväline. (Kokkuvõte) 15 Kasutatud kirjandus: (Galileo) http://kanal2.ee/pluss/video/?id=16078 (Kala hingab lõpustega) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 92 (Kalaliigid erinevad välimuselt) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 99 (Kala välisehitus) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 88-90 (Kalad vajavad kaitset) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 103
Eetika ja moraal. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/et/eetika/eetika-moraal, (külastatud 09.10.2014) 5. Moraal. Wikipedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Moraal, (külastatud 12.10.2014) 6. Eetika. Wikipedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Eetika, (külastatud 12.10.2014) 7. Eetikaveeb. Eetika ja moraal. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/et/eetika/eetika-moraal, (külastatud 15.10.2014) 8. Maie Tuulik. „Eetika ja moraal“. Tallinn: Ilo, 2002.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
