Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maie Remmel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
remmel, maie, paradigma, müstika, müstilis, mainib, lugedes, teaduses, karjala, aladele, kandis, geomeetria, astronoomia, sirkel, joonlaud, saavutuste, öelnudgiptus, pseudoteadus, hüpoteesid, uurimine, luulekogu, polüfooniline, karneval, äng, argo, illustreeritud, loodusesse, teisalt, kirjaoskus, maastikuarhitektuur, kunst, hüdrodünaamika, saunEster Oras (2007) Retsensioon Maie Remmeli raamatule ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" Maie Remmeli raamat ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" ilmus 2007. aastal välja antuna kirjastuse Argo poolt. Raamatu kogumahuks on 222 lehekülge, millest 8 lehekülge moodustab kasutatud kirjanduse loetelu (kokku 128 nimetust) ning teine 8 lehekülge hõlmab mitmete tabelitega varustatud lisade osa. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, viiest peatükist ning kokkuvõttest, sisaldades mitmeid illustratiivseid jooniseid ja kaarte.
(Ehasalu 2008). Sellest tulenevana võib defineerida propagandat kui levitustööd, et võita inimesi enda poolele. Ideede ning vaadete laialdast meediasse paiskamist, et inimesed eelistaksid vastavat objekti. Minu uurimistöös on see objekt mõni erakond, mis oma loosungeid jagades poolehoidjaid meelitab. Propagandat võib tõlgendada ka teisiti. ,,Erakonnad turustavad reklaami vahendusel mõtteid ja ideesid - nägemust." Propagandaks võib lugeda ka reklaami nagu arvas Renee Remmel. Tema tõlgendaks seda sõna positiivse suunitlusega. Propagandana mõistab ta siis pigem ainult enda ideede levitamist kõige tavalisema reklaami näol (Remmel 2009). Arvamuste kokkuvõtteks tuleb propagandale omistada definitsioon, mis omaks eelnevatest pool ning kokku liites peaks saama üpriski tõese tulemuse tänapäeva mõistes. See tähendab, et propaganda on senini levitustöö, kuid tähtis osa sellest kuulub kindlasti ka reklaami alla. 1.2
Selliseid asju on meeldivam lugeda. Põnev oli ka tutvustus normaalteadusest (Kuhn). Normaalteadus tähendab mingil ajal ja mingis teadusvaldkonnas valitsevat ja üldtunnustatud teadmiste ja teooriate süsteemi, mida esitatakse vastava aja teadusõpikutes või teadusklassikute teostes. Seda süsteemi on Kuhn hakanud nimetama ka paradigmaks ja see termin on muutunud üldkasutatavaks. Normaalteaduse perioodid annavad teadlastele võimaluse arendada teooria üksikasju. Töötades paradigma raames, enesestmõistetavate eelduste alusel, saavad nad teha nõudlikku ja vajalikku eksperimentaalset ja teoreetilist tööd, mis viib vastavuse paradigma ja tegelikkuse vahel veelgi kõrgemale astmele. Normaalteadus ei tohi paratamatult olla ülearu kriitiline. Kui kõik teadlased teeksid kriitikat oma kogu aeg tehtava töö põhiraamatu kohta, ei jõutaks üldse detailse tööni. Autor nimetab Kuhni relativistiks, kuigi Kuhn ise eitab end seda olemast
kaasajal võimalik nautida erinevaid teaduse loodud hüvesid. Ma pean siin silmas televisiooni, mobiilsidet, internetti jne. Eessõnas on autor märkinud: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta kellelegi ,kes teda arusaamisega loeb, naudingut pakuks." Pean kahjuks tõdema, et sarnaseid mõtteid ma mõelnud ei ole, aga lugedes LFT- d elasin ma läbi tugeva katarsise ja vaim on tänu sellele oluliselt avaram. LFT on pannud mind huvituma ka teiste filosoofide materjalidest, et veel oma arusaamist filosoofiast laiendada. Mind ahvatleb see mõistmise rahuldus, mis kaasneb, kui tunned end aduvana midagi, mis suured mõtlejad on öelnud. Piltlikult öeldes võib seda võrrelda kosmosereisiga, kus sõidetakse tähtede vahel ja iga täht on kui filosoofi särav mõte. Filosoofiaga tutvuse algus tundub vähemalt sama ilus.
Kerttu Rakke " Iluasjake" SÜNDMUSED: Kogu raamatu tegevus algab Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, mil naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära. Marilyn on väga kurb, et mees niivõrd palju kodust ära on ning igatseb teda tõeliselt. Mingil hetkel muutub asi naise jaoks veidikene kahtlaseks ning ta isegi kahtlustab Jani enda petmises. Mida aeg edasi, seda halvemaks muutuvad ka paari omavahelised suhted ning Jan ei jõua peaaegu enam üldse koju. Jan aga üritab seevastu oma pikki eemalviibimisi kompenseeri
Gottfried von Herderi (1744–1803) tegevusel, kes töötas aastatel 1764–1769 Riias pastorina. Pärast naasmist Saksamaale avaldas Herder kaheköitelise antoloogia "Volkslieder", mis muuhulgas sisaldas ka eesti rahvalaulude tõlkeid saksa keelde. Herder oli kirjavahetuses August Wilhelm Hupeli jt kohalikke olusid hästi tundva- te baltisaksa haritlastega. 2 Looduskujundite kasutamist baltisaksa haritlaste teostes vaatleb Maie Kalda artik- kel "Holtzi, Mannteuffeli ja Jannseni loomad" (2004: 31–43). 244 Kadri Tüür, Timo Maran poliitiline tähendus.3 Eestlaste loodussuhte manifesteerimise näiteks võib tuua katke Oskar Looritsa teose "Eesti rahvausundi maailmavaade" peatükist "Suhtumine looduselle". Nõndaviisi on kujunend soomesugu rahvaste usundi võib-olla kõige veetlevamaks jooneks just suur ja sügav l o o d u s t u n n e kuni harda ja
saatis neile natuke raha, kuid hiljem ei teinud ta sedagi). Kurt Vonnegut „Tapamaja, korpus viis“ I 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Jooni oma tekstis alla romaani põhimõte. Selles sõjaromaanis jutustab Vonnegut sõja tegelikust olemusest ja Dresdeni pommitamisest. Raamatu alguses mainib Vonnegut, et ta ei kujuta sõda kui mõnd kangelasliku seiklust, vaid ta kujutab seda nii nagu tegelikult on. Romaani peategelaseks on Billy Pilgrim, kes suudab ajas rännata. Kord on ta sõjas, teine kord jällegi Tralfamadori planeedil, siis jälle Dresdenis sõjavangina või haiglas hulluna. Nii läbib romaan kogu Billy eluloo. Lisaks veel jutustab romaan täpsemalt Dresdeni pommitamisest ning sellest kohutavast vaatepildist, mis avanes Billyle
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et
veeres oli minu jaoks pigem nagu kirjeldus ta elust, kuidas ta ise vaatas kuidas ta elu allamäge hakkas veerema aga ei teinud midagi selle päästmiseks. Vaesus oli raamatus nagu üks läbiv teema aga see oli minu jaoks rohkem nagu olustiku jaoks. Ma kasutan palju sõna "nagu", millega mulle tuleb meelde mu kirjanduse õpetaja sõnad "Kas nagu on või ongi?" Siinkohal minu jaoks "nagu on", sest mulle endale tundub, et ma ei mõista kõike. Suure tõenäosusega mõne aasta pärast uuesti lugedes arvan ma raamatust ja tegelastest hoopis teistmoodi, äkki ma ei pea Makari halvas mõttes meeleheitlikuks ja Varvarat õigesti tegutsenuks.
Essee raamatu põhjal ,,Me peame rääkima Kevinist" Tänapäeval leidub palju raamatuid, mis on seotud just eripedagoogika teemaga. Lugedes neid raamatuid saame aimu teiste inimeste läbielamistest ning avastame enda jaoks midagi uut. Lugedes Lionel Shriveri romaani avastasin enda jaoks teist tüüpi tundeid kui tavaliselt ning ei osanud otsustada kellele lõppude lõpuks kaasa tunda. Raamat ,, Me peame rääkima Kevinist" mõjutas mind tohutult ning muutis minu seniseid seisukohti. Raamatu peakangelased panid mind mõtlema, et elus ei tasu vastu võtta otsuseid lihtsalt seetõttu, et me kardame kedagi
Liisu oleks võinud ka olla üks ematüüpidest, kes jagas oma elutarkust ja andis noortele nõu. Tema arvamus oli, et olgu mees kes teab kui hea, teda ikka tüki paremaks teeb naine ja seda rääkis ta oma kogemuste põhjal. ........................................................................................................... 16 2.1.3 Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola................................................................16 Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu. Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on õnne üle otsustajaks isa, kes algul tütre heaolust teps mitte ei hooli. Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas'' oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma vastumeelse mehekandidaadiga ja enesel polnud selles mingit sõnaõigust, samas oma
Aga tänapäeval ei imesta selle üle peaaegu keegi. Kõige kummalisem on see, et kogu romaan on ju tegelikult pihtimus. Aga kellele? Raamatust võib välja lugeda, et Angelole, kuid samas ei saadeta neid kirju ära. Justkui kirjutataks iseendale. Võibolla oma süümepiinade leevendamiseks või hoopis oma mõtete korrastamiseks, enese leidmiseks. Mõtete kirjapanek on väga kasulik, eriti siis, kui on vaja lahendada mingi probleem või kui on midagi südamel. Seda raamatut lugedes tundus, et päevikupidaja süda läks küll kergemaks. Mingid lahendused ta leidis. Mind mõjutas see ka nii palju, et mõtlesin suisa ise oma mõtteid paberil lahkama hakata. On ju sageli segaseid hetki ja tundeid, millest võibolla kohe aru ei saa. Mõnest mõttest või tundest ei suuda ega või aga kellelegi rääkida. Aga paber kannatab kõike ja selle saab teiste silmade eest ära peita või isegi hävitada. Nii et kirjutamine pole üldse paha mõte. Eriti hea on võtta keegi isik, kellele
EWst. Selle pildi juurde kuuluvad ka mitmesugused ajaloolised isikud ja nende puhul samamoodi asetatakse nad neile kinnistunud olukordadesse, mida rahvas kõige enam teab. See võte, mida Kivirähk kasutab, võiks kõige lihtsamal moel nimetada liialdamiseks. See muudabki selle ajalookäsitluse nö pingevabamaks ja vabastab ta kannatuse koormast. Kaheldamatult on tegemist tõsiste sündmustega, mis tõid palju kannatusi eesti rahvale, kuid neid jutte lugedes võib nendest mingit lõbu tunda. Igaljuhul on tegemist sellise huumoritraditsiooniga, mida Eestis seni tunduvalt vähem kasutati see oli jõhkram, teravam, absurdsem, sürrealistlikum, seotud musta huumoriga. Need lood tõukuvad ka minigtest teistest kultuuris ringlevatest tekstides, imagodest või filmidest. Ennekõike rahvakultuuris ringlevatest materjalidest. Seal ühendatakse täiesti erineva tasandi märgid, isikud, protsessid. Näiteks paneb ta Poola allveelaeva juhiks
See on ka Marilyni üheks sagedaseks tegevuseks. Teose kirjutamisega alustas Kerttu 2001. aasta detsembris, kuna temaga võttis ühendust K-Kirjastus, kes oli välja andnud Kadri Kõusaare "Ego" ning Kaur Kenderi raamatu "Check out". Nende ideeks oli saada oma autorite sekka kõik vähegi kõmulisemad Eesti autorid. Lepiti kokku, et aprilliks valmib midagi. Raha, mis honorariks pakuti, ei olnud kaugeltki väike. Sellest 15 000 sai autor isegi avansiks. Kodus lepingut lugedes hakkas Kerttu aga oma otsuses kahtlema: nimelt oli lepingus punkt, mis keelas tal avaldada pärast raamatu ilmumist poole aasta jooksul mõnda uut raamatut uus oleks vana müüginumbreid kahandanud. Kuna lepingus polnud kirjas, millal raamat täpselt ilmub, arvutas ta pisut ja avastas, et alguses suurena paistnud summa ei olegi terve aasta peale jagatuna enam nii suur. Tema kuupalk oli tollal 6000 krooni. Ainus võimalus midagi teenida oli anda välja mingi raamat enne lepingujärgset
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust. Kuna tegemist on osaliselt ka krimiromaaniga, siis sai see minu valikus määravaks. Raamatuga olin rahul ja see ei valmistunud mulle pettumust. Raamat algab tavalisel päeval, kus on kohe fookuses jällegi tavaline pere - isa Jon, ema Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb
E. Petrone ,,Marta varbad”- igapäevaelu rõõm. "Maia lood" Kertu Saks- igapäevaelu ja õnnelikud hetked. H. Karm ,,Ingli valgus”- pimedushirmust ülesaamiseks soovitab vanaema tal koguda valguspilte. T.Selli ,,Rõõmus Miia” – miia teeb igapäevaseid asju, kui ta kurb on siis joonistab ta kurvakolli. Emaga koos viiakse kurvakoll postimajja. Missugused on raamatud, milles peategelaseks poiss? (autorid, teosed, lühiiseloomustus) L. Remmel ,,Timm ja tema tegemised”- igapäevaelu lood. H. Käo ,,Mina, emme ja teised”- poiss räägib oma elust isata. I. Tomusk,,Tere, Volli!”- pahandused lihtsalt juhtuvad. Õhtujutu tunnused. rahustav ja lõdvestav,kergesti ette loetav või jutustatav,pigem lühike tervik, kerge koomika, toetab lapse arengut (sõnavara, õpetlikkus) Nimetage 7 õhtujuturaamatut koos autoritega. 1. Olivia Saar ,,Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat“ 2. Juhan Saar„Õhtujutud“3. Bob Hartman„Unejutud“
Romaani keskseks teemaks on Nipernaadi olemus ning tema rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste paikade. Filmi vaadates tundus mulle aga, et peamine tähelepanu ei ole suunatud mitte niivõrd Nipernaadi isiksusele, kuivõrd tema vabaduse otsinguile. Minu arvates oli filmis kasutatud rohkem sümboleid. Samuti leidub mõningaid erinevusi ka Nipernaadi tegelaskujus Tõnu Kark ei vasta raamatus kirjeldatud tegelasele, kuigi mängib oma osa päris hästi. Raamatut lugedes kujutasin ma Toomast ette kui omapärast inimest, kes täienes ja selgines järk-järgult. Alustas ta ju parvepoisina ning lõpetas intelligentse kirjanikuna. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Nipernaadis oleks nagu kaks poolt romantik ja tõsine inimene. Tema lahutamatu kaaslane oli kannel, mida ta tihti mängis ja igal pool endaga kaasas kandis. Igas novellis leidus tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks teadis ta kauneid
puhastesse värvipindadesse ära. Mida Burgess mitte ei tee. Ta paneb lugeja stereotyypreaktsioonide abil alguses jälestama (pätt=paha), siis mõistma (klassika=hea), siis mõistvalt jälestama või otsustusvõimetult kõõluma (klassikafännist pätt=heapaha? pahahea? oih...). Eks neil ole muidugi kergem, kes ise klassikat ei armasta ja kelle jaoks see mingi näitaja pole. Eelmiste arvustajate väiteid "üks parimaid raamatuid, mida lugenud olen" lugedes tekib kergesti kahtlus, et see lugemus pole just kuigi suur. Oli ju natuke huvitav, aga mitte midagi erilist. Imelik släng segas algul kõvasti. Kõik need "gavariitamised", "kritshaitamised" ja "toltshokid" mõjusid üsna häirivalt, niikaua kuni ära harjus. Filmi näinutele tõesti midagi erilist juurde ei anna; imelik küll, aga film järgib raamatut üsna täpselt. "Raamatud on jälle moes" - sari hiilgab lollaka kujundusega, aga käesolev
absurdsust. Romaan peegeldab siiski veendumust, et mõlemal pool piiri leidub tundlikke hingi, kes otsivad üksteist, kuid nende teel tuleb ette enese ja teiste loodud takistusi. 3 3. TEOSE PÕHISÜNDMUSED, TEGELASED Teose alguses esitletakse oma saatusega rahulolevaid tegelasi. Peategelane Taavi Valk on kohanenud, heal järjel insener, tema isa Arnold aga kannab oma kodumaa kaotuse hirmusid endaga kaasas. Arnold on oma tütre Maie tütrega Piaga kodus, ent ootamatult hakkab tööle sireen, mis väljendab ohtu ning tuleb evakueerida. Paanikas Arnold põgeneb tütretütrega keldrisse varju. Arnoldile meenuvad seigad sõja-ajast, mil ta oli kaotanud oma parima sõbra. Mõne aja pärast sireen lakkab ning trepist üles minnes ootab ukse taga Arnoldi poeg Taavi. Taavi vaid naerab nende üle, sest ei mõista isa hirmu sõjasündmuste ees. Olukord laabub õnnelikult, sest sireeni käivitumine oli eksitus.
oli kirelduste järgi kole ja hirmus nagu allmaailm Kreeka mütoloogiast. Ferimontlasi kirjeldati koolnutega väga sarnaselt ja oli kõhedusttekitav lugeda, kuidas poisid sellisel hirmsal maal ühte väga-väga tähtsat ülesannet täitsid, millega ka täiskasvanutel võiks raskusi olla. 19 Hinnang teosele Mina annaksin teosele kindlasti kümme punkti kümnest! Teos hoidis mind otsast lõpuni enda küles kinni nagu võlujõuga. Lugedes ei olnud mul aega isegi haigutada, raamat oli liiga huvitav. Soovitan seda raamatut kõigile, kellele meeldib ulme-ja õudus-stiilis raamatud. See on ka minu lemmik raamat, vähemalt õudukatest, kui mitte üle kõige. 20 Autori sõnum Ma arvan, et autori sõnum oli, et kõik ei pruugi olla nii nagu alguses paistab- alates praekanaga sama maitsega jäätisest ja lõpetades laste „röövimisega“. Simmu käis maalt lapsi võtmas, et Floriaanlased saaksid
vaevaks selgitada, sest selles elava autori jaoks on kõik argipäevane iseenesestmõistetav. ,,Puhastuses" kogeme eesti keelt ja kultuuri ja pärandit nagu seda kogeb ehk Oksanen (ja tuhanded väliseestlaste järglased ümber maailma) Zara kaudu tüdruk, kes õppis eesti keelt teises keeleruumis, kes tõlkis liitsõnad ja vanasõnad enda keelde, kellele esiemade maa kombed tundusid tollase kodumaa omade kõrval kummastavad ja seetõttu mällusööbivad. Raamatut eesti keeles lugedes ilmselt ei märkagi, kui palju on tekstis eesti luuletusi ja laule. Meeletult palju. Ja tõlkes kõlavad nad tõepoolest kaunilt ja kummaliselt, kasvõi nii lihtsad fraasid nagu ,,eestlane olen ja eestlaseks jään, vabaks, vaarisa moodi" või ,,piip oli suus ja kepp oli käes /---/ kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda" (,,he had a pipe in his mouth and a stick in his hand /---/ those, who couldn't read, were pulled by the hair" kõlab nagu nonsenss.)
Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus............................................................................................................................4 Keel..................
Sisukokkuvõte Raamat "Kuu külm kuma" algab sõnadega: Elas kord... ...kuus miljardit sada kuuskümmend kolm miljonit kaheksasada kaheksakümmend viis tuhat nelisada üheksateist inimest pisikesel planeedil nimega Maa, kus iga kuu suri USAs 42 815 inimest liiklusõnnetustes, kus aasta jooksul suri Inglismaal ja Walesis 11 500 naist rinnavähki, kus igal aastal suri Indias 300 000 inimest vähki, kus Hiinas oli selleks ajaks SARSi surnud 349 inimest, Iraagi sõjas kes-teab-kui-palju inimesi ning kus üldse suri igal aastal rohkem kui 50 000 000 inimest (6 300 000 neist südamerabandusse ning 4 300 000 kopsupõletikku). Kuid sina ei olnud surnud. Sina olid elus. Miks ometi? See lühike raamatu algkatkend iseloomustab romaani "Kuu külm kuma" keskse tegelase Mione arutelu elu üle. Mione on neljateistkümneaastane Taisse õppima sõitnud tüdruk, kes teeb pidevalt valikuid suhetes, tuleviku otsinguis, elamises ja suremises. Raamatu põhiline arutelu toimub läbi Mione silmade, kus ta
Diana Leesalu Maarja Jürgens Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aasta
ei jaksa" ja "leeri lähed et / kunagi saada / oma rõõsa printsipojaga / roosamannavahulist / seebikapulma / või sest pastor / on pandav". Aga võtke raamat kätte ja lugege ise edasi, soovitan soojalt. See on nooruslik teos ja samas küpselt irooniline praeguste noorte elu eri tahkude suhtes. Näiteks veel: "pärast seksime / sellesama kontidesse jäädvustatud mjuusika / rütmis püüdlikult ilusti / nagu teeks eksamit nagu keegi hindaks". Lugedes saame muu hulgas nii üht kui teist teada noorpoetessi põlvkonna meeleolude kohta. Marko Mägi Andra of the Roads, nagu tõlkis poetessi nime juba kuulus Tallinna-poeet Jürgen Rooste, on oma seitsmeteist eluaasta kohta hea raamatu teinud. Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas. Eesti
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9........................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE INSTITUUT MILLINE KUJU JA KELLE JAOKS ON SALVAROTE GIULIANO? Essee Tallinn 2019 Sissejuhatus Salvatore Giuliano (sündinud 1922.aastal surnud 1950.aastal) oli Sitsiilia elanik, ajaloos tundud kui Sitsiilia bandiit ja separatist, kes organiseeris 1.mai 1947. aastal massimõrva "Portella della Ginestra". Salvatore oli karmatu ja karismaatiline noormees. Tema kaasmaalased imetlesid ja austasid teda. Tema ideed ja vaatepunktid, mis seostusid Sitsiiliaga olid inspireerivad ja patriootilised. Siiski tema reputatsioon jääb üpriski vaieldavaks: Ühest küljest Salvatore andis raha ja sööki vaestele, abistas oma kaasmaalasi karmidel aegadel. Teisest küljest ta röövis rikkaid, selle jaoks, et aidata teisi; tapis süütu inimesi. Inimeste jaoks ta on nii mõrvar ja röövija, kui ka Robin Hood ja kangelane
ebatavalist merelooma kõnnivad käest kinni. Kindlasti teeb see illustratsioon raamatu paremaks mõista ning samuti ka huvitavamaks 4.2 Samuti on väga huvitav taanlase Jon Ranheimsaeteri illustratsioon Marianne Hanseni raamatule "Palle P ja pärl". Nähtaval illustratsioonil on väga palju detaile, mida sa kindlasti kohe esimese korraga ei märka. Ma usun, et eriti poistel oleks väga huvitav uurida erinevaid sõjariistu, samal ajal lugedes kaasahaaravat lugu seiklustega poisist. 4.3 Minu kriteeriumidele vastasid ka taanlase Rasmus Bregnhoi illustratsioonid oma raamatule "Lähme suure vennaga välja". Mulle meeldis illustratsioon, kus teose peategelane, väike vend istus pardi seljas, kes oli temast mitu korda suurem ja kus teised pardid kükitasid kuutides. Selline asi pole reaalsuses võimalik, aga pildil nägi see väga huvitav välja. Värvid olid kirkad. Samas ühel teisel samast raamatust pärit illustratsioonil,
suveõhtud, kalapüük, külv, lõikus, rehepeks, esimene armumine ning sellega kaasnev hingepiin. Arvan, et tänapäevaga võrreldes võivad teha sellised mälestused inimese õnnelikuks, olgugi, et nüüd loeb laps enda õnneks seda, kui tal on olemas uhke tahvelarvuti. Väga paljude noorte elust lõikas tollel ajal suure tüki rõõmu ja noorust ära sõda, mis andsid nendele noortele kibeda kooli, karmid mälestused, mille eest tuli maksta kallilt. Neid ridu raamatust lugedes tunnen, et iga inimene peaks olema tänapäeval tänulik, et ei ole sündinud sellisel karmil ajal. Smuul kirjutab, et ta peab Eesti noorema põlve emigrantlikest luuletajaist kõige andekamaks ja omapärasemaks Nõukogude-vaenulikku Kalju Lepikut, kellel oli välja kujunenud oma käekiri, oma nägu ja vihkamine. Siinkohal tooksin välja fakti, et kui “Jäine raamat” oleks ilmunu paar aastat varem, poleks seda suure tõenäosusega lubatud välja anda justnimelt nõukogude
veel tean ja oskan. Ma ei ole veel suureks kasvanud. Ma ei ole veel välja kasvanud. Ma ei hoia veel oiates kätega peast kinni. Mul ei ole veel keskeakriise, mida noorte inimeste väärtushinnanguid materdades leevendada. Ja ma tean, et vähemalt need, kellest ma kirjutan, usuvad mind. Ja minusse. See on piisav põhjus... ...aga mitte ainus. Teine põhjus on veel. Missioonitunne pole kindlasti mitte õige sõna, kuid on tõenäoliselt esimene, mis teile lugedes pähe võib tulla. Tegelikult on see lihtsalt soov näidata, millised tagajärjed mõnel puhtalt naljaviluks või igavuse peletamiseks genereeritud rumalal ideel võivad olla. Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev. Ma tahan näidata tagajärgi koos põhjustega ja raputada pisut
Antsla Gümnaasium Janar Kannimäe 12.a ,,MUST PRINTS" Iris Murdoch Uurimustöö Juhendaja: õp. Iri Reile Antsla 2008 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 Kas tegemist on realistliku või romantistliku romaaniga?...................................................4 IRIS JEAN MURDOCH......................................................................................................5 ,,MUST PRINTS"................................................................................................................7 LÜHIKE ÜLEVAADE SISUST..........................................................................................9 TEGELASTEST................................................................................................................12 Christian ........................................................................
Sedasama maja ning korterit 50, kus autor elas, peetaksegi raamatu korteri 50 prototüübiks. Artsibald Artsibaldovitsi Gribojedovi maja restorani juhataja eeskujuks oli päris kirjanike maja, Gribojedovi maja, restorani juhataja Iakov Danilovits Rozental, hüüdnimega Habe, kes oli sel töökohal 1925-1931. Bulgakovid olid mehega isiklikult tuttavad ning Jelena mainib teda isegi oma päevikus, mis loob sideme autori ja Artsibaldi vahel ja seletab, miks viimane oli võimeline õhust haarama, et just Peemot ja Korovjev on tema restorani külastama tulnud. Tegelaskuju Azazello, deemon Wolandi kaaskonnast. See nimi tuleb tõenäoliselt Vana Testamendi tegelase Azazeli nimest, kes on piiblis kirjas kui langenud ingel ja kes õpetas inimestele relvade ja ehete meisterdamist. Bulgakovi teoseski
Lugulaul idealiseerib Igorit kui vaprat rüütlit ja kujutab teda kui Venemaa eest võitlejat. Selle raamatuga tahtis autor suunata ühiskondlikku arvamust vürstide feodaalsete tülide vastu. Lugu oli samuti üleskutse venelastele kodumaa kaitsmiseks. · "Karutapja" tegevus hõlmab 12-13 saj, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. "Karutapjas on kajastatud veel sakslaste tulekut Läänemere aladele, liivlaste vanema Kaupo sõitu Rooma, saksa kivilosside ehitamist Ükskülasse jne. Karutapja on tegelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust. Tema kujus on väljendatud mõtet, et et rahva ja inimkonna teenimine on kõrgeim ideaal. "Karutapja" vastandtegelaseks on reetur Kangar, kes peab silmas vaid omakasu. Eeposes on väljendatud mõtet, et äraandmine toob ka äraandjale endale halba - lõpuks jääb Kangar üksi ja tema ei taha tegemist teha
annaabi.ee 
