50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
) Raamatu sisu on arusaadav ja õpetlik. Laps õpib selle raamatu kaudu kuulama, jutustama ja jutu kuulamise ajal tegema liigutusi. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Raamatut saab kasutada sõpruse teema juures. Samuti kui võtta sealt üks jutt, siis ka suvetegevuste juures või sportimisest (karu õpib ujuma). Samuti, kui teemaks on näiteks ilm, siis on hea kasutada seda juttu, mida tuleb ise pildi järgi jutustada. Neil piltidel on kujutatud erinevad ilmastikuolud. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud väikelastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Ma arvan, et raamat on sihtgrupile väga huvitav. Laps saab raamatu lugemise ja jutukeste kuulamise ajal ka ise aktiivne olla. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle väga meeldib selle raamatu kujundus. Eriti meeldib see, et raamatus on viis jutukest
oma noorsooromaanidega, on andnud välja kaks keskpärast kunstmuinasjuturaamatut ,,Koletise lugu" (2005) ja ,,Unekoer" (2006), mille kirjutamise ajendiks näib olevat pigem majandusbuumi ärakasutamine. Eriti koletise loo puhul on mindud disneyliku kommertstootega sarnanemise püüdluses üle piiri. Kümneid kordi läbikirjutatud motiivil raamatu üllitamisel ei paista olevat ühtki sügavamat põhjust (Müürsepp 2005b: 14). 1.6. Illustratsioon lasteraamatus Lasteraamat mõjub pildi ja sõna sümbioosina. Illustratsioonide olulisusest räägib tõsiasi, et tihtipeale mäletatakse raamatut just piltidel kujutatud tegelaste järgi, teadmata teksti autori nime. Näiteks Naksitrallid ja Sipsik on igal eestlasel silme ees ja tihtipeale imestatakse kuuldes, et Edgar Valter ei kirjutanudki neid raamatuid. Trükitehnika areng 1960ndatel aastatel viis anglo-ameerika maailmas värviliste lasteraamatute buumini. Lastekirjanduse kriitikud hakkasid uurima sõna ja pildi
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Igal pildid üks suur asi: õun, lelu, puu vms – pilt peaks olema väga lihtne, värvid selged, taust kindlasti hele ja ühevärviline. Raamat kui mänguasi. Fotoraamatud. Missugused raamatud sobivad lastele vanuses 1-2 aastat? pildil kujutatud lihtne, lapsesse puutuv tegevus; piltidel vähesel määral põnevaid pisiasju. Lause pikkus võiks olla 3-5 sõna. 80-90% raamatu sõnavarast peaks olema lapsele tuttav leheküljel paar-kolm lauset – mitte rohkem, kui lapsele pildi vaatamiseks aega kulub. Nt: pusleraamatud, loomalood, igapäevaelu, ,,Mina oskan ise”. Missugused teemad on väikelastekirjanduses valdavad? Esitage ka raamatunäiteid iga teema kohta. Loomalood ja taluteema: Häälega raamatud: „Taluhääled“, „Vihmametsa hääled“, „Tere tulemast, pardike!“ „Väike hääleraamat. Pardipojad“. Üllatustega (äraarvamisega) raamatud: sari „Kes ma olen“ („Kiisud ja kutsud“, „Loomalapsed“, „Taluloomad“)
Et inimene näeb kõike läbi valguse ja õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Sama objekti tajume erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi.
Et inimene näeb kõike läbi valguse ja õhu, tuleb ka pildis kõike kujutada valguse ja õhu kaudu. Sama objekti tajume erinevas valguses erinevalt ja seetõttu võib samast motiivist maalida palju erinevaid pilte. Tavalises päevavalguses ei näe me selgeid, teravaid piirjooni seetõttu kaotati maalist täpseid kontuure toonitav joonistus. Ka ei kasuta impressionistid kehade tugevat modelleerimist varjudega. Loobutakse nn. lokaaltoonidest (varem kaeti teatud osa pildi pinnast ühe ja sama värviga) looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi.
" rääkisin endamisi. Ma ronisin puu otsa ja otsisin õiget suunda. "Paistab, et see on õige suund, kuna samasugune puu paistab otse minu ees," rõõmustasin ma. Haarasin esimesest liaanist kinni ja püüdsin kätte saada teist liaani. Alguses see ebaõnnestus, aga pärast läks asi juba hõlpsamini. Olin juba poolel teel, kui tundsin järsku, et ma hakkan väsima. Ma püüdsin teha kiiresti, et jõuda kiiremini puu juurde. Aga see ei aidanud. Mu jõud kadus üha kiiremini ja kiiremini. Ja siis kaotasin ma tasakaalu. 8 Dzunglist lahkuma...! "Ma potsatasin maha! Ma olen kadunud!" arvasin ma. Ma kukkusin hoopiski tugeva maapinna peale. Mu jalg sai väga haiget. Ma ei vajunud sealt läbi. Ma olin imestunud. "See pidi ju soo olema!!" ütlesin imestunult. Istusin veidi maas ja siis ronisin igaks juhuks liaanide otsa tagasi. Ma ju ei teadnud seda maad ja kas siin on siis või mitte. ***
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid