Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Magusroad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maitsestamine, puuviljadarjad, serveerimine, kissellidahl, püree, kastmed, ananassarjade, puuviljadest, vahukoor, tarretisedarjadest, keedetakseagusroad, vahud, pudrud, portsjon, kompott, zelatiin, agar, kreemidahlad, külmutatud, kompotid, banaan, eksootika, suhkrusiirup, vedelikule, supidunavalge, vahustatud, vesivannil, pannkoogidReferaat Magustoidud Nimi Klass/ Grupp Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Magustoidud 4. Puuviljad 8. Kompotid 9. Kissellid 11. Tarretised 12. Kreemid 14. Magusad vormiroad 16. Magusad kastmed 18. Vahud ja sambukid 19. Sufleed 20. Parfeed 21. Sorbetid 22. Kokkuvõte 23. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadis räägin erinevatest magustoitudest ehk magusroogadest. Kuidas neid liigitada ja valmistada. Millisel moel neid serveerida ning millised lisandid mingite magustoitude juurde sobivad. Magusroogade liigitamine Maguroad serveeritakse viimase roana. Need peaksid oma välimuse ja maitsega tekitama mõnusa küllastustunde.
6. Nõrutakse sõelal 7. Hoia natuke keeduvett alles · Värske pasta 1. 15 sek Pasta toidud TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Erinevate kastmetega tomat-,koore-,õli- (oliiv)kastmed,liha,kala,köögivili,seened,parmesanjuust · Vormitoidud- · Lasanje (lasange) · Pastasalatid · Supid Tuntumad pastad ja toidud · Pasta bolognese · Pasta primavera · Pasta carbonara(suitsupeekon) Maitsestamine ja maitseained 1. Maitseained on toiduained, mida kasutatakse jookide,toitude ja küpsesiste täiendamiseks ja parandamiseks ja maitsenüansside lisamiseks. 1. Sool,suhkur 2. Ehtsad või klassikalised vürtsid a. Piprad b. Vürts c. Nelk d. Ingver e. Kaneel f. Safran g. Vanill
Maitsestamiseks kasutatakse kaneeli, vanilli, aniisi, piparmünti, melissi, karemellsuhkrut, veini ,likööre. Magustamiseks sobivad nii suhkur kui mesi ning paksendamiseks kasutatakse tärklist. Konsistentsilt jagatakse kissellid: Vedelad kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist Poolvedelad kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist Paksud kissellid- 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. Magusad supid- valmistatakse värsketest või külmutatud puuviljadest või marjadest, piimast ja munadest(lumepallisupp),leivast(õllesupp,leivasupp). Tarretised- valmistatakse puuviljadest, marjadest ,nende mahladest samuti veinist, piimast ja piimatoodetest. Maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, alkohoolseid joke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse kõige rohkem zelatiini, vähem agar-agarit ja zeleepulbreid. Zelatiini puhul võetakse 1
Kuidas toimub ettevalmistamine? Maisi- ja kartulitärklis. Külmas vees 18. Mida tuleb arvestada nende tärkliste asendamisel üksteisega? Kartulitärklist ei või keeta,muidu läheb vedelaks.Maitsetärklist võetakse 1,5x rohkem 19. Kuidas jagunevad kissellid konsistensi järgi,kui palju lisatakse tärklist?Milliste lisanditega? Vedelad kissellid 1kg/10-40g tärklist, pudrud vormiroad. Poolvedelad 1kg/40-50g, vahukoor, keedis. Paksud 1/50-80g, siirupite, kastmetega 20. Serveerimisnõud?Kausid,taldrikud 21. Mis viga on tehtud kui kissellis on tükid?Tärklist lisatud järkjärgult,vähe halvasti segatud. 22. Mis viga on tehtud kui kissell on vedel seistes? Ülekeedetud,kartulitärklisega,soojas kohas seisnud. 23. Mis viga on tehtud kui kissell venib?Üle segatud 24. Kuidas valm.kisselle pehmelihaviljaga puuviljadest ja marjadest? Viljad surutakse
aegaajalt segades. Valmis kaste kurnatakse jahtunult. 19. gratineerimiskastmed- valm. valgete ja heledate kastmete baasil. Tehakse tihedamad ja maitsestatakse üleküpsetatavete roogade maitsega sobivate maitseainetega. Esmalt valm. põhikaste. Munarebu ja koor segatakse ning lisatakse segu vähehaaval pidevalt segades põhikastmele. 20. külmad kastmed- liigitatakse: külmad võikastmed e maitsevõid, õlikastmed, piimatoodetest kastmed, muud kastmed. 21. kartulilisandid- *pariisi kartul toorest kartulist kuulikesed 1,5cm läbimõõduga. Praetakse kuldseks. * Prantsuse kartul lõigatakse kangideks, uhutakse külma veega, praetakse 2 korda. * kartulilaastud 2mm paksused viilud ja praetakse. * kartulitikud toorest kartulist ribad ja praetakse fritüüris. 22. keedetud köögiviljaroad- püreed, pudrud, terriinid, timbalid, 23. hautatud KVroad- *küüslaugukartulid(brunoise kuubikuteks, praetakse rasvas, lisa,
on suurimad selle koorimisel, tükeldatult õhuhapniku ja valguse käes hoidmisel, metallriividel riivimisel, hakkmasinast läbiajamisel. 22. Miks ei tohi köögivilja hoida puhastatult ja tükeltatult vees? 23. Miks asetatakse hea puljongi saamiseks liha keema külma veega? 24. Miks asetatakse köögivili keema soolaga maitstatud keeva vette? 25. Miks marineeritakse liha enne kuumtöötlemist? 26. Miks keetetakse liha nõrgas kuumuses. 3. MAITSEAINED JA ROOGADE MAITSESTAMINE 1. Miks toite maitsestatakse? Selleks, et neid veelgi väärtuslikumalt ja isuäratavamaks muuta. 2. Mis on maitseaine? On sellised toiduained, mida kasutatakse toitude, jookide, küpsetiste maitse täiendamiseks ja parandamiseks ning neile maitsenüansside lisamiseks. 3. Mida nimetatakse klasikalisteks vürditeks? On enamikus pärit troopikast või lähitroopikast. Need on piprad, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, muskaat, nelk, vürts, vanill, safar. 4
Toiduportsjoni ja eine hinna kalkuleerimine 103 7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117 Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162 Köögiviljatoidud ja -lisandid 174
leiduvaid aineid paremini omastada. Siiski tuleb puuvilju ja marju sageli ka kuumalt töödelda ( keeta, küpsetada ), mille tõttu pehmeneb nende kestaine , kergeneb orgaaniliste ainete seedimine, maitse muutub vaheldusrikkamaks. Tuleb aga jälgida kõiki toiduvalmistamise reegleid, et teadmatusest midagi valesti ei tehtaks ja kaod töötlemisel võimalikult väikesed oleksid. Magustoite valmistatakse värsketest, konserveeritud ja kuivatatud puuviljadest või marjadest, nende püreedest ja mahladest, piimast, kohupiimast, rõõsast ja hapukoorest, munadest, jahust, leivast ja saiast, lisades maitseks suhkrut või mett ja mitmesuguseid maitseaineid vanilliini, sidruni- ja apelsinikoort, kaneelipulbrit, veini jne. Maitset täiendatakse veel kakaopulbri, sokolaadi, rosinate, pähklite, mandlite, keedise, marmelaadi, siirupi, kohviekstrakti jms. lisamisega. Konsistentsi tihendavate ainetena kasutatakse zelatiini, kartuli- või maisitärklist.
Magusaid kohupiimavorme serveeritakse suupistena soojalt koos hapukoore või sulavõiga, järelroana soojalt või jahtunult koos hapukoore, keedise, magusa kastme, kisselli, kompoti või marjasiirupiga. KOHUPIIMATÄIDISED Kohupiimatäidised kasutatakse köögiviljade täitmiseks, kapsarullides, pannkookides, pagari- ja kondiitritoodetes. Kohupiimatäidised valmistatakse nagu kohupiimasegusid, lisades neile sõmeraid putrusid, keedetud hakitud mune, hapukoort jne. Ka maitsestamine on analoogiline kohupiimasegudele. Magusate täidiste valmistamiseks lisatakse peenestatud kohupiimale lahtiklopitud mune. Suhkrut ja soola, maitsestatakse vanilli ja riivitud tsitrusviljade koorega. 14. Kirjelda heleda/pruuni/ põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Puljong Kondid raiutakse või saetakse väiksemateks tükkideks (5-6 cm), liha pestakse. Pruuni lihapuljongi puhul konte röstitakse pannil või ahjus. Tooraine pannakse külma vette keema
tavaelus kokku puutub. Tähtsamad allergeenid võib jagada kaheks suureks rühmaks: toiduallergeenid ja tolmsed allergeenid. Toiduallergia on toidu talumatuse vorm, mida iseloomustab suurenenud tundlikkus mingi toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid. Kõige sagedasemad ja tõsisemad on toiduallergia probleemid esimesel eluaastal. Peamiselt põhjustavad valgurikkad toidud: lehmapiim, muna ja kala. Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse
võtnud pisut värvi. 3. Võta paber ära, lisa vein, aja keema, siis lisa vesi ja maitseained. 4. Aja uuesti keema, riisu vahtu, keeda madalal kuumusel 30-45 minutit. 5. Kurna läbi mitmekordse marli. 6. Jahuta kiiresti ja korralikult, säilita kaetuna külmkapis. 17. mis temperatuuril serveeritakse suppe? Prüeeritud-, piima- ja köögiviljasuppe 65 75 kraadi juures. Puljongeid 90 kraadi juures. Külmi suppe 6 8 kraadi juures. 18. mida annavad kastmed toidule? Kus on nende koht menüüs? Hea kaste annab toidule: · Mahlasust · Maitset · Muudab toidu rikkalikumaks · Muudab toidu välimust (lisab värvi ja läiget) · Muudab toidu huvitamaks ja isuäratavamaks Kaste liidab kogu toidu ühtseks tervikuks. 19. mida saab kasutada kastmete tihendajana? Nimeta 4. Vedelikuga segatud .. 1. Jahu 2. Maisitärklis 3. Riivsai ja riivleib 4. Munakollane 20
Sobivad nii kohvi- kui ka teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkadele ja piknikukorvidesse. Võileva alus Määre Kate 16. Kisellid puuviljades ja marjadest: Viljad surutakse läbi sõela Sõelale jäänud kestad ja seemned pannakse veega keema, lisatakse m.a. Vedelik kurnatakse Vedelik kuumutatakse keema, lisatakse suhkur Lisatakse ettevalmistatud tärklis, kuumutatakse keemiseni Lisatakse mahl v püree Segatakse ja jahutatakse. Mahladest, mehudest, püreedest, veinidest: Vesi keedetakse läbi m.a. ja kurnatakse Lisatakse suhkur ja keedetakse suhkrusiirup Lisatakse kartulitärklis Kuumutatakse keemiseni ja lisatakse mahl, mehu, püree v vein Segatakse ja jahutatakse. Köögiviljakissellid: Köögiviljad keedetakse pehmeks ja püreestatakse Püreele lisatakse suhkur ja teised m.a. ning keededakse
Need ühendid tekivad liha praadimisel, küpsetamisel, taignatoodete küpsetamisel Tärklise muutumine Tärklisega toiduainete kulinaarsel töötlemisel toimuvad muutused on: · hüdrolüüs (nii fermentide kui ka hapete toimel) · dekstriinistumine · kliisterdumine. Tärklise fermenatiivne hüdrolüüs toimub nt pärmitaignate valmistamisel pärmifermentide toimel - tärklis hüdrolüüsub maltoosiks, see omakorda glükoosiks. Happeline hüdrolüüs toimub nt hapudest puuviljadest ja marjadest kissellide keetmisel. Tärklise dekstriinistumisel muutub dekstriinideks ja suhkruteks kuni 25% jahus sisalduvast tärklisest. Protsess algab temperatuuril 110C. Tekkinud dekstriinid annavad toodete pealmisele koorikule või kogu tootele iseloomuliku värvi ja maitse. Tärklise dekstriinistumine leiab aset ka kartulite ja paneeritud toodete praadimisel, jahutoodete küpsetamisel, jahu kuumutamisel (kastme valmistamiseks), makaronitoitude ja tangainetest toitude valmistamisel.
koos meile tuttava tilli ja köömnega sarikõieliste hulka. Ka magus apteegitill on kõrge, jäiga ja tugevasti hargneva varrega, mille harud kannavad rohelisi, sulgjad ja õrnu lehti. Pastinaak - Võrdlemisi terava maitsega, meenutab sellerit. Kasutatakse lihakonservide valmistamisel, aga väga maitsvad on ka iseseisvad toidud Seened (5) Sampinjon supid, täidetud , röstitud Kuuseriisikas supid, marineeritud, praetud Harilik kukeseen pastad, pirukad, kastmed Kivipuravik risoto, hautised, nuudliroad Veinipunane pilvik marineeritud, kastmed, täidisena Gratineerima - on juba keedetud või hautatud toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitatavalt ainult pealtpoolt Timbaalid valmistatakse köögiviljapüreest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 min
Tugev mõrkjas maitse meenutab pisut männivaiku. Peaks toidus vähemalt 10-15 min hauduma. Sobib eriti ulukilihatoitudesse ja koos küüslaugu, peterselli, aed-harakputke ja estragoniga. Kasutamine: nii küpsetatud kui grillitud kala- ja lihatoidud, lihamarinaadid, maksa-, neeru- ja keedukeeletoidud, muna-, juustu- ja krabitoidud, eriti tomatisupid, pajaroad, makaroni-, seene- ja köögiviljasalatid, praetud kartulid (asendab soola), marinaadid, sokolaadi- ja vanillimagustoidud, vahukoor, puding, maasikad. Tüümian on populaarne eriti Prantsuse köögis. Kasutatakse kala- ja lihatoitudes, marinaadides, õunatarretistes, uluki- ja linnulihapraadides, muna-, juustu-, herne-, oa- ja kartulitoitudes, seeneroogades, ürditees, pitsades ja pastades. Ekstraktid on taimeosadest (maitseainetest) saadud lõhnaained (näiteks, eeterlikud õlid). Ekstraktid eraldatakse taimedest ekstraktsiooni-, veeaurude destilleerimise või muul sobival meetodil ning
1. Kirjelda tarretise valmistamist( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Tarretisi valmistatakse puuviljadest ja marjadest, puuvilja- ja marjamahladest, puuvilja- ja marjaekstraktidest, piimast ja piimatoodetest, veinidest. Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega
sokolaadivigurid. · Tort ,,Pähkli" Biskviitpõhi lõigatakse pooleks, niisutatakse, liidetakse ja määritakse külgedelt pähkli- võikreemiga. Pealt kaetakse tort valge pumatiga. Peale pumati hangumist pritsitakse tordi äärtesse kreemikaunistus, mille peale asetatakse zeleeritud puuviljad ja pähklid (soovitatavalt kreeka pähkel ). · Pähklitort Kaks biskviitpõhja liidetakse ja kaetakse üleni kreemiga, mille koostisse kuuluvad: vahukoor, AL.Ex. Neutral, vesi ja pähkli dessertpasta. Et katta torti üleni kreemiga peavad põhjad olema väiksema läbimõõduga, kui tordirõngas. Nüüd jäetakse tort 2 - 3-eks tunniks külma, kuni kreem tardub. Peale seda asetatakse tort spetsiaalsele restile, valatakse üle pähkliglasuuriga ning enne pähkliglasuuri hangumist, võib teha peale sokolaadiglasuurist kaunistus. Torti võib veel kaunistada kreemiga ja röstitud pähklite või pähklilaastudega. · Biskviittordid martsipaniga
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi
Veega sõtkutud pastatainas peab jääma pehmeks ja vormitavaks massiks, mis keetmisel lihtsalt üheks klimbiks ei keeks ega kliisterduks. Pasta jaguneb: · kuivpasta - valmis pasta kuivatatakse niiskete õhuvooludega, liiga aegalsel kuivamisel hakkab pasta hallitama, liiga kiirel muutub rabedaks. · värske pasta ehk toorpasta - kuivatamata, keeb 3 min., paisub keetes 3 korda. Keedetud toorpasta sisse imenduvad kastmed paremini. Liigitus kuju järgi (ainult veest ja jahust valmistatud pasta): · Pikk pasta - kõrretaolised (spagetid), niitnuudlid (vermisellid) ja ribataolised (tagliatelled) · Väike pasta - toruksed (penne), merekarbid, spiraalid (fusilli), nuudlid jne. · Täidetud pasta - ravioolid, torteliinid jne. Ravioolid ja tortellid on ühesuurused, kas värsked või külmutatud, täidiseks tavaliselt liha või juust, torteliinid on juustutäidisega väiksed kuivatatud pastatooted
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
aastal andis Parma hertsog , Don Ferdinando, Steffano Lucciardile 10-aastase monopoli õiguse toota kuiva pastat. Alfabeet need on laste lemmikud. Kasutatakse tavaliselt suppides Makaronid mitmeks otstarbeks kasutatav. Sobib iga kastmega Lasagne lasanje. Võimalus teha oma maitse järgi kaste. Võib kokku segada ka ühe-pajatoitudega Vaguni Rattad - nendest tulevad väga huvitavad salatid, ühepajatoidud.Võib süüa ka kastmetega 1.6 Mahlad Mahlad on erinevatest puuviljadest, marjadest või köögiviljadest tehtud joogid, milles ei ole süsihappegaasi nagu värskendusjookides. Mahla valmistatakse tavaliselt pigistades, kodustes tingimustes saab mahla valmistada ka marju aurutades või muude meetodite abiga viljadest vedelikku välja saades.Mahla võib juua värskelt pressituna, majanduslikel põhjustel müüakse sageli aga mahlu kontsentreeritult, mispuhul tuleb kontsentraadile lisada vett. Sageli on kontsentraatidel teine maitse kui värskelt pigistatud mahladel
annaabi.ee 
