• 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal • 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" – osaline (Albu suvelavastus) • 2005: "Misjonärid" – Rahutuvi (Rakvere teater) • 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) • 2005: "Hulkur Rasmus" – Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) • 2005: "Pidusöök" – teener (Rakvere teater) • 2005: "Siiralt valetades" – Gobbel (Rakvere teater) • 2006: "Gupi" – Paša (Rakvere teater) • 2007: "Proffet" – osaline (Albu suvelavastus) • 2008: "Nii on meil moes" – Billy Croker (muusikal Linnahallis) • 2009: "Pea vahetus" – Mees 1 (NO99) Televisioon ja film • 2004: Buratino tegutseb jälle – Murka (ETV) • 2005: film "Malev" – Jūrmala foogt Hippolyt • 2006: lühifilm "Tulnukas" – Valdis • 2006: film Meeletu – maakler • 2007: lühifilm "Oma Maapäev" – Viktor Kingissepp (ETV)
2009: "Sinul on meretäis hirmu" - Rivo 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" - Ivanov, Siegfried Rolle mujal 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" osaline (Ablu suvelavastus) 2005: "Misjonärid" Rahutuvi (Rakvere teater) 2005: "Inimese teekond" osaline (NO99) 2005: "Hulkur Rasmus" Klaus ja Liander (Emajõe Suveteater) 2005: "Pidusöök" treener (Rakvere teater) 2005: "Siiralt valetades" Gobbel (Rakvere teater) 2006: "Gupi" Pasa (Rakvere teater) 2007: "Proffet" osaline (Ablu suvelavastus) 2008: "Nii on meil moes" - Billy Croker (muusikal Linnahallis) 2009: "Pea vahetus" Mees 1 (NO99) 2009: "Küüni täitmise lood ja laulud" Lui (Saueaugu Teatrutalu) Televisioon ja film 2005: film "Malev" Jürmala foogt Hippolyt 2006: lühifilm "Tulnukas" Valdis 2007: lühifilm "Oma Maapäev" - Viktor Kingissepp (ETV) 2008: animafilm "Välk" koer
vaid u.600, ülejäänud heidavad marja. Enamik akvaariumiliike kuuluvad sugukonda Poeciliidae. Elussünnitajad on tihti algajate esimesteks kaladeks, kuna nad peavad hästi vastu, neil pole vee osas suuri nõudmisi ning nad on värvikirevad. Gupi (Poecilia reticulata) Levik: Kesk-Ameerikast Brasiiliani Pikkus: isased u.3 cm ja emased u. 5 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 22-28°C, pH 7,0-8,5 Ujumistasand: keskmine Paljunemine: elussünnitaja Märkused: Gupi on kindlasti üks enim aretatud akvaariumikala, kellel on üle 50 erineva värvuse, uimekuju ja mustri. Toita vähe, aga tihti. Võivad iga 34 nädala tagant saada 40 järglast. Isased on värvilisemad kui emased, emastel tihti vaid saba värviline. Sobivad
1272) Filosoofid kalduvad intellektist mõeldes silmas pidama esimest viisi ja arvutiteadlased teist viisi, mis põhjustab arvamuste lahknemise tehisintellekti võimalikkuse küsimuses. Kui intelligents oleks ka väheste vaimsete võimete olemasolu, siis oleks intelligentne ka see, kellel on need vähesed võimed, ükskõik kui vähe tal neid ka on. Dretske toob võrdluse gupiga, kes ujub tiigi teise otsa, et süüa saada, sest on näljane ja kuna arvab, et seal on süüa. Selline gupi on tema arvates intelligentne, kuna ta teeb midagi sellepärast, et mõtleb, et see on võimalus saada seda, mida ta tahab, ja iga organism, kelle käitumist mõtlemine sel moel valitseb, on intelligentne. Sel olendil on mõistus (vähemalt ühe mõtte näol) ja see mõistus (mõte) kontrollib seda, mida loom teeb. Dretske seisukoht on, et arvutiteadlaste silmis ei oleks selline olevus intelligentne. (Ibid, 1273)
Käitumist esilekutsuvate sisemiste ja väliste tegurite aditiivsuse eeldus ja tänapäevased seisukohad selle suhtes. Sisemiste ja välimiste tegurite mõjud liituvad klassikalise motivatsiooniteooria järgi. Tänapäevased seisukohad: (1) sisemiste ja väliste tegurite suhteline tähtsus käitumises varieerub tugevasti, sõltuvalt konkreetsest käitumismustrist. (2) sisemistel ja välistel teguritel esineb mitmesugune koosmõju, kuid liituvus on pigem erandlik juhtum. N: Mida punasem on isane gupi, seda suurem on sisemine ärritaja, et paarituda. Väline signaal on emaskala suurus. Mida tugevam sisemine motivatsioon, seda nõrgem välisärritaja kutsub esile kosimiskäitumise. Tegurite koostoime on olemas, kuid ei saa täpselt mõõta milline. Klassikalise motivatsioonimudeli ajalooline tähtsus ja tänapäevane kokkuvõtlik seisukoht. Klassikaline motivatsiooniteooria on osutunud viljakaks: 1)stimuleeris läbi viima hulgaliselt uurimusi 2)aitas püstitada kontrollitavaid ennustusi