Teater (0)

Teater on mitmet�henduslik s�na. Teater (kreeka keelest theatron " vaatem �ngupaik") on s�na-, muusika -, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse n�idendeid, oopereid, operette ja ballette. Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja , t�nav (tanavateater). Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst ). Teater on teesklus , tembutus; vaatamisv��rne s� ndmus . N�iteks: Teeskles - �ra m�ngi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. Teatrietendus s� nnib n�itekirjaniku, n�itlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koost ��s. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad , helitehnikud, r�tsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavat ��lised. N�itekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades, n�iteks enne jahile minekut korraldati maagilisi m�nge, millega paluti jumalailt head saaki. M�ngu�nn pidi tooma �nne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest n�itekunst. Eri rahvail on see isesugune. Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas. Etendused toimusid amfiteatris . On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene trag ��diate v� istlus . Etendati ka kom��diaid. Kreeklasi j�ljendasid roomlased : ka nemad hakkasid etendama n�idendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatem�nge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus. Keskajal paikset ja p�sivat teatrit polnud, esinesid r�ndn�itlejad (miimid) ja zhongl��rid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama p�hade ajal kirikus v�i kiriku ees v� ljakul piibliainelisi vaatem�nge. 13. sajandil osales piiblit seletavais v�i usuimesid kujutavais m�steeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus m� ngiti korraga mitmel s��rjalt p�stitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - m�ngulisi lugusid pahede ja vooruste v�itlusest. Kunstide � ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. J�udsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus . Sellest ajast p�rineb Euroopas tavap �raseks j��nud nn. karplava . R�mekoomiline laadateater (commedia dell 'arte) m�ngis p�hiliselt v�ljas; r�ndn�itlejad, kellest iga�ks kehastas �ht kindlat t��pi, improviseerisid: m�tlesid teksti v�lja etenduse jooksul. Inglise teater puhkes �itsele William Shakespeare 'i eluajal. Prantslast Moli�re'i peetakse t�nini � heks s�ravaimaks kom��diate autoriks . Hispaania n�itekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid l� plikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse �htsuse reeglid ( Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad n�itekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta m� jutas ka romantikuid (J. W. von Goethe ). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi l�pus seadis naturalism eesm�rgiks argise t�etruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning �hiskonnakriitilise realismiga t�usid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Ps�hholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton T�ehhov. Maurice Maeterlinck oli s�mbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti k�sitlesid p�rast I maailmas�da ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. P�rast II maailmas�da olid m�jukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater ( Samuel Beckett ja Eug�ne Ionesco).