Marie Under (0)

MARIE UNDER
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama . Õppis saksa tütarlastekoolis. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles.
Under õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe ”Teataja” toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse “Siuru” rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga “ Sonetid ”. Marie Under oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underist eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajaid, kelle loomingus on kristalliseerunud inimolemuse sügavam põhi: rõõmu ja mure kaksikvendlus, elamuste nägemuslik intensiivsus, tõetunnetus, õnneigatsus. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus " Mureliku suuga " (1942). Pagulasperioodil Rootsis veetis Under koos oma abikaasa luuletaja Artur Adsoniga elu pikad viimased kümnendid Stockholmis, avaldades kaks luulekogu "Sädemed tuhas " (1954) ja "Ääremail" (1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire , M. Maeterlinck, M. Lermontov , A. Ahmatova jpt). Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid.
Luulekogud
1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917
1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913
1918 – SININE PURI . Luuletusi 1917–1918
1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920
1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922
1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927
1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927
1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929
1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930
1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935
1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942
1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954
1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
1981 – MU SÜDA LAULAB .