Miks tähtsad majanduses, hariduses, sotsiaalses hoolekandes? a) Tsistertslaste ordu Majandus: esimesed vesiveskid, uued põllukultuurid, aiakultuurid, kasvatasid loomi. Haridus: Ei püüelnud suuremale avatusele, range distsipliin. Sotsiaalne hoolekanne: pidid end ise oma tööga toitma, võttis oma ridadesse üksnes aadlikke. b) Dominiiklaste ordu Majandus: tahtsid suuremat avatust, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: pidid oskama kohalikku keelt, suur rõhk haridusele. Sotsiaalne hoolekanne: võtsid vastu linlasi, rahva vaimulik hooldamine c) Frantsisklaste ordu Majandus: tegid lihtsat tööd, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: õpetasid lihtrahvale usutõdesid, jutlustasid, viisid läbi sakramente. Sotsiaalne hoolekanne: ordusse läksid vaesed ja väheharitud inimesed,
MAI KOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Martin Nael Klass: 7D klass Pärnu 2020 Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 – 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid
suuremaid koormisi oli üksluine toit Aadlike olukord Rootsi kuningad proovisid aadlike õigusi Ühinesid rüütelkondadesse ja olid tugevad piirata ja mõjukad, 17.saj. keskpaigas omandasid Liivimaal suuri maavaldusi Haridusolud Piiblit ei tõlgitud eesti keelde,põhjuseks oli Ehitati talurahva koole, lugemisoskus kirikuõpetajate omavaheline vaidlus, lubas eesti keelsete lauluraamatute ja teiste õnnestus avaldada ainult Lõuna-Eesti enamasti vaimuliku sisuga trükiste keelne Uus Testament avaldamist
Frangi riik Karolingide ajal. Kerly Saarkoppel 10 A Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kes võitis vaimulike poolehoiu, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina. Rooma paavsti ähvardasid langobardid ja linnas sees rahulolematu rahvas. 754-756 a. korraldas Pippin Itaalia-sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid Rooma lähipiirkonna, millest tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile,
Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale. Kõrg- ja hiliskeskaeg kestis 11. sajandist kuni 15. sajandini. Kirik mõjutas seda aega palju, näiteks toimusid ristisõjad, tekkisid mungaordud ja toimus ka kiriku lõhenemine kaheks. Kokku oli 8 ristisõda, mille eesmärk oli seotud kristlaste jaoks Jeruusalemmaga, sooviti vabastada seal asuv Püha Haud. Alati sooviti ka saada uusi maavaldusi ning ka kristlaste arvu suurendada. Ristisõjad pidid suurendama ka paavsti autoriteeti. Kõik ristisõjad ebaõnnestusid. Ka kirik oli kaasatud sõjategevusse, kuna rüütliorud olid kiriku peamine relvajõud. Tulemusena kiriku mõju langes, vaen Islami ja Bütsantsiga süvenes, Katolik kirik levis Pürenee poolsaarele ja läänemere piiskondadesse ning erinevad kultuurid õppisid üksteist tundma. Kerjusmungaordud hakkasid tekkima 12.sajandil, nad aitasid palju kaasa katoliku kiriku
Kuid millest tulenes Vana- Liivimaal sisepoliitiline ebastabiilsus? Üheks sisepoliitilise ebastabiilususe põhjuseks võib lugeda seda, et Vana- Liivimaa oli poliitiliselt killustatud ehk jagunes mitmeteks eraldi valdusteks Saare- Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Taani kuninga hertsogkond. Seega ei valitsenud seal ühtset võimu. Kõik valdused tegelesid oma asjadega ega suhelnud teiste maaisandatega. Üritati pigem teistelt maavaldusi juurde saada, mistõttu käisid võõrvõimude vahel pidevalt sõdimised ja võitlused. Selle all kannatasid aga kõik inimesed kes seal elasid. Palju raha pandi sõjatehnika alla, mitte selleks, et rahval oleks hea ja kõlbulik elada. Ka ühe piirkonna linna ja maa vahelised suhted ei olnud kooskõlas. Näiteks võisid talupojad maaisandate eest linnamüüride vahele põgeneda ja kui nad olid suutnud ennast seal varjata üks aasta ja üks päev, oli talupoeg vaba. Kui aga
Töölispartei. Peale presidendi surma võttis tema koha üle Hitler ja tegelikult muutus Hitler sellega diktaatoriks ehk füüreriks. Suurbritannias säilis demokraatia, kuna seal oli demokraatiakogemust juba üle kahe sajandi. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi juhtimises. Suurbritannia sai kiirelt üle majanduskriisist ja sai hakata rahvale oma kaupu odavamalt müüma ja riigist välja viima. Prantsusmaa oli saanud maailmasõjaga endale uusi maavaldusi, kust saadi kaevandada. Aitasid reparatsioonimaksud, mida sai Prantsusmaa kõige rohkem. Kui diktatuuri oht suurenes loodi Rahvarinne, mis võitles selle vastu. Kõige parem poliitiline areng oli olnud Suurbritannial, kuna seal ei olnud peaaegu üldse diktatuuri ohtu. Demokraatlikel riikidel oli parem majandusareng, kui diktatuursetel. Diktatuursetel riikidel oli plaanimajandust, mis ei õnnestundu alati nii hästi kui vaja. Diktatuuris ei mõeldud rahvale vaid omavõimule.
Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid. Põllumajandus: 54% maast kuulub suurmajandile (üle 50 ha), kuigi need moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Veondus: Peamised liiklusteed
· Habsburgid ei üritanud enam teha Saksamaast rahvusriiki; maa jagati rohkem kui 300 iseseisvaks vürstiriigiks; keisri võim vürstide üle oli vaid nimeline. Vürstiriigid said hakata ajama iseseisvat välispoliitikat. Kulus üle 200 aasta, enne kui Saksamaast sai rahvusriik. · Rootsi tõus uueks suurvõimuks. Rootsist sai Saksamaa põhjarannikult strateegiliselt tähtsaid maavaldusi, mille tulemusel kujunes Läänemerest Rootsi sisemeri. Vestfaali rahu Sõja lõpetamiseks peeti kahes Saksamaa Vestfaali linnas pikaajalisi läbirääkimisi, mille tulemusel kirjutati 1648. a. alla Vestfaali rahu.See on esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas. Vestfaali rahuga määratleti Euroopa ajaloo piirjooned järgmiseks sajandiks, riikidevahelisi suhteid hakati rajama rahvusvahelise õiguse põhimõtte alusel
Luule nimetus tuleneb poeedi provanssaalikeelsest nimetusest trubaduur. Provanssaali luule on omakorda nimetatud Lõuna-Prantsusmaa ajaloolise maakonna Provansi järgi. Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete kultuuride mõjud. Lähedal oli Itaalia, kus mäletati antiikaega, Hispaaniast - poeesia mõjud. Provansis valitses vabade rüütlite vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset sõltumatust. Tunnistati naiste suuri õigusi: nad võisid pärida, pärandada ja kinkida maavaldusi. Suhe maaomandisse määras inimese seisundi ühiskonnas. Puskin ütles, trubaduurid ülistasid armastust ja sõda. Sõjast laulis ka vana eepos, kuid hoopis teist moodi. Muutusid lahingus sooritatud kangelasteo iseloom ja motivatsioon selleks. Nüüd ihkas peategelane taplust, et kaitsta oma au kõrge senjööri silmis ja võita Kauni Daami armastus. Peale kangelasteo sooritamist pakkus lahing seiklust, mille lõppvaatuseks oli kohtumine armastatuga.
b) Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahmanid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. c) Kuningas valitses oma nõuandjate, ministrite, väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kellele maksti teenistuse eest palka või anti maavaldusi. Kuninga ametnike kõrval mängisid riigis olulist rolli ka kohalikud omavalitsused linnades ja külades ning ka linnade käsitööliste ning kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 4. Iseloomustage hinduismi. a)Võrrelge, milline on arusaam inimsaatusest brahmanismis, milline hiduismis. b)Milles väljendub hinduismi jumalate eripalgelisus?
Just sellepärast pooldan minagi diktatuurile demokraatiat. Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. II Maailmasõda sai alguse sellega, et A. Hitleri Saksama ja J. V. Stalini Nõukogudeliit tahtsid oma maavaldusi ja võimu suurendada. Tänu sellele koostati Molotov-Ripentropi pakt kus panti paika mõjuvõimu piirid. Just tänu sellele algaski II maailmasõda. Siinkohal ma vastan teie esitatud küsimusele: kui diktatuursed suurriigid ennem Teist Maailma sõnda oleks olnud demokraatilukd kas siis II maailma sõda oleks ära jäänud? Jah ma arvan, et sõda oleks siis olemata olnud, kuna demokraatias on valikuvabadus ja inimene saab
Need olid linna mõjukaimad ühingud. Mõju ühiskonnas Gildid kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoimingud, meelelahutusi ja vastastikust abistamist. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri ja atribuutika, samuti oma maja kooskäimiseks. Gildide kaudu mõjutasid kaupmehed linna valitsemist. Elustiil Kaubandusest saadud kasumi võis kaupmees paigutada oma ärisse või osta endale maavaldusi. Suuri summasid kulutasid kaupmehed järgmiselt: Nad tegid kalleid kingitusi kirikule ja jagasid annetusi vaestele. Oli ka neid kaupmehi kes lootis enda elu kindlustada sellega, et andsid elu jooksul kogutud varanduse heategevuseks. Kaupmehe iseloomustus Talle meeldis kuulata muusikat, tantsida, vaadata näitemänge. Kaupmehe majja ilmusid raamatud, mis kunagi olid olnud vaid vaimulike pärisosa. Oma mainet püüdsid kaupmehed parandada nii, et sõlmisid aadlikega abielusid.
küllaltki keeruliseks. Tihti hakkasid läänimehed oma maid omakorda edasi läänistama. Siit tuleb ka lause: ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." Seega, senjööril puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle. Tuli ka ette, et feodaalid võtsid maid lääniks erinevatelt senjööridelt ja olid seega mitme senjööri vasallid. Vasallid rikkusid ka truudusevannet. Samuti muutus aja jooksul tavaks pärandada maavaldusi isalt pojale. Nii said läänidest perekonna pärusvaldused, mida valitsejal polnud enam võimalik tagasi võtta. Uute valduste saamine ajendas feodaale ka röövretkedele ning see põhjustas kodusõdu. Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida. Kuigi feodaalühiskonnal oli mitmeid tugevusi ja see mängis suurt rolli keskajal,peavad ajaloolased Frangi riigi lagunemist ja Lääne-Euroopa killustumist 9.-10. sajandil feodaalsuhete tagajärjeks. Kui
d) Talupojad- Vabad talupojad harisid oma põlde ise. Kuninga korraldusel pidid nad osalema ka kanalite ehitamisel ja korrastamisel. Sõja korral tulid talupojad kuninga kutsel väeteenistusse, et oma linna kaitsta. Osa talupoegi haris templi põlde ja pidi oma saagist templile andamit tasuma. e) Sõltlased ja orjad- Kuninga, templi ja ülikute heaks töötas hulgaliselt sõltlasi. Sõltlastel ei olnud oma maavaldusi ja nad said töö eest päevatasu. Eriti palju sõltlasi töötas templi maadel. Vähesel hulgal ka orje. 3.) Kirjelda sumeri linna, näiteks Uri. Uri linn oli kaitsejumala Nanna all. Linnasüdames kõrgunud kuujumala tsikuraat on sumeri astmiktemplitest kõige paremini säilinud. Selle kõrval asusid ka teised, madalamad templid, samuti kuningaloss. Linnasüdant ümbritsesid ühe- ja kahekorruselised elumajad
inimesed, kes oskasid korraldada ühiselu, arvete pidamist, maksude kogumist ja haigete ravimist – tõi see kaasa ülikoolide kiire arengu. Linnade tekkimine aitas leida inimestel paremaid töökohti ning võimaldas elada paremat elu. Üks peamistest feodaaltsivilisatsiooni tunnustest oli ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid ehk feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted). Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset ja maavaldusi. Konfliktide ja ebakindluse tõttu tekkis kollektiivne ringkaitse. Inimesed jagunesid sõdijaiks ja nendeks, kes sõdijaid ülal pidasid. Feodalismis oli 3 seisust. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid. Nemad pidid tagama julgeoleku oma piirkonnas. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse
seda vaid sümboolsek mälestustoiminguks · Kalvinism riietutu musta ja ei kantud ehteid. · Inglismaal algas reformatsioon, kuna kuningas tahtis abielluda uue naisega aga paavst kartis teda lahutada. Katolik kirik Reformeeritud kirik Kirik allus paavstile Kirik allus valitsejale Kirik oli rikas, palju maavaldusi Kirik oli lihtne ja odav Tegelesid kloostrid ja ordud Kloostrid ja ordud suleti Jutlused ja piibel olid ladina keeles Jutlused ja piibel oli emakeeles Arvustati pühapildikultusi Austati pühapilte ja pühakute säilmeid 7 sakramenti 2 sakramenti Preestrid ei tohtinud abielluda Preestrid võisid abielluda Vastureformatsioon · Katoliku kiriku otsene vastutegevus
Monu ment Budapestis Ferenc Liszt (1811- 1886) Ferenc Liszt oli kõigi aegade suurimaid klaverikunstnikke. " ... kelle endale kui kodumaale kuuluvuse üle vaidlevad kolm suurt maad- Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa" (Heine). Ungari oli Liszti sünnimaa. Tema isa oli vürst Esterhazy teenistuses. Isa oli rentmeister- maavalitseja, maade ülevaataja, kelle ülesandeks oli korras hoida vürst Esterhazy maavaldusi. Samuti oli väga muusikalembene, kellelt sai Ferenc ka esimesed klaverimänguoskuse õpetused. 8.- 9. aastaselt valmisid esimesed kompositsioonid. Ungaris toimus ka üheksa- aastaselt juba tema esimene kontserditurnee. Ungari rahvamuusika, eriti aga Ungari mustlaste muusika omapärased rütmid ja viisikäänud tõid Liszti loomingusse rahvuslikku omapära. Liszt õppis algul Viinis ja 1823. aastast alates Pariisis.
See võit pani lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Kuna varustus tuli ise osta ja see ei olnud odav, tekkis vasalliteet, mis oli vasallide omavaheliste sõltuvussuhete süsteem. See tähendas seda, et vasall, andis end võimsama isiku, senjööri kaitse alla.
kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingite kiri Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena.
· Asoka lasi end kirjeldada kohusetundliku ja humaanse valitsejana. · Peale Asoka valitsemisaega suurriik lagunes. · Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. · Poliitiline killustatus ei tähendanud Indias kaost, vaid normaalset seisundit. · Paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. · Riik oli jaotatud üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad. · Neile maksti teenistuse eest ka palka või anti maavaldusi. · Olulist rolli mängisid riigis ka kohalikud omavalitsused linnades ja külades. · Samuti olid olulised linnade käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid. · Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjadesse.
Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood kirja ja tänapäeval tuntakse neid saagadena.
Alates 11.sajandist hakati ka hobuste kapju rautama. 7. Talupojad olid maad harinud nii, et põllumaa jagati kaheks võrdseks osaks: üks pool hariti üles, teine pool jäeti kesa alla, st aastaks puhkama. 8.sajandil mindi üle uuele maaviljasüsteemile: põld jaotati kolmeks. Kolmeviljasüsteemile üleminekul oli mitu eelist: see võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad, kasvatada uusi põllukultuure ja võidelda edukamalt ikaldusega. 8. · Maaisand: omas maavaldusi, kohtuvõimu, maa andis talupoegadele rendile, pidi talupoegi kaitsma · Talupoeg: töötas maa eest, pidid kandma koormisi, teokohustus, naturaalandamid, maksud 9. Nt: kündmine, äästamine, vilja koristamine, väetamine jne. 10. · Vabad talupojad: Isiklik vabadus olemas, maa kuulus neile, sõltumatud maaisanda suhtes, koormistest vabastatud · Sõltuvad talupojad: isiklik vabadus olemas aga sõltusid maaisandast, rentisid maad
hispaanlastest maadeavastajad maiad. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos asteegid (1350- 1521 a pKr). Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Kitsale ülikkonnale lisaks oli asteekidel mõjukas sõjameeste klass, mille liikmete positsioon sõltus lahingus tapetud vaenlaste arvust. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi. Religioonis mängisid suurt rolli vihmajumal Tlaloci ja päikese- ja sõjajumal Huizilopochtli. Mõlemale toodi inimohvreid püramiides ja templites. 1519-1521 vallutasid asteekide riigi hispaanlased, kes hävitasid pealinna Tenochtitlani ja kogu Kesk- Ameerika kultuuri. Andide tsivilisatsioon Samal ajal kui Kesk-Ameerikas, kujunes tsivilisatsioon ka Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal. Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad.
2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes. Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi ning osales usuriituste korraldamisel. Rahvakoosolekul kiideti heaks kuninga ja aristokraatliku vanemate nõukogu otsuseid. Kodanikud olid talupojad ja käsitöölised, kes osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad, keda kasutati teenijatena. Mesopotaamia suurriigid (Akadi, Assüüria, Babüloonia) Tekkis vallutuste tulemusena. Moodustas vallutaja riik ja ümbritsevad sõltlasriigid.
alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes viikingid olid siis, kas loojad või hävitajad? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed ehk viikingisõdalased, oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne-Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. 1. Alateema(elatusalad, ühiskondlikud suhted, meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus) Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi olid isiklikult vabad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid.
Millised olid reformatsiooni tagajärjed Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Prantsusmaal ja Madalmaades? 16. sajandiks oli katoliku kirik kaotanud oma värskuse ning kirik sarnanes piirideta ja ühtse territooriumita riigiga, millel oli rikkalikult maavaldusi, hooneid ja väärisesemeid ning sellise kiriku vajalikkuses hakati kahtlema. 1517. aastal Martin Luther enda teadmata käivitas reformatsiooni ehk usupuhastuse ning tegemist oli tõepoolest erakordse sündmusega, kuid samas ei oleks saanud see ka olemata olla. Aja möödudes kerkis esile teisigi reformaatoreid, kellest kõige mõjukamaks võib pidada Jean Calvinit. Reformatsioon jaguneb mitmeks eri vooluks ning alguse sai mitu usulahku ja omaette kirikut
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Feodalism kujunes välja 8.-9.sajandil Euroopas. Feodalism hakkas kujunema Frangi riigis juba Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Karl Suure valitsusajal tugevnes maa jagamine veelgi. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid maad pärandatavaks ja kujunes välja senjööri ja vasalli seisused. Senjöör sai käsklusi jagada vaid enda vasallile, mitte aga oma vasalli vasallile jne.
Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid ankrusse Tallinna ja Tartusse, ning frantsisklased Viljandisse, Trtusse, ja Rakverre. Erinevalt tsist. püüdlesid domin. ja frant. suuremale avatusele. Põhitegevuseks oli neil jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Suuri maavaldusi kerjusmungaordudel ei olnud, kloostrid elasid munkade kogutud annetustest. Tsisterlaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga ja võttis oma ridadesse üksnes aadlikke, kerjusmungaordud olid aga avatud eelkõige linlastele. (naised olid keskaegses ühiskonnas isa või abikaasa eestkoste all). Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajlikku hooldusasutuse funktsiooni. Usundiloolased arvavad, et kõigepealt loobusid eestlased oma kõrgjumalatest ja hakkasid selle asemel austama
Talupoegi eksploateeriti maarendi kaudu: teorent, raharent, loonusrent · Millega seletada barbarite edu Rooma vallutamisel? Nad juurutasid sealsete elanikele oma eluviisi ja maailmavaadet · Missugustel põhjustel andis Karl Martell kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele? Karl Martellile oli tarvis kiriku toetust. Samal ajal oli vaja kuningavõimu säilitamiseks annetada oma alamatele sõjalise teenistuse eest maavaldusi. Kirik oli vastu ja sellepärast ta andis kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. · Milles seisnes Karolingide kultuuripärand? Kõigi nende sõdadest ja verevalamistest toimus Frangi riigis oluline kultuuriline edasiminek Karolingide renessanss, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. · Millised on katoliku õpetuse olulisemad seisukohad? Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude
7. Too välja põhjused, miks toimus riigipööre. a) Vale valitsemisviis palju parteisid b) kriis c) Vabadussõjalasd tahtsid saada võimule. 8. Mis on vaikiv ajastu? Mis seda iseloomustab? Vaikivat ajastuks nimetatakse ajasut peale riigipööret, kus demokraatlia asendus autoritaarseks riigikorraks. Kehtestati range kontroll ajakirjanduse, ülikoolide, kirikute, oluliste asutuste üle. 9. Mis on maareform ja kultuurautonoomia? maareform reform, tänu millele riigistati mõisnike maavaldusi , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele kultuurautonoomia - seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal 10. Iseloomusta EV majandust 1920.-1930. aastail (mida toodeti, eksport jne) Tähtsaim ümberkorraldus oli maareform. Tänu sellele arenes kiiresti põllumajandus. Põllumajandus oli Eesti tähtsaim majandusharu. Põllumajanduses tõusis juhtkohale
anahoreetide ja nais anahoreetide; ta on seotud kolme täiuslikkuse nõudega. Munk - religioosse vennaskonna meessoost liige, elab tavaliselt klostris, on seotud kolme tõotusvandega, vaesuse, karskuse ja sõnakuulelikkuse vandega. Gregorius I Suur - (u. 540 - 12 märts 604), paavst 590 - 604. Oli 579 - 585 paavst Pelagius ll saadik Konstantinoopolis. Paavstina sõlmis rahu Roomat ohustanud langobardidega, laiendas maavaldusi ja kaitses Rooma paavsti kiriklikku primaati Konstantinoopoli patriahi ees. Edendas tõhusalt kat. usu levitamist anglosakside ja läänegoodide seas. Gregoriuse I auks nim. katoliku kiriku viise hiljem gregooriuse lauludeks e. koraalideks. Neuma - improvisatsiooniline pikk kaunistusvokaliis, mida lauldi üksiksilpidel või vokaalidel vaimse tunnetuse väljendusena ning omas suuremat tähtsust kui sõnaline tekst.
1729. a. saab F. Stephanist Lotringi valitseja. 1732. a. mais saabub F. Stephan Viini. Keiser määrab ta Ungari asehalduriks. Pärast esialgseid kõhklusi võtab F. Stephan ametikoha vastu. 1733. a. puhkeb sõda Poola trooni pärast, mis lõpeb Karl VI ebasoodsalt. Ta pidi loovutama Napoli ja Sitsiilia, ähvardas ka Lotringi kaotamine Prantsusmaale. Sellega ei oleks F.Stephanile jäänud üldse maid. Aga Habsburgide järeletulija tohtis abielluda vaid vürstiga, kellel oleks riigis olulisi maavaldusi ja mitte väiksemaid kui Preisimaa või Baier. Niisiis muutus F.Stephani ja M.Theresia abielu üha ebatõenäolisemaks. Samal ajal ilmnes, et M. Theresia ei olnud noore F. Stephani vastu enam väha ükskõikne. Karl VI seisis raske valiku ees. M. Theresia ja F. Stephani abielu kasuks rääkis peale isikliku sümpaatia ka see, et nii oleks väljasuremisele määratud dünastia võinud edasi kesta. Karl VI kaalus asja kaua. Lõpuks ta nõustus. 1736. a. 01.31 tuleb F
Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-senjoori-vasalli suhted,mõisamaj,pärisorjus,katoliku kirik Feodaalsuhete kujunemine: aluse pani Karl Martelli sõjaväereform; et luua raskeratsavägi,anti sõjameestele maa koos talupoegadega,kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütluse kiht Feood- lään,maavaldus feodaalläänimees,feodaalne hierarhia-ühiskond,kus valitsejad läänistavad oma suuri maavaldusi vasallidele. Neid vasalle nim seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused germaani hõimupealike järglased- hertsogid või asevalitsejad-krahvid. Nemad omakorda läänistasid selle maatüki väikerüütlitele. Nii kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi,kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid nimetataksegi feodaalseks hierarhiaks. Süseräänkun Domeenkunni maavaldus järjekord-kuningas, hertsog/ krahv/ vürst, parun,rüütel ,talupojad
(2) Chlodoveh pani 5.sajandi lõpul aluse Frangi kuningriigilr, ning muutis ühtlasi Mozovingide võimu päritavaks. 12. Kes oli Karl Martell, tema tähtsamad ettevõtmised?(3) Oli Pippin Herusralisti järeltulija.Poitiersi lahing, mida peeti pikslilöögiks Prantsusmaa ajaloos. 13. Millised olid kaks muudatust sõjavarustuses Karl Martelli ajal?(2) Võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. 14. Miks andis Karl Martell oma alanatele uusi maavaldusi?(1) Et kindlustada enda võim vaimuliku autoriteediga, talle oli tähtis kiriku toetus. 15. Kuidas tekkis Kirikuriik?(2) Pippin korraldas 754. Ja 756. Kaks sõjakäiku itaalias, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. 16. Kuidas tulid Frangi riigis võimule Karolingid?(1) Paavst seadustas pippini õigluslikuks mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega Frangi dünastia vahetuse. 17. Kes oli Pippin Lühikese järeltulija ja mida tegi?(2)
- Võttis oma hoole alla vaesed ja tõbised muutusid peamisteks kohtumõistjateks (enne riik) diötseesi piires - Kirik hakkas järk-järgult üle võtma riigivõimu funktsioone - Kuid! Kirikul tuli selle võidu eest maksta: tuli alistuda keisri tahtele, riik kinkis suuri maavaldusi – kirik hakkas rikastuma ja ilmalikustama, eelalduma algkristlikust vaesusest ja vendlusest. Sellele vastukaaluks kujunes 2 jõutegurit: paavstlus ja kloostriinstitutsioon. - LISAKS: 1. Miks pöörati ristiusus vanade polüteistlike religioonidega võrreldes tunduvalt suuremat tähelepanu õigele uskumusele? 2. Millised ristiusu küsimused tekitasid kõige enam vaidlusi? 3. Töö Piibli tekstiga. - Jeesuse mäejutlus
Suure loo tähtsaim sündmustik keerleb suurte tegelaste ja neile lähedal seisvate inimeste ümber. Siiski ei saa öelda, et suur lugu vaid ,,suurte" inimeste lugu on, sest peategelase suhtest ümbruse ja ühiskonnaga peegeldub tegelikult ka ,,väikeste" inimeste siinkohal pean silmas tavalisi ebaolulisena näivaid tegelasi elu ja lugu, mis mängib üsna olulist rolli loo jälgija jaoks tänapäeval. Juba selles, kui Gilgames Uruki müüril kõndides oma maavaldusi jälgib, avaldub sealse ühiskonna elu millega linnarahvas parajasti tegeleb ja kes milliseid ameteid seal peab. Kuna sellised kirjeldused õpetavad meile tolleaegse ühiskonna kultuuri ja elu, võibki öelda, et suur lugu on mööndustega kõigi lugu. Indiviid, kellest suures narratiivis räägitakse, on kujutatud enamasti silmapaistva, suursuguse ja kangelasliku inimesena ta on justkui oma aja inimideaal. Nii Gilgamesi, Illiast kui Oidipust kirjeldatakse mõjuvõimsa, tugeva ja targana
1.Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine. Katoliku kirik tahtis ristiusku Baltimaadesse levitada. Sooviti rohkem maavaldusi, kuhu kirikuriike rajada. Saksa kaupmeeste soov oli saada paremaid kaplemistingimusi. 2.Kuivõrd aitasid oma tegevusega ristisõja puhkemisele kaasa piiskopid Meinhard ja Berthold? Meinhard oli tekitanud eestastes kahtlusi, arvati, et ta varastas neilt päikese. Berthold kogus tugeva ristisõdijate väe, kuid suri esimeses sõjas. 3.Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast?
Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised(Linz), tehiskiud(Gmunden) ja plastmassid. Põllumajandus: 54% maast kuulub suurmajandile(üle 50 ha), kuigi need moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril
"Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?" Muistne vabadusvõitlus oli ühtlasi ka Balti ristisõdade ajastu.Vabadusvõitluse puhkemise põhjusteks oli sakslaste soov laiendada maavaldusi ning kindlustada meretee turvalisus, samuti tahtis Rooma katoliku kirik paganlust välja juurida ja asus alasid ristiusustama. Kõige selle pärast pidid eestlased väga palju kannatama ning sõdima. Kuna sõja põhieesmärgiks oli ristiusu levitamine, oli ristisõdijatel katoliku kiriku toetus. Sõdimise eest anti andeks kõik patud, kui inimene oli elus mõne suure kuriteoga hakkama saanud ja kahetses seda, oli tal võimalus minna sõtta ja sellega oma teost vabaneda
Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad- >usuelu allakäik.Kerjusmungaordud-kloostrid linnades, dominiiklased Tln ja Tartu, frantsisklased Viljandi, Tartu, Rakvere. Põhitegevus jutlustamine,rahva vaimulik hooldamine->avarad kirikud,et linnarahvas mahuks jum.teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku haridusele.Kerjusm.ordutel polnud suuri maavaldusi, elasid kogutud annetustest, avatud eelkõige linlastele. Nende hulgas tõenäoliselt hulga eestlasi.naiskloostrid keskajal olid naised isa või abikaasa eestkoste all, leseks või vallaiseks jäänud võis olla kloostrisseastumine ainuke väärikas väljapääes, seega naisklooster vajalik hooldusasutus. Nunnaks võis saada ka isikliku kutsumuse ajel. Tsisterlaste naisklooster Tln, Tartus, Lihulas, frantsisklastel Tartus. 15
keskmes oli olilisel kohal religioon oma kombetalituse, riituste ja keeldudega. Asteekide impeeriumi elanikud olid allutatud rangele ja kurnavale andamikohustusele. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Kuningat austati pooljumalana ja ta ilmus rahva ette rituaalsetel puhkudel piduliku kaaskonna saatel- Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa pidi aga sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi (kasutati ka orjatööd). Asteegid uskusid, et kui nad ei too päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Asteekide müütidest on teada vähemalt 1600 eri jumalust, kes võisid ilmutada ennast mitmesugusel kujul. Huitzilopochtli oli üks tähtsamaid jumalaid Tema nimi tuleneb asteekide koolibrit
Preestrid Kandsid hoolt, et kohustused jumalate vastu täidetud saaksid, juhtisid suurt templi majandust. Ülikud Kuulusid uhked linnamajad, suured põllud, loomakarjad. Vabad talupojad Harisid põlde ise, kanalites tööl, sõjas abis, pidid saagist templile tasuma. Käsitöölised, kaupmehed Omal käel tegutsesid, osa templi heaks oma varast. Sõltlased töötasid kuninga, ülikute heaks, said töö eest päevatasu, oma maavaldusi polnud. Orjad Vähesel määral.
lahingus araablased. See võit paneb lõpuks piiri araablaste hiigelvallutustele. Tema ajal võetakse kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetudes sai relvade jõudu mitmekordselt suurendada. Peamiseks lahingujõuks sai raskeratsavägi. See väeliik jäi feodaaltsivilisatsiooni aladel võitmatuks praktiliselt 600 aastaks. Karl Martellile oli tähtis kiriku toetus. Oma võimu tugevdamiseks jagas ta alamatele sõjaliste teenete eest pidevalt uusi maavaldusi. Karl Martell leidis lahenduse maise ning taevase sõjaväe liitmises, andes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. Chlodovech(466–511) Karl Suure riik FEODAALNE KILLUSTATUS LÄÄNE-EUROOPAS 9.-10.SAJANDIL Pärast Karl Suure poja Ludwig Vaga valitsusaega (814 - 840a) jagasid Karli pojapojad riigi
taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitseseid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Ruunikiri on vanade germaani hõimude peamiselt hauakividele, vähem relvadele ja amulettidele jäädvustatud kiri. Loodud arvatavasti kreeka-ladina või keldi-etruski tähestiku järgi. Vanem ruunikiri (3.-9. saj.) koosneb 24, noorem (9.-11. saj.) 16 tähemärgist. Skandinaavlased, kellel viikingiaegadel puudus kiri, täiustasid ruune punktidega, kuid neil polnud tänu ladina tähestiku kasutuselevõtule enam märkimisväärset levi. Ruunitekst koosneb enamasti ühest lausest või nimest
süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud Joonis 4Viikingi kodu kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara Joonis 3Kodu kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. 2.1 Viikingite kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem pandi nende lood
Lutheri seisukohad olid rahvale hästi vastuvõetavad ja levisid Saksamaal rahva seas, leidsid toetust. Kui paavst saatis oma legaadi e. saadiku olukorraga tutvuma. Legaat tuli sõnumiga: 90% rahvast: Elagu Luther! 10% rahvast: Maha paavst! Paavst pani seejärel Lutheri kirikuvande alla. Bulla paavsti ametlik teadaanne. Martin Lutheril palju erinevaid toetajad erinevatel põhjustel. Nt Saksa vürstid tahtsid kiriku käest maad saada. Lutheri põhimõte: kirikul ei peaks suuri maavaldusi olema. Ilmalikud valitsejad nägid võimalust oma maaalasid kirkualade arvelt suurendada. Kodanlus (manufaktuurid, pankurid jne) toetas, sest nende maksud olid seeläbi väiksemad kirku ülalpidamine ei ole enam kallis ja neil rohkem raha. Millised muutused toimusid kirikus, kultuuris ning poliitikas, majanduses reformatsiooni tulemusena? KIRIK, KULTUUR POLIITIKA, MAJANDUS
Piiskopi nõukogu nimetati toomkapiitliks, mis koosnes toomhärradest ja osales piiskopkonna valitsemisel. 11. Nimeta keskaegsed kerjusmungaordud, kes tegutsesid Eestis. Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres. Samuti tegutses Eestis veel tsistertslaste ordu, mis osales aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Ajapikku said neist suurfeodaalid ning rahvas ei sallinud neid. Nende kloostrid asusid Padisel, Kärknas ja Tallinnas.
pidevalt olemas väljaõpetatud vägi, mida on võimalik operatiivselt kokku tuua oli ratsaväe, mereväe üksusi, peamiselt siiski jalvägi ressursside mõttes jalavägi võrdlemisi suur 25 000 meheline jalavägi talupojad peavad enda keskele elama pandud sõjaväelasi üleval pidama Rahuolematutest moodustub rootsi-vastane liit reduktsiooni tõttu rahulolematus palju maavaldusi ära võetud kokku hakkab põimuma selline huvitav liit, kus on Taani (tahab oma valdusi tagasi tänapäeva lõunarootsi mõistes), Poola(tahab oma liivimaa valdusi tagasi) ja Venemaa(peeter I tahab raiuda akent euroopasse ja ligipääsu mereni) kui Batkul saab tuntuks kuningavõimu kritiseerides ja ( mõistetakse selle tõttu surma) põgeneb, hakkab tegutsema sellega, et panna kokku see koalitsioon ning tegutseb saksamaal august tugeva juures
Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid. Kogu Austria territooriumist moodustavad 18 % põllumaad, 27 % rohumaad ning 46 % metsad. Umbes 5 % töövõimelisest elanikkonnast on Austrias tegev põllu- ja metsamajanduses. Põllumajandus on mitmekülgne, rahuldab oma toodanguga riigi vajadused enam kui 90% ulatuses. Põllumajanduses kuulub 54% maast suurmajandile(üle 50 ha). Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Põllumajanduse oluline haru on loomakasvatus. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Metsi on 39%. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Ekspordile orienteerunud riigina on Austria välja arendanud laiaulatusliku ja detailselt
annaabi.ee 
