Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maateaduste alused (kordamisküsimused)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sfäär, liustik, geograaf, vöö, atmosfäär, kivim, mineraal, vöönd, sood, muld, erosioon, mandril, maakoor, liustikud, järved, õhumass, horisont, valg, ekvaatori, poolus, huumus, karst, põhjavesi, veeringe, jõgi, maastik, koordinaat, säng, hoovused, litosfäär, leet, põhjapoolkera, planeedid, tsüklonid, soode, ookeanid, lamm, nõguVäljapaistev esindaja A. F. Büsching (1724-93). 19. saj. alguses hakkas A. von Humboldti ja C. Ritteri tööde mõjul kujunema geograafia kui paljusid spetsialiseerunud geograafiateadusi hõlmav teaduste süsteem. Oluliselt on tänapäeval edendanud geograafiat ka vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev. 4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika. Hüdroloogia on kõige laiemas mõttes teadus hüdrosfäärist, ehk maakeral olevast veest. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.)
Atmosfäär Maad ümbritsev 1000-1200 km Kõige liikuvam, (õhkkond) õhukiht lahustub vees, tungib 78% N2 , 21% osakeste vahel, siit O2, Ar, 0,93% pärineb O2 CO2 0,03% ja 4% H2O Biosfäär Sfäär, milles on Hüdro ja Oluliseim omadus (kitsamalt elu (osa mullast, litosfääri produktiivsus- biogeosfäär) veest, õhust, pindmine kiht, orgaanilise aine kivimitest) atmosfääri tootmise võime alumine ja kogu pedosfäär
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt
kurdmäestik-Andid, purskavad vulkaanid ja esineb maavärinaid. KAHE MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE- nagu Euraasia ja India on tekkinud ka Himaalaja. Nooremad kurdmäestike teke (Kaukasus ja Alpid). Esineb tugevaid maavärinaid. Kivimid kuhjuvad. Vulkaani purskeid on vähe sest maakoor on pax. KAHE OKEAANILISE LAAMA PÕRKUMINE- Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla. Sukeldumis joont tähistab süvik (11022m-Mariaani süvik). Veealuste vulkaanide vöönd mis üle merepinna kerkis, moodustavad vulkaanilisi Kanaari saarestikke. Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid. Vaikne ookean kunagi kitseneb ja sulgub. KONTINENTAALNE RIFT- kui mander on rebenenud ja tekkinud suur murrangu lõhe KUUM TÄPP- erandlikult paiknevad ka mõned vulkaanid maakoore laamade keskel, see on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoht
süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi
-Maa pikum pooltelg ekvatoriaalne raadius Ra 6378,245km *Maa lühim pooltelg Rb -6354,83km *Lapikus a=Ra-Rb/Ra = 1/298,3 *Maakera pindalast on 70,8%(360,8 milj.km2) kaetud veega. Põhjapoolkeral on see näitaja 60,7%. Lõunapoolkeral on 80,9%. *Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km *Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3 15. Maa sfääriline ehitus. Maastikuline (geograafiline) sfäär (mõiste ja mis siia kuulub), geograafilise sfääri horisontaalsed ja vertikaalsed mõõtmed. -Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär. Maastikusfäär ja tema jaotusüksused loodusvööndid ja maastikud on loodusgeograafia peamised uurimisobjektid. 14. Mis on maailmameri, tema jaotus erinevatel poolkeradel ja planeedil tervikuna
Samal ajal on ka Maal oma kaaslane - Kuu, mis mõjutab tugevalt elu Maal, nt-ks loodete tekke (tõus ja mõõn). Gravitatsoon tõmbab Maale ka meteoriite, mis muudavad Maa pinda. Maa kõiki suuremaid sfääre nim geosfäärideks. Kui geograafilisi vööndeid eristatakse maa pinnal, siis geosfäärid paiknevad koondtsentriliselt alates sügavalt maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse. Otseselt osalevad meid ümbritseva looduse kujundamises järgmised sfäärid: 1) Atmosfäär 2) Hüdrosfäär 3) Litosfäär 4) Pedosfäär 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Kõigi eelnimetatud sfääride koosmõjul kujuneb geograafiline ehk maastikusfäär LITOSFÄÄR See kujutab endast maakera suhteliselt jäika, välimist kivilimist kesta. Litosfääri kuulub peale maakoore ka vahevöö ülemine osa. Litosfäär on meie planeedi kuni ~200km paksune väline kest. Selle ülemise osa moodustab maakoor, alumine koor ei ole kindlalt piiritletav, sest järkjärgult
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk
- ekvatoriaalses kliimas võib inimene valede põlluharimis võtetega mulla hävitada. Kuivas kliimas võib inimene muldade niisutamisega mulla liigniiskeks teha Mullahorisondid erinevad üksteisest- värvuse, huumuse sisalduse, poorsuse, tiheduse , mineraalsuse, vanuse ja paksusega Mida näitab mullahorisondi värvus? - must huumushorisont- näitab orgaanilise aine sisaldus, huumuserikkust - hall huumushorisont- kuivust, huumusvaesust - horisondi sinakas-hall toon muld on suurema osa aastast liigniiske, esineb gleistumine - hele horisont huumushorisondi all- toitainete väljauhtumise liikuva vee poolt. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad?
osoonikihis, on hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks UV-A – lainepikkus 315-400 nm (lähis-UV kiirgus), elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4. nähtav valgus – lainepikkus 380-760 nm 5. infrapunakiirgus (soojuskiirgus) – lainepikkus 760...1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1
Maavärinate esinemispiirkonnad: Esineb peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, mille lõi 1883. aastal itaalia geoloog Giuseppe Mercalli. Kivimid Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on kindel kristallstruktuur. Mineraalid tekivad looduses nii gaaside kui vedelike kristalliseerumisel (nt grafiit, teemant). Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Maak on majanduslikku huvi pakkuv metalle või nende ühendeid sisaldav kivim või mineraal. Tardkivimidon kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal.
Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak majandusliku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid Kivimiteringe mineraalainese looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette-, moonde- ja magmakivimite. Tardkivim nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim.
Ultraviolet kiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. Ülejäänud 36% on infrapunane kiirgus. Maa kiirgab soojust. Mida kõrgem on aluspinnatemperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Atmosfääri koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0,93% argooni ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb. Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm).
peagi soojale järele, tulemiks on liitunud e. oklusiooni front. Magnetväli- Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt. Magnetvälja telg ei lange kokku maa pöörlemisteljega. Kaitseb maa pinda päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks köik elava. Van Alleni vöö- magnetväljas püütakse P tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja jõujooni moodustades vöö. Maismaa ja veekogude tempkontrasti põhjused: maismaal- väike soojusjuhtivus, segunemine puudub, madalam aurumistase, väiksem erisoojus; veekogudel- suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivsem auramine, suurem erisoojus. Mandriline maakoor ja mandriline maakoor- Põrkuvad ja nii on tekkinud näiteks Himaalaja mäestik. Suure rõhu all liiguvad kaks maakoort üksteise peale ja kurduvad mäestikeks. Sealsetse piirkondades on maavärinaid aga vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna
5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest
karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline tekstuur). c. Settekivimid – tekkinud kuhjunud murenemis-keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Enamasti kihilised, neis leidub loomade ja taimede fossiile ehk kivistisi. Nt. Kivisüsi(tekkinud maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel, musta värvi); Põlevkivi(pruun kivim kus torkavad silma valged lubiskeletid); Liivakivi(Eestis leiduvad liivakivid on pudedad, puhtast kvartsist koosnev liivakivi on tavaliselt valge) 3. Kirjelda kivimiringet Liikumapanev jõud on laamtetoonika. 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal – mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud Aluskord: Kristallilised kivimid (graniit, gneiss jt), kujunes Proterosoikumis Pealiskord: Settekivimid (lubjakivid, liivakivid jt). kujunes Paleosoikumis
Suur ja väike veeringe Soolane 97,2% Väike veeringe Ookeanidel aurustunud Mage 2,8% vesi langeb ookeani tagasi o Pinnavesi 77,8% Suur veeringe Ookeanil aurustunud vesi, Jää ja liustikud 99,36% mis jõuab maismaale Järved 0,61% 3. Veeringe lülid Atmosfäär 0,03% Sademed Jõed ja allikad 0,003% Auramine o Põhjavesi 22,0% Jõgede äravool Infiltratsioon Vihma, lume või liustikuvee o Mullas seotud 0,2% imbumine maa sisse ja põhjavee moodustumine. 4
Vanus ca 5 miljardit aastat Koosneb vesinikust ja heeliumist Temp südamikus ca 13 000 000 kraadi, pinna 6000 kraadi Kaugus maast ca 150 000 000 km Päikese sees termotuumareaktsioonid, vesinik liitub heeliumiks Päike kiirgab elektromagnetilist kiirgust, mis jõuab maapinnani 8 min Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava Van alleni vöö ümbritseb maad ja püüab kinni päikeselt tulevad ohtlikud kiirgused. Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerimist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi. Päikeselt tulev elektromagnetiline kiirgus jaguneb: - Gammakiirgus (kõige lühema lainepikkusega) - Röntgeni kiirgus - Ultraviolettkiirgus (UV) Jaguneb: UV-C, mis on ohtlik elusorganismidele, neeldub osoonikihis
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29
Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Üldine õhuringlus: 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2
moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hiidrahn Sete - maismaal või veekogus kivimite murenemisel või organismide jäänustest tekkinud pude materjal Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja sisaldab kivistisi Tardkivim magma või lava tardumisel tekkinud kivim Moondekivim kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Paljand koht maapinnal, kus avanevad maakoort moodustavad kivimid või setted Kivistis ehk fossiil kauges minevikus elanud, kivistunud ja kivimis säilinud organism või selle elutegevuse jälg
9. Mis on püroklastiline vool? Püroklastiline vool e lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtustest. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. 10. Mis on tefra? Tefra e vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud tahke materjal. Mineraalid, kivimid, muld, sood Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Võrdle mõisteid „mineraal“ ja „kivim“. Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja korrastatud sisestruktuur. Looduses võib leida üle 3500 erineva mineraali. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme
kesk- ja madalmäestikeks. · Tasandikud jagunevad kiltmaadeks, madalikeks ja alamikeks. · Maa välisjõud- temperatuuri kõikumine, vooluvesi, põhjavesi, mere- ja järvevesi, jää ning tuul kulutavad ja tasandavad maapinda. · Pinnamoodi mõjutab ka inimtegevus · Pinnamoe kujunemist mõjutavad üheaegselt Maa sise- ja välisjõud. · atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus. · Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest. · Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund. · Kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirgus, üldine õhuringlus, koha asend ookeanide ja mandrite suhtes, pinnamood ja inimene. · Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke.
suletud süsteemid kus aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub. Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa tuum vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga
40. Milline seos on murenemisel mullatekkega? 41. Millised tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? PILET nr 2 42. Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist? PILET nr 4 43. Millistel aladel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks? PILET nr 5 44. Miks on Eesti ala murenemiskoorik õhem ja mullad nooremad kui lõunapoolsetel aladel? 45. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid? PILET nr 15 46. Millest koosneb muld? PILET nr 6 47. Võrrelge mullateket tundras ja stepis. 48. Võrrelge mullateket parasvöötme okasmetsas ja kõrbes. 49. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis see on levinud. PILET nr 8 50. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? PILET nr 10 51. Miks on kõrbemullad sooldunud? PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53
Tuulispask esineb väike keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu, liikumissuund suvaline Äike võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: · Õhumassisisesed -tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel, peamiselt mägedes · Frontaalsed esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal Hüdrosfäär Ehk vesikest. Magedad veed: · jõed · järved · põhjavesi · ojad · sood · liustikud Soolased veed: · maailmameri 97% on soolane vesi. 3% mageveest: · 68,79% jääkilbid ja liustikud · põhjavesi 30,19% · pinnavesi 0,3% · muu 0,9% Maailma meri katab 71% maakera pinnast Veeringe: · Auramine · Sademed · Jõgede äravool · Põhjavee äravool Väike ja suur veeringe Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel
2) Millised tegurid soodustavad keemilist murenemist ? Kõrged temperatuurid, palju sademeid, niiskus, happevihmad. 3)Selgitage kiirgusbilanssi. Millisel juhul on kiirgusbilanss positiivne ja millal negatiivne ? Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Kiirgusbilanss on positiivne siis kui on seo, päike on kõrgemal, päev pikem ja pilvisus väiksem. See tähendab, et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär saab. Kiirgusbilanss on negatiivne siis kui päike on madalal, langemisnurk väike, öö pikem ja suurem pilvisus. 4) Aafrika kaart PILET 5 1)Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? Värvus Mandrilisel hele Ookeanilisel tume Tihedus- Mandrilisel hõre Ookeanilisel tihe Vanus Mandrilisel vanem Ookeanilisel - noorem 2) Millistel aldel on murenemiskoorik õhuke ja millistel paks, ning miks ?
Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Ookeaniliste laamade eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-ookean konvergentsi korral põrkuvad mandriline ja ookeaniline laam. Ookeaniline laam sukeldub mandrilise laama alla, mis tekitab rannikuaheliku ja vulkaanide rea mandril. Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas
niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Aktiivsed: Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed
Põhjustavad: metsa mahavõtmine, vältimine, metsade mittemahavõtmine. ülekarjatamine, kuivus (külm hoovus), üleväetamine, Keemiline Põhjustab: umbrohutõrje Keskkonnasõbralikumad mürkkemikaalid, degradatsioon (mürkkemikaalid), üleväetamine, DDT on väääga mürgine. (hävimine) mulla pH langeb alla 5,6 happeline muld, happevihmad, õhu saastamine Sooldumine Põhjustab: kunstlik niisutus, Kunstlikku niisutust teha nii vähe, kui looduslikult võib esineda väga võimalik kuivadel aladel, kus auramine on intensiivne Front üleminekuala kahe erineva õhumassi vahel. Soe front tekib, kui soe õhk liigub külma õhu peale. Sajab frondil ja frondi ees. (külmal f-l taga)
Hüdrosfäär - ehk vesikest Jõgi - Looduslik vooluveekogu, mis voolab kindlas sängis,mis on tema enesepoolt tehtud. Väike veeringe- vee ringkäik Maal, milles osaleb vaid maailammeri ja atmosfäär. suur veeringe- vee ringkäik Maal, milles osalevad maailmameri, õhkkond ja maismaa koos organismidega. veereziim- on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veereziimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul. tulvavesi- lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti
HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel.
annaabi.ee 
