MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
Gravitatsiooniseadused Optika seadused Geoteaduste teke Karl Linné ( 1707-1778): *ladinakeelne teaduslik süsteem elusolendite kirjeldamiseks * kolm põhirühma: taimed, taimloomad, loomad *igaühel on kahesõnaline nimetus: perekond + liik Seletus loodusteadustes Charles Lyell ( 1797- 1895) : geoloog, aktualismiprintsiibi looja(oletus, looja et Maa ajaloos on toiminud needsamad jõud ja protsessid, mis toimivad tänapäevalgi), aktualism on aluseks geoloogilisi protsesse uurivatele meetoditele Charles Darwin ( 1809- 1882): loodusteadlane, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste:taime ja loomaliigid pole muutumatud Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Dmitri Mendelejev (18341907) oli vene keemik, kes avastas perioodilisusseaduse (keemiliste elementide omaduste perioodiline
2. loeng Loengu struktuur I. Esteetiline kunstiteooria II. Esteetilise kunstiteooria kriitikat III. Historistlik kunstiteooria IV. Historistliku kunstiteooria kriitikat I. Esteetiline kunstiteooria · Monroe C. Beardsley · William Tolhurst · Nick Zangwill · Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." · Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. · Kaks versiooni: aktualism ja intentsionalism 1. Esteetiline aktualism (Osborne, Schlesinger): · Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2. Esteetiline intentsionalism (Beardsley): · x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. ,,Kunstiteos on ... tingimuste korraldamine, mis kavatsetud võimaldama märkimisväärse esteetilise iseloomuga kogemust" Monroe C. Beardsley (1982)
Jesuiitide põhimõte eesmärk pühendab abinõu, ülla eesmärgi nimel on kõik lubatud. 84. mis on vabamüürlus ja millised on tema eesmärgid? V: rahvusvahelise levikuga kodanlik kõlbeline liikumine, tähtsustab üksikisiku täiustamist ja kõikide inimeste ühinemist tõe, armastuse ja vendluse vaimus. 85. Õigluse põhimõte. V: igaüks võib teha, mida tahab, kui see ei riku teise inimese sama õigust. 86. Millised on kaasajal kujuneva mõtlemise olulised tunnused? V: pluralism, aktualism, realism. 87. Mida väidab tõe koherentsiteooria? V: väide on tõene, kui ta on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 88. Mis on tunnetus? V: protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 89. Mis on teadmine? V: on tähis ja selle vaste. Filosoofia seisukohalt põhjendatud tõene uskumus. 90. Mis on aprioorne teadmine ja empiiriline teadmine? V: aprioorne teadmine kogemusele eelneb teadmine, mis kogemusest ei sõltu. Empiiriline teadmine - kogemuslik teadmine. 91
26. Vabamüürlus on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, mõnigi kord omavahel seotud organisatsioonideks. Selle eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel- igaüks võib teha mida tahab, eeldusel et ta ei riku teiste samasugust vabadust. See reegel kehtib. 28. Kaasajal kujuneva mõtlemise tunnused: pluralism, personalis, aktualism, realism, antipositivism. Ühiskonda ei saa kardinaalselt ümber korraldada. Õppimise teel ei saa muuta looduse poolt antut. Ühiskond olgu hierarhiline ja teda juhtigu eliit. Majanduses peab toimuma vabakonkurents, riik sekkugu üha vähem. Uute väärtuste otsingul pöördutakse vanade kultuuriväärtuste poole. Välispoliitikas toetatakse sõjalist üleoleku ja jõu ideoloogiat. 29. Tõe koherentsiteooria- tõesed on väited, mis on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 30
Liigitatav definitsioon: väide „see on kunst“ tähendab et see kuulub teatud kategooriasse (ei defineeri kas on hea või halb). Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks ehk „see maal on kunstiteos“ lauses sõna maal juba viitab et artefakt on kunstiteos. 5. Esteetiline kunstidefinitsioon: Kunstil on lähedane suhe „esteetilisega“. Esteetiline aktualism: kunstiteoseks on artefakt, mis (standardtingimustes) kutusb esile esteetilise kogemuse. Esteetiline intentsionalism: objekt/asi on kunstiteos siis (ja ainult siis kui) objekt on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Produtseerimise tingimus (loomine/esitamine/kogumine/muutmine/korrastamine esteetilise kogemuse esile kutsumiseks) peab olema täidetud. Esteetiline
1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter,
see väide on väär: Tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 3. loeng: Kunsti definitsioon II 1. Selgitage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! (MonroeC. Beardsley, William Tolhurst, NickZangwill, HaroldOsborne, George Schlesinger) defineerivad kunsti esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Kaks versiooni aktualism ja intentsionalism: Esteetiline aktualism: kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. Esteetiline intentsionalism: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted: 1.Loomise tingimus 2.Esteetiline kogemus 3.Esteetiline kavatsus 1. Mis on "loomine"? Igasugune produtseerimine väga laias mõttes: "tegemine", "esitamine" , "kogumine", "muutmine", "korrastamine / korraldamine", ,,..
hinnata selliste sõnade nagu ’’kunst,’’ilu’’ loogikat. 2. Kõigile kunstiteostele ühiste tunnusjoonte otsimine on viljatu ettevõtmine 3. Ei tohiks ignoneerida esteetikute definitsioonide kasulikkust. 4.Traditsiooniline esteetika oletab ekslikult, et vastutustundlik kriitika on võimatu ilma kõigi kunstiteoste kohta kehtivate reeglite kogumita. 3. loeng: Kunsti definitsioon II 1. Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme. 1.Esteetiline aktualism: Kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2.Esteetiline intentsionalism: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1.Objektile suunatus – teosesse neeldumine. 2.Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3.Irrutatus – objekt on emotsionaalselt eraldatud – nt õudne ent turvaline. 4
.. liigitav tähendus objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on ,,hea" või ,,halb". 6. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe ,,esteetilisega". Nt: ,,kunst on esteetiline fenomen" või ,,kunsti tähtsam funktsioon on esteetiline" Defineeritakse kunsti ,,esteetilise kogemuse" mõiste kaudu. Kaks versiooni: .. aktualism kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. .. intentsionalism ,,x" on kunstiteos ainult siis, kui ,,x" on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiilist kogemust. Põhimõisted: .. produtseerimise tingimus igasugune loomine esteetilise kogemuse esilekutsumiseks .. esteetiline kogemus (1) esteetiliste omaduste kogemine (2) keskendumine sellele, mida tähendab omada esteetilist kogemust. .
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisuk...
b) sõna „kunst“/“kunstiteos“ esinemine meie keeles tõestab, et asjadel, millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus. 3. KUNSTI DEFINITSIOON II 1. Iseloomustage lühidalt esteetilise kunstiteooria erinevaid vorme. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe „esteetilisega“. Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse kaudu. Kaks versiooni: 1) Esteetiline aktualism (Osborne, Schlesinger): kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. 2) Esteetiline intentsionalism (Beardsley): x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 2. Iseloomustage Beardsley käsitlust esteetilisest kogemusest. 1. Objektile suunatus – teosesse neeldumine 2. Vabaduse tundmine – mitte-kammitsetus reaalsest maailmast. Relax tunne. 3
52 Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud nii nagu tänapäeval nõnda ka miljoneid aastaid tagasi. Ta ei põhjendanud seda mingite teatud kindlate katas- troofidega, millele põhinesid mõned teised seletused. Aktualism on aluseks sellistele meetoditele, millega tänapäeval asetleidvaid geoloogilisi protsesse uurides seletatakse Maa ajaloos toimunud geoloogilisi protsesse. Evolutsiooniteooria, mille rajajaks oli Charles Darwin, muutis oluliselt loodusteaduslikku maailmapilti. Teooria tuumaks on see, et taime- ja loomaliigid ei ole muutumatud, vaid muutuvad väga pika aja jooksul. Sealhulgas ka inimesed. Elusolendite arengut suunabki looduslik valik
49 Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud nii nagu tänapäeval nõnda ka miljoneid aastaid tagasi. Ta ei põhjendanud seda mingite teatud kindlate katas- troofidega, millele põhinesid mõned teised seletused. Aktualism on aluseks sellistele meetoditele, millega tänapäeval asetleidvaid geoloogilisi protsesse uurides seletatakse Maa ajaloos toimunud geoloogilisi protsesse. Evolutsiooniteooria, mille rajajaks oli Charles Darwin, muutis oluliselt loodusteaduslikku maailmapilti. Teooria tuumaks on see, et taime- ja loomaliigid ei ole muutumatud, vaid muutuvad väga pika aja jooksul. Sealhulgas ka inimesed. Elusolendite arengut suunabki looduslik valik
Mõned neist hüpoteesidest osutusid edukateks, mõned aga väärateks või lihtsalt oma ajast ette. Näiteks Charles Lyell´i loodud aktualismiprintsiip võimaldas teha geoloogiast tõsiseltvõetavaks teaduseks. Lyell´i printsiip oletas, et Maad vormivad läbi aegade ühed ja samad jõud – nii nagu tänapäeval nõnda ka miljoneid aastaid tagasi. Ta ei põhjendanud seda mingite teatud kindlate katas- troofidega, millele põhinesid mõned teised seletused. Aktualism on aluseks sellistele meetoditele, millega tänapäeval asetleidvaid geoloogilisi protsesse uurides seletatakse Maa ajaloos toimunud geoloogilisi protsesse. Evolutsiooniteooria, mille rajajaks oli Charles Darwin, muutis oluliselt loodusteaduslikku maailmapilti. Teooria tuumaks on see, et taime- ja loomaliigid ei ole muutumatud, vaid muutuvad väga pika aja jooksul. Sealhulgas ka inimesed. Elusolendite arengut suunabki looduslik valik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
