DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Milline eelajalooline olend nägi välja nagu suur ja karvane elevant? 2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 3. Kõik dinosaurused olid rohelised. Õige või vale? 4. Kas osad dinosaurused olid suuremad kui elevandid? 5. Kuidas nimetatakse Maa kaaslast? 6. Kas Päike on täht, komeet või planeet? 7. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? 8. Kas komeedid on päikesesüsteemi osad? 9. Mis gaas on õhuballoonides, mida astronaudid kasutavad kosmoses hingamiseks? 10. Mitu tundi on ühes ööpäevas? DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või...
• Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat. • Täheparv, milles asub Päike. • Spiraalne hiidgalaktika. • Läbimõõt 100 000 va. • Koosneb 200-400 miljardist tähest • Kõik tähed, mida taevas näeme, asuvad Linnutee galaktikas. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Linnutee paistab kohati veidi haruline - põhjuseks tähtedevahelise ruumi tolm, mis varjab osa tähti.
Linnutee Linnutee Galaktika on tähtede kogum koos sinna juurdekuuluvate planeetide süsteemidega. Meie kodugalaktika on Linnutee. Avastati G. Galilei poolt Linnutee Sellel joonisel on kujutatud meie galaktika pealtvaates. Nagu näha paiknevad tähed selles spiraalikujuliselt. Magalhãesi Pilved Fernãdo Magalhães märkas oma ümbermaailmareisil veel kaht Linnuteega sarnast tähtede kogumit, mis hilisemal uurimistel osutusid teisteks galaktikateks.
LINNUTEE referaat Tallinn 2007 SISUKORD · Pildid...............................................................................................................3-4 · Sissejuhatus........................................................................................................5 · Mis on galaktikad...............................................................................................5 · Meie kodugalaktika Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............................................................................................6-7 · Galaktika tekkimine............
Päike kui täht Päike, sisaldades endas 99,9% koduse Päikesesüsteemi massist, on meie jaoks kahtlemata tähtsaim taevakeha. Samas on Päike üks täiesti tavaline täht meie kodugalaktika enam kui 150 miljardi hulgas. Suhteliselt väikese massiga tähena kulutab Päike oma energiavarusid kokkuhoidlikult ning vähemalt 5-6 miljardi aasta jooksul veel peaks ta Maa asukaid rõõmustama jätkuva ühtlase soojuse ja valgusega. Mille poolest Päike eriline on - Päikese teeb eriliseks eelkõige tema lähedus. Päikeselt tuleb valgus Maale 8 minutit ja
Päikesesüsteemi. Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. Meteoor - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Andromeeda udu- umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel asuv galaktika, mida palja silmaga saab eristada uduse täpina. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Saturn Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5
Tallinna Inglise Kolledz Referaat Universum Eva-Maria Leetma 9a 2008 Universum koosneb kõigest, mis on ruumis, ja ka ruumist endast. Universum on kujuteldamatult suur, pidevalt muutuv ja kogu aeg suurenev. Universum on kõik, mis on olemas-kõige väiksematest olenditest Maal kuni suurimate kaugete struktuurideni kosmoses. Iga objekt Universumis on sündinud, elab ja siis sureb. Meie planeet Maa näib tähtis ja suur, võrreldes inimesega, kes selle pinnal elab. Kuid Maa on tilluke kübemeke, kui võrrelda seda ülejäänud Universumiga. Maa on üks üheksast planeedist, mis tiirleb Päikeseks kutsutud tähe ümber. Universumis on tähti rohkem kui midagi muud. Päike nagu kõik teised tähed on hõõguv kuum gaasikera. Ta on üsna keskmine ja mõõdukalt kuum kollane täht. Koos miljardite teiste tähtedega, moodustab ta galaktika. See tohutu spiraalikujuline tähtede grupeering on meie kodugalaktika- Linnutee. Koos umb...
Kaugeim senileitud kvasar asub 13 miljardi valgusaasta kaugusel - Universum oli vähem kui miljard aastat vana, kui praegu meieni jõudev valgus sellelt kvasarilt teele asus. Tänaseks on see kvasar ilmselt ammugi kustunud. Asjaolu, et kvasarid on tegelikult kaugete galaktikate üliheledad tuumad, ei olnud sugugi lihtne vaatluste abil tuvastada. Nii fotoplaatidel kui nüüdisaegsematel, CCD-detektoritega tehtud ülesvõtetel domineerib kvasari heledus nii täielikult, et selle kodugalaktika jääb meie eest varjatuks. Alles Hubble'i kosmoseteleskoobi abil on õnnestunud saada rahuldavad pildid kvasarite peremeestest enestest. Enamasti on tegemist suurte, üsna ebakorrapärase struktuuriga galaktikatega. Ehkki kvasarid avastati esmalt intensiivsete raadioallikatena, puudub paljudel tänaseks teadaolevatel kvasaritel märgatav raadiokiirgus. Küll aga on neile iseloomulik tugev röntgeni- ja gammakiirgus - kiirgusliigid, mis kaasnevad väga energiarikaste nähtustega.
Astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit. Valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib Asteroidid: väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel. Kujult enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Jupiteri häiriva mõju tõttu seal vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 10 12 km. Parsek - kaugus millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 1 planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. kokkusur...
paljudest tähtedest koosnev kogum, udukogu-taevalaotuses udulaiguna paistev moodustis, galaktika- väga paljude tähtede kogum Tähtede evolutsioon- prototähest(tähtedevahelisest ainest leiduv tihend) tekib sobivate asjaolude kokkulangemisel täht, mis lõpuks plahvatab, tekib prototähtede kuumenemisel Galaktikad- hiiglaslik tähesüsteem, ulatub mõnest tuhandest miljadrite tähtedeni, spiraalsed galaktikad, ellipsikujulised, korrapäratus, raadiogallaktiga(tugeva raadiokiirgusega) Meie kodugalaktika – Linnutee- spiraalne tähtkuju, 200-400 miljardit tähte, keskel asuvad nooremad tähed, ääres vanemad tähed, tähed koonduvad parvedesse Universumi struktuur- tekkis suure paugu tulemusel Suur Pauk- selle teoori järgi on Universum algselt tekkinud ja arenenud ülikuumast- ja tihedast olekust plahvatusega sarnaneva paisumise teel Universumi evolutsioon- eraldus gravitatsioon, eraldus tugeva vastastikmõju, temepratuuri kasv ja langus,
1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes maailmasüsteemides kirjeldati planeetide orbiite kahe ringjoone abil: esimesel ringjoonel liikus teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4.taevakehade ...
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesi...
See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist vaatleja suhtes [3] Viimaste aastate jooksul on astronoomid kindlaks teinud, et enamik kui mitte kõik galaktikad sisaldavad oma tuumas musta auku. Võiks eeldada, et must auk moodustub pärast galaktika 7 teket ning kasvab ajapikku suuremaks, kuid teadlased arvavad, et protsess võib olla täpselt vastupidine.[7] MEIE KODUGALAKTIKA: LINNUTEE Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on vast igaüks mõnel pimedamal sügisööl tähele pannud. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Riba moodustab tähistaevas 10-20-kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. [3] Meie Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika.
P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = Võivad olla ka läbipaistmatud. Koosnevad alajahtunud veepiiskadest või 9,4605 * 1012 km alajahtunud veepiiskade, jääkristallide, lumehelveste segust. Läbipaistvate Linnutee- meie kodugalaktika, suuruselt teine galaktika meie täherühmas (nõrgalt kõrgrünkpilvede servades või esineda irisatsiooni. Kõrgkihtpilved on hallikas või helenduv, ebaühtlase heledusega riba) õrnalt sinakas ühtlane pilvekiht. P ja K paistavad neist läbi nagu mattklaasist, Asteroidid on korrapäratu kujuga tahked väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi tihedama pilvekihi puhul on P või K asukoht märgatav ainult heledama laigu
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika. Meie planeet asub galaktika tas...
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4. Päi...
vastassuundades võimsad kiirgusvood ümbritsevasse ruumi. On avaldatud ka arvamust, et must auk on värav, mille kaudu on võimalik saada mõnda teise dimensiooni. Samuti on arvatud, et mustad augud on nn. "ussiurgete" sisse- või väljapääsud. Kõikide galaktikate keskmes asetsevad hiiglaslikud mustad augud. (Hiiglaslikult mitte suuruselt, vaid massilt). Ühesõnaga võib öelda, et meie kodugalaktika Linnutee tuum on must auk. Teadlased arvutasid välja, et Maa asub Linnutee keskpunktist umbes 27 000 valgusaasta kaugusel Lisa Must auk purustas rekordi Ameerika astronoomid on avastanud enneolematult koguka musta augu. Auk ei ole küll nii suur kui paljude galaktikate, sealhulgas Linnutee keskmes paiknevad ülisuured mustad 9 augud, aga kui galaktikakeskme mustad augud välja jätta ja piirduda tähtede ümber
· Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. · Meteoor ehk lendtäht - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. · Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. · Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. · Linnutee- Pimedal ööl selgelt üle taevavõlvi laotuv hele piimjas linik. See koosneb paljudest tähtedest. Selles tähesüsteemis läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat on umbes 100 miljardit tähte. · Andromeeda udu- umbes kahe miljoni valgusaasta kaugusel asuv galaktika, mida palja silmaga saab eristada uduse täpina. Astronoomilised aastaajad
saj. seoses maakoore suurte pealenihete avastamisega kurdmäestikes ja arenesid 1912. a. Wegeneri mandrite triivi hüpoteesiks (mandrid on geoloogilise aja vältel triivinud ookeanilisel maakoorel maa-kuu vaheliste loodete jõudude mõjul; Jeffeys lükkas 1920-tel ümber). Vastandlikkus: fiksism selgitab Maa geoloogilist arengut läbi vertikaalsete liikumiste, mobilism läbi horisontaalsete liikumiste. 5. Linnutee Galaktika ja Päikesesüsteemi asukoht selles. Meie kodugalaktika, Linnutee (Milky Way Galaxy), on spiraalne. Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja paksus 1000 valgusaastat tähtedena, 12 000 valgusaastat gaasidena, mass 5.8 × 1011 M* (M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka. Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
