Algselt kuulub inimene biosfääri. Kunagine inimene, kelle arvukus oli väike, primitiivsete töövahendite ja korilase eluviisiga ürgneinimene on ise looduse koostisosa. Tänapäeval suure arvukusega inimkond mõjutab looduskeskkonda väga tugevasti ja see annab võimaluse eristada teistest loodusfääridest ja neile vastandamiseks. Maa pindmine osa jaguned loodusseaduste ja inimtegevuse toimel mitmeteks eriilmelisteks osadeks, mida võib nimetada maastikuks. Oma artiklis on kujutanud Ann Marksoo maastiku kui Maa pindmist osa, mis erineb teistest maastike variantidest välisilme ja sisestruktuuri talitlemist määravate põhitunnustega. Maastike tunnusteks on: pinnamood, kliima, taimkate, vetevõrgustik, asustustihedus-, tüüp ja majanduse laad. Erinevaid maastike on võimalik klassifitseerida looduslike ja sotsiaalmajanduslike tunnuste järgi. Inimtegevuse mõju baseeruval klassifikatsioonil, mille skaala üheks suunaks on puutumatu loodusmaastik ja teine
ja füüsilise keskkonna loomise." (Masso et al 2007: 16) 4 Kasutatud kirjandus . Hanga, K. (2008). Puuetega inimesed tööturul. Aaviksoo, E (toim). Erivajadustega inimene - hinnatud töötaja! MIks ja kuidas värvata tööle puudega inimest?". Tallinn: Lege Artis, 10-11 Marksoo, Ü & K. Järv. (2008). Riskigrupid tööturul. Marksoo, Ü (toim). Masso, M. (2009). Mittetavapärane töökorraldus Eesti ettevõtetes. Sotsiaalministeeriumi toimetised (2/2009). Erivajadustega laste õppimisvõimalused. (2006). Riigikontrolli kontrolliaruanne nr OSIII-2-6/06/93 Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg, URL (kasutatud jaanuar 2010) http://www.sm.ee/sinule/puudega-inimesele.html 5
Teisalt ei saa inimene oma tegevust jätkata kohtades, kus maastik seda ei võimalda, näiteks mäestikes jms. Muidugi muidugi eksisteerib maasik ka iseseisvalt, ilma vaatlejata, kuid meie jaoks omandavad selle erilised tahud tähenduse alles läbi kellegi silmade. Olenevalt vaatevinklist, kaugusest ja asukohast on võimalik sama maastikku erinevalt tõlgendada, seda nii visuaalselt kui sisuliselt (Sinijärv 2001). Mulle meeldib see mõte, sest see julgustab maastike erinevalt kirjeldama. Ann Marksoo arutleb väite „pole inimest pole maastikku?“ üle ning leiab ,et inimkonna kaasaegse maastiku mõiste nõuab tõesti inimese kohalolekut kui üht maastiku osist, kuid mitte kui tunnetajat, kes maastiku alles oma kujutlustes loob. Sellest väitest ei saa ma väga hästi aru. Kas maastiku ei eksisteeriks inimeseta või saab mõistet „maastik“ kasutada vaid inimesest lähtudes? Ilmselt on autor mõelnud, et inimene ei loo maastikku, küll aga eristab erinevaid maastikutüüpe.
Rakvere Reaalgümnaasium Andreas Preisfreund 10.m klass KEDA PEETAKSE TÄNAPÄEVAL EDUKAKS INIMESEKS? majanduse praktiline töö Hindaja: Martti Marksoo Rakvere 2014 Igaüks ihkab olla väga edukas ja soovib elus hästi läbi lüüa. Tee edukuseni võib olla aga raske ja keeruline. Vahel tundub, et mõnel inimesel on kohe väga vedanud ja ta elu on lihtsalt suurepärane. Meie ütleme, et ta on üks väga edukas inimene. (1.) Mina arvan, et mõni inimene on mingis keskkonnas edukas, aga mõnes mitte. Näiteks Facebooki kasutav inimene on edukas, siis kui tal on palju like-e või tema postitusi on
kelle huve niisugune vale teenib. Panus inimgeograafiasse avasid mitmeid uusi uurimisvaldkondi poliitgeograafias. Eesti inimgeograafias: Johann Gabriel Granö esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis. Eesti maastikuline liigestus oli kogu maailmas üks esimesi ja paremini õnnestunud katseid üldgeograafiliste regioonide piiritlemiseks. Edgar Kant ,,Eesti rahvastik ja eluruum" esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Ann Marksoo, Salme Nõmmik ENSL, arendasid Eestis edasi inimgeograafiat. Üks paradigma geograaf (elulugu, põhiteosed, väited) Maadeavastuste paradigma Ptolemaiose (90-160 p. Kr.) teeneks on kartograafilise meetodi väljatöötamine. Tema seadis esimesena geograafilisele ruumile, Maa pinnale mudelina vastavusse abstraktse ruumi -koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest. Kaart ongi konkreetse geograafilise sisuga täidetud koordinaatvõrk
saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele. Jaguneb kaheks : Gaia koolkond ja süvaökoloogid ehk ökofasistid GAIA: ei muretse, usuvad, et loodus on inimkonnast tugevam ja suudab tulla kõigest välja
saavutamiseks. EESTI INIMGEOGRAAFIA: J. G. Granö 1. Geograafia professor. ,,Eesti maastikuline liigestatus". Mihaly Haltenberger 1. Inimgeograaf. Uuris Eesti linnasid ja Eesti poliitgeograafilist asendit. Kant arendas edasi Grano ja Haltenbergeri töid. Rahvastik ja eluruum. Linn+tagamaa=funktsionaalregioon. NSVL okupatsiooni ajal kadus Eesti geograafia, tekkis asemele vene nõukogude geograafia. Salme Nõmmik taaselustas Kanti mõtted. Kant alustas, Nõmmik ja ka Marksoo arendas edasi. Hierarhiline asustussüsteemi teooria. INIMGEO KONTSEPTID Ökoalarmism inimene võib looduse hävitada (,,Hääletu kevad"). Sloogan ,,Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt". Looduse piirid on inimpopulatsiooni suurenemisega kitsenenud, loodusel on taas tugevam mõju inimestele. Jaguneb kaheks : Gaia koolkond ja süvaökoloogid ehk ökofasistid GAIA: ei muretse, usuvad, et loodus on inimkonnast tugevam ja suudab tulla kõigest välja
osatähtsus vähenenud. Noorte pikaajalise töötuse põhjusi tuleb otsida kiire majanduskasvu aastatest, kui kinnisvarabuumi käigus laienes ehitussektor ja tööle võeti hulgaliselt ilma erialase hariduseta noori töötajaid. Majanduskriisi puhkedes tõmbus ehitussektor taas kokku ning kiiresti tekkinud töökohad kadusid sama tempokalt. Nüüd on erialaste oskusteta vabanenud tööjõul suuri raskusi endale rakenduse leidmisega. Allikas: Marksoo, Ü. Pikaajalised töötud Eesti tööturul. Sotsiaalministeerium. Teemaleht 5/2010 Seoses sündivuse langusega 1990. aastast on Eesti tööealise elanikkonna arv aastaaastalt vähenenud. Seega tööjõu pakkumine lähiaastatel väheneb. Eesti Panga prognoosi kohaselt väheneb tööealine rahvastik Eestis 2015. aastaks ligikaudu 45 000 inimese võrra. Seega on üks võimalus hõive puudujääki kompenseerida teistest riikidest töötajate sissetoomisega.
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 12.R klass SUURBRITANNIA geograafia uurimus Hindaja: Kadri Marksoo Rakvere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. GEOGRAAFILINE ASEND............................................................................................................4 2. ÜLDANDMED................................................................................................................................5 3. LOODUSLIKUD TINGIMUSED........................
1944. aastal lahkusid praktiliselt koik Tartu ülikooli geograafid Eestist. Eesti geograafiateadus suri kodumaal välja. Mõne aasta möödudes hakkas see, uuesti tekkima, nüüd vene nõukogude teaduse osana. Eesti inimgeograafia taastekkes on suurimaid teeneid Salme Nõmmiku (1910-1988) pikaajalisel õppe-ja organisatoorsel tool. Kanti algatatud ja Nõmmiku poolt edasiarendatud hierarhilise asustusstisteemi teooria täpsustamisel ja rikastamisel konkreetse sisuga tegi palju ara Ann Marksoo (s. 1930). 3.osa INIMGEOGRAAFIA PEAMISED KONTSEPTSIOONID Arusaamad inimiihiskonna ja looduse vahekorrast
3) pikaajaliselt töötute äärmine vaesus 4) tööharjumuse kadu ja erialaste oskuste allakäik Ühiskondlikud probleemid: 1) rahvatulu kadu kasutamata tööjõuressursist 2) sotsiaalhoolekande kulutuste kasv 3) hälbiv käitumine jm. ühiskonnaohtlik tegevuse levik (kuritegevus, varimajandus) 4) tööturu solkimine (lepinguta ja sotsiaalsete garantiideta töö) 5) tõrjutus ja sellest tulenev oht ühiskonna püsivusele (Torjus, 2003, Venesaar, Hinnosaar, Luuk, Marksoo, 2004). Tervis Tervis ja tervise tootmine WHO (1948) Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaoluseisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine” Tervis kui indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vaheline seos – inimese võime toimetada oma igapäevaseid tegevusi (tervis kui functional fitness) Tervishoid kui üks tervise tootmise sisenditest – intersektoriaalne tervise tootmise analüüs. Tervishoiuteenus kui spetsiifiline kaup, mida tarbitakse tervise parandamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
