Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maastik, käsitlus, 2016, seisundit, landscape, sooväli, trükikoda, maastikuökoloogia, maastikul, marksoo, kultuurmaastik, maastikku, essees, käsitlust, üldmõiste, geokompleks, eluruum, kokovkin, huvidega, tüübiks, zhang, kompromiss, külvik, bruni, urban, science, journal, mander, region, habitat, maaülikool, keskkonnakaitse, õppekavaMAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED 2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga
. 1840 aastal kihelkondades kõige levinumad tüdrukunimed olid mari, ann ja liisu. Positenimedest olid populaarsemad Jaan, Juhan ja Jüri. Teatud nimed esinesid ainult teatud aladel nagu näiteks Gertrud Vormsil, Riste muhul ja Aet Hiiumaal, Hip Lõuna-Eestis, Heddi Saaremaal. Loeng 6: religioonid Maailma suurreligioonid- kultuurigeograafe huvitavad eelkõige nende religioonide paiknemine ruumis ja selle ruuumi muutumine aajas ning religioonide omavahelised suhted. Ka religiooni väljendused maastikul omavad suurt tähtsust. 1.Kristlus- katoliiklus: (protestandid) ja õigeusk: (Moskva, Konstantinoopoli, Gruusia, Armeenia, Albaania) kirkukulõhe 1054. Ameerikas on levinud protestantlus ja rooma-katoliku. Euroopas katoliiklus, Venemaal õigeusk ja Austraalias protestantism. 2. Islam- nooreamaid maailmareligioone. Prohvet muhhamed sündis a 571. 1,4 miljardit islami järgijat ning see kasvad pidevalt. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset
Eesti Looduse jt ajakirjade veergudel (Masing 1970a; 1970b; 1982; 1987). 20. sajandi olulisemaid ülevaateallikaid looduskirjanduse kohta on looduskaitsetegelase ja kodu-uurija Jaan Eilarti raamat "Inimene, öko- süsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis" (Eilart 1976). Raamatu sissejuhatavas peatükis "Eesti looduskaitse kujunemisteelt" on suurt rõhku pandud looduskaitseaadete levitamise ajaloole trükisõna vahendusel. Eilarti käsitlus on ajaloolist perspektiivi järgiv; teoste klassifitseerimist esineb sedavõrd, et on eristatud puhtalt ilukirjanduslikud teosed ja need, mis on edendanud looduskirjandust rahvavalgustuslikust seisukohast. Eesti looduskirjanduse teoreetilise määratlemise katseid on niisiis varasematel aegadel tehtud mitmeid, kuid tundub, et ühtse liigendus- aluse leidmist on raskendanud ebaselgus küsimuses, kas meil on loo- duskirjanduse puhul tegemist pigem ilukirjanduse, teadus- või hoopis
tõusnud. Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea
Ei olnud ookeane, atmosfääri ega elu. Läks mõõtmatult palju aega, aga maapind jahenes lõpuks, veetilgad kondenseerusid, loodi atmosfäär ja algas elu Maal. Koos eluga sai alguse ka individuaalsus, evolutsiooni jaoks tähendas see, et ei ole olemas kahte täpselt ühesugust vormi. Elu sõltus ja sõltub valgusest ja veest, taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma
loendusandmeid ning raadiolainetel töötavaid automaatloendureid võrdlevalt mobiil- positsioneerimisandmetega. Hinnati külastajate valikuid loodusradade eelistamisel, andmeid kontrolliti erinevate seiremeetodite (raadiokiirega loendurid, kaameraloendus) sidumisel. Vastavalt loendurite ja loendustega läbiviidud seirele tehti väljavõte ja ruumianalüüs mobiilkõneaktiivsuse kohta, eristades lühiajalised külastajad, ümbruskonna elanikud ja töötajad. Hinnati radade seisundit, 12 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine kasutades Eesti Maaülikoolis ning Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses väljatöötatud koormustaluvuse hindamise metoodika aluseid. Tulemustele vastavalt tehti ettepanekuid külastusseire süsteemi rajamiseks (Roose jt 2008). Käesoleva külastuskoormuse hindamise juhendi koostamisel on lähtutud eeldusest, et
neutraliseeriva aluselise saaste sisse kanne. Nooremad puud on saastele tunduvalt vastuvõtlikumad ja juurdekasv suureneb kordades rohkem kui seda vanemate puude puhul. Märksõnad: rabamänd, rabakooslus, kasvu suurenemine, aluseline õhusaaste, toitained, puude vanus 2 Estonian University of Life Sciences Abstract of Master's Theses Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Kristo Tikk Specialty: Landscape management Heading: Air pollution influence to growth of pines in bogs of North-East Estonia Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 The aim of this master thesis is to measure pine growth in bogs with different nutrient and pollution load: Puhatu, Kõrgesoo and Selisoo.
taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l.
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
......................130 Kaardi koordinaadid .......................................................................................131 Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk ...................................................132 Kompass ............................................................................................................133 Kaardi orienteerimine ....................................................................................134 Kaardi järgi orienteerumine maastikul .......................................................135 GPSi kasutamine .............................................................................................136 9. Esmaabi ................................................................................................. 139 Tegutsemine õnnetuspaigal ..........................................
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal
3. PÕHJAVEEVARUDE KAITSEST Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks. Kogutud andmete põhjal on võimalik planeerida põhjavee säästlikku tarbimist, ennetamaks varude ammendumist, ning hinnata põhjavee kvaliteeti ja sobivust joogiveeks. Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad uuringud kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Nende eesmärkide saavutamiseks on põhjavee seirele pandud järgmised ülesanded:. Rahvusvaheline koostöö Põhjavee kvaliteedi ja selle vastavuse jälgimine kasutusotstarbelistele nõuetele, mis on sätestatud järgmiste direktiivide ja standarditega: - Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv 2000/60/EC; - Põhjavee kaitse direktiiv 80/68/EEC; - Põllumajandusliku nitraatse reostuse direktiiv 91/676/EEC;
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Brügge, Glanz ja Sandell toovad välja, et inimene on oma evolutsiooni ja arengu kestel õppinud suure osa ajast õues, kogemusest ja suulisest pärimusest. Tehnoloogiline areng ja linnastumine on vähendanud kokkupuudet looduskeskkonnaga ning loomuliku õppekeskkonnaga. „Kuna 85% meie kommunikatsioonist on mitteverbaalne, vajame me tagasipöördumist teistsuguste suhtlemiskeskkondade ja õppimisvõimaluste poole. Siis muutuvad maastik, loodus kultuur „klassiruumiks ja õppevahendiks“ ning tõeliselt hariva kooli kandjaks.“ (Brügge, Glanz, Sandell 2008, 51). Esmased looduskeskkonnaga toimetuleku oskused omandatakse eelkoolieas. Esimene oluline osa selles on õppida endaga toime tulema. Teine osa on õppida enda eest seisma ja oma vajadusi rahuldama viisil, mis loodust ei kahjustaks. Võib öelda, et olulised on nii loodusega seotud eetilised väärtused, kui ka praktilised oskused ning käitumisviisid, mida
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3
Uus Eesti vabariik tähendas linna territooriumi kasvu eespool mainitud eeslinnade jt alade näol. Kokku lisandus 914 hektarit. See tõi kaasa aktiivse elamuehituse, lisandus enam kui 500 elamut, tänavatevõrk viiekordistus. Aktiivsem elamuehitus (ja ühtlasi ka puitarhitektuuri paremik) koondus Uueveskile ja Paalalinna. Kasvasid ka ambitsioonid suvituslinnaks – järve äärde rajati paadisadam, ujumisbassein ja rannakohvik. Maaliline järve suunas langev maastik ahvatles paljusid jõukal järjel linnakodanikke rajama Trepimäe kanti suurejoonelisi villasid. Selle kõrval leidus linnas ka arvukalt piirkondi lihtsamate üürielamutega. Viljandi miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad vt. Joonis 1.1. 1 Vaksali 2 Kantreküla
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 7 keskendume rohkem teadvuse olemusele ehk kuidas aju loob ümbritsevast maailmast virtuaalse tegelikkuse. Unisoofia – valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma „uutmoodi“, kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju
tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 6 käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi tunnetamine põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse seisundiga kaasneb inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, välja- ja eufooriataju
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
