- (11) osatähtsus; Alla 20 km2 asustustihedusega omavalitsusüksuste osatähtsus, % Maa-asulate + alla 50% linnades töötavate omavalitsusüksuste osatähtsus; Maa-asulate + alla 25% linnades töötavate omavalitsusüksuste osatähtsus; Primaarsektori domineerimisega omavalitsusüksuste osatähtsus, % MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) Maarahvastik on pigem noorem – vanusega üle 45 aasta, on linnas 43,2% ning maal 42,6%. Maarahvastik on pigem haigem – pikaajalise haiguse tõttu piiratud töövõimega on linnas 10,8% ja maal 13,9%. Maarahvastik on põlisrahva keskne – mitte-eestlasi on linnas 40,5% ja maal 8,6%. Maarahvastik elab väikeelamutes – linnas 19,8% ja maal 66,3%. Maarahvastik on elamispinna omanik – linnas omab elamispinda 80,9% ja maal 58%
Pronks-vask+tina RAUD! Transpordi ja side areng Inimese enda lihaste jõud. Laevaga-,ratsa, loomadejõud Rahvastiku uuenemine Sündimus ja suremus olid Rahvaarv kasvas väga kiiresti, kõrged. kõrge sündimus Asutuste areng Paikseid elukohti ei ole Ülekaalus on maarahvastik, aga hakkavad tekkima linnad. Areng Euroopas - Kuni 15. saj lõunas Areng Eestis. U 500 aastat e.m.a. 18.saj lõpuni
Vanalinnades kujunesid urkad. Inimestes tekitasid rahulolematust külmad ja halvasti valgustatud vabrikuhooned. Elutempo kiirenes. Kõik see põhjustas inimestes stressi. Paljud hakkasid jooma ning kindlasti leidus ka neid, kes endale lihtsalt kõie kaela panid. Kõige rohkem mõjutas tööstuspööre minu arvates just ühiskonna sotsiaalset struktuuri- tekkis uus klassikoostis. Eristada võis kahte eri poolust: vabrikutöölised ja keskklass. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik. Talupojad siirdusid linnadesse tööd otsima. Kokkuvõtteks võiks õelda, et tööstuspöörde mõju inimeste igapäevaellu oli pigem negatiivne kui positiivne. Riik võis ju vabrikutööstusest palju kasu lõigata, kuid tavakodanike elu see kuigi paremaks ei muutnud.
Harjumatu oli ka see, et nüüd tuli hakata tööl käima kindlate kellaaegade järgi. Ostuvõimeline turg kujunes pikkamööda, inimesed hakkasid ostma vabrikus toodetud tooteid selle asemel, et neid ise valmistada. Eelkõige tähendas see aga seda, et inimesed pidid ise raha teenima, et vabrikukaupu osta. Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise. Olulise osa rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised. Teise pooluse moodustas keskklass. Maarahvastik vähenes, linnadesse siirduti tööd otsima, sest maal ei saadud enam vanaviisi ära elatud. Samas rajati aga ka maale uusi ettevõtteid, kus leidsid tööd paljud inimesed. Linnaelanikke tuli toiduga varustada ja seega vajati senisest enam põllusaadusi tööstuslik pööre andis omakorda tõuke põllumajanduse arengule. Kui linnades hakati rajama üha enam tööstusettevõtteid, hakkas linnadesse kogunema ka hulga rohkem inimesi. Kujunema hakkas linnaühiskond. See mõjutas aga
HAKKAVAD TEKKIMA UUED LINNADE KASV ON PEATUNUD; HAKKAVAD TEKKIMA LINNAD; ASUSTUSE ARENG PAIKSEID ELUKOHTI EI OLE LINNAD; VANAD KASVAVAD INIMESED LIIGUVAD LINNAST ÜLEKAALUS MAARAHVASTIK KIIRESTI VÄLJA LÄÄNE-EUROOPA (15. 18. SAJANDI LÕPP KUNI 1970. ARENG EUROOPAS PUUDUB 1970. A - ... SAJAND) A ARENG EESTIS. MÕNED
elulaadi. Kolmandaks põhijooneks oleks, et ühiskonnas tekkis ümberkihistumine. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid vabrikutöölised ehk proletariaadid. Lisaks hakkas uusaja tööstustööline saama palka vabrikus tehtud töö eest. Industriaalühiskonna teise poole aga moodustasid kesklass ehk kodanlus, sealhulgas ka haritlased. Järeldus, et uute töökohtade teke, aitas kaasa tööliskihi tekkimisele, kuid seoses sellega vähenes maarahvastik. Neljandaks, võiks välja tuua arhitektuuri, kus ehitiste projekteerimisel püüti võimalikult täpselt lähtuda antiikarhitektuuri reeglitest. Nendeks olid tagasihoidlikus, lihtsus, sümmeetria, kaunistusdetailide vähesus ja tasakaalukas paigutus, kuid samas ka monumentaalne üldmulje. Näiteks ruumide kaunistamisel hakati naturalistlike taimemotiivide asemel kasutama antiikornamentikat. Püstitati ka võiduväravaid ja triumfisambaid.
Inimese jaoks tähendas transpordi areng palju uusi töökohti näiteks raudtee-ehituses või siis reisivõimalust erinevatesse maadesse. Ühiskonnas toimus aga ümberkihistumine, enamiku rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised kui kõige vaesemad, kes tööstuse arenedes omakorda kihistusid, sest tekkisid oskustöölised, kes said kõrgemat palka. Kodanluse moodustasid haritlased. Kuna enamus inimesed olid kolinud linna, oli maarahvastik vähenenud. Linnade kiire kasv tõi omakorda kaasa aga mitmeid probleeme ühiskonnas. Inimestel puudus tihti kindel elupaik, linnas olid olmeprobleemid ning transport oli lihtinimesele liiga kallis. Inimestel, kellel oli eelnevalt kindel ja korras kodu, pidid nüüd ümber harjuma. Uus linnaühiskond mõjutas oluliselt ka inimestevahelisi suhteid. Senisega võrreldes kahanes tunduvalt perekonna, kiriku ja vanade traditsioonide roll. Oluliseks said suhted töökaaslastega
Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, aelvikud, väikelinnad); enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; moodustavad keskuse ja selle ümber koondunud asulad (keskus+tagamaa); võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta; Eestis u 1000 tk, keskm 500-1000 elanikku, kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. Maarahvastiku osatähtsus Eestis. 32% elanikest. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011). Maarahvastik on pigem: noorem, haigem, põlisrahva keskne, elab väikeelamutes, elamispinna omanik, elab ruumikamalt, autoomanikud, vähem tippspetsialiste, vähemharitum, hõivatud primaarsektoris, töötab kodus, töötab kodust kaugemal, vaesem, elab teenustest kaugemal, vähem varustatud olmemugavustega. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006). Linn Maa Mida toodetakse? Tööstuskaubad, Ressurssidel põhinevad
3. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”. Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA). Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid. MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) 1. Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011): Maarahvastik pigem: vähemharitum; hõivatud primaarsektoris; käib tööl ühissõidukiga; töötab kodus; vaesem; vähem varustatud olmemugavustega. 2. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006): MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid (Halfacree 2006): 1. Kaitstud maakohad – tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid; 2. Konkureerivad maakohad – domineerivad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid. 3
jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, protsesside/nähtuste kirjeldamiseks, seoste leidmiseks ja järelduste tegemiseks; Põhikooli eksamijuhend · oskab kaardi abil analüüsida riigi või selle osa rahvastiku paiknemist ja rahvaarvu mõjutanud tegureid, teab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid; · oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni (rahvaarv, rahvastiku paiknemine, linna- ja maarahvastik, iive, migratsioon, soolis- vanuseline ja rahvuslik struktuur, rahvastiku hõive, tööjõud); Eksamiküsimusi · Tabelis on toodud sündimuse ja suremuse näitajad Eestis ajavahemikul 1989-2003. Selgita nende näitajate muutumist Eestis nimetatud ajavahemikul. Tee tabelis esitatud andmete põhjal üldistus. Aasta Sündimus Suremus 1989 24 300 18 500 1995 13 500 20 800 1999 12 400 18 400
kui väljapoole kanti o Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine "meie-tunne". o Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma". Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis o 1881 aastal 85% o 1951 aastal 51% o 2011 aastal 32% MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) o ,,Maarahvastik" on pigem: Noorem Vähemharitum Haigem Hõivatud Põlisrahva primaarsektoris keskne Töötab kodus Elab Vaesem väikeelamutes Elab teenustest
Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis Maarahvastiku osatähtsus on Eestis langenud märgatavalt kui võrrelda aastat 1881, mil osatähtsus oli u 85% ning aastat 2011, mil see oli u 30%. Langus toimus aeglaselt kuni aastani 1940, peale seda hakkas kiiresti kukkuma, saavutades aastal 1981 madalaima taseme (alla 30%). MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4) Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) Maarahvastik on ka pigem vähemharitum. Suurem % kui linnaelanikud: töötab kodus; töötab kodust kaugemal; madalama sissetulekuga; elab teenustest kaugemal; vähem varustatud olmemugavustega. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006) MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maapiirkondade eristumise põhisuunad Enne II Maailmasõda olid maakohad üksteisega demograafiliselt (ja ilmselt
18.sajandil oli 20 miljonit vabrikutööölist, 19. sajandil aga 40 miljonit, kes koos pereliikmeteg amoodustasid Inglimaal 75 % rahvastikust, Saksamaal ja Prantsusmaal 45-50%. Proletariaat kihistus, mis ennekõike väljendus palgas. Industriaalühiskonna teise pooluse oodustas keskklass ehk kodanlus, kuhu kuulus tavaliselt 20% rahavstikust(haritlased). 19.sajandil paranes keskklassi elujärg, mis välejndus uusrikaste luksusjanus. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik. Linnadesse siirudis tööd otsima talupojad, kes ei olnud saanud maad, et saada peremehks. 4 Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Paljudes mõisades rajati ka tööstusettevõtteid, kes leidsid rakendust palgatöölised. Linnaelanike varustamiseks toiduainetega vajati põlllumajandussaadusi ja nii andis tööstuslik pööre tõuke põllumajanduse arengule
hõredamalt asustatud alasid; · analüüsib kaardi abil etteantud riigi (sh Eesti) või selle osa rahvastiku paiknemist; · iseloomustab ja analüüsib jooniste, tabelite ning kaartide abil etteantud riigi rahvastikku ja selle muutumist; · iseloomustab riigi (sh Eesti) rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu rahvastikupüramiidi abil; · teab Eesti rahvastikku iseloomustavaid näitajaid: rahvaarv, linna- ja maarahvastik, sündimus,suremus, iive, migratsioon, hõive; · iseloomustab jooniste abil Eesti rahvastiku rahvuslikku koosseisu ja teab seda mõjutanud tegureid; · teab rände põhjusi, toob näiteid olulisematest rännetest maailmas ja seoses Eestiga; · võrdleb linna- ja maaelu, toob näiteid sotsiaalsetest probleemidest linnas ja maal; · selgitab arenenud ja arengumaade erinevust;
3 korda suurem kui Eestis), 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 milj. poolakat elab väljaspool Poolat, suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 milj), SRÜ-s (2,5 milj.), Prantsusmaal (1 milj.), Saksamaal (0,8 milj.). Poolas on tihedaimalt asustatud Sileesia (38in./Km2) ja Väike-P. Vojevoodkond (215in./km2). 61.4% rahvastikust elab linnades. Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia ja Alam-Sileesia vojevoodkonnas (vastavalt 78,6% ja 71,1%), kagupoolsetes vojevoodkondades on ülekaalus maarahvastik (Podakarpacies 59,6%, Swiety Krzyzis 54,6%, Lublinis 53,3%, Väike-P-s 50,4%). Poolas on 887 linna ja 53 023 maa-asulat (31.12.2005) Rohkem kui 500 000 elanikuga linnu on 5 (Varssavi, Lodz, Krakow, Wroclaw ja Poznan), 100 000 - 500 000 elanikuga linnu on 39 (neis elab kokku 29% rahvastikust). 10 000 100 000 elanikuga linnu on 362 (26,5% rahvastikust), 10 000 elanikuga linnu 436 ja alla 2000 elanikuga linnu 50. Poola on olnude Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riike (1950 1996 suurenes
Saaremaa 56 573 60 263 Kuressaare 3 454 4 603 Tartumaa 177 163 190 317 Tartu 29 974 42 308 Viljandimaa 95 061 99 747 Viljandi 5 325 7 736 Virumaa 102 034 120 230 Rakvere 3 509 5890 Võrumaa 90 479 97 185 Võru 2 697 4 152 Linnarahvastik 114 230 148 778 Maarahvastik 767 225 809 573 Kogurahvastik 881455 958 351 kuniKeskmine ja vähem eluiga usaldusväärne. Selle esimesel jäi 19. sajandi põhjali
Cives Romani – Rooma kodanik Materfamilias – perekonna pead Filius (filii) familias – perelapsed Persona sui iuris – isikud, kes ei ole teise isiku perekondliku võimu all Persona alieni iuris – isikud, kes seisavad teise isiku perekondliku võimu all Puberes – suguküpsed isikud Impuberes – mittesuguküpsed isikud Infantes – lapsed kuni 7 a. vanused Infantiae maiores – lapsed 7-14 a. vanused Koloon – sõltuv maarahvastik Ius commercii – õigustehingute sõlmimise õigus Ius connubii – õigust sõlmida abielu Servi populi Romani – orjade kuulumine üksikutele eraisikutele Servi publici - riigi ori Servi res sunt – Rooma orja asi Peculium – orjale majandamiseks lubatud teatud osa isanda varandusest Manumissio – orjusest vabastamine Fiscus – riik, kui pärija Sodalitates – professionaalsed ja religioossed kolleegiumid Collegia - erakorporatsioonid Municipium - linnakogukond
saadikud. President: Vaira Vie-Freiberga. President valitakse ametisse neljaks aastaks, Praegune president V. Vie-Freiberga on valitud ametisse kahel korral -1999.a. ja 2003.a. Valitsusjuht: Aigars Kalvitis (Rahvapartei) Välisminister: Artis Pabriks (Rahvapartei) Rahvuspüha: Iseseisvuspäev, 18. november Pindala: 64,589 tuh. km2 Elanikkond: Läti Läti rahvaarv 2005.a. juulis oli ca. 2 299 600 inimest, neist linnarahvastik 72% ja maarahvastik 28%. Rahvuslik koostis 58,5% lätlasi (1.362.666), 29% venelasi, ülejäänud 12,5% moodustavad ligikaudu neljakümne Lätis elava väikerahvuse esindajad. Geograafiline jaotus: Läti jaguneb 26 rajooniks, 486 vallaks. Linnade arv 70. Pealinn: Riia, 815 800 elanikku (41,5% lätlasi, 43,5% venelasi, 4,6% valgevenelasi, 4,1% ukrainlasi) Suuremad linnad: Daugavpils (elanike arv 117 500) Liepaja (96 270) Jelgava (66 000) Jurmala (55 700) Ventspils (44 000) Läti ärikeskuseks on eelkõige Riia
Pealinn on Santo Domingo, suuremad linnad on veel Santiago, San Pedro de Macoris, La Romana, Los Alcarrizos, San Cristobal, San Francisco de Macoris, Puerto Plata, Higüey ja La Vega. Aastal 1950 oli riigi rahvaarv 2,3 miljonit, aastaks 2015. prognoositakse 10,1 miljonit. Maapiirkondades oli rahvaarv 1950. aastal 1,7 miljonit ja 2015. aastaks prognoositakse 2,6 miljonit. 1995. aastal oli elanike arv maal kõige suurem 3,2 miljonit. 1950. aastal moodustas maarahvastik 76,3 % elanikest ja aastaks 2015 prognoositakse 26,4%. Rahvaarv linnades oli 1950. aastal 0,5 miljonit ja prognoositakse 2015. aastaks 7,4 miljonit. 1950. aastal moodustas linnade elanikkond 23,7% elanikest ja prognoositakse 2015. aastaks 73,6%. Kariibia rahvaarv on olnud 1950. aastal 17 miljonit ja prognoositakse 2015. aastaks 42 miljonit. Maal elas 1950. aastal 10,9 miljonit elanikku ning prognoositakse 2015. aastaks 13,8 miljonit. Protsendiliselt elas 1950. aastal
Sotsiaalsed normid on Jaapani ühiskonna eriti olulised. Kõikide vanemate inimeste ning ühiskonnas ja ametiredelil kõrgemal seisvate isikute austamine on endiselt tugev. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. keeled-jaapani, korea ja hiina keel tihedus- 322 in. 1 km2 kohta linnarahvastik 77% maarahvastik 23% Usutunnistus sintoiste budiste 76% budiste 16% muid (sh. kristlasi) 8% Etniline kooseis jaapanlasi 99% muid (peamiselt korealasi) 1% 5.Majandus 5.1. Üldnäitajad Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998): · SKT (ppp) USD 2903 miljardit · SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast) · SKT elaniku kohta USD 33100 · SKT jaotus sektorite lõikes: · põllumajandus 2%
Praegu loetakse Moldovat Euroopa üheks vaesemaks riigiks, kuid paar aastat tagasi uuesti valitud president Voronin üritab asja parandada, seda kahjuks või õnneks siiski vaid Venemaa kaudu. Kultuur Rahvastik Moldovlased ja rumeenlased põlvnevad ühest ja samast etnilisest tüvest. Lõunaosas elavad gagauusid ja Dnestri vasakkaldal elav vene-moldova-ukraina segarahvastik kuulutasid 1990 mõlemad oma asualal omaette vabariigi. Linnarahvastik moodustab rahvast 49% ja maarahvastik 51%. Riigis on 65% moldovlasi, 14% venelasi, 13% venelasi, 4% gagauuse ja 4% muudest rahvustest pärit inimesi. Kirjandus Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 9 Kõige tähtsam varasem kirjandusteos on ballaad Miorita. ???kirjandus ja folkloor olid ühiskonna tähtsaks osaks 19.sajandini See ja klassikaline moldova 19.sajandi kirjandus on väga raskesti eristatavad rumeenia kirjandusest
kolhoos Säde Kavastu vallas Tartumaal · 10. sept. kolhoos Võit Põlva vallas Võrumaal · 27. okt. kolhoos Oktoobri Võit Kuigatsi vallas Valgamaal · 3. dets. kolhoos Ranna Lihula vallas Läänemaal. 1948.-1949. aastal loodud kolhoosid ei olnud suured. Keskmiselt oli ühel kolhoosil 463 ha põllumajandusmaad, sealhulgas põldu 204 hektarit. 1950. aastal hakati väikseid ja hästi juhitavaid kolhoose ühendama suurteks. Samas algas ka kolhooside allakäik. Aastail 1950 1954 vähenes maarahvastik 57 400 inimese võrra. Kolhoosnike tasustamine toimus normipäevade alusel. Alates 1959. aastast hakati maksma rahalist töötasu. Kolhooside ja sovhooside tekkimisega kadus maalt ka peremees. Eesti majandus NSV Liidu rahvamajanduskompleksis Eesti NSV kuulus Balti majanduspiirkonna osana üleliidulisse tööstuskompleksi. Eriti arendati üleliidulise tähtsusega tootmisharusid. Põlevkivitööstuse kõrval pöörati suurt tähelepanu: · masinaehitusele · metallitöötlemisele
muutus toimus 1938. aastal, mil Karksi ümbrus viidi kauge Pärnu alluvusest Viljandimaa koosseisu. 1940. a. juulis pidi Virumaast eraldatama Alutaguse maakond, kuid Nõukogude okupatsioon tõmbas sellele plaanile kriipsu peale. Lisaks 13 linnale loodi Eesti Vabariigi alguses veel alevid, mille omavalitsuslikud õigused meenutasid linnade omi, kuid olid veidi piiratumad. Mõned alevid said aja jooksul linnaõiguse. Jätkati valdade ühendamist, valdadele allutati kogu maarahvastik. 1938. a. viidi läbi valla- ja linnareform. Vanade valdade "lappimise" asemel loodi hoopis uued paraja suuruse ning otstarbeka kujuga vallad. Alevite ja linnade õigused võrdsustati, kõiki hakati nimetama linnadeks. Seejärel oli Eestis 11 maakonda, 31 linna ja 238 valda. Nõukogude perioodi algul muudeti kujunenud haldusjaotust tihti. Ometi pöördus see pärast mitmeid vapustusi jälle tagasi 1938. aasta jaotusele lähedase skeemi juurde.
Isanda vastutus piirnes nende tehingute juures pekuuliumi väärtusega. Orjad vabastati, testamendi teel, orjapidaja poolt. 15.Kolonaat Printsipaadi aja algul oli väikepõllupidamine peaaegu täielikult välja tõrjutud orja tööjõuga majandavate suurmajapidamiste latifundumide poolt. Latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele kes esinesid valitsejatena ja said endale töötasuks teatava osa aastasaagist. Nii tekib sõltuv maarahvastik nn.koloonid.Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale.Alates IV sajandist loodi õiguslik alus talupoegade maa külge kinnistamisele. Selle tulemusena kolonaat muutub sunduslikuks ja pärilikuks talupoegade maakülge kinnistamiseks.Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnimaistele. 16.Juriidilised isikud. Imperaatorite ajal oli juriidilise isiku % päris suur. Protsess oli pikajaline. Rooma õiguse
Kaasus: E müüs F-le kaariku. F otsustas selle eest maksmata jätta sest ütles et kaarik ei töökorras. Kvalifikatsioon: asjaõigus, võlaõigus Õs/jur. Faktid: lepingu sõlmimine, valduse üleandmine, kohustuse mittetäitmine E palkas V, et see põletaks kaariku maha ja nad sõlmisid kokkuleppe(volikirja) et E võtab vastutuse endale. ÕS/ jur. Faktid: kahju tekitamine Rooma võlaõiguses oli juba põhimõte, et inimene vastutab oma abiliste eest- culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus
Halduse järgi on Eesti jagatud 15 maakonnaks. Juhivad maavanemad. Maakonnad jagunevad valdadeks ja linnadeks. Moodustavad omavalitsusliku tasandi. 2008. a. Seisuga on Eestis 194 valda ja 47 linna. Rahvastiku tihedus – Eestis 30 in/km2. Rahvastik riigis ebaühtlaselt – tihedam linnades (2600 in/km2), hõredam soistel ja metsastel aladel (2-5 in /km2). Eestis linnarahvastik moodustab 80 %, enamik neist elab linnades (üle poole), vähem alevites ja alevikkes. Maarahvastik 20 %, tänapäeval tegevus laienenud (taluturism). Aleveid on 11 ja alevikke u. 175. 35. Eesti majandus ja sektorid. Majandusjaotus Eestis. Üheks mõjuteguriks loodusvarade olemasolu (paiknemine) ja loodulikud tingimused. Mõjutab just hankivad majandust ja mäetööstust (Eestis põllumajandust, metsandust ja energeetikat). Eestis I kohal teenindav majandust (varasem põllumajandus taandunud, tööstus II kohal). Tänapäeval Pandivere ja
Kabaree Põrgu Lamav tiiger Kaameli pea Berberi tüdruk kaameliga Viljandi maastik, 1943. aasta EESTI 20. SAJANDI ALGUL Rahvastik: ● Rahvaarv u 1 000 000; ○ eestlased 90%; ○ venelased 4,5%; ○ sakslased 3,5%. ● Väljarändamine: ○ Venemaale 120 000; ○ Põhja-Ameerika 15 000. ● Linnastumine: ○ maarahvastik 80%; ○ suurim linn Tallinn 116 000 inimest; ○ linnaelanikest eestlased u 60%. Poliitiline maastik: ● Valitsusleer: ○ baltisakslased. ● Liberaalsete demokraatide mõõdukas tiib; ○ Postimehe ringkond ehk aatemehed; ○ J. Tõnisson, V. Reiman. ● Liberaalsete demokraatide radikaalne tiib; ○ Teataja ringkond ehk majandusmehed; ○ K. Päts, J. Teemant; ○ 1904
aastal oli 19,5% elanikest 65 aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suureneb pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295, 2008. aasta septembri lõpuks 36 276 ja 2009. aasta septembris 40 399. Linnarahvastik 77% Maarahvastik 23% Usutunnistus: Sintoiste budiste 76% Budiste 16% Muid (sh. kristlasi) 8% Etniline koosseis: Jaapanlasi 99% Muid (peamiselt korealasi) 1% Rahvus on inimeste ajalooline etnilise ühtekuuluvuse vorm, mis kujuneb ühise keele,
sekka sulanduda. Hilary Karu 45 D 11 EESTI AJALUGU EESTI XX SAJANDIL Rahvastik Rahvaarv u 1 000 000 + eestlased 90% + venelased 4,5% + sakslased 3,5% Väljarändamine + Venemaale 120 000 + Põhja-Ameerika 15 000 Linnastumine + maarahvastik 80% + suurim linn Tallinn 116 000 inimest + linnaelanikest eestlased u 60% Maamajandus U 58% kogu maast kuulus 1917 mõisatele + piimakari Talude päriseksostmine + kõige aeglasem rannikul, võlakoorem + ühistegevus Peremehed 40% + Rendi- ja pärisperemehed Poolproletariaat 30% + käsitöölised ja vabadikud Maaproletariaat 30% + sulased ja mõisatöölised Tööstus
1090 kuni 1103 usuõpetajad Jumala sõna jõuab inimeseni meditatsiooni kaudu Kerjus munga ordud: Fransiskus assis Pühakuks sai inimene, kes oli olnud vaga, läbinud kannatusi ja surnud märtri surma Pühakud olid inimeste kaitsjad Kanoniseerima= pühaks kuulutama -kanoniseeritud piibli tekstid --> on lisatud 1 osa, Apokriiva mis ei ole kanoniseeritud tekst ??? 3.Rahvastik, majandus, kommunikatsioon 85 mln 1600 a- 100mln Enamuse moodustas maarahvastik, ainult Hollandis oli linaa elanike ülekaal London oli Euroopa suurim linn Keskmine eluiga 30-35 aastat, sest 1/3 lastest suri sünnitusel, 1/3 suri 5. Eluaastaks Rahvaarvu pirurdasid sõjad, näljahädad ja katkud Üleujutused 1, nov 1755 maavärisemine Lissabonis 18.saj hakkas levima kartulikarvatus Mehel kindel sissetulek, naisel kaasavara, mehed abiellusid 27-28, naised 25-26 18
1 1 1 1 1 9 1 1 9 1 2 9 1 1 1 2 1 1 2 1 A05 Asula J10 Poliitikahuvi Võrrelge maa- ja linnarahvastiku huvitatust poliitikast (j10). 1 1 1 1 H0: Maa- ja linnarahvastiku huvitatus poliitikast ei erine oluliselt 1 1 H1: Maa- ja linnarahvastiku huvitatus poliitikast erineb oluliselt 1 1 1 1 Tegelik jaotus 2 1 Maarahvastik Linnarahvastik 2 1 Väga huvitatud 7 29 3 1 Küllaltki huvitatud 94 214 3 1 Mitte eriti 118 231 3 1 Üldse mitte 54 119 4 1 Kokku 273 593 4 1 4 1 Oodatud jaotus
Vastavalt hakkasid kiiresti kasvama ka mõisad kui asulatüüp. Neid nimetati nüüd küll majandikeskusteks, kuid elasid neis ikka samad inimesed - riigimõisa ametnikud ja maata palgatöölised ehk moonakad. Paljud majandikeskused kujunesidki endiste mõisate asunduste kohale. Suuremaid ja edukamaid majandikeskusi hakati nimetama alevikeks. Alevike kasv toimus ühelt poolt alevite, teiselt poolt talude arvelt. Talude võrk hõrenes tunduvalt, sest maarahvastik koondus peamiselt majandikeskuste mitmekorruselistesse linnalist tüüpi elumajadesse. Nõukogude perioodi lõpus linnade kasv peatus ja maaelanikkond hakkas kasvama. See oli seotud toiduainete nappusega endises NSV Liidus. Linnadest hakati inimesi meelitama maale pakkudes neile kõrget palka, häid elamistingimusi ja võimalust teenida lisasissetulekut isiklikul põllulapil toiduaineid ja loomi kasvatades. Seda võimalust kasutasid paljud eestlased.
Olemuslikuks uuenduseks oli küttesüsteemi ja sellega kaasnenud ruumikasutuse muutus. Korstnaga varustatud pliitide ehitamine, eraldi köögiruumi tekkimine ning soemüüri ja lõõridega ahju ehitamine kambrite soojendamiseks muutsid kambrid püsivalt elamiskõlblikuks. Pärast Teist maailmasõda lõppes klassikaline talumajandus ja toimunud nõukogulike ümberkorralduste käigus muutus oluliselt põllumajanduse osatähtsus Eestimaa majanduses,, mille tulemusena vähenes ka maarahvastik. 1990. aastate alguses Eesti maaelus toimunud muutuste tulemusena on umbes 100 000 säilinud talukoha seos traditsioonilise põllumajandusliku elulaadiga tunduvalt vähenenud. Praegu on paljud endised talumajapidamised muutumas suve- või talvekodudeks, mida talvel ei köeta või köetakse ja kasutatakse talvel vaid perioodiliselt. Samas võimaldavad tänapäeva infotehnoloogia lahendused üha rohkem kaugtöö kasutamist ja maa-elamuid võetakse kasutusse ka püsiva elukohana
hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus): 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajanduses ehk Eesti jäi põllumajanduslikuks maaks,
Lenindgrad, 1926 - Hilda Moosberg. 1905-1907. a. Revolutsioon Eestis. Tallinn, 1955 - Toomas Karjahärm, Raimo Pullat. Eesti revolutsioonitules 1905-1907. Tallinn 1975 Revolutsioon Eestis oli ülevenemaalise revolutsiooni üks osa. Oli välja kujunenud Eesti ühiskonda vaevanud oludest. Vene revolutsiooni võib pidada sütikuks, mis probleemid lahvatama lõi. 6 Agraarküsimus: maarahvastik jagunes 3 suuremaks kihiks: 1) väikesearvuline, ent mõjukas baltisaksa aadel 2) eesti rahvusest taluperemehed 3) maaproletariaat, maatamehed 20. sajandi alguseks jagunes 3. grupp omakorda mitmeks erinevaks kihiks. 1) Kõige madalamal asusid mõisamoonakud, mõisatöölised, kellel puudus põhimõtteliselt eraomandus, nende töötingimused reguleerimata; 2) talusulased ja taluteenijad 3) popsid väiketalunikud, kes rentisid talunike käest tükikese maad. Linnas tööstusproletariaat
Preisimaa 10% elanikkonnast. Hiina ja India kõrval oli Euroopa maailma tihedamini asustatud alasid. Samas oli Euroopa rahvastik jaotunud väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias. Seevastu Põhja- ja Ida-Euroopa oli asustatud väga hõredalt. Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik. Vaid Hollandis ületas varauusaja lõpuks linnarahvastik maarahvastiku arvu. Inglismaal elas varauusaja lõpuks linnades 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal aga vaid 4% rahvastikust. Suurem linnastumus säilis ka Itaalias. 1600. aastal oli Euroopas seitse rohkem kui 100 tuhande elanikuga linna: London ja Pariis 200 tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni
annaabi.ee 
