Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailma suured keeled ja minu emakeel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emakeel, teatakse, mitmekeelne, tubli, ühiskonnaelu, iseseisvas, hindiLisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla." Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Vähemast tegelikult postmodernses ühiskonnas ei piisakski
suhtlemiseks veel neid tuntumaid keeli mida räägivad maailmas väga paljud inimesed. Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse): 1. Hiina keel – 1 miljard 197 miljonit kõnelejat (Hiina; Taiwan ja Hongkong) 2. Hispaania keel – 399 miljonit kõnelejat (Hispaania; Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigid) 3. Inglise keel – 335 miljonit kõnelejat (USA; Suurbritannia; Kanada; Austraalia; Uus-Meremaa; Iirima ja Lõuna-Aafrika) 4. Hindi keel – 260 miljonit kõnelejat (India) 5. Araabia keel – 242 miljonit kõnelejat (Araabiamaad) 6. Portugali keel – 203 miljonit kõnelejat.(Portugal; Brasiilia ja Mosambiik) 7. Bengali keel – 189 miljonit kõnelejat (India ja Bangladesh) 8. Vene keel – 166 miljonit kõnelejat (Venemaa ja endised Nõukogude liidu riigid) 9. Jaapani keel – 128 miljonit kõnelejat (Jaapan) 10.Lahnda keel – 88,7 miljonit kõnelejat (Pakistan) 11
Neljandas peatükis räägitakse meetodi valikust. Selles osas esitatakse traditsioonilisi meetode, nagu grammatika-tõlke meetod, lugemismeetod, otsene meetod, audiolingvaalne meetod ja kognitiivne meetod. Uurimistöö lõpeb kokkuvõttega, mis annab vastuse töös püstitatud eesmärkidele. 1. EESTI KEELEST ÜLDISELT 1.1. Eesti elanike keeleoskus Eesti keel on Eesti riigikeel. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on muuhulgas üld- ja kõrghariduse, teaduse, ajakirjanduse, riigiasutuste ja omavalitsuste, veebikeskkondade ja tarkvara keel. Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XHB Klass Daniel Rinso Eesti keel ja teised keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2012 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti keel................................................................................................................................4 Inglise keel.............................................................................................................................5 Hiina keel...............................................................................................................................6 Noorte idee: hiina keel igasse Eesti kooli..........................................................................7 Lõpetuseks.........................................
1. KEELTE LEVIK Romaani keel (Lingua Romana) oli üks kahest kõnekeelsest keelest Rooma impeeriumi ajal (teiseks oli kreeka keel). Põhiliselt räägiti seda impeeriumi läänepoolsetes regioonides (Itaalia, Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Sardiinia, Korsika), aga ka Balkani poolsaare põjaosas (Dacia, Moesia, Illyria, Põhja-Makedoonia). Rooma impeeriumi rahvastik I-II sajandil pKr oli hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes. 2. TEKE JA AJALUGU 1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele- klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle edsaspidine areng tarretus, samal ajal kui suuline väljendusviis jätkas oma
Nynorskikeelse hariduse saab u 25% norralastest, kuid regulaarseid kasutajaid on vähe. 70-75% norralastest räägib dialektides. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. rootsi kõnelejaid u 8,3 miljonit, räägitakse Rootsis ja Soomes. Taani ja Norra keelega lähedalt suguluses, nii kirjas kui kõnes mõistetav. Tähestikus lisaks täht å, ä, ö. saksa u 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Lichtensteinis, Belgias, Sveitsis, Luksemburgis taani 5,2 miljonit kõnelejat. Emakeel Taanis, esimene võõrkeel Fääri saartel ja Gröönimaal. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. Taani keeles on kolm dialekti: jysk, ømål, bornholmsk. Germaani keelte iseloomulikud jooned esimene häälikunihe (Grimmi seadus) algselt oli germaani keeltes palju klusiile, kuid u 1000 eKr toimus nihe, kus klusiilid nihkusid (vaata ülevalt) minevikuoleviku verbid (Can/could etc...) preterite-present verbs neil on nii tugevate kui nõrkade
kõmri bretooni ARMEENIA ALBAANIA INDOIRAANI KEELED Indoaaria keeled hindi bengali 11 pandzabi marathi urdu gudzarati
sardiinia rumeenia ladina KREEKA Kreeka Vana- Kreeka KELDI KEELED iiri gaeli kõmri bretooni ARMEENIA ALBAANIA INDOIRAANI KEELED Indoaaria keeled hindi bengali pandzabi marathi 12 urdu gudzarati bihaari sindhi nepali singali Iraani keeled
1. Keel kui märgisüsteem. Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus
Ühiskonna mitmekeelsus. Mitmekeelsus võib realiseeruda nii üksikisiku, ühiskonna kui ka riigi tasandil. Kaks suuremat ja tugevamat keelt on mandariini ja inglise keel. Hiina murdeid kõneleb kokku viiendik inimkonnast. Mandariini keel on ametlik kolmes riigis, jüe keel kahes. Inglise keel on ametlik koguni 50 riigis ning seda keelt õpitakse võõrkeelena rohkem kui ühtki teist keelt. Ülemaailmse tähtsusega on ka prantsuse, araabia ja hiina keel. Väga laialt levinud on ka saksa ja hindi ja türgi keel. Tavaliselt on riigil üks riigikeel. Ametlikult kakskeelseid riike on 35, kolmkeelseid 3, nelikeelseid 2.
Alle mennesker er født frie og med samme menneskeverd og menneskerettigheter. De er utstyrt med fornuft og samvittighet og bør handle mot hverandre i brorskapets ånd. rootsi – kõnelejaid u 8,3 miljonit, räägitakse Rootsis ja Soomes. Taani ja Norra keelega lähedalt suguluses, nii kirjas kui kõnes mõistetav. Tähestikus lisaks täht å, ä, ö. saksa – u 100 miljonit inimest Saksamaal, Austrias, Lichtensteinis, Belgias, Šveitsis, Luksemburgis taani – 5,2 miljonit kõnelejat. Emakeel Taanis, esimene võõrkeel Fääri saartel ja Gröönimaal. Tähestikus lisaks tähed æ, ø, å. Taani keeles on kolm dialekti: jysk, ømål, bornholmsk. Alle mennesker er født frie og lige i værdighed og rettigheder. De er udstyret med fornuft og samvittighed, og de bør handle mod hverandre i en broderskabets ånd. Germaani keelte iseloomulikud jooned Esimene häälikunihe (Grimmi seadus) – (Tegelikult tuli selle peale varem Rasmund Rask) Toimus aastal
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete aastate vält
Erinevaid keeli kõnelevad inimesed ei saa teineteisest aru, murrete puhul on teineteisest võimalik aru saada. Kultuuriline põhjus kui suur identiteet on murdel (näiteks võru keelel on tugev identiteet, aga ta ei ole iseseisev keel); poliitiline põhjus näiteks Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel. Nimeta 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt on hiina ühiskeel, hispaania, inglise, bengali, saksa, uu, portugali, vene, hindi ja jaapani. Mille alusel keeli liigitatakse? Keelte erinevad liigitusalused on genealoogilised (sugulust ja päritolu silmas pidades), areaalsed (kasutuspiirkonna ja keelekontaktide alusel), sotsiolingvistilised (kasutust ja staatust ühiskonnas silmas pidades) ja tüpoloogilised (struktuuri ja sõnavara omadusi silmas pidades). Nimeta genealoogilise liigitusaluse meetodeid. Rekonstruktsioonis püütakse tütarkeelte erinevuste ja sarnasuste võrdlemise teel selgeks teha algkeel
· rumeenia · Kreeka · kreeka · Keldi keeled · iiri · gaeli · kõmri · bretooni · Armeenia · armeenia · Albaania · albaania · Indoiraani keeled indoaaria keeled · hindi · bengali · bandzabi · marathi · urdu · gudzarati · bihaari · sindhi · nepali · singali iraani keeled · pärsia · kurdi · pustu Uurali e soome-ugri keeled
3) argumenteerimisoskuse arendamine; 4) rolli- ja suhtlusmängud; 5) info otsimine võõrkeelsetest allikatest (seletav sõnaraamat, internet); 6) projektitööd (teatritükid). Õppetegevuseks sobivad: 1) meedia- ja autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine; 2) iseseisev lugemine ning kuulamine (loetu ja kuulatu põhjal erinevate ülesannete; täitmine, ettekanded); 3) tarbekirjade koostamine. 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli? Igal inimesel on oma emakeel, mida oleme sünnist saati õppinud. On olemas ka teisi keeli, mis on koolis kohustuslikud või võime ise juurde õppida. Mida rohkem võõrkeeli oskame seda rikkam on meie sõnavara ja kultuurilised teadmised välismaailma kohta. Tänapäeval ei ole mõtet kahelda võõrkeelte vajalikkuses, kuna kõik on tänapäeval võõrkeeles. Reisides peab oskama võõrkeelt, et hakkama saada erinevate riikide kultuuri ja inimestega
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünk
keegi teine seda keelt ei kõnele, siis ei saa tema õigsust kontrollida. · Allikate võrreldavus näiteks eri traditsioonid rahvaloendustel, laiemalt ka: kelle käest ja kuidas on küsitud. 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt 1. mandariinihiina 873 014 298 (hiinakeel/mandariinikeel on ainult siis olemas, kui vaadatakse asja sotsioloogilisest vaatepunktist. 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10. uu 77 175 000 Keelte liigitusaluseid Keeli liigitatakse, sest sellega saab keeli kirjeldada; toime tulla keelte paljususega ja aitab mõista keelega seotud nähtusi. · Genealoogiline (sugulus ja päritolu). On võimalik, et alguses oli 1 keel (algkeel), aga siis teatud
· Elav või hääbunud keel? Mõnda keelt räägib a la 4 inimest, seega ei teata, kas need inimesed veel elavad või ei -> puudub ülevaade. · Kuidas andmeid kogutakse (nt rahvaloendus, aga emakeelt ei küsita isegi nt Rootsis, Prantsusmaal, sest seda peetakse diskrimineerivaks). · Allika usutavus (inimese enda arvamus)? · Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005 a) 1. mandariinihiina 2. hispaania 3. inglise 4. hindi 5. portugali 6. bengali 7. vene 8. jaapani 9. saksa 10. wu-hiina Keelte liigitusaluseid: · genealoogiline (sugulus ja päritolu) · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) · sotsiolongvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) · tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) -> annavad järjest rohkem andmeid selle kohta, miks inimesed eri maailmaotsades räägivad nii nagu nad räägivad.
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga oluline info
Miks nii erinevad andmed? *Murre või keel? -arusaadavuse kriteerium(Põhjamaad; Hiina) -Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel, horvaadi keel) -kultuurilised põhjused, identiteet(võru keel, baski keel) *Elav või hääbunud keel? *Kuidas andmeid kogutakse? (rahvaloendus aga emakeelt ei küsita nt Rootsis ja Prantsusmaal) *Allika ustavus (arvamus v mitte?) *Allikate võrreldavus? 1. Mandariinihiina 873 000 000 2. Hispaania 320 000 000 3. Inglise 309 000 000 4. Hindi 180 000 000 5. Portugali 177 000 000 6. Bengali 171 000 000 7. Vene 145 000 000 8. Jaapani122 000 000 9. Saksa 95 000 000 10. Wu-hiina 77 000 000 Keelte liigitusalused *Genealoogiline sugulus ja päritolu.keelepuud, ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse alusel kuuluvad samasse ryhma sellised keeled, mis on pärit samast algkeelest.
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest, mõeldakse sellega erin
Saab rühmitada ka teisiti. 1) Ibero-Romaani keeled: portugali, galeegi, hispaania, katalaani 2) Gallo-Romaani keeled: oksitaani, franko-provanssaali (kuigi paljud ei pea seda eraldi keeleks), prantsuse 3) Italo-Romaani keeled: reto-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia 4) Balkani-Romaani keeled: rumeenia Indoeuroopa keelkond · iraani keeled (nt. pärsia, kurdi, osseedi, afgaani) · india keeled (nt. sanskriti, tänap. hindi, urdu, bengaali jne., mustlaskeel) · tohhaari keel (hääbunud, räägiti kuni 7. saj. Kesk-Aasias Hiina Turkestanis) · heti keel (hääbunud, räägiti Anatoolia impeeriumis) · armeenia keel · illüüria ja albaania keeled (Balkani ps. piki Jugoslaavia rannikut) · balti keeled (läti, leedu, preisi - 17. saj. hääbunud) · slaavi keeled · kreeka keel · germaani keeled · keldi keeled (gaeli, bretooni) · itali keeled (> romaani keelerühm)
17-18 sajandil vanausulised peipsi järve lääneraanikule. Alutaguse-segaasustusega ala (polovernikud-tänaseks eestistunud, kodukeeleks oli Eesti keel )18 saj hakkas venelaste hulk eelkõige kasvama läbi linnade ( sõjaväelased, kaupmehed, ametnikud). 1782 moodustasid venelased umbes 2% eesti ala elanikest. 19 sajandil venelaste osatähtsus eesti linnades kasvas veelgi- tartu ülikool venestamine, vene seltsid. 1897 a. Juba 4,5 % eesti ala elanikest. Iseseisvas eestis elas 90 tuhat venelast. Pärast 2 maailmasõda toimus venelaste rahvusrühma kiire kasv kuni 1990 aastani, siis alates hakkas toimuma väljaränne. 19/20 sajandivahetus venestamine. Iseseisvas Eestis 1922. Elas 91 109 venelast (u 20 000 olid põgenikud Venemaalt). Enim venelasi elas piiriäärsetes valdades. 1934 elas Eestis 92 656 venelast( 8,2%). Pärast 2. MS rahvusrühma kiire kasv. Tänu Vabadussõjas haaratud vene aladel suurenes venelaste arv. Venelaste
1. Murre või keel? Arusaadavuse kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina) Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) 2. Elav või surnud keel? 3. Kuidas andmeid kogutakse 4. Allika usutavus 5. Allikate võrreldavus? 10 suurima emakeelena kõnelejate arvuga keelt (2005, The Ethnologue) 1. mandariinihiina 873 014 298 2. hispaania 322 299 171 3. inglise 309 352 280 4. hindi 180 764 791 5. portugali 177 457 180 6. bengali 171 070 202 7. vene 145 031 551 8. jaapani 122 433 899 9. saksa 95 392 978 10.wu-hiina 77 175 000 Keelte liigitusaluseid 1. Genealoogiline (sugulus ja päritolu) 2. Areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) 3. Sotsiolingvistiline (kasutus ja staatus ühiskonnas) 4. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) 1. Genealoogiline liigitus
Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust. Viipekeeles on suhtlemine kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine. Viipekeel on suhtlemisviis, mis ei sõltu helidest ning helimustritest vaid põhineb pigem visuaalsetel märgisüsteemidel (näiteks kehakeele kasutamine oma teate edastamiseks; oma
Oluline koht on ka Lätit läbiva Venemaa transiidi teenindamine. SKT-st annab põllumajandus 4%, tööstus 22% ja teenindus 74% (2005). India India Vabariik asub Lõuna-Aasias India ookeani ja Himaalaja mäestiku vahel. Piir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. Pindala 3 287 263 km2 ja elanikke 1 129 667 500 (2007). Pealinn on New Delhi, India on jagatud 28 osariigiks ja 7 territooriumiks. Riigikeeled on hindi ja inglise keeled, rahaühik india ruupia. India on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarne föderatiivne vabariik. Riigipeaks on tseremoniaalse osaga president, kelle valib 5 aastakse valijameeste kolleegium. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jagune Osariikide Koda ja Rahvakoda. Seaduseelnõusid algatab Rahvakoda, kuid nende jõustumiseks on vajalik mõlema koja heakskiit. Valitsusjuht on peaminister, kelle määrab Rahvakoja enamuspartei või koalitsiooni
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid Keel on ühiskonna liikmete jaoks tähtsaim väljendus- ja kommunikatsioonivahend, mis peegeldab ühiskonna liikmete elulisi väljendusi; koos keelega omandab inimene sotsiaalseid norme ja käitumisviise nagu ka kultuuritraditsioone. keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja oma mõtete väljendamiseks. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Elus eelesüsteem muutub pidevalt. Kõne on
Indoeuroopa laenud kuuluvad enamasti uurali ühissõnavara hulka, st neil on vasteid nii soome-ugri kui ka samojeedi keeltes. Indoeuroopa laenud on nt iva, mesi, müü-(ma), nimi, pelga-(ma), sool ‘kristalne aine’, veda-(ma), vii-(ma). Vanuselt järgmise laenukihi moodustavad indoiraani laenud. Need pärinevad ajajärgust, mil nii indoeuroopa keelkond kui ka uurali keelkond olid juba harunema hakanud. Laenud on saadud keelekujust, mis on olnud tänapäeva india (nt hindi, bengali, singali), iraani (nt pärsia, osseedi, puštu) ja Nuristani keelte ühine eelkäija. Üksikuid tüvesid on peetud hilisemateks, algiraani laenudeks, st need on saadud pärast indoiraani keelte edasist lahknemist, laenuallikaks on olnud keelekuju, mis on olnud iraani keelte ühine eelkäija. Indoiraani tüvedel on enamasti vasteid kõigis soome-ugri keelte rühmades, kuid samojeedi keeltes vasted puuduvad
• Indo-Euroopa keeled • Uraali keeled • Altai keeled • Semiidi-Amiidi keeled Hüpoteesi tasemel arvatakse, et Uraali keeled ja Altai keeled kuuluvad veel ühte suuremasse Uraali-Altai gruppi. See teooria ei ole aga seni eriti hästi ära tõestatud. Indo-Eoroopa keelkonda kuulub 11 keelerühma: 1. Indo-Iraani rühm • India — Sanskripti k. tekst u 200 a.e.kr Rigveda kasut brahmaanide e hin- duismi preestrite poolt, Bengali k, Hindi k (Pakistanis urdu k), mustlaste keel • Iraani — Soroastrismi pühatekst, Avesta kirjut, u 1000–600 e kr; Vana- Pärsia k, Pärsia k, Kurdi k, Afgaani keeled, Tad˘ziki k, Osseetide k 2. Kreeka rühm • Kreeka keel • Hali ja Romaani rühm — Ladina k on jälgitav 3. saj e kr.; vulgaarladina e ladina kõnek-st arenesid välja romaani keeled: – itaalia, – prantsuse,
Raamatus on ülevaade ka inimese hääldusorganitest, kuulmissüsteemi ehitusest, häälikutüüpidest, prosoodiast jpm. Kirjeldab foneeme ja allofoone. 1990 Kalev Wiigi ,,Foneetika alused", mis on tõlgitud soome keelest. Fonoloogia-kesksed probleemid seotud prosoodiaga ehk kvantiteedi, rõhu ja palatalisatsiooniga. Valmen Hallap hakkas 60ndatel esimesene avaldama artikleid fonoloogia tähtsaimatest küsimustest ja eesti häälikusüsteemist. Mati Hindi fonoloogiakäsitlused lähtuvad konkreetsest morfoloogilisest tegelikkusest. Tema oli esmene, kes väitis, et väldse on silbi mitte hääliku omadus. Rõhk ja välde on kaks erinevat nähtust, mis ainult satuvad esinema samas fololoogilises ümbruses. Tema süsteemis võivad silbid olla rõhulised või rõhuta. morfoloogia sõnaliigid: sõnaliigi puhul tuleb arvesse võtta ka tähendust ja tekstifunktsiooni
” Anneli Rõuk kirjutab, et eesti asi on kodu, pere, puhas loodus, kultuur ja ilus eesti keel. Heli Timusk: “Eesti asi on saun, laulmine ja traditsioonide hoidmine.” Rivo Rets: “Eesti asi on eesti keel. Aga kui „nokiat” otsida, siis peab vaatama IT valdkonda (e-riik jne).” Minu arvates ajavadki meie vilistlased erinevates maailma nurkades just tublit tööd tehes Eesti asja ning niimoodi tekibki tubli eestlase kuvand. 10 11 2.5. Tarkuseterad ankeetidest Jüri: „Soovin teile kõike head, õppige võõrkeeli, siis jõuate elus hästi edasi.“ (Lisa 2.5) Riivo: „Hoidke üksteist. Väike kogukond on ainult üheskoos tugev.“ (Lisa 2.25) Eero: „Soovitaksin kindlasti minna reisima ja kui võimalust ning tahtmist, siis ka välismaale tööle ja elama
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) au
Väljaspool Eesti geograafilist ruumi räägitavate keelekujude defineerimine samadel alustel pole võimalik. Ükski kontaktitekkeline keelekuju pole kunagi ühtne. Samal territooriumil on mitu eri keelekuju, mis moodustuvad paljudest idiolektidest. 23. KEELELINE REPERTUAAR – ühe inimese kasutuses olev keelevariantide kogum. See koosneb lugemisest, arusaamisest, rääkimisest ja kirjutamisest. 24. SUHTLUS- JA KEELELINE PÄDEVUS SOTSIOLINGVISTIKA MÕISTES Kuigi mitmekeelne kõneleja vajab vestluse ülesehitamiseks vähemalt 2 oskust: sõltuvalt vestluspartnerist nii üks- kui ka kakskeelsete vestlusnormide ning –strateegiate tundmist, mingil määral ka teise kontaktkeele tundmist –, ei eelda see ühegi keele perfektset valdamist. Keele sotsiolingvistiline kasutusoskus = kõneleja valmisolek ning suutlikkus mitmekeelseks suhtluseks ja mitmekeelseks keeleliseks käitumiseks eri olukordades ning keelekasutusväljadel. 25
annaabi.ee 
