Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailma areng 20. sajandil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, freud, psühhoanalüüs, elektrivalgustus, keskne, hakul, teaduses, vundamendiks, paljudele, usuti, saamas, teadused, väärtushinnangud, evolutsiooniteooria, inimkond, tugevnemises, paigus, viinis, teooriale, kandjad, hitler, stalin, geenitehnoloogia, tegusid, alateadvus, sürrealism, salvador, erandeid, pilvelõhkujad, tõstma, naisõiguslasedErirelatiivsusteooria - kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste kohta - aeg võib kulgeda erineva kiirusega, valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog Psühhoanalüüs - seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral alateadvus, mis koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest Kõik need teaduslikud avastused laiendasid oluliselt rahva silmaringi ning tekkis uus maailmapilt. Kirjandus ja kujutav kunst Hakati jagama Nobeli preemiaid. Kõige huvipakkuvamaks preemiaks kujunes Nobeli kirjandusauhind. Auhinnad läksid ka väljaspoole Euroopat. Kirjanduses ei avaldunud moodsad kunstivoolud nii palju kui maalikunstis. Juugendstiil- ilutsemine, asetas rõhu ilule, lüüriline kujundikeel, eripärased väänlevad ornamendid. Ekspressionism- närvilisus, subjektiivsus, dramatism, autori isiklike tundmuste ja elamuste väljendamine Tekkis filmikunst
inspireeris 20. sajandi algus rohkelt mõtteavaldusi selle üle, mida uus sajand kaasa toob. Maailm oli sajandi alguses veel tugevalt Euroopa-keskne, see tähendas et Ameerika Ühendriigidel ja Jaapanil tuli oma jõudu ja võimsust alles tõestada, sest nad olid vanade suurriikide valitud ringis alles uustulnukad. Ent isegi nende esilekerkimine ei suutnud vaidlustada üldlevinud veendumust, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ise. Kõik see kokku tähendas, et lääs dikteeris oma tahet enam-vähem kogu inimkonnale, et kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed, rõivad ja mood. Lääs lubas, et kõiki õnnistatakse peagi ristiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste pöördumatutena. Maailma kõige jõukamates piirkondades oli uuendusi lausa silmaga näha ja käega katsuda
Valitseva otpimismi kõrval leidus ka pessimismi, mis avaldus antisemitismi tugevnemises. Samuti tekkis inimestes irm, et inimmõistus pole suuteline universiumi paradokse hoomama. Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika arenesid väga kiiresti. 1900. a esitati hüpotees geenide olemasolus ja panfi alus geneetikale, sündis kvantmehaanika. Selgitati aatomi ehitus, avastati eletron. Einstein esitas erirelatiivsusteooria. Sündis kuulus Sigmund Freudi psühhoanalüüs.Kirjandus, kunst, muusika, kino Hakkati jagama Nobeli preemiaid ,,inimkonnale suurimat kasu toonud" isikutele. Kirjanduses hakkas levima juugendlik uudsus. Kirjandusse tuli uus voolekspressionism, mis seadis esikohale autori isiklike tundmuste ja elamuste väljendamise. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris vailitses juugendlik stiil, kuulsaimGustav Klimt. Ekspressionistlikku kujutavat kunsti iseloomustasid närvilisus, subjektiivsus, dramatism
aastal kolm artiklit, milles ta esitas oma kuulsa erirelatiivsusteooria. Teooria kõigutas seniseid tõekspidamisi universumi kõige fundamentaalsemate seaduspärasuste koha. Raske oli leppida Einsteini järeldusega, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega. Palju parem ei olnud lood Einsteini teise järekldusega, et valgus on korraga nii lainetus kui ka osakeste voog. 6. Sigmund Freud sai kuulsaks oma psühhoanalüüsiga, 1900. aastal ilmus n-ö klassikaline teos "Unenägude tõlgendamine", milles esitas Freud oma teooria põhialused, mille tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral nn teadvustamatus ehk alateadvus ja et alateadvus koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest. Tema kuulsamad õpilased ja ideede edasiarendajad olid Carl Gustav Jung ja Alfed Adler. 7
1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata.
India ookean pakkus oma tulu poolest huvi paljudele. Maad, mis end eurooplaste ees sulgesid, jäid oma arengus mitmesaja aasta vältel maha. 13. Teadus varasel uusajal Uusaja algus tõi kaasa inimese ja maailma avardusmise. Galileo Galilei leidis, et teadus peaks tuginema uutele katsetele, mitte varasemate põlvkondade avastustele. Barokk oli kunstivool, mida kasutati ennekõike kuningate ning õukonna arhitektuuris. Versailles'i loss oli paljudele kuningate hiilguse kehastus. Louis XIV ajal muutus Prantsusmaa õukonna mood ning käitumismallid eeskujuks teistele riikidele. 14. Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Louis XVI kutsus kokku generaalstaadid mida poldud tehtud 175 aastat. Revolutsioon algas Bastille kindluse vallutamise Pariisis ja rahva kaardiväe moodustamisega. USA eeskujul võeti vastu veel ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" . Neid, kes pooldasid revolutsiooni süvendamist hakati
Praktilisem jalanõu oli pael- ehk krook-king, meile tuntud kui pastel. Valmistamiseks kasutati pargitud loomanahka kuid ka paksemat riiet. Pastel on ilma tugeva tallata ja kroogetega. Eestis on need tuntud kui talupoegade jalavarjud, aga mujal maailmas kandsid neid ka valitsejad. Pastel on sandaalist parem, sest kaitseb varbaid, ei lase liiva sisse ning alla saab panna paksemaid jalarätte. Tegemine on kõigile jõu- ja oskuskohane. Pastlaid pandi kaasa ka hauda, sest usuti, et teekond parimatele jahimaadele pikk ning kulub mitu paari jalatseid. Enne kingadeks üleminekut olid kasutusel paksust vanutatud riidest poolsaapad. Pikad pehmed sääred seoti kinni paelaga, alla pandi nahast või puust tallad. Karl Suure pojapoja, kuningas Bernardi hauast (9.sajand) on leitud ka punased puutaldadega nöörsaapad. Oskuste paranemisega, hakati tegema kitsamaid ja graatsilisemaid jalanõusid. See arenes pikalt, ligi viissada aastat. 972
Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega Väike-Aasia omale. Etruski kultuuri arhailise ajajärgu (700- 650 eKr) suurimad kultuurimõjutused tulid Väike-Aasiast, hiljem muutusid valitsevaks kreeka mõjud. Etruskid olid osavad käsitöölised, tänu sellele valitses ühiskonnas õitseng. Metallitöölised tootsid rikkalikest vase-, tina- ja rauavarudest kõike alates pronksist majapidamis- ja kultusesemetest kuini rauast sõjariistadeni. Etruski kunst järgis stiililiselt Kreeka vastavaid ajajärke, kuid oli jõulisem. Ühiskond oli selgelt klassidesse jagunenud. Ülemkihtidesse kuulusid arhitektid, sõdalased ja kaupmehed. Arheoloogid usuvad, et oli ka keskklass, millesse kuulusid ülemkihtide heaks töötavad mõisavalitsejad ja ülemteenrid; nemad said isandatelt täieliku kaitse ning matmiskoha hauakambris. Alamklassi kuulusid tööinimesed talupojad, toidu tootmisega tegelejad, meremehed, sõdurid ja kaevurid. Kõige
Kolmekuningapäev, 6. jaanuar Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid nimelt jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Viimaste sajanditeni ongi kolmekuningapäeva peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. Kuningakskäijad laulsid, anti nukuetendusi. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Seda nimetati Petlemma täheks. Kuningakskäimise komme oli vähesel määral levinud ka näiteks Tallinnas, kus veel 1980. aastatel liikusid kolm kuningat lauldes ringi. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses segunesid rahvapärased ja kristlikud jooned omavahel üsna tihedasti. Luterlased külastasid sel päeval sagedasti õigeusu kirikut, e
Ajalugu on Daseini spetsiifiline teostumine ajas. Igasugune mõistmine saab teoks juba mingi eelmõistmise raames ja see tuleb end Heidegger räägib mõistmisest kui eksistentsiaalist. Mõistmine kuulub paratamatult iga inimese olemise juurde. Kui inimene elab, siis ta ka mõistab. Pole võimalik elada, kui ei mõista. Tänapäeva maailmas ei ole võimalik lõplikult mõista, kuna kõik on seotud. 3.Gadamer. Tõde ja meetod. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri «Kunstiteose algupära». Gadameri peateos on „Tõde ja meetod: filosoofilise hermeneutika põhijooned“ ilmus 1960.aastal.Gadameri kui filosoofi kujunemisaeg langeb Esimese maailmasõja järgsetesse aastatesse. Paljudele intellektuaalidele oli maailmasõda tõendiks, et modernistlik väärtussüsteem on jõudnud kriisi.Filosoofiline huvi oli koondunud eelkõige teadusele kuid peale selle analüüsiti ka moraali, kunsti ja
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas) Mõesõnaks sai progress käsitleti kui katkematut ja vääramatut edasiliikumist madalamalt arengutasemelt kõrgemale Ehitati pilvelõhkujaid, kasutati elektrilaternaid, kadusid hobutrammid
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb v�
mandrieuroopalikus õigusmõtlemises domineerinud õiguspositivismist, kuid samas seda ka mitte üle tähtsustada. Õigus ei saa olla ega olegi paljalt indiviidide või nende ühenduste otsustuste resultaat. Õigus vajab funktsioneerimiseks tegelikkuses toimivat kommunikatsiooni. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema korrastatud õigusmõtlemisele. Mandrieuroopalikus õigusmõtlemises on viimastel aastakümnetel toimunud kvalitatiivne muutus ning õigusmõtlemise vundamendiks on kujunenud väärtused. Väga paljude Euroopa riikide rahvuslike õiguskordade ratsionaalses tunnetamises on sellele tasemele juba jõutud. Tõsi, üleminek uuele kvaliteedile õigusmõtlemises on võtnud suhteliselt palju aega. Eestis on tõsiseid märke läbimurdest õigusmõtlemise tänapäevasele tasemele. Samas tuleb nõustuda taasiseseisvumisjärgse esimese Riigikohtu esimehe R. Marustega, kes väitis, et meie
10. aprillil 1850, kui Lydia oli alles 6aastane, otsustas pere ümber asuda Pärnusse Supellinna. Joonis 2. Jannsenite perekond. Autor: R. Sachkeri. (Mihkla 1965: 128) Noorele eale vaatamata võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas" (Lydia Koidula. WWW). Esimesed kolm aastat Pärnus ei õppinud Lydia teps mitte koolis, vaid alghariduse sai ta hoopiski isalt, Johann Voldemar Jannsenilt (ka see toimus saksa keeles). 1854. aasta sügisel astus Koidula Pärnu Linna Tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õppeasutuseks tütarlastele Baltimail ja vastas umbes keskkoolile (Lydia Koidula. WWW). Sealses koolis omandas L
ümberasumise lõunast põhja, mis tekitas omakorda lihttööjõu ülekülluse Milanos, Torinos ja teistes suurlinnades. Igal aastal lahkusid mitmed tuhanded itaallased riigid, et otsida õnne Ameerikas.Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus ei olnud eriti suur. Kuningas Vittorio Emanuele III valitsusele jäi ainult võimalus näida suurriigina (bella e grande figura). Itaalia poliitilist süsteemi ei hoidnud aga üleval mitte demokraatia, vaid transformism ehk keeruline poliitiline kunst, mille suurmeistriks oli Giovanni Giolitti. Ühtne Itaalia, mille nimel olid võidelnud Giuseppe Mazzini, Giuseppe Garibaldi ja Noor-Itaalia liikmed, tekitas selle kodanikes pettumust tunduvalt suuremal mööral kui ühendatud Saksamaa sakslastes. Pettumus haaras enamikku itaallasi, esile tõusis sotsialistlik partei, mille eredaim kuju oli vasakpoolne ajalehe Avanti töötaja Benito Mussolini, Itaalia fasistide tulevane juht ehk duce. SÕJALISED LIIDUD ENNE WW1. rahvusvah suhted 20.saj algul
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
sajandil pKr Araabias saadik Muhammadist, ,,rahu olgu temaga" see on õnnistus, mida austusavaldusena korratakse alati, kui mainitakse tema nime. Saadiku enese sõnade järgi kujunes islamist algusest peale eluviis ehk din (sageli tõlgitakse ,,religioon"), mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal alatasa läkitama saadikuid, kaasa arvatud Mooses (moslemite Musa) ning kristluse keskne tegelaskuju Jeesus (moslemite Isa), et inimesi õige din´i juurde tagasi tuua. Kuid peale Muhammedi ei võetud ühtegi teist saadikut kuulda neid kiusati taga ja isegi mõrvati. (Bowker 2004: 176) Islam tekkis Araabia poolsaarel asuvas Meka linnas 610. aasta paiku pKr. Seal ajal oli Araabia levinuim religioon üks muinassemiidi usundi vorme. Selle jumalatele ja jumalannadele oli rajatud paljudesse paikadesse pühamuid. Võib arvata, et ka usk
lõpuks viljatusele ja väljasuremisele. 2.SEMINAR Mida uurib meditsiiniantropoloogia, mis on selle valdkonnad? See on õpetus haigest inimesest. Vastukaaluks inimese objektina käsitlemisele, eeldatakse, et inimest iseloomustab lisaks ainevahetusele jms-le veel intiimsus, vaimsus, ajalooline ja ühiskondlik loomus jne. Valdkonnad: · kliiniline tüübi- eriti konstitutsiooniõpetus · meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus · meditsiinipsühholoogia · psühhoanalüüs · psühhosomaatiline meditsiin · biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused:
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
1898. aastal kordas neid katseid hollandlane Martinus Beijerinck (1851-1931), kes sai aru, et tegemist peab siiski olema iseseisva fenomeniga. Ta ei suutnud seda kultiveerida, kui nägi, et see levis ainult neis rakkudes, mis jagunesid. Viirused olid avastatud (küll teoreetiliselt näha neid veel võimalik ei olnud, sest tolleaegsed mikroskoobid seda ei võimaldanud). Samal aastal tehti sarnasel moel kindlaks ka esimne loomade viirus suu- ja sõratõbi. Esialgu usuti, et tegemist nö nakkusliku vedelikuga, viiruste ruumiline kuju sai selgeks alles 1930. aastail, mil võeti kasutusele elektronmikroskoop. 20. sajandi alguses avastati viirused, mis ründavad baktereid (bakteriofaagid) ning millega seoses hauti isegi plaane meditsiinis, kuid need taandusid siiski pärast penitsilliini avastamist (1928. aastal). 20. sajandi esimestel kümnenditel õpiti viiruseid kasvatama in vitro. Sajandi teisel poolel toimus suur viiruste tundmaõppimine ning neid
üle nii mitmedki tõved (mh nt gripp). ANTIIKKULTUURID Inimkonna ajalugu käsitledes on tavaks alustada paari tsivilisatsiooniga, millistel arvatakse olevat tänapäevase euroopaliku kultuuri alguse juures tähtis roll. Sumerid, akkadlased, egiptlased, babüloonlased lõid ühiskonnad, millede puhul saab rääkida teaduse algetest, seega tänapäeva Euroopa teadusliku mõtte algusest. Egiptuse ja mesopotaamia teaduslik mõte oli tehnoloogia- ja rakenduste keskne eelkõige arenesid matemaatika ja astronoomia. Jõgede-äärseis kultuurides pandi alus tugevale matemaatika ja astronoomia traditsioonile, mida kreeklased vaid täiustasid. MUISTSE EGIPTUSE arstiteaduse taset peetakse kõrgeks. Kõige olulisemate allikatena selle aja meditsiini kohta nimetatakse nn Smithi ja Ebersi papüürusi, lisaks juhuslikke materjale siit-sealt (raidkirjad, papüürustekstid, hilisemate autorite Herodotos poolt kirjapandu)
...................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ............................................................................... 19 7.1 Maailma loomine ........................................................................... 19 7.2 Maailma puu ................................................................................ 20 7.3 Nornid ...................................................................
Oli selgelt palju sõjakam: tuleb kukutada senised kuningad, kehtestada rahva võim ja parlament. Selleks sobisid ka revolutsioonilised meetmed. Juhiks sai selel suunal Giuseppe Mazzini. Selle suuna vabadusvõitlejaks oli Itaalia kõige suurem rahvuskangelane Giuseppe Garibaldi. Nad mõlemad olid noorena osalenud karbonaaride liikumises. Mazzini 1830ndatel lõi Marseille's salaühingu Noor Itaalia, millele ta ka programmi koostas ning mille keskne nõue oligi ühendada Itaalia altpoolt. Hiljem liitusid Mazzini ja Garibaldi ülemise suunaga, neil oli eesmärk rahvuslik Itaalia ühendamine. Garibaldi esimene ülestõusukatse 1834.a, mis kukkus läbi ning ta mõisteti surma. Põgenes Ladina Ameerikasse ning naases 1848a revolutsiooni ajal. 1848-1849 kadus lõplikult päevkorralt kolmas idee: föderatsiooni idee. 1850ndatel hakkas Benso di Cavour Itaalia ühinemise nimel tegutsema. Pöördus Napoleon III
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult
Paljud inimesed tundsid intensiivset entusiastlikku huvi igasuguste asjade vastu - entusiastlik entusiasm. Väga tähtsal kohal religioon osade romantikute jaoks, romantismi aeg on aeg, kus autorid ja ilmselt ka teised inimesed, tihti peale on neile omane pöördumine religiooni - Novalis (pöördemoment), Friedrich Schlegel - võtsid omaks katoliikliku usutunnistuse, hiljem Chateaubriand, kes allutas kogu oma loomingu katoliikliku usutunnistuse kiitusele. Teine suur valdkond on kunst - väga oluline asi, kunst asetub praktiliselt religiooniga samale tasemele. Kunstnik on geenius, ühtlasi siia juurde arusaam, et sellele geeniusele on lubatud palju rohkem kui tavainimesele. Just kunstnik, mitte kirjanik - ka Goethe räägib kuntsnikust, mitte kirjanikust. Teine grupeering vastukaaluks kunstnikule on kodanlane e filister e keskklass. See vaade kestab kuni postmodernismi tulekuni. James Thomson - märkab, et inimest ümbritseb loodust, järjest rohkem hakkab
tugevad) ja regionaliseerumine (Euroopat ühendavad klambrid lõdvenevad). Varauusajal domineerib regionaliseerumine õhtumaine ühtne kirik kaob, erinevad usuvoolud, islami levik Euroopas, rahvusriikide kujunemine, mis paneb aluse Euroopa rahvuslikkusele mitmekesisusele. Euroopa pole kunagi olnud nii tähtis kui varauusajal ja maailmajalugu pole kunagi olnud nii Euroopa keskne. Rahvastik. Euroopa ja kogu maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal: Varauusaja alguses (1500) elas Euroopas ligikaudu 8085 miljonit inimest. Aastaks 1600 ulatus rahvaarv 100110 miljonini ning 1800. aastaks 185190 miljonini. Kogu maailmas oli 1500. aastal rahvaarvuks 400 miljonit ning 1800. aastaks juba 900 miljonit. Demograafiline stagnatsioon, selle põhjused: 17. sajandil oli Euroopa demograafilises
Soovis multikultuursust. Tema kirjutamislaad oli esimest korda positiivne ja seksuaalsust jaatav. Suhtus seksuaalsusesse positiivselt. Tõi esimest korda esile selle, et hälbeid ei põhjusta füsioloogilised põhjused. Ütles esimese mehena, et ka naistel on seksuaalsed ihad ning et masturbatsioon ei ole halb ega tekita hälbeid. Samas arvas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud hälve. Mõnes mõttes oli siiski oma ajastu ohver. - Sigmund Freud (1856-1939). Hariduselt meditsiinidoktor. Praktiseeris kõrgklassi täiskasvanutel. Patsiendid ei olnud normkontingent (nagu ka kahe esimese pioneeri puhul). Freudi mõjutas Ellis, kellelt ta võttis üle ideid, et masturbeerimine on tavaline nähus, ei põhjusta hälbeid. Küll arvas, et hälbeid põhjustab seksuaalsete tungide mahasurumine. Teooria formuleeris ta umbes 100 patsiendi põhjal. Jõudis järeldusele, et seksuaalsed impulsid vajavad
planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. (eepos populaarseim kirjanduszanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire'i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks. Varaklassitsism 1760-1800. Kõrgklassitsism -19.saj esimene pool, hinnatakse kõrgemalt, läks moest 19.saj keskel. Klassitsism kodusnes kiiresti kujutavas kunstis, püsis kuni 19.saj lõpuni, nimetatakse
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering
Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti, et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneldes ja tuues neile kohaseid ohvreid, ent teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Ülekohus oli jumalatest seatud korra rikkumine ja seega jumalateotus, mis tõi kaasa taevaste kättemaksu. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure, aegajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus
Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti, et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneldes ja tuues neile kohaseid ohvreid, ent teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Ülekohus oli jumalatest seatud korra rikkumine ja seega jumalateotus, mis tõi kaasa taevaste kättemaksu. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure, aegajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus
............................................................................................................................................17 Teadus...........................................................................................................................................................17 Kirjandus.......................................................................................................................................................18 6. EGIPTUSE KUNST......................................................................................................................................19 Hauakambrid.................................................................................................................................................19 Tempel...........................................................................................................................................................19 Kujutav kunst......
annaabi.ee 
