Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid. Uuemal ajal on tehnika areng teinud võimalikuks ka kosmose uurimise tehniliste abivahenditega – Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite abil. Juba praegu on neile lisandumas ka robotid. Siiski on Maa enda orbiidil – Rahvusvahelises Kosmosejaamas – pidevalt inimesi. Need on teadlased ja professionaalsed astronaudid, kes viivad läbi erinevaid eksperimente ja töid. Osalt on nende eesmärgiks teha ka tulevased mehitatud kosmoselennud turvalisemateks ning õppida kosmost piisavalt tundma, et selle ohtudega paremini toime tulla. Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast Apollo programmi ette võetud, kuid Hiina Rahvuslik Kosmoseadministratsioon on teatanud oma kavast saata taikonaut – Hiina astronaut – millalgi vahemikus 2025-2030 Kuule. Reise teistele planeetidele ei ole seni toimunud ei nende kulukuse ega kestuse pärast – reis Marsile kestaks lühikese
KOSMOSELENNUD Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle Mehitatud või mehitamata kosmoselaevad Maa külgetõmbejõust eemale pääsemiseks on vaja 7,91 km/s kiirust ja orbiidilt lahkumiseks 11,2 km/s Rakett V2 1944-1945 Wernher von Braun Esimene inimese poolt loodud objekt, mis jõudis kosmosesse (189 km) Toodeti 5200 raketti Enim tuntud Londoni pommitamisega (1358) Inimesed kosmoses ● Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin ○ 1961 12. aprillil ○ 1 tunnd ja 48 minutit ○ Laev Vostok 1 Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest 2013. aasta jaanuari alguse seisuga 530 inimest 38st riigist 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid Inimesele vajalik kosmosesse Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatäht...
9. klass 4. oktoobril 1957. aastal. Orbiidile jõuab esimene tehiskaaslane, Nõukogude Liidu Sputnik. Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täp...
loodus- ja tehnikateaduste, astronoomia ja meteoroloogia vallas. · kogutakse andmeid pikaajalise kosmoses osaletakse ka haridusprogrammides ja viibimise mõju kohta tehakse rahvusvahelist koostööd. inimorganismile. Eesti ja kosmoselennud 2012. aastal kavatsetakse Eesti tudengisatelliidi programmis ehitatud EstCube-1 Maa orbiidile viia.
Kosmoselendude ajalugu 2020 Sissejuhatus ● Mehitatud ja mehitamata kosmoselennud ● Mehitatud kosmoselennud - Nõukogude Liidu Sojuzi programmi ja USA kosmosesüstikute programmi raames, Rahvusvahelise Kosmosejaam. ● Mehitamata kosmoselende sooritavad kosmosesondid ● Mehitamata kosmoseaparaadid võivad töötada kaugjuhtimisega või olla täiesti iseseisvad Esimene lend ● 03.11.1957 ● Nõukogude Liit ● Moskva tänavakoer kahe aastane Laika ● Teadlased ei teadnud siis, kas kosmoselend on inimestele ohutu ● Laika suri hirmust ja kuumusest paar
Mood 60ndatel NIMI 12.A klass Ajalugu mõjutab moodi uued sünteetilised kangad suurt mõju avaldasid kosmoselennud kostüümkleidid The Beatles, Rolling Stones, Jimmy Hendrix Naistemood modellide kehakuju saamatud, kummargil poosid mini ja alt laienevad püksid Moodne kostüümseelik Kõrge kaelusega džemper Eelistati lihtsat sportlikku joont Kontrastsed kandid, suured nööbid, punutud või tepitud Triibulised ja ruudulised riided Juuksed Terved,sirged, loomuliku olekuga, kergelt koolduvad „Ebony“ Lihtne, võimalikult loomulik
moeikoon AASTAD 19401950 Mehelikum, nurgeliste õlgadega mood Seelikud lühenesid taas Puutallaga kingad 40ndate lõpus mood naiselikum ja elegantsem. AASTAD 19501960 Naiselikkus Kübarad Tikk-kontsad Enesekindel ja väärikas hoiak Kõrvitsakujulised seelikud Trikotaazkomplektid Uudne pikem seelik AASTAD 19601970 Miniseelikud Elegantsusest naeruväärsuseni Kosmoselennud ja Muusika – The Beatles avaldasid mõju Alt laiemad püksid Sadomasohistlikkud saapad Kostüümkleit Sportlik joon AASTAD 19701980 Halva maitse sümbol Jäljendajaks punk Platvormkingad Pükskostüümid Tillukesed käekotid Haaremipüksid HOLLYWIOODI kübarad Nahkpüsid Kettide ja neetidega nahkjakid AASTAD 19801990 Uhkeldati keha ja rahaga Teksadel uus tähendus Lühike liibuv miniseelik
temale endale. Praeguseks on tema teooriad ajast ja ruumist(relatiivsusteooria), elementaarosakeste käitumisest (kvantteooria) jpt. olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides. Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius, kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid, televisioon, arvutid, kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud. Saksamaal koolis käies oli Albert Einstein üpris õnnetu. Kooliõpetajad kurjustasid temaga, sest nende meelest polnud ta küllalt tark. Kui ta aga 26-aastaselt asus elama Zürichisse Sveitsis, avaldas ta mitu teadustööd, mis muutsid täielikult teaduslikku mõtteviisi. 1914. aastal läks ta koos perekonnaga Berliinitagasi. 1933. aastal emigreerus juutide tagakiusamise eest USA-sse, kus elas ülejäänud elu
Einstein avastas relatiivsusteooria ning aitas kaasa kvantmehaanika ja kosmoloogia arengule. Einstein sai kuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist. Paljude tavainimeste meelest olid Einsteini avastused arusaadavad ainult talle endale, sest need tundusid nii uued ja keerulised. Einstein oli nagu geenius, sest tema avastused muutsid füüsikat peaaegu täielikult. Ilma Einsteini avastusteta poleks meil televisiooni, arvuteid, mõeldamatud oleks kosmoselennud. Einstein suri 18. Aprill 1955. Newton ja Einstein on kaks isikut kellele maailm on palju võlgu. Tänu Newtonile teame me miks kõik asjad kukuvad allapoole mitte ülespoole, teame mismoodi valguskiired ruumis levivad ja neid teadmisi on veel ja veel. Tänu Einsteinile saame me vaadata televisiooni ja surfata internetis. Mina olen neile kahele isikule nende teadmiste ja asjade leiutamise eest vägagi tänulik
13. Maa (iseloomustus?). 1.Horisont on (silma)piir, kust veel valgust vastu võetakse. 2.Tähistaeva aasgtaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ja pöörlemisest. 3.Joonis õpikust! 4.Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa jääb Päikese ja Kuu vahele, varjates Kuu niimoodi, et talle ei paista päike peale. Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu läheb Päikese ja Maa vahele, varjates päikese. 5.Uurimis meetodid on : 1) Vaatlus 2) Lääts-,peegel-,raadioteleskoobiga 3) Kosmoselennud 4) Igasuguse aparatuuriga:sodid, kulgurid jne. 6.Eesti astronoomiale panid aluse Whilhem Struve, Jaan Eenasto, Peep Kalv. 7.Ajavööndid saavad alguse nullmeridiaanist,Greenvichis(on 24 h) ja Eesti asub ajavööndis +2. 8.Kuupäev saab alguse idast Vaiksest ookeanist, Beringi väinast. 9.Maarühma planeedid on Merkuur, Veenus, Mars j Maa. Nende üldiseloomustus on : Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad; Neil on vähe
Sissejuhatus astronoomiasse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Astronoomia Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arengust. Astronoomia arengut soodustanud tehnikasaavutused Teleskoobi ehitamine (1609, Galilei) Spektraalanalüüsi kasutuselevõtt(1859, Bunsen, Kirchhoff) Raadiofüüsikaliste meetodite loomine (1937, USA) Elektronarvutite ehitamine (1943 1946 USA) Kosmoselennud ja atmosfääriväline füüsika (1957 1958, NSVL ja USA) Astronoomia harud a stro füsika ko sm o gn ia A stro nm ia
· Sotsiaalne realism- möödutundeta ilusamine, kohustuslik optimism, vastuolude varjamine, utoopilise helge tuleviku kujutamine · Eesti kirjandus väljasuremise äärel · Aadu Hint ,,Tuuline rand" · Hans LEberecht ,,Valgus koordis" · August Jakobson ,,Elu tsitadellis"- ainus sõjajärgne näidend · Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad"- paguluses · Nostalgiaromaanid Ristikivi ,,Hingede öö" ja Gert Helbemäe Eesti kirjandus 1960ndail · Hipid, kosmoselennud, teadusrev, nn sulaaeg, nooruse väärtustamine, · Uus põlvkond, kes uskus parema tuleviku ning vabaduse võimalikkusesse · Tõlgete ja otsekontaktide kaudu suheldi muu maailmaga · Siseemigrandid Uku MASING, Artur ALLIKSAAR, · Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist UNT, VETEMAA, RUMMO, KAPLINSKI · Eredaim pöördepunkt nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 62-69- kassetipõlvkonna isaks ARTUR ALLIKSAAR · Luule uuenemine- kaob optimism
meelest olid need arusaadavad üksnes temale endale. Praeguseks on tema teooriad ajast ja ruumist (relatiivsusteooria), elementaarosakeste käitumisest (kvantteooria) jpt. olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides. Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius, kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid, televisioon, arvutid, kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud. Saja aasta eest tegi Albert Einstein oma kõige tähtsamad avastused. Selgitas fotoefekti olemuse, tuli lagedale relatiivsusteooriaga ning hakkas tagatipuks tõestama, et mass on mass, olgu selle põhjuseks gravitatsioon või inerts. Kuid elu teisel poolel püüdis ta juba saavutada võib-olla saavutamatut. Suruda kogu maailm ühte ja ainsasse valemisse, mis seletab ära nii tillukese mikromaailma kui ka gigantse universumi.
1960. a. oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSVL. Seal lennutati avakosmosesse esineme inimene (Juri Gagarin) ja esimene naiskosmonaut. Vältimaks mahajäämist, kiirendas USA oma kosmoseprogramme ja 1969. a. õnnestus ameeriklastel esimestena laskuda Kuu pinnale. Peale seda olid ameeriklased kosmoseuuringutes juhtpositsioonil. Avastati, et kaugete planeetide vallutamine ei toimu siiski nii kiiresti kui loodeti. Kosmoseprogrammid olid kallid ning pealegi olid kosmoselennud eluohtlikud. 7. Too välja põhilised uuendused ja muutused olmes pärast II maailmasõda. Lääneriikides · Täiustati juba tuntuid kaupu: autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemia tooteid jne. · Konkurents sundis ettevõtjaid välja töötama ka täiesti uusi olmekaupu. · Lisaks juba tuntud elektrilistele seadmetele külmkapid, pesumasinad, raadiovastuvõtjad jt. muutusid sõjajärgsetel aastakümnetel igapäevaseks asjaks
Kosmosesüstikute üleslennutamiseks on vaja rakendada suurt, 1497 tonnist veojõudu, mis saab võimalikuks ainult tänu ülivõimsatele alumiiniumipulbril töötavatele stardikiirenditele ning kolmele põhimootorile, mis töötavad vesiniku ja hapniku seguga. Kogu see rakenduv veojõud on võrreldav Boeing 747-e kolmeteistkordse veojõuga. 617 tonni hapnikku ja 103 tonni vedelat vesinikku talletatakse välispaagis, mis on ühtlasi kogu süstiku kõige suurem komponent. Kosmoselennud on väga riskantsed ja kallid ettevõtmised. 2.REAKTIIVMOOTORID Reaktiivmootorite jaotus Reaktiivmootoreid saab jagada energiaallika järgi, kus ainsaks arvestatavaks jaotiseks on termoreaktiivmootorid. Need jagunevad 2 põhitüübiks: I. Rakettmootorid 1. Keemilised rakettmootorid a) vedelkütusrakettmootorid b) tahkekütusrakettmootorid c) hübriidrakettmootorid 2
(4. mai 1929 20. jaanuar 1993) Minimaalne elegants. Must kleit, pärlid, teemandid, pikk sigaretipits ja suured päikeseprillid on see, millega seda daami siiani seostatakse. Kindlasti kuuluvad siia juurde veel ka pikad kindad. Mood 1950-1960. aastal 60-ndad Sel kümnendil oli tõeline murrang moes loomulikult mini. Variatsioonid olid sel teemal arvukad ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja. Selle aja moele avaldasid suurt mõju kosmoselennud, moodsate materjalide kasutamist peeti kohutavalt tähtsaks. Jackie O Naine, kes tõi kõrgmoe Valgesse majja. Elegants ja stiil, kübarad ja päikeseprillid. Naine, kellel oli südikust elada oma elu nii nagu temale parem oli, mitte lähtudes ühiskondlikust arvamusest ja survest. 70-ndad 70-ndate üks koledamaid sünnitisi oli kihiline mood. Diskostiil tuli kümnendi lõpuosas, liibuvates peenikeste õlapaeltega kleitides, tillukeste käekotikeste ja kaelavõruga.
rästi läbi sõidetud ja sügavaimasse ookeani süvikusse laskutud. Tekib küsimus, mida teeb tänapäeva geograaf. Muidugi jätkub järest täpsemate kaartide koostamine. Põhi- töö on, aga leida uusi seoseid ja sõltuvusi looduskomponentide vahel. Üha enam tehakse selliseid uuringuid distantsilt, kasutades tehiskaaslaste ja lennukite pardal tehtud ülesvõtteid-, aerofotosid ja kosmosefotosid. 19. sajandil algul hakati tegema aerofotosid. Kosmoselennud andsid inimestele võimaluse heita pilk Maale veelgi kaugemalt. Kosmosefotosid tehakse ka silmale nähtamatu ultraviolett- ja infrapunakiirgusega, Maad uuritakse raadiolainete ja laserkiirtega. Nii saab leida uusi maavarasid hinnata niiskust pinnases, määrata metsade raideküpsust jne. Tänapäeval on kasutusel mitmeid sateliite ja igal inimesel on võimalik tellida endale sobiv sateliidifoto. Geograafidele on väga tähtis, et sateliidifotod on teinud lihtsaks ja kiireks uute
tegemiseks ümber Maa. See pole Päikesesüsteemis mingi erandnähtus, seda esineb ka teiste planeetide kaaslastega. Kuna Kuu ei liigu ümber Maa ühtlase kiirusega, siis on võimalik natuke "nurga taha" piiluda. See libratsiooni nime all tuntud efekt võimaldab näha 59% kogu Kuu pinnast. Terves ulatuses nägid inimesed Kuu tagakülge aga alles 1959. aastal, kui nõukogude automaatjaam "Luna 3" edastas sellest pärast möödalendu esimesed, paraku küll üsna udused fotod. KOSMOSELENNUD Ligemale 400 meest ja naist on sooritanud kosmoselennu Esimesed reisijad kosmoses ei olnud inimesed, vaid koerad, simpansid ja ahvid. Nende reisid rajasid teed inimeste esimestele lendudele. Mõlemad, nii Nõukogude Liit kui Ameerika Ühendriigid, valmistusid 1961. aastal esimest inimest kosmosesse saatma. Kõige esimesena lendas Kosmosesse Juri Gagarini. 108 minutit kestnud lend, käivitas võidujooksu kahe Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel
arhitektuuris võimtuses sõjaeelne + moes sõjaväelaslik joon, arvutitehnika areng, seksuaalkäitumisest rääkimine, majandusimed (,,Saksa majandusime") paljud riigid saavutasid pärast II MS hea seisu; NSVL: kommunism, kosmonautika kuldajastu, viieaastakult üleminek seitseaastakule. Kodanikel puudus demokraatlikud õigused ja vabadused, rahvas elas vaesuses, kaupade hindu tõsteti, kuid mittte palku, järjekorrad, kaupade defitsiit. 10. Hrustsovi aeg 1) kosmoselennud, esimene inimene kosmoses Juri Gagarin 12.04.1961. Sputnik 1 (maa esimene tehiskaaslane) 4. Oktoober 1957; 2) elamuehitus, monteeritavad majad, Mustamäe algus 1962 hrustsovkad ühe projekti järgi ehitatud kahe- kuni viiekorrulised tellismajad; 3) maisikasvatus arvas, et igal pool NSVL tuleb hakata maisi kasvatama, see aga ei õnnestunud, kuna Hrustsov ei arvestanud ilmastikutingimustega ning enamus maisist läks loomadele siloks, mitte inimestele toiduks; 4) ideed läänest
aeg, kuna maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond. Oli moeikoon Twiggy aeg ning ka teised teismelised esindasid radikaalseid moevoolusid. Sukkpüksid vahetusid retuuside vastu ning kontsad muutusid madalamaks ja mugavamaks. (Mulvey &Richards 1998) 1.1. Riided kuuekümnendatel Tõeline murrang moes oli loomulikult mini. Variatsioonid sel teemal olid suured ning ulatusid elegantsetest kuni naeruväärseteni välja. Selle aja moele avaldasid suurt mõju kosmoselennud, moodsate materjalide kasutamist peeti kohutavalt tähtsaks. Kümnendi edenedes kujunes suureks eksperimendiks kosmoseajastu unisex-stiil ning moodi tulid alt laienevad püksid. 1960. aastate keskel alustati Itaalias moeetendustega. Hinnad olidsuhteliselt odavad, kuna kunstkangaid ja rõivaid oli võimalik toota odavalt. (Cosgrave 2002) Aluspüksid muutusid väiksemaks. Lihtsate valgete asemel ilmusid nüüd värvikirevast ja mustriga nailonkangast püksikud
aastate teisel poolel, tõus jätkus 70.ndate keskpaigani. Ka teistel kunstialadel toimusid muutused. Esilinastusid Arvo Kruusemendi ,,Kevade", Grigori Kromonovi ,,Viimne reliikvia", heliloojana alustas Arvo Pärt, uuenes kujutav kunst (Enn Põldroos, Olev Subbi, Ilmar Malin), pidevalt uuenes teater (Voldemar Panso, Jaan Tooming, Evald Hermaküla jt). 1960. aastad kui ,,kuldne" aastakümme oli pöördelise tähendusega kogu maailmas (teadusrevolutsioon, kosmoselennud, hipiliikumine), mis tähendas orienteeritust uuenemisele, nooruse väärtustamist, tulevikuoptimismi. Seetõttu oli eesti kultuurile ja kirjandusele eriti oluline sula/aja võimalus tõlgete ja otsekontaktide kaudu suhelda muu maailmaga. 1957. aastal hakkas ilmuma raamatusari "Loomingu Raamatukogu", mis vahendasid välismaise kirjanduse tõlkeid. Samas tekkis ka varjatud kirjandus: sise/emigrantide Uku Masingu ja Artur
Suured Väiksed Ametlikud, formaalsed Mitte ametlikud, mitteformaalsed Konglomeraadid, korrastamata Struktureeritud, organisatsioonilise koeisega Primaarsed Sekundaarsed Kestus ja seotus (McGrath. 1984) Ekspeditsioonid Kinnised kooslused(Nt perekond) (Teaduslik uurimistöö, kosmoselennud jmt) Ühekordsete ülesannete täitjad, Alalised meeskonnad (Nt töörühm) (uurimikomisjonid, projektgrupid jmt) Kinnine kooslus - Tseremoniaalsed tegevused gruppi arvamisel ja lahkumisel - Väga tugev omavaheline tegevusalane seotus Ekspeditsioon - Ajutine grupp, tugev seotus - Oluline- konsensus eesmärgi suhtes, sest aja jooksul võib eesmärgi tähtsus väheneda. - Paljud grupid ei jõua toimimisstaadiumi
arusaadavad üksnes temale endale. Praeguseks on tema teooriad ajast ja ruumist (relatiivsusteooria), elementaarosakeste käitumisest (kvantteooria) jpt. olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides. Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius, kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid, televisioon, arvutid, kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud.
vesiniku ja Marsi atmosfääris leiduva CO 2 vahel. Reaktsiooni käigus muutuvad ained veeks ja metaaniks. Metaan on suurepärane raketikütus, mida on lihtne pikka aega säilitada. Moodustunud vee saab kiiresti lagundada hapnikuks ja vesinikuks. Vesinikku taaskasutatakse tootmisprotsessis, hapniku võib aga jätta metaani põletamiseks raketimootoris. 4.1 Marsi koloniseerimine Unistus Marsi koloniseerimisest on meid tugevasti oma võimusesse saanud ja edaspidi, kui kosmoselennud muutuvad odavamaks, ei ole sugugi võimatu, et me oleme suutelised ehitama Marsile tõelise koloonia. See tähendab juba kuppellinnade ehitamist. 1980ndatel aastatel sai selgeks, et telliskivisid on Marsil lihtne valmistada. Selleks on vaja võtta Marsi pealispinda kattev tolm, segada see veega, kokku pressida ja lõpuks põletada. Esimesed ehitised Marsil on tõenäoliselt kenad punased telliskivimajad. Madal temperatuur ja kosmiline kiirgus tekitavad ainult lisaprobleeme
Praegu maailmas, mis 4,6 miljardit 4 miljardit 3,6 miljardit 5000 aastat Inimese kogu DNA järjestus 30 köites pakub selliseid pingestavaid uudsusi nagu kosmoselennud. Kui biosüsteemid tahavad ületada elektroonseid süsteeme, peavad inimesed täiustuma. Tänapäeval on kompuutrid inimestest ees toimekiiruse poolest, kuid neil puudub vähimgi intelligentsus. See pole ka ime, sest praegused arvutid pole keerukamad kui vihmaussi närvikava ja too pole ometi arukusega hiilgav olend. Kuid arvutid alluvad Moore'i seadusele: nende kiirus ja keerukus kahekordistub iga kaheksateistkümne kuuga (joon. 6.3)
Praegu 4,6 miljardit 4 miljardit 3,6 miljardit 5000 aastat Inimese kogu DNA järjestus 30 köites 35 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI kosmoselennud. Kui biosüsteemid tahavad ületada elektroonseid süsteeme, peavad inimesed täiustuma. Tänapäeval on kompuutrid inimestest ees toimekiiruse poolest, kuid neil puudub vähimgi intelligentsus. See pole ka ime, sest praegused arvutid pole keerukamad kui vihmaussi närvikava ja too pole ometi arukusega hiilgav olend. Kuid arvutid alluvad Moore'i seadusele: nende kiirus ja keerukus kahekordistub iga kaheksateistkümne kuuga (joon. 6.3). see on üks eksponentsiaalkasve, mis ilmselt ei saa
annaabi.ee 
