Samal ajal avardusid hüppeliselt teadmised ümbritseva maailma kohta. Geograafiast sai kiiresti arenev teadus, zooloogia ja botaanika täienesid pidevalt uute andmetega. Vaadeldaval ajastul kujunesid ka etnoloogia (rahvateaduse) tekke eeldused. Laevaehituse ja navigatsiooni tase tõusis märgatavalt tänu hulgalistele uuendustele ja leiutistele. Avardunud maailmapilt ning suurenenud infohulk tingisid uute filosoofiliste, poliitiliste ja majandusalaste õpetuste sünni. Maadeavastusi võib nimetad keskaja lõpuks kuna toimus suur tehnika ja kaubanduse areng. Selle käigus tekkis uus ajastu.
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks pe...
Suure maadeavastus perioodi t ähtsus k ar tograaf ia arengus Tallinn 2013 SISUKORD Geograafilise mõtte areng 15.sajandil Eurooplaste nägemus maailmast enne suuri maadeavastusi Meretee avastamine Indiasse Ameerika avastamine Amerigo Vespucci Fernão de Magalhães Austaalia avastamine Maailma kaart 17. sajandil GEOGRAAFILISE M ÕTTE ARENG 15. SA JA N D I L 15. sajandil toimus Euroopas antiikaja geograafia renessanss ja tugevnes püüe avastada uusi maid. Maailma esimene trükitud kaart oli Isidoruse Sevillast maailmakaart, mis ilmus Augsburgis 1472. Kreeklaste Maa kerakujulisuse idee leidis lõpuks ka Euroopas tunnustamist
· Vallutajad ja kolonistid suhtusid põliselanikesse põhiliselt vaenulikult · Põliselanikud suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle · Põliselanike massiline häving · Nakkushaiguste levik · Orjakaubanduse levik · Rikaste Itaalia kaubalinnade osatähtsuse vähenemine Euroopas 15.saj.-17.saj. alguseni hakkasid toimuma geograafilised avastused ehk suured maadeavastused. Sel ajajärgul kerkisid esile mitmed maadeavastajad. Maadeavastusi võib vaadelda ka kui suurt eksituse rada. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Muutusi toimus veel mitmetes valdkondades.
Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele. See tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Uute kaubateede vajalikkus, vajadus värtside järele olid põhjused miks said alguse suured maadeavastused. Suured maadeavastused tõid palju kasu kultuuriellu ning samuti arenes ühikskond ning Üks suurimaid maadeavastusi oli 1492. aastal toimunud Christoh Kolumbuse retk Ameerikasse. Oluliseks faktoriks varauusaja murrangulisuses oli 1440. Aastal sakslase Johannes Gutenbergi poolt leiutatud trükikunst. Mille mju edasisele inimkonna arengule on raske alahinnata. Enne Gutenbergi leiutist oli raamatuid kopeeritud käsitsi kirjutades. Trükikunst andis võimaluse kiiresti ja suures koguses raamatuid toota, mis viis raamatute ja hariduse kiire levikuni renessanssi ajal.
· Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ja nad võtsid suurt vaheltkasu Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? (eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid · Araablaste kaudu oli neil olemas kompass ASTEEKIDE, MAIADE JA INKADE ERINEVUSED: ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud
Seleta mõiste renessanss Kultuuriperiood Euroopas, taassünd. Toimusid majanduslikud muutused (kaupsemine Idamaadega, tööstuse teke, pandanduse arenemine). Kiriku mõjujõud kahanes, ilmalikkuse tõus. Kasvas huvi inimese ja looduse vastu (realistlik kujutamine). Kus ja millal kujunes välja muusika renessansi ajal? Kujunes välja 15. sajandil Madalmaades. Madalmaade muusika 15.-16. sajand. Kuidas muutus autori ja teose suhe 14. sajandil? Hakati seostama autorit ja teost. (14. saj.) Mis on imitatsiooniline polüfoonia? Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Nt kaanon. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas? Missa ja motett Mis on reformatsioon ja kuidas on seotud muusikaga? Reformatsiooni tulemusena tekib täiesti uus vaimuliku muusika zanr: LUTERI KORAAL. (saksa kirikulaul, emakeelne, värsstekst, igas salmis vana meloodia, esitab kogudus, võis saata oreliga). Reformatsioon on usumuudatus. Mille...
Renessanss tänapäevaga võrreldes Renessanssi mõiste tuleb sõnast taassünd ning tähistab Vana-Kreeka kultuuri juurde tagasipöördumist. Renessanss kestis ~3 sajandit - 14.-16. sajand. Renessanssi ajastul arenes tohutult teadus, inimeseda hakkasid rohkem usukuma iseendasse – kiriku osatähtsus vähenes. Arenes ka tööstus, kaubandus ning tehti ka suuri maadeavastusi. Palju muutis tavainimsete maailmapilti Columbuse Ameerika avastamine 1492. aastal. 14.-16. sajandi tähtsamateks leiutisteks olid trükipress, mikroskoop, äratuskell ja kompass; suurim leiutaja oli Leonardo da Vinci, kes tegeles põhimõtteliselt kõigi teadusaladega. Võrreldes tänapäevaga oli tehnika areng suurem – leiutati palju rohkem uusi asju, kuid tänapäeva inimesed sõltuvad tehnikast rohkem. Sel ajastul osteti enamus kunstist kirikute poolt. Suured kirikumehed (näiteks
Eurooplastele tuntud kaubateed olid langenud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Oluliseks sai alternatiivse meretee leidmine Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Usuti, et need maad on muinasjutuliselt rikkad. Esimesed maadeavastajad Peamisteks maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud. Poolsaarel hea geograafiline asend. Sealsetel elanikel pikaajalised meresõidu kogemused. Maadeavastusi toetav stabiilne ja tugev riigivõim. Legendid Arvati, et ekvaatori kohal läheb vesi keema või muutub siirupitaoliseks. Kardeti, et ekvaatori läheduses võib päike ka eurooplased mustanahalisteks põletada. Kardeti meremonstrumeid Õudusjutt magnetmägedest. Tolleaegne maailmakaart Esimesed maadeavastused Alustati Aafrika lääneranniku tundmaõpimisega. Henrique Meresõitja
Viimast esines enim ristisõdade käigus. Peale ristisõdade avaldus kiriku julmem pool veel inkvisitsioonis ja nõiajahtides. Kirikutega on veel seotud linnade tekkimine. Nimelt tekkisid esimesed asulad kirikute ja kloostrite lähedusse. Kaua ei läinud aega kui sinna tekkisid ka koolid ja hiljem juba ülikoolid. Viimased siiski suurematesse linnadesse. Taaskord mängib siin olulist rolli trükikunst. Veel üheks tähtsaks punktiks võib lugeda maadeavastusi. Juba varakeskajal (9.-13 sajandil) sõitsid viikingid mööda merd, neid võib lugeda ühtedeks esimesteks maadeavastajateks. Suuremad avastused jäid siiski 15. sajandi teise poolde. Siis oli maadeavastuste põhjusteks väärismetallide ning rikkuste kogumine, vürtside ja maitseainete saamine. Tänu maadeavastustele avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Tänu maadeavastustele arenes kaubavahetus, mis toimis mööda merd. Eelise said mere äärsed riigid
Sajandil Prantsuse õukonna lemmikjoogiks. Hiinast jõudis Euroopasse ka tee, mida esialgu kasutati ravimina, kuid hiljem ka seltskonnajoogina. Põllukultuurid rikastusid Peruust toodud kartuli, Andidest pärit tomati ja Kesk-Ameerikas laialt levinud maisiga. Nende taimede sisse toomine on toonud palju kasu. Eestis on tänapäeval kartul üheks põhiliseks toitaineks ning möödunud sajandil pidas isegi Stalin maisi imeviljaks, mida saab kasvatada kõikjal. Kuigi eurooplaste maadeavastusi iseloomustab kõige paremini Caesari ütlus ,,veni, vidi, vici" on need kaasa toonud palju kasulikku. Kuigi sellega kaasnes ka halba on uued teadmised 15.-16. sajandist arendanud paljusid teadusharusid ning rikastanud eurooplaste elu suurel määral. Kogu talletatud informatsioon on meie ühiskonnal aidanud areneda nii kõrgele nagu see on praegu.
koledana) · Mitmekülgsus ja universaalsus. · Loodusteaduste ja katseliste teaduste tormiline areng. · Positiivsus (usub inimesse, tema mõistusesse ja inimese patud leiavad mõistmist) 2. Renessansi tekke põhjused. Maailm avardub, Euroopasse luuakse mitmeid ülikoole, kust lastakse välja palju üliõpilasi. Tänu neile avarduvad inimeste teadmised loodusteaduste vallas ning samuti tehakse sel ajal palju maadeavastusi. See kõik aitas kaasa renessansi kiirele arengule. 3. Renessansiaja inimene Inimesed olid mitmekülgsed. Inimeste seas oli nii kirjanikke, keeleteadlasi, füüsikuid, keemikuid jne. Samuti olid kõik ühiskondlikult väga aktiivsed. Kiideti heaks nutikust, rüütellikkust. Hukka mõisteti võlts vabadust. Samuti soodustas teadmiste kiiret levikut sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst 4. Mõisted Reformatsioon - See oli 16.sajandil usuline uuendusliikumine
Peale itaalia levis renessanss ka Inglismaal ja Prantsusmaal. Renessanssi kirjanikud: Boccaccio, Dante, Petrarca, Shakespeare, Rotterdam'Erasmus'. Miguel de Cervantes. Olulisem riigimees Niccolo Machiavelli absolutistliku võimu õigustaja. Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michaelangelo. Mikolaj Kopernik heliotsentriline maailmapilt. Isaac Newton gravitatsiooniseadus. Johann Guttenberg 1440 leiutas trükimasina. See tõi kaasa raamatute odavnemise. Maadeavastused. Varem ei tehtud maadeavastusi, sest polnud vastaval tasemel laevastikku, kardeti 'üle maailma äära kukkuda'. 15. saj maadeavastuste ajastu. Eeldused: arusaam sellest, et maakera on ümmargune. Uuendused meresõidus: kolmnurkne puri, kompass, astrolaav pani paika laiuskraade. Julgeti minna rannikust kaugemale. Karavell uut tüüpi laev, mis oli kõlbulik meresõiduks. Sai purjetada vastutuult. Põhjused: vürtside kallis hind. Loodeti leida Eldorado, kus pidi leiduma kulda.
Näiteks antiikkultuuris oli Ateena laevastik üks tugevamaid ning avastati mitmeid Vahemere äärseid paiku. Renessansiajal kujunesid tähtsaimateks meresõitjateks hispaanlased ja portugallased. Varauusajal toimusid suured maadeavastused, mille käigus Christopher Kolumbus avastas Ameerika mandri. Tuntuimad selle aja meresõitjad on V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespucci, F. de Magalhaes ja J. Cook, kes kõik tegid maailma ajaloo jaoks väga tähtsaid maadeavastusi. Renessanss oli antiikkultuuri taassünd, sellel ajal võeti omaks väga paljud antiikkultuuri põhitõed nagu inimesekeskne maailmapilt ja arendati neid edasi. Võib väita, et renessanss ja antiikkultuur on väga sarnased, kuid leidub ka erinevusi peamiselt selles, et antiikkkultuuri põhimõtteid muudeti keskajal ning kohandati tollase maailmapildiga.
Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaega võib pidada üheks olulisemaks etapiks inimkonna arengus, mis tõi kaasa palju uusi võimalusi. Sel ajal toimusid mitmed tähtsad sündmused, eesotsas Ristisõjad. Samuti õpiti tundma raha väärtust ning inimesed hakkasid rohkem tähtsustama haridust. Üheks tähtsaimaks sündmuseks keskajal võib pidada suuri maadeavastusi. Suurteks maadeavastusteks võib pidada geograafilisi avastusi, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15.sajandi algusest 17.sajandi alguseni. Suured maadeavastused on just seepärast oluliseks etapiks inimkonna arengus, et Kolumbus avastas Ameerika, A. Vespucci ja Vasco de Gama avastasid ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ning F. de Magalhãesi esimene ümber-maailmareis täiendas ja korrastas oluliselt maailmakaarti. Maadeavastused laiendasid inimeste silmaringi oluliselt ja
türklaste kontrolli alla, et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi ühendusteid. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne, need olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku läheduses. Seal elavatel inimestel olid ka pikaajalised meresõidukogemused ja nad oskasid väga hästi ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi. Väga tähtis oli ka maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riik. Suured maadeavastused said võimalikuks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafia, navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärgi karavelli(kolmenurkne nn ’’ladina puri’’ võimaldas sõita igasuguse tuulega, karavelliga tuli toime ka väike meeskond ja seal oli piisavalt suur trümm) leiutamine. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia
Selline tahtmine oli ka Marco Polol, Christoph Kolumbusel, Vasco da Gamal, Amerigo Vespuccil ja veel paljudel teistel tuntud ja mittetuntud tegelastel. Põhjuseid oli mitu, kuid neist kõige suurem ja ka üldine kokkuvõttev põhjus oli Euroopa rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamine. Suured maadeavastused, millega avardati maailmapilti, toimusid teadaolevalt 5. sajandist kuni 15. sajandi teise pooleni. Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral, vaja oli täiendada kulla- ja hõbedavarusid. Kuna keskajal vermiti münte puhtast kullast ja hõbedast, siis oli see loomulik, et kunagi pidid ikka need metallivarud otsa saama seega võeti suured merereisid uutele maadele ette eeldusega leida kulda ja hõbedat ning sellega Euroopa rahakassat täiendada. Väga suur osa rahast niiöelda lihtsalt voolas Euroopast välja: eurooplased olid keskajal väga varmad raha kulutama idamaiste kaupade peale
loodud tippsaavutus, kes on osa loodusest ja keda tuleb austada ning ülistada. Endistesse põhimõtetesse hakati suhtuma skeptiliselt ning suur osa rahvast pöördus tagasi antiikkultuuri viljelemise juurde ning loodusteaduste ja ka teiste võimaluste läbi hakati tegelema rohkem iseendaga. Huvi teaduste, looduse ja enda arendamise vastu oli sedavõrd suur, et aja jooksul huvituti üha rohkem ja aktiivsemalt kaubanduset ja meresõitmisest, mis tõid endaga kaasa suuri maadeavastusi. Eurooplase algne eesmärk oli leida otseim tee Aasiasse, mis aga viis juhuse tahtel nii Põhja- ja Lõuna-Ameerika kui ka Lõuna-Aafrika avastamiseni. Ka maakera õige kuju avastamine inimeste jaoks toimus just nimelt varauusajal, sest kui enne arvati, et maakera on lapik, siis sel ajastul mõisteti, et kujult sarnaneb see pigem keraga. Tänu maadeavastustele läbi meresõitjate õppisid inimesed palju loodusgeograafiat, misläbi saadi teada ka paljusid uusi looma ning taime liike.
Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad näiteks nagu paber. Tehti maadeavastusi ja võeti kasutusele trükikunst. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine. Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena palju keerukamaks. Enam ei suutnud paljud talupojad valmistada kaasaegsel tasemel käsitöö-
Rännete positiivsed tagajärjed: osa töötasust saadetakse kodumaale, väheneb tööpuudus, väljarännanute tööoskused paranevad. Rännete negatiivsed tagajärjed: lahkuvad nooremad inimesed (vanuseline koosseis halveneb), lahkuvad haritumad inimesed (hariduskulud lähevad kaotsi), sooline struktuur halveneb (lahkuvad noored, vallalised mehed), koormus sotsiaalsfäärile. Rahvusvaheliste rännete I laine: 16.- 17. saj. peale suuri maadeavastusi algas eurooplaste väljaränne, ülerahvastuse tõttu. Euroopast Ameerikasse (vaba maa, loodusvarad), Aafrikast Ameerikasse (neegerorjade vedu istandustesse), Inglismaalt Austraaliasse, Euroopast Aafrikasse, Ida-Aasiast Ameerikasse. Rahvusvaheliste rännete II laine: 20. saj. II pool kuni tänapäev, põhjuseks tööpuudus arengumaades, paremad elamis- ja töötingimused arenenud riikides. Ladina-Ameerikast, Mehhikost, Ida- ja Kagu-Aasiast, Euroopast USA-sse
Kontrolltööks kordamine ptk 29-33 1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492. aastal teele, jõudes lõpuks Indiasse, aga pidas ise seda Ameerikaks, kuhu ta tegelikult jõudis hiljem
keeldeGalileo Galilei- itaalia astronoom, enda valmistatud pikksilmaga avastas Jupiteri kaaslased, selle põhja järeldas ta , et Maa pöörleb ümber oma telje ja Päikese ka.William Shakespear-näitekirjanik(Hamlet, Romeo ja Julia ning Suveöö unenägu) 5. Maadeavastuste (eeldused) ja põhjused:oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse, saada vürtse, siidi, kalliskive, (hea meresõidukogemus, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim, soodne geograafiline asen, tedmised Maast kui kerast)tagajärjed ja mõju Euroopale:silmaringi avardamine, maade ja merede avastamine, uute taimede ja loomade tundma õppimine(kartul, tomat, mais, tubakas, kalkun)negatiivne on et saadi süüfilis, vääriskivid, kuld, vürtsid siid .Christopher Kolumbus-(juudi päritolu itaalia meresõitja)Ameerika avastamine 12 okt A meerika avastamise päev. Fernao de Magalhaes-1519-1522 sai teoks esimen
tehnoloogia ja kaubanduse arenguga. Maadeavastuste põhjuseks oli ka see, et maadeavastuse pioneerid Pürenee saare elanikud elasid geograafiliselt soodsates kohtades. Hispaania ja Portugaalia olid nii Atlandi ookeani, kui ka Aafrika ranniku lähedal. Sealstel rahvastel oli suur hulk pikkaajalisi meresõidu teadmisi ja kogumisi ning nad oskasid ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi. Tähtis oli ka see, et riik toetas maadeavastusi, sest iga riik tahtis endale rohkem territooriumi. Maadeavastuste mõju oli mitmekesine. Ühelt poolt see seisnes selles, et maadeavastused avardasid inimeste silmaringi. Kui Varauusaja alguses tundsid inimesed 1/5 maakera pindalast, siis selle lõpus nad tundsid juba 4/5. Teiselt poolt tõid maadeavastused endaga seninägematuid loomi ja taimi. Ameerikas toodi Euroopasse kartulit, mida hakati kasutama söögiks ainult pika
vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja Guinea lahte. · 1486.-1487.a Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neemeni. · (1498.a Vasco de Gama jõudis Indiasse) 3. KOLUMBUSE AVASTUSRETKED
Flandria, Kesk ja Põhja Itaalia rikkamad linnriigid Rooma, Firenze ja Veneetsia. Need olid olulisemad kaubandus ja kunstikeskused. Renessaans tõi kaasa tohutu kunsti ja kirjanduse õitsengu üle kogu Euroopa. Inimesed teadvustasid endale kunsti, teaduse ja kultuuri tähtsust. Tunnustati arstiteadust. Öeldi lahti kramplikult kinni hoitud seisusevahdest. Toimus usu poliitiline reformatsioon. Renessaans tähendas euroopale kaubanduse elavnemist, hariduse ja teabe kiiremat levikut, leiutisi ja maadeavastusi. Oli leiutatud trükipress ja tänu sellele hakkas toimuma raamatukaubandus. Oluline fakt selles on moe jaoks, et ilmusid esimesed moe käsiraamatud.Leonardo da Vinci, kes oli renessansi ajajärgu silmapaistvam geenius, tema hiilgavad teadmised oli kaugele ette jõudnud bioloogias anatoomias jne., süvendas veelgi inimestes poolehoidu sümmeetriale ja proportsioonidele Keskajal ülikute ajaviiteks olnud mood sai ka nüüd kesklassi põhimureks. Kui tol ajal oli
maalid, Traagilise eluga kunstnik, elu lõpu poole armastas maalida vanu inimesi Valgusajastud: Preisimaa sõjaväe kohustus; piinamise keelamine kohtus; usuvabadus; Austria kehtestati kooli kohustus;kaotati pärisorjus;viidi läbi reforme Venemaa tahtis ühtlustada Venemaa seadusi ja vähendada Balti aadlike mõju(Katariina II) Eesti taastati talurahva koolid; Eesti keelne piibel; rajati Eesti keelne ajakirjandus Mis pöhjustas inimeste maailmapildi avardumise? tehti palju maadeavastusi, tehnika arenes Iseloomusta uut mötteviisi ei toetunud enam mineviku suurmeeste vastakatele väidetele, üha enam hinnati inimmöistust, juurdlemisvöimet Kuidas jöudsid valgustusideed rahvahulkadeni?-valgustajad ehk kirjamehed püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida Kuidas möjutas valgustus ühiskonna arengut?-Usuti pigem teaduslikke asju Miks nim. 18. Saj valgustsusajandiks?-Siis oli tähtsaim vaimne liikumine valgustus, mida iseloomustas usk möistuse vöimalustesse
samasuguseks loojaks nagu Jumalat. (Dante Alighieri "Jumalik komöödia", Petrarca " luuletused Laurale", Erasmus, Machiavelli " Valitseja", "Sõjast") 12)suured maadeavastused; Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust tuua Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne, kuna asus nii atlandi ookeani kui ka aafrika ranniku lähedal. Sealsetel rahvastel olid ka pikaajalisd meresõidukogemused, ning maadeavastusi toetav riigivõim. Neil olid naljakad kartused: ekvaatori lähedal läheb vesi keema ja muutub siirupiks ja et mustanahalistega kokkupuutel sad süsimustaks. Tänu sellele olid meeskonnaliikmed sageli sunnitöölised. 1) Aafrika Bartolomeu Diaz 2) Ameerika(1492) Christoph Kolumbus 3) Indiasse läks Vasco da Gama 4) 1. ümbermaailmareis toimub 1519-1522 Fernao de Magalhaes
ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Giordano Bruno- Itaalia õpetlane. Jumal ja loodus on üx. Vaidlustas põha kolmainsuse, hinge surematuse. Galileo Galilei- Itaalia õpetlane. Avastas 2 jupiteri kaaslast. Suured maadeavastused Eeldused:1)meresõidu oskuste, geograafiliste teadmiste ja tehniliste vahendite täiustumine 2)maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. Põhjused: 1)vajadus väärismetallide järele.2)Maade tagasi vallutamine 3)Vajadus idamaiste vürtside järele 4)Ristiusu levitamine.5)Soov leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. 1) 1487-1488 jõudis B. Diazi juhitud expeditsioon aafrika lõunatipuni hea-Lootuse neemeni. 2) 1497-1498 sooritasid neli laeva Vasco da Gama juhtimisel reisi ümber Aafrica Indiasse. 3) 1492. Aastal Cristoph Columbus püüdis jõuda Aasiasse sõites ümber
- inimesel on vaja: - teadmisi - individualismi - levib humanism Maadeavastused 1. Põhjused: - leida uusi ühendusteid - Aasia kaubateed olid türklaste käes - taheti saada vürtse - loodeti saada rikkaks - uudishimu 2. Eeldused: - soodne geograafiline asend - meresõidukogemused - geograafilised teadmised - maadeavastusi teotav tugev ja stabiilne riigivõim - osati arvutada 3. Avastused: - Aafrika läänerannik – Henrique Meresõitja - Ameerika – Cristoph Kolumbus - meretee Indiasse – Vasco da Gama 4. Tulemused: - avardasid eurooplaste silmaringi, nad õppisid tundma maakera suurust ja seninägematuid taimi ja loomi ( kartul, tomat, mais, tubakas ja kalkun ), need töid ka uusi haigusi ( süüfilis )
RENESSANSS 15. - 16. sajand ISELOOMUSTUS Kõrgkeskajale järgnenud periood Euroopa kultuuriloos Renessanss ehk tasssünd sai alguse hiliskeskaegsest Itaaliast huvi suurenemisega klassikalise arhitektuuri ja skulptuuri vastu ning muutus jõudu kogudes kogu Euroopat haaravaks võimsaks kultuuriliseks ja intellektuaalseks liikumiseks. Renessanss tähendas Euroopale kaubanduse levikut, leiutisi ja maadeavastusi. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks
raha väärtuse langemine ja hindade tõus, maailmapildi avardumine, uued kaubad (tomatid), Vahemere kaubandus kaotas tähtsuse, uued kaubanduskeskused (London-majanduskeskus), etnoloogia, kauba-ja fondibörs, feodalismi lagunemine. Ameerikale: kõrgkultuuride hävingkoloniseerimine, kultuuriväärtuste purustamine, vägivaldne risti- usustamine, kirja häving, orjatöö kasutamine, haiguste levik. Aafrikale: Aafrika koloniseerimine, rahvastiku vähenemine, rahva orjadeks müümine. Suuri maadeavastusi peetakse maailmaajaloo üheks olulisemaks pöördepunktiks, kuna maailmapilt laienes, suured muudatused ühiskonnas, inimrasside laienemine, keskaja lõpp ja uusaja algus. Põlisrahvaste lõrgkultuurid Kesk-ja Lõuna-Ameerikas Asteekide riik Mehhiko keskosa Atlandist Vaikse ookeanini. Valitsuspüramiidi tipus seisis pärandatava võimuga keiser, võrdlemisi lõdva keskvõimuga. Tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kes oli maksudest vabastatud. Lihtasteegid oli rahuajal talupojad
(kreeka synodos- kokkutulek). Keisrivõim hakkas osa võtma kirikuküsimuste lahendamisest. Kristlus e ristiusk on maailma levinuim usund. See põhineb usul ainujumalasse, kes olevat muutnud oma poja Jeesuse Kristuse inimeseks ning saatnud ta taevast maa peale. Kristluse põhialused sisalduvad piiblis. Kristlus tekkis 1.saj m.a.j. arvatavasti Palestiinas. 1. aastatuhande jooksul ristiusustati peaaegu kogu Euroopa, pärast maadeavastusi levis see laialdaselt kogu maailmas. Algselt rõhutas kristlus inimeste võrdsust ning oli sp rõhutud ja õigusteta kihi usund. Hiljem kohandasid valitsevad klassid selle oma huvidele. Alates 4. saj-st oli kristlus Rooma riigi valitsev usund, keskajal feodaalkorra ja alates 19.saj kodanluse võimu tugi. Apostel Pauluse ristiusk Püha Paulus - (ladina k tähendab paulus "väike, tähtsusetu"), paganate apostel. Paulus sai apostliks alles pärast Jeesuse surma
Nemad nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest. ÜLIKOOLID JA TEADUS Itaalias tekkisid ülikoolid kõige varem. Olid nt. arstikoolid, teoloogia uurimise ja õpetamise keskused ning õpetati õigusteadust, matemaatikat ja loodusteadust. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Eeldused araablastelt võeti üle kolmnurkne puri ja kaardid. Kujunes renessansiaegse inimese maailmapilt. Olid tugeva kuningavõimuga riigid, mis suutsid finantseerida maadeavastusi, arenes tehnika. 13. saj. oli Marco Polo teinud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast. Maailmapildi aluseks oli kartograafide süsteem. Õpiti kasutama kompassi ja astrolaabi, viimasega sai merel laiuskraade määrata. Põhjused taheti leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Tagajärjed Euroopale inimeste maailmapilt avanes, kujunes maailmakaubandus, mille keskmeks sai Atlandi Ookean; veeti sisse palju kulda ja hõbedat algas inflatsioon
04.2016) Entsyklopeedia.ee. Krusenstern, Adam Johann von. URL= http://entsyklopeedia.ee/artikkel/krusenstern_adam_johann2 (03.04.2016) Wikipedia.org. Ferdinand von Wrangell. URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Ferdinand_von_Wrangell Wikipedia.org. Alexander Theodor von Middendorff. URL= https://et.wikipedia.org/wiki/Alexander_Theodor_von_Middendorff LISAD 12 (Lisa 1) Maailm enne suuri maadeavastusi (Lisa 2) Bartolomeu Diase retk ümber Aafrika 13 (Lisa 3) Christoph Kolumbuse retk Ameerikasse (Lisa 4) Fabian von Bellingshauseni retk ümber Antarktika 14 15
Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas Konsantinoopoli vallutamist,Ameerika avastamist või reformatsiooni algust. c)Kaardiülesanne *Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne,need olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku lähedal.Sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused.Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. 2)Pilet nr.2 a)Suured maadeavastused ja nende tagajärjed * Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt eksituste jada.Eurooplastele oli oluline leida alternatiive merete Indiasse ja Kagu-Aasiasse,kust toodi Euroopasse vürtse,siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud.Maadeavastuse esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega.Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse.Portugali meresõitja
XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati islamiusuliste käest tagasi Pürenee poolsaar, kus oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused
Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem kogu maailmale (riigivõimu korraldus, parlamendi nimetuse muutumine üldnimeks). 17.sajandil tekkisid Inglismaal viigide partei, mis hiljem sai nimetuse liberaalide partei ja tooride partei hilisem konservatiivide partei. 18.sajandil kujunes Inglismaa välja tava, et valitsuse moodustab see partei, millel on parlamendis enamus. 6 PÕHJA-AMEERIKA ASUMAAD JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Pärast suuri maadeavastusi hakkas Ameerikasse ümber asuma kõigepealt hispaanlasi ja portugallasi, seejärel läksid inglased, prantslased, hollandlased, rootslased ja paljud teised rahvad. Euroopast väljarändamise põhjused olid mitmesugused. * Esimesed minejad lootsid ookeani tagant kulda, paljud otsisid lihtsalt seiklusi. *Uusasunikud ei osanud sageli küttida ega kala püüda ning ei tahtnud tööd teha, esimese talve aitas paljudel üle elada indiaanlaste abi. * 1620
Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Märkimist vääriksid kokkupõrked Briti saartega, kus lõpetati Inglaste kloostrikultuur ja loodi taanlaste kuningriik Danelog. Põhja-Prantsusmaal tekkis tänu viikingitele Normandia hertsogkond. Varjaagid purjetasid piki jõgesid Bütsantsi. Nad tegid kohalikega koostööd, kui nende jõud neist üle ei käinud, aga nõrgemaid linnu nad rüüstasid. Viikingid tegid ka palju maadeavastusi. 9. saj asustasid norrakad Islandi ja Põhjamere saared. 10. saj rändas osa islandlasi Erik Punase juhtimisel Gröönimaale. Leif-Eriku juhtimisel jõuti välja ka Põhja-Ameerikasse. Viikingite retked lõppesid, sest ristiusk levis ka Skandinaaviasse. Linnad kindlustati, kuninga võim levis. 7. VIIKINGITE USK JA KULTUUR Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid jms) ning esivanemaid
sageli piiramatu. Linnaelu oli Egiptuses nõrgalt arenenud, Mesopotaamias aga vastupidi, Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina. Mesopotaamia eripäraks oli savitahvlite kasutuselevõtu tõttu kiilkirja teke. 2. Suured maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Maadeavastuste põhjused ja eeldused. Tähtsamad avastusretked: B. Diaz, V. da Gama, C. Kolumbus, A. Vespuci, F. de Magalhaes. Maadeavastuste mõju Euroopale. Põhjused ja eeldused: Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt ekituste jada. Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive. Tuntud kaubateed Eiptuse ja Punase mere kaudu olid läinud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja leida uusi ühendusteid. Lähtuti Ptolemaiose arvutustest, et maakera ümbermõõt on 28000 km.
puuharudest, mis olid juba looduslikult enam-vähem vajaliku kumerusega. Eesmärgiks oli nõtkus ja kergus. Suuremõõtmelise sõjalaeva ehitamisele kulus tosinkonna tamme puit (kuigi eriti põhja pool valmistati mõnikord laevad ka männipuust). 10 4 Maadeavastused ja suhted teiste rahvastega Varakeskaja lõpupoole tegid viikingid suurimaid maadeavastusi. Maapuudus ja ka teised põhjused viisid neid kaugemale põhja. Esimeseks peatuspunktiks seal sai Island. Norra kolonisatsioon Islandil algas umbes 874. aastal, mil loodi esimene Põhja-Euroopa vabariik. Sealse ennenägematu valitsemissüsteemi eesotsas ei olnud mitte ainuvalitseja, vaid 36 kohalikku vanemat, kes esindasid igaüks oma kodukohta ja kogunesid kord aastas vabaõhukärajatele, mida nimetati Althingiks. Viikingiretked jagunesid üldjoontes Lääne- ja Idateeks
veel kettakujuline. Ettekujutust maakerast lausa naeruvääristati, sest see eeldanuks, et lõunapoolkera inimesed peaksid kogu aeg käima pea alaspidi. Endiselt usuti Euroopas, et Indias on inimesed koerapeaga, Liibüas aga üldse ilma peata, kuna nina, silmad ja suu asuvad keha ülaosas. Sitsiillased olla aga nii suurte kõrvadega, et saavat kasutada kõrvalesti lausa keha katmiseks. Taolised fantastilised ettekujutused maailmast ei kadunud ka pärast maadeavastusi, pigem lisandus neile fantaasiarikkust juurdegi. Varauusaja esimestel sajanditel vaadeldi reisimist veel kui äärmist hädavajadust, mis oli seotud suure riskiga. Reisile mineja ei teadnud kunagi ette, millal ja kas üldse ta reisilt naaseb. Lisaks kardeti, et kodustest oludest eemalolek murendab inimese kõlblust ja vagadust. Euroopas reisimist raskendas ka keeleprobleem. Võõrkeelte oskus oli varauusajal küllaltki madal. Keskaja Euroopat
19. saj alguseks teati Aafrikast peamiselt jõgesid, sest neid oli tarvis avastada, kuna nende läbi jõuti sisemaale. Mööda jõgesid oli liikuda ka kõige ohutum, sest maismaal jõi teele ka vaenulikke hõime, rääkimata loodusest. Üks jõgi, mida taheti uurida, oli Nigeri jõgi, sest Lääne-Aafrikas oli eurooplastel palju tugipunkte. Tihti on varasema perioodi maadeavastajaid üritatud portreteerida teadlastena, kes üritasid Aafrikat uurida, aga nende seas oli ka palju seiklejaid. Neid maadeavastusi tuli ka kuidagi finantseerida ning neid toetasid eelkõige Euroopa kaubandusringkonnad. Briti Kuningliku Aafrika Assosatsiooni põhikirjas oli ka punkt, mis keelas mustal mandril kogutud info avalikustamist. Sama ühing korraldas mitmeid edukaid ekspeditsioone just Nigeri jõgikonda. Esimene edukas maadeuurija oli šotlane Mungo Park (1771-1806). Nigeri avastuslugu on suuresti tema nimega seotud. Ta oli maadeuurija, kes
Koheselt väga konkreetselt asja juurde asumist võidakse tõlgendada lugupidamatusena, pealiskaudsusena või signaalina, et teema ei ole vastaspoolele eriti oluline. Kui ärijutud räägitud, on kombeks vahetada mõned repliigid "ilmast ja inimestest"; sõnapealt lahkumine võib jätta mulje, et kohtumise tulemustega ei jäädud rahule. Hea toon on kindlasti kiita Portugali ja portugali kööki ning veine, selle üle ollakse siin uhked. Samuti tasub meenutada Portugali hiilgeaegu maadeavastusi, mereretki jms. Algteadmised Portugali ajaloost ja kultuurist tulevad kontaktide loomisel alati kasuks. Kui ollakse jõudnud konkreetsete kokkulepeteni, on portugallane otsekohene ja peab sellest lugu ka vastaspoole juures. Ta respekteerib vastaspoole eriarvamust ja ei-ütlemist; kui need on põhjendatud, siis positiivne kontakt kindlasti säilib ja võib anda tulemusi edaspidi. Portugallane on hea vestleja ning räägib meeleldi erinevatel teemadel. Peaks vältima pika
annaabi.ee 
