Suure maadeavastus perioodi tähtsus kartograafia arengus (0)

S u u r e   m a a d e a v a s t u s   p e r i o o d i   t ä h t s u s  
k a r t o g r a a f i a   a r e n g u s
Tallinn 2013
SISUKORD
Geograafilise mõtte areng 15.sajandil
Eurooplaste nägemus maailmast enne suuri maadeavastusi
Meretee  avastamine  Indiasse
Ameerika avastamine
Amerigo  Vespucci
Fernão de Magalhães
Austaalia avastamine
Maailma kaart 17. sajandil
G E O G R A A F I L I S E   M Õ T T E   A R E N G   1 5 .  
S A JA N D I L
15. sajandil toimus Euroopas antiikaja geograafia  renessanss  ja 
tugevnes püüe  avastada  uusi maid.
Maailma esimene trükitud kaart oli Isidoruse Sevillast 
maailmakaart , mis ilmus Augsburgis 1472.
Kreeklaste Maa kerakujulisuse idee leidis lõpuks ka Euroopas 
tunnustamist
M a a i l m a k a a r t   e n n e   s u u r i   m a a d e ava s t u s i
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
m a a d e a v a s t u s t e
p õ h i k a a r t
M e r e t e e   a v a s t a m i n e   I n d i a s s e
1415. aastal vallutavad portugallased Gibraltari ranniku vastas oleva Ceuta – 
esimene Euroopa koloonia.
1416 . aastal algavad mereretked piki Aafrika läänerannikut lõuna poole. 
1419. taasavastati juba foiniiklastele tuntud  Madeira  saared.
Eesmärki jõuda Aafrika lõunatipuni järgiti sihikindlalt: 1446. a. jõuti 
Roheneemeni (Cape  Verde ), 1461. a.  Guinea  lahte, 1472. a. ekvaatorile, 
1484. a. Kongo suudmesse.
Vasco  da  Gama  jõudis Indiasse 20.mail  1498 .
Va s c o   d a   G a m a
  t e e k o n d   i n d i a s s e
Ameerika avastamine
KOLUMBUSE ESIMENE REIS 1492– 1493
TEINE REIS 1493–1496
KOLMAS REIS 1498–1500
NELJAS REIS 1502­1504
Esimene reis
Teine reis
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Kolmas reis
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Neljas reis
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
amerigo vespucci
Oli itaalia päritolu  kartograaf , kaupmees ja  maadeavastaja , kelle järgi on saanud 
nime Ameerika maailmajagu.
Kolumbus avastas Ameerika, kuid ta ise ei  teadnud  seda; Vespucci Ameerikat ei 
avastanud, kuid mõistis esimesena, et tegemist on uue mandriga.
Martin Waldseemüller avaldas 1507 maailmakaardi, millel ta esimena nimetas 
äsjaavastatud piirkondi Atlandi ookeanist idas Ameerikaks.
Vespucci reiside teekonnad
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
M a r t i n   Wa l d s e e m ü l l e r i   k a a r t
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Fernão de Magalhães
Huvitus juba varases lapsepõlves kartograafiast ja geograafiast
Oli kuni 1514. aastani Portugali kuninga teenistuses.
1511 . saadeti Marokosse, kus tegeles illegaalse kaubandusega ja ta 
aeti 1514. a. Portugali teenistusest minema. 
  Hispaania  kuningas Charles Magallanesi plaani ja 1519. aastal 
viielaevaline eskaader väljus  merele .
 ümbermaailma reis
Reis üle Atlandi ookeani
Magalhãesi väina avastamine
Reis üle Vaikse ookeani ja Magalhãesi hukkumine Filipiinidel
Reisi lõpuosa
Reisi tähtsus
Ü m b e r m a a i l m a   r e i s i   m a r s u u t
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Austraalia  avastamine
1606. aastal avastas  hollandlane  Wilhelm  Jansz(oon). 
 Ta avastas Cape  Yorki  poolsaare ja ühtlasi Austraalia kontinendi. 
Hollandlased olid ka aktiivsed Austraalia esmauurijad, kaardistades 
kogu mandri loode­ ja lääneranniku.
S u u r e   m a a d e a v a s t u s   p e r i o o d i   K u u l s a m a d   m e r e s õ i t j a d
 Bartolomeu Dias­purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea  Lootuse  neeme Aafrika lõunatipus.
Christoph  Kolumbus ­  1492. aastal ületasKastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.
Vasco da Gama­esimene  eurooplane , kes Euroopast Indiasse purjetas.
 Giovanni  Caboto ­ 1497. aasta Põhja­Ameerika  uurimine  oli eurooplaste esimene reis sellele mandrile pärast norralaste reise 11. sajandi alguses.
Abel  Tasman­ purjetas ta esimesena ümber Austraalia mandri ja jõudis esimese eurooplasena 13. detsembril 1642 Uus­Meremaale.
Willem Barents­Aastatel 1594–1597 sooritas ta Põhja­Jäämerel kolm merereisi, et avastada Kirdeväil.
Fernão de Magalhães­ Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid
Maailma kaart 17. sajandil
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Kokkuvõte
Suurte avastuste õigeks edasiandmiseks kaartidel tuli lahendada 
mitmeid probleeme: 
geograafiliste pikkuste täpne määramine(kronomeetrid tulid 
kasutusse alles 17.sajandil);
Maakera ja selle suurte osade õige kujutamine kaardil;
Ptolemaiose vigade kaotamine kaardipildis.
Uute projektsioonide  leiutamine
Täname kuulamast

Document Outline

• Slide 1
• SISUKORD
• GEOGRAAFILISE MÕTTE ARENG 15. SAJANDIL
• Maailmakaart enne suuri maadeavastusi
• maadeavastuste põhikaart
• Meretee avastamine Indiasse
• Vasco da Gama teekond indiasse
• Ameerika avastamine
• Esimene reis
• Teine reis
• Kolmas reis
• Neljas reis
• amerigo vespucci
• Vespucci reiside teekonnad
• Martin Waldseemülleri kaart
• Fernão de Magalhães
•  ümbermaailma reis
• Ümbermaailma reisi marsuut
• Austraalia avastamine
• Suure maadeavastus perioodi Kuulsamad meresõitjad
• Maailma kaart 17. sajandil
• Kokkuvõte
• Täname kuulamast