Ameerikat avastati juba umbes 1000. aastal viikingite poolt, kuid see ununes inimeste seas. Teine avastamine toimus 1492. aastal Christoph Kolumbuse poolt. Esimesed inimesed arvasid, et peale Gibraltari väina tuleb kosk, kust enam tagasi pole võimalik tulla. Kalamehed ja laevad kartsid sinna sõita. Kuid aja jooksul on avastatud, et peale Gibraltari väina on Atlandi ookean. Kaubandusega tegeledes inimesi pani mõtlema, et miks mitte meretee kaudu. Meretee avastamine Indiasse tegi suure saavutuse, see laiendas Portugali võimu ja tõi maale uusi kaupu. Aastal 1522 Magalhães tegi esimese ümbermaailma reisi, mis näitas, et maa on kera kujuline, mitte selline, missuguseks inimesed oletasid. Järgnevalt tutvute kuulsate maadeavastajatega ja reisimeestega. Vanaaja reisimehed 1.Hanno oli Kartaago meresõitja, kes elas 5 sajandil eKr. Tema tähtis reis oli retk piki Aafrika läänerannikut. Tema reis algas kuuekümne laevaga, koos kolmekümne tuhande inimestega
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da
kaasa kaks dominikaani munka, keda peeti provintsi kõige targemaiks. Nendele munkadele andis ta preestrite ja piiskoppide ametissepühitsemise ja täieliku pattude andeksandmise õiguse. Ta andis neile kaasa kirjad, milles ta muuhulgas palus suurkhaani venda Abakat, et too osutaks abi ja toetust kristlastele selleks, et nood võiksid meritsi külastada tema valdusi. Nad võtsid vastu paavsti õnnistuse ja asusid teele. Kui nad olid jõudnud Aiaseni, siis oli Egiptuse sultan Bundukdari tunginud suure väega Armeeniasse ja teinud seal ränka laastamistööd, nii et saadikuid ähvardas surmaoht. Mungad kartsid edasi minna ja lõpuks teatasid, et enam kaugemale nad ei lähe. Nad andsid messer Niccolóle ja messer Maffeole üle kõik volitused ja kirjad ja lahkusid templirüütlite suurmeistri seltsis. Kui Polod saabusid linna nimega Kemenfu, kus suurkhaan sel ajal asus, läksid nad valitseja paleesse, kus leidsid eest suurkhaani ja hulga paruneid
aastal Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta viibis seal 17 aastat. Marco Polo rändas läbi Pärsia, India, Hiina ja Aasia. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges neid suure huviga, eriti köitsid teda nendes mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Veneetsiasse tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa. Kohale jõudis ta 1295. aastal. Marco Polo`t peetakse üheks suurimaks maailmaränduriks. Marco Polo reisides on kaheldud keskajast tänapäevani. Üks põhjus on see, et peale reisiraamatu nappide andmete pole Marcost midagi teada. Raamat ütleb, et 1271. aastal läks Marco seitsmeteistaastasena isa Niccolo ja lell Matteoga kaasa teekonnale Hiinasse
aitas kaasa see, et kaupmehed muutusid suurettevõtjateks, kes muretsesid tooraine ja turustasid valmistoodangu. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima Varandusliku kihistumise süvenemine Nii Euroopas kui Ameerikas levisid mõlema mandri haigused, süüfilis Ida-Euroopas toimus teoorjuse kinnistumine Lääne-Euroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus Koloniseerides hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid Aafrika põliselanikke orjusesse Hinnatõus tabas kõige valusamini linnaelanikkonda, mistõttu 17. sajandil muutus liha linna alamrahva toidulaual luksuseks Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna
Inglismaa, vaid ka Soti- ja Iirimaa rannikutel. Sihikule võeti ka linnad ja 60 aastat 5 pärast esimesi kallaletunge ähvardasid laevadel saabuvad vallutajad juba terveid kuningriike. (Allan 2004:8). Need röövretked algasid just nimelt siis, kui pärast Rooma keisririigi kokkuvarisemisele järgnenud rahutuid sajandeid oli sääraste valitsejate nagu Inglise Mercia kuninga Offa (surnud 796. aastal) ja Karl Suure (742-814) kindlakäelise juhtimise all hakanud taastuma kord. (Allan 2004:8). Viimasel ajal on see negatiivse ilmega portreemaaling saanud siiski uue nägemuse osaliseks. Terve rida rabavaid arheoloogilisi leide on rõhutanud viikingite positiivset laadi saavutusi kaubitsejate, rändurite, käsitööliste, uute maade avastajatega ja asustajate ning lõpuks ka valitsejatena. Viikingid olid kahtlemata julmad, kuid nende vankumatu meelekindlus ja heitmatu vaprus tagasid neile, nende edukad
kulges. Tagantjärele on arvestatud, et parematel aastatel võrdus aardelaevastiku lasti koguväärtus 120 miljoni dollariga praeguses vääringus. Esialgu ületasid Hispaania lipu all seilavad kaubalaevad Atlandi ookeani iseseisvalt, kuid piraatide tegevuse tõttu seati 1526. aastal sisse konvoisüsteem, mis taaselustati neli sajandit hiljem Esimese maailmasõja lõpus. Võitmatu Armaada 1588. aastal korraldas Felipe II suure sõjakäigu, mille eesmärgiks oli hävitada Briti saartel asuv piraatide pesa. Seda Võitmatu Armaada retke on sageli nimetatud kõige suuremaks galeoonide jõukatsumiseks. Tegelikult oli hispaanlaste 138 aluse seas galeoone ainult 22, millest lahingus inglastega kaotati üksnes San Mateo (veel neli hukkus tagasiteel tormis). Lõviosa armaadast moodustasid hoopis kogu Euroopast üüritud transpordilaevad, mis olid reeglina üsna kehvalt relvastatud
Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget.
Kõik kommentaarid