Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Helen Leitalu
10.b
HASARTMÄNGUD JA NENDE LEVIK NOORTE SEAS
Uurimistöö
Juhendaja :
õpetaja
Liisi Rannast-
Kask
Tallinn 2012
Sisukord Sissejuhatus 3
1. HASARTMÄNGUDE OLEMUS 4
1.1 Õnnemängud 4
1.2
Loterii 5
1.3
Totod 5
1.4 Osavusmängud 5
2. HASARTMÄNGUDE AJALUGU 6
2.1
Pokkeri ajalugu 6
2.2 Ruleti ajalugu 7
2.3 Mänguautomaatide ajalugu 7
3.
Patoloogiline mängusõltuvus 9
3.1 Mängurluse põhjused 9
3.2 Probleemsed hasartmängimise vormid 11
3.3 Mitteprobleemne hasartmängude mängimine 12
4. KÜSITLUSE ANALÜÜS 13
4.1 Üldine statistika 13
4.2 Küsitluse tulemused 13
KOKKUVÕTE 22
SUMMARY 23
KASUTATUD ALLIKAD 24
LISAD 25
Lisa 1. Ankeetküsitlus
Sissejuhatus
Käesolevas uurimistöös uurin hasartmänge ning nende levikut noorte seas. Hasartmängud on tänapäeval väga aktuaalne teema, sest nende populaarsus aina kasvab, tekib juurde just Internetisaite, kus on võimalik online-hasartmänge mängida. Noortel avaneb järjest rohkem võimalusi hasartmänge mängida. Noored näevad tihtipeale hasartmängudes kerget rikastumisviisi, aga nad tihtipeale ei tunneta seda õhukest piiri, mida ületades satutakse sõltuvusse ning ei tea hasartmängude mängimise tagajärgi. Seda teemat tulebki tutvustada, et inimesed peaksid piiri hasartmängudega, kuna nendega on kerge liiale minna.
Töö eesmärk on selgitada välja mida peetakse hasartmängudeks, mis ajast need pärinevad, miks hasartmänge mängitakse ning mis on patoloogiline hasartmängurlus. Uurimuslikus osas üritan välja selgitada, kas Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 10. klasside õpilased ja 12.b klassi õpilased on hasartmänge mänginud, milliseid hasartmänge nad mänginud on, kui tihti nad mängivad, milliseid summasid võitnud ja kaotanud on, mis põhjustel nad hasartmänge mängivad ning kas nad mängivad neid ka Interneti vahendusel.
Viisin läbi kvantitatiivse uurimuse, jagasin Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 10. klassidele ja 12.b klassi õpilastele ankeetküsitlused, kus nad pidid märgistama sobivad vastusevariandid.
Käesolevas uurimistöös on 4 peatükki. Esimeses peatükis on kirjas hasartmängude kohta üldiselt, näiteks mida üldse peetakse hasartmängudeks jne. Teises peatükis on kirjutatud hasartmängude ajaloo kohta üldiselt ja kolme populaarse hasartmängu kohta veel pikemalt . Kolmandas peatükis on kirjutatud patoloogilise hasartmängurluse kohta. Neljandas peatükis on küsitluse analüüs, kus analüüsisin seitsmele küsimuse antuid vastuseid. Töö lõpus on lisana antud ankeetküsitlus, mille koopiad uurimuse jaoks laiali jagasin.
Uurimistöö koostamisel tuginesin põhiliselt kolmele raamatule: Juri Šepeli raamatule „Mäng, hasart, sõltuvus...“, Federmani, Drebingi ja Krebsi raamatule „Võitlus probleemse mänguhasardiga“ ja Blaszczynski raamatule „Võit hasartmängusõltuvuste üle“. Internetiallikatest oli suureks abiks Entsüklopeedia Britannica .org, kust leidsin põhjalikku informatsiooni pokkeri ja ruleti ajaloo kohta. Tuginesin ka www. riigiteataja .ee leheküljel olevale Hasartmänguseadusele.
1. HASARTMÄNGUDE OLEMUS
Järgnevalt tutvustan hasartmängude olemust. „Hasartmängimine on atraktiivne meelelahutuse vorm, milles on ühel või teisel moel kätt proovinud enamik täiskasvanud inimesi“ (Blaszczynski 2007: 19).
„Hasartmänguks loetakse seaduse mõistes mängu või meelelahutuslikku tegevust, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus on määratud täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega . Sealjuures riskib mängija kaotada raha, mida ta on mängus osalemise õiguse eest maksnud.“ (Noorteportaal NIP http://www.nip.ee/page/139/16/111 22.02.2012)
Hasartmänguseaduse § 3 järgi saab tuvastada neli peamist kategooriat: õnnemängud, loteriid, totod ja osavusmängud. (Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/13060644 22.02.2012)
1.1 Õnnemängud
Esimeseks liigiks on õnnemängud, mis on väga populaarsed . „Õnnemäng on raha vahetamine mängu tulemuste vastu“ (Blaszczynski 2007: 27). Õnnemänge võib ka defineerida kui “mänge, mille tulemus sõltub juhusest ja neid mänge mängitakse mehaanilise või elektroonilised vahendi läbi või mängu läbiviija vahendusel” (Riigi teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/13060644 22.02.2012) “Sellesse kategooriasse kuuluvad kaardimängud, mänguautomaadid, videoliidesega pokkeriautomaadid, müntidega toimivad mänguautomaadid ehk “ühekäelised bandiidid”, kulli ja kirja põhimõttel toimivad mündiviskamismängud ning kasiinomängud, nagu näiteks bakaraa ja rulett ” (Blaszczynski 2007:27)
1.2 Loterii
“Loterii on raha väljajagamine loosi või numbri alusel...”(Blaszczynski 2007:28). Hasartmänguseaduses on kirjas, et loteriid on “mängud, mille tulemus sõltub juhusest, kusjuures võidufond moodustab kuni 80 protsenti loteriipiletite tiraaži realiseerimishinnast ning mängu tulemust ei selgitata üle kolme korra ööpäevas või see selgub loteriipiletil asuva mänguvälja avamisel” (Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/13060644 22.02.2012). Sellesse kategooriasse kuuluvad kiirloterii, heategevusloterii, bingo ja tavapärane loterii (Blaszczynski 2007: 28)
1.3 Totod
Hasartmänguseaduse kirjutatu põhjal on totod ehk kihlveod “mängud, mille tulemus sõltub mängija ennustatud sündmuse toimumisest, toimumata jäämisest või toimumise viisist, kusjuures sündmus, mille suhtes mängija ennustuse teeb, on väljaspool hasartmängukorraldaja kontrolli, võidu saamine sõltub ennustuse paikapidavusest ning võidu suurus sõltub panuse suurusest ja enne panuse tegemist määratud võidu koefitsiendist (kihlvedu) või hasartmängukorraldaja poolt määratud protsendist panuste summast , õigesti ennustanute arvust ja nende panuste suurusest (totalisaator)” (Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/13060644 22.02.2012). Põhimõtteliselt on totod rahalise panuse tegemine tulevikus toimuva sündmuse tulemusele. (Blaszczynski 2007:27)
1.4 Osavusmängud
Hasartmänguseaduse kirjutatu põhjal on osavusmängud “mängud, mille tulemus sõltub ülekaalukalt mängija füüsilisest osavusest või oskustest ja teadmistest ning mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise seadme abil” (Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/13060644 22.02.2012).
2. HASARTMÄNGUDE AJALUGU
Nüüd tutvustan hasartmänguda ajalugu. „Probleemne mängurlus pole mitte ainult tänapäeval üldlevinud, vaid seda on esinenud läbi kogu kirjapandud ajaloo“ (Federman, Drebing & Krebs 2005: 15). On olemas tõendeid, mis näitavad, et hasartmänge on mängitud juba vaaraode ajal – 4000 aastat enne meie aega. Arheoloogilised leiud tõendavad, et kreeka ja rooma sõdurid sõlmisid puhkehetkedel kihlvedusid nummerdatud kaarikurataste pöörlemise peale ning et etruskid ja roomlased kasutasid umbes 900. aastal kuuetahulisi täringuid . (Blaszczynski 2007: 21)
2.1 Pokkeri ajalugu
Pokker on väga vana mäng. Pokkeri esivanem primero/primeria/la prime on kirjanduses mainitud 1526. aastal, kui mitte varem. Selles mängus oli igal mängijal kolm kaarti ja lugevad kombinatsioonid olid kolmik, paar ja flux ehk teisisõnu olukord, kus mängijal on kolm kaarti samast mastist. (Britannica http://britannica.org./EBchecked/topic/466636/poker 26.02.2012)
Vanim tuntud viide pokkerile ameerika kirjanduses esineb Joe Cowelli, ringi rändava inglise näitleja mälestustes aastast 1829. Tema kirjeldustest selgub, et Ameerikast alguse saanud mängu mängiti kaardipakiga, millest igale mängijale läks viis kaarti. Kui kaardid jagati, vedasid mängijad kihla selle peale, kellel mängijatest on kätte sattunud kõige parem kaardikombinatsioon. (Britannica http://britannica.org./EBchecked/topic/466636/poker 26.02.2012)
Aastast 1834 on pärit teine tuntud viide pokkerile. Selles viites oli mäng kohandatud tänapäevase 52-kaardilise pakiga. Enne aastat 1858 ei oldud kirjeldatud pokkerit üheski mängureeglite raamatus, kuid aastal 1860, kui sellistes raamatutes pokkeri kohta ka kirjutatud, ei olnud seda mängu iseloomustatud uue mänguna. (Britannica http://britannica.org./EBchecked/topic/466636/poker 26.02.2012)
Pokkeri levik teistesse maadesse algal aastal 1871, kui kolonel Jacob Schneck selgitas Suurbritannias mängu grupile tähtsatele härrasmeestele. Kuninganna Victoria kuulis sellest mängust ning tal tekkis sellevastu huvi, misjärel trükkis Schneck aastal 1871 kuningannale eraviisiliselt pokkeri reeglistiku. See on ka esimine tuntud teos, mis oli pühendatud ainult pokkerile. Pokker oli juba piisavalt seotud USAga, et Schneck kirjeldas pokkerit kui USA rahvuslikku mängu. Pokker oli küll lühikest aega Suurbritannias moes sel ajal, kui Schneck seda Suurbritanniale tutvustas , kuid see mäng sai väga populaarseks aastail 1911-1920 ja kahtlemata oli mõjutatud ameeriklaste poolt Esimeses maailmasõjas. (Britannica http://britannica.org./EBchecked/topic/466636/poker 26.02.2012)
2.2 Ruleti ajalugu
Ruleti päritolu kohta on mitmeid lugusid. Osade juttude järgi on rulett leiutatud prantuse matemaatiku Blaise Pascal'i poolt. Teiste juttude järgi pärineb rulett Hiinast, kust see väidetavalt edastati dominikaani munkade poolt Prantsusmaale. Tegelikkuses, rulett tuletati 18. sajandi algul Prantsusmaa teistest mängudest. Esimest korda mainiti ruletti selle tänapäevase nimega aastal 1716 Bordeaux 's. (Britannica http://www.britannica.com/EBchecked/topic/510817/roulette 21.02.2012)
Pärast mitmeid muudatusi, rulett saavutas oma praeguse kujunduse ning ratta struktuuri umbes aastal 1790. Seejärel sai ruletist kiirelt populaarseim hasartmäng Euroopa kasiinodes ja mängupõrgutes. Aastatel 1836-1933 oli aga rulett Prantsusmaal keelatud. (Britannica http://www.britannica.com/EBchecked/topic/510817/roulette 21.02.2012)
2.3 Mänguautomaatide ajalugu
Esimene tänapäevane müntidel töötav mänguautomaat leiutati aastal 1894 Charles August Fey poolt, kes töötas sellel ajal San Franciscos mehaanikuna. Järgneval aastal ehitas ta 4-11-44 mudeli, mis osutus kohalikus kõrtsis nii edukas, et Fey jättis üsna pea enda mehaanikutöö ja avas tehase, et toota aina rohkem ja rohkem mänguautomaate kasvavale arvule huvilistele. (Britannica http://www.britannica.com/EBchecked/topic/548950/slot-machine 29.02.2012)
Aastal 1898 ehitas Fey Card Belli ehk esimese kolmerullilise automaatsete raha väljamaksetega mänguautomaadi. Card Bellil on käepide, mida alla tõmmates hakkavad rullid liikuma. Rullidel on mängukaartide mastide tähised mis rivistudes moodustasid võidukombinatsioone. (Britannica http://www.britannica.com/EBchecked/topic/548950/slot-machine 29.02.2012)
Aastal 1899 ehitas Fey järgmise mänguautomaadi, mille nimi on Liberty Bell. Sellel mänguautomaatidel on lisaks mängukaartide mastide tähistele rullidel ka hobuseraudade ja kellukeste pildid. Kolme kellukese ühte ritta saamisel oli võiduks maksimaalne rahasumma , mis võimalik võita oli. Kui aastal 1906 toimus San Franciscos maavärin, mille tulemusel hävisid enamus Fey Liberty Bell mänguautomaatidest. Alles jäi kõigest 4 mänguautomaati. Liberty Bell saavutas aga kõrtsides tohutult populaarsuse ning Fey konkurendid hakkasid kiirelt mänguautomaate kopeerima. (Britannica http://www.britannica.com/EBchecked/topic/548950/slot-machine 29.02.2012)
3. Patoloogiline mängusõltuvus
Järgnevalt tutvustan patoloogilist mängusõltuvust. Patoloogilise mängusõltuvuse korrektne definitsioon on järgmine: “mängurlus ehk patoloogiline kalduvus hasartmänge mängida on adiktsiooni kui hälbiva käitumise üks vorme, millega kaasneb püüd reaalsusest väljuda kas oma psüühilise seisundi kunstliku muutmise teel või keskendudes pidevalt nendele tegevusliikidele, mis on suunatud tugevate emotsioonide tekkele ja alalhoidmisele” (Šepel 2007: 28).
Harilikult kujuneb inimestel sõltuvus välja tasapisi ja pikema aja jooksul ning tihtipeale ei suuda inimesed määratleda, millal nad oma mängukire üle kontrolli kaotavad . Algul mängivad inimesed mõistlike panuste peale, riskivad ainult neile jõukohaste summade piires. Mingil ajahetkel kaob kontroll, see võib toimuda kahel viisil: ei olda võimeline enam mänguvõimalustest keelduma või ei olda võimelised alustatud mängimist lõpetada. Need inimesed märkavad küll, et nende rahaline seis halveneb ja et nad salatsevad oma kasiinos käimiste kohta, aga tihtipeale ei nähta oma probleemi adekvaatselt, kuni on jõutud juba kriisiolukorda. (Blaszczynski 2007: 41-42)
Patoloogiline hasartmängimine ei ole miski, mis tekib ainult teatud inimrühmal. Patoloogiline hasartmängimine võib küll välja kujuneda kõigil, sõltumata perekonnast või vanusest , kuid teatud inimrühmad on hasartmängimise suhtes haavatavamad. Riskigruppi kuuluvad noored, vanurid , alkoholi- või narkootikumisõltuvusega isikud ning psühhiaatriliste häiretega inimesed. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 43)
3.1 Mängurluse põhjused
Probleemse mängurluseni viivad kuus põhilist motiivi/põhjust. Neid põhjuseid võib küll väga palju olla, sest iga inimene on erinev ja igal inimesel on omad põhjused ja motiivid, aga põhilisteks on vaba aja põnevalt veetmine , teise reaalsusesse põgenemine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamine, identiteet ja kõrge enesehinnangu saavutamine, inimestevahelised motiivid ja kõige levinum põhjus – raha teenimine.
1. Põnevalt vaba aja veetmine
Võimalus suurelt võita ja kaotusrisk tekitavad üldiselt erutust, mida mängur naudib. Nii mõndagi mängurit iseloomustab kõrge põnevuse ja stimulatsiooni vajadus ja elamuste otsimine. (Federman, Drebing & Krebs 2005:47) Osadele inimestele on hasartmängud omapärane intellektuaalne treening , mis toidab teadmisjanu ja sellega kaasnev risk teravdab tundeid ja annab võimaluse end elusana tunda(Šepel 2007: 30)
“See mängimise motiiv on ilmselt levinum noorte ja noorte täiskasvanute seas ning tähelepanukontsentratsioonihäiretega inimeste hulgas” (Federman, Drebing & Krebs 2005: 47)
2.Põgenemine teise reaalsusesse
Kui elus tekivad erinevad probleemid või erinevad sisekonfliktid, ei leia mitte kõik inimesed endas seda jõudu, et neid lahendada. Sel juhul osad nõrgemad inimesed väldivad lahenduste otsimist ja tihtipeale põgenevad reaalsusesse, milleks kasiino on sobiv koht. (Šepel 2007: 30) Hasartmängud võivad küll pakkuda mõneks tunniks pelgupaika, kuid probleeme need ära ei kaota. Osad inimesed, kes hasartmängude abil teise reaalsusesse põgenevad, on rääkinud, et on “transisarnases” seisundis mängides, ehk nad pole mängimise ajal teadlik sellest, mis toimub nende ümber.
3. Sotsiaalsete vajaduste rahuldamine
“Ühed arvavad , et kõige põnevamaid jutte räägitakse suitsuruumis - ja hakkavad suitsetama. Teistele tundub, et kasiinos mängimine on sotsiaalse staatuse oluline osa ning suunduvad mängusaali.” (Šepel 2007: 30) Osad inimesed võivad luua lausa terve sõprade võrgustiku, kellega koos kasiinos käia või pokkerit mängida. Osa mänguritest motiveerib teiste inimeste seltskonnas viibimine, isegi kui erilist kontakti ei saavutata nendega. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 48)
4. Identiteet ja enesehinnang
Tihti nähtakse hasartmängimist glamuursena ning seetõttu hakatakse mängima. Osad inimesed tahavad kogeda tunnet , et neid vaadatakse kui võitjaid ning neile meeldib, kui teised inimesed neid kadestavad. Armastatakse kõneleda mängudest, milles nad on võitnud ja võidetud summadest , et muljet avaldada teistele. Näiteks mõni häbelik nooruk võib käia mängides tõestamaks, et ta on elukogenud ja julge isik. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 48)
5. Raha teenimine
Kõik mängurid soovivad teadlikult raha võita, aga probleemsed mängurid mängivad edasi, et kaotatud raha tagasi võita, kuigi see juhtub harva. Tihtipeale just väiksemate sisetulekutega inimesed üritavad hasartmängude kaudu oma majanduslikku seisu parandada, paraku on tulemuseks aga niigi vähese raha täiendav kahanemine. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 49) Mängurid mõtlevad tihtipeale, et kui esimesel korral läheb halvasti, siis varsti muutub see ja hakkab vedama. Isegi kui mitte kohe, siis tingimata lähiajal. (Šepel 2007: 30) Hasartmänge mängides on võimalik väga suuri summasid võita, aga seda suurem on ka risk ja kaotamisel kaduv summa.
6. Inimestevahelised motiivid
“Mõnede mängurite jaoks on roll, mida hasartmängud peresisestes suhetes mängivad, oluliseks motiiviks mängida” (Federman, Drebing & Krebs 2005:48). Need inimesed on teadlikud, et neilt oodataksegi sellist käitumist ning see on nende motiiv mängida. Kõige lihtsam on olla selline inimene, kelleks teiseks sind peavad.
3.2 Probleemsed hasartmängimise vormid
Kõik hasartmängimise vormid ei too kaasa probleeme, eri tüüpi hasartmängudel on erinevad riskitasandid. Väga vähesed inimesed satuvad sõltuvusse loteriipiletite ostmisest, kuid mänguautomaadid ja kihlveod on saanud paljudele inimestele sundmõtteks. On leitud, et suurema riskitasemega hasartmängimise vormid sisaldavad kahte ühist elementi:
- võimalus teha ühekordseid väga suuri panuseid, näiteks kasiinos või kihlvedudes;
- võimalus teha lühikese aja jooksul korduvalt panuseid, kahe mängu vaheline intervall võib olla lausa alla kahekümne sekundi, näiteks mänguautomaatidel. (Blaszczynski 2007: 28-29)
3.3 Mitteprobleemne hasartmängude mängimine
Hasartmängude mängimine ei tekita ilmtingimata probleeme. Mitte kõik inimesed, kes hasartmänge aeg-ajalt mängivad ei satu sõltuvusse ja peatallani probleemidesse. Väga paljud inimesed mängivad hasartmänge nii, et nad enda rahakotile ränka liiga ei tee. Põhiliselt on kolme tüüpi inimesi, kelle hasartmängude mängimine on enamjaolt mitteprobleemne. Kõigepealt seltskondlikud ja meelelahutuslikud mängijad, siis algajad ning professionaalid. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 24)
Neil inimestel, kes naudivad hasartmänge kui meelelahutuslikku ja sotsiaalset tegevust, ei ole üldiselt probleeme mängimise vähendamisega. Nad kasutavad hasartmänge teistega koosveedetud ajale põnevuse lisamiseks. Neil ei teki ärevust, kui parasjagu ei mängita. Need inimesed mängivad summani, mille nad on eelnevalt otsustanud mängu panna. Kui nad jõuavad selle summani, lõpetavad nad mängu. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 24)
Neil inimestel, kes pole kaua hasartmäne mänginud, kulub aega, et hasartmänge mõista ja kujuneksid välja realistlikud võiduootused. Just noored inimesed suhtuvad hasartmängudesse ebarealistlikult enamasti ning seetõttu võivad nad suuri summasid kaotada. Esialgu tehakse küll vigu, kuid neist vigadeks õpitakse – hasartmängudega kaasnevad negatiivsed tagajärjed viivad käitumise korrigeerimiseni. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 24)
Professionaalseid mängureid ei ole palju, kuid nad suhtuvad hasartmängudesse kui äritegemisse. Nad teenivad hasartmängudelt raha, enamasti pühenduvad oskusi nõudvatele mängudele, nagu pokker või ühiskihlveod, sest need võimaldavad ka aja jooksul võita. Neil ei ole probleemi hasartmängude mängimise vähendamisega, sest nad suudavad end kontrollida, planeerida ja saavad üldiselt kasumit. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 24)
4. KÜSITLUSE ANALÜÜS
4.1 Üldine statistika
Küsitluse (vt. Lisa 1) viisin läbi Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 10.a, 10.b ja 12.b klassi hulgas. Vastukaja sain 62 õpilaselt, kellest 32 olid naissoost ja 30 isikut meessoost. Küsitluses uurisin kas noored on hasartmänge mänginud, kui jah, siis milliseid hasartmänge, kui tihti, kui suuri summasid on võidetud, kui suuri summasi on kaotatud, kas mängitakse ka Interneti vahendusel ning mis põhjustel hasartmänge mängitakse. Küsitlusega soovisin saada adekvaatsemat pilti noorte suhtest hasartmängudega.
4.2 Küsitluse tulemused
1. Kas olete hasartmänge mänginud?
Joonis 1. Hasartmängude mängimine
Esimene küsimus oli selle kohta, kas mängitakse hasartmänge. 62 vastanu hulgast hasartmänge mänginud oli 57 inimest, mitte kordagi neid mänginud polnud 5 inimest (Joonis 1). Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 92%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud.
Meeessoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 86,7% vastanutest ehk 26 meessoost vastajat on hasartmänge mänginud, 4 ei ole.
Naissoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 96,9% vastanutest ehk 31 naissoost vastajat olid mänginud hasartmänge, ainult 1 ei ole.
2. Erinevate hasartmängude populaarsus
Joonis 2. Erinevate hasartmängude populaarsus naissoo esindajate hulgas
Sellele küsimusele oli antud vastusevariandid, valida sai kuue populaarsema hasartmängu vahel. Märgistama pidi kõik, mida nad mängitud on.
Jooniselt 2 näeme, et kõige populaarsem hasartmäng, mida neiud mängivad, on Bingo/ Viking / Keno Loto . Seda on mänginud 84,4% küsitletavatest. Populaarsuselt teisel kohal on kiirloterii, neid pileteid on mänginud 78% vastanutest. Populaarsuselt kolmandal kohal on mänguautomaadid, millel on mänginud 46,9%, mida on märgatavalt vähem kui Bingo/Viking/Keno Lotol ja kiirloteriil. Populaarsuselt neljandal kohal on pokker, mida on naissoost vastajatest mänginud 37,5%. Kõige ebapopulaarsemaks osutusid blackjack ja kihlveod/spordiennustused, mille märgistasid ära võrdselt ainult 28,1% vastanutest.
Joonis 3. Erinevate hasartmängude populaarsus meessoo esindajate hulgas
Jooniselt 3 on näha, et meessoost vastajate hulgas populaarseim hasartmäng oli kiirloterii, mida on mänginud 73,3% meessoost vastanutest. Populaarsuselt teisel kohal on pokker, mida on mänginud 70% vastanutest. Tasavägiselt populaarsuselt kolmandal kohal on Bingo/Viking/Keno Loto, mida on mänginud 66,7% vastanutest. Need kolm on ülekaalukalt teistest üle. Populaarsuselt neljandaks ja viiendaks osutusid võrdselt mänguautomaadid ja kihlveod/spordiennustused, mida märkisid ära 46,7% vastanutest. Kõige ebapopulaarsemaks osutus meessoost küsitletavate hulgas üsna napilt blackjack, mida on mänginud 43,3% vastanutest.
Joonis 4. Erinevate hasartmängude populaarsuse sugudevaheline võrdlus
Jooniselt 4 on näha, et naissoost vastajate hulgas mängitakse palju rohkem Bingo/Viking/Keno Lotot . Kiirloteriid mängitakse naissoost ja meessoost vastajate hulgas enam-vähem võrdselt, kuid protsent on siiski veidi kõrgem naissoost vastajate hulgas. Seevastu on pokker meessoost vastajate hulgas pea poole populaarsem. Mänguautomaadid on nii naissoost vastajate kui ka meessoost vastajate hulgas peaaegu sama populaarsed, naissoost vastajatest on mänguautomaatidel mänginud 46,9%, meessoost vastajate hulgast on mänginud seal 46,7%, seega vahe on väga väike. Nii naissoost kui ka meessoost vastajate hulgas olid ebapopulaarseimad hasartmängudeks kihlveod/ ennustused ja blackjack, kuid protsentuaalselt olid need meessoost vastajate hulgas märksa populaarsemad . Üldiselt võib väita, et meessoost vastajad mängivad hasartmänge rohkem. Naissoost vastajad mängivad tihedamini loteriimänge, meessoost vastajad lisaks loteriimängudele ka pokkerit.
3. Kas mängite hasartmänge Interneti vahendusel?
Joonis 5. Internetis mängimine naissoost vastajate hulgas
Jooniselt 5 näeme, et naissoost vastajate hulgast ei mängi mitte keegi ainult Interneti vahendusel hasartmänge. 34,4% vastajatest väitsid, et mängivad hasartmänge Internetis, kuid mitte alati. Ülejäänud 65,6% naissoost vastajatest ei ole mitte kunagi hasartmänge Interneti vahendusel mänginud.
Joonis 6. Internetis mängimine meessoost vastajate hulgas
Meessoost isikute hulgas on Interneti vahendusel hasartmängude mängimine populaarsem kui naissoo esindajate hulgas, nagu selgub jooniselt 6. Nende hulgast mängivad 10% alati Interneti vahendusel hasartmänge. 53,3% meessoost vastajate hulgast mängib mõnikord Interneti vahendusel ning mitte kunagi Interneti vahendusel hasartmänge ei mängi kõigest 36,7% vastajatest, mida on märksa vähem võrreldes vastassoo tulemustega.
4. Kui tihti mängite hasartmänge?
Joonis 7. Naissoost vastajate mängimissagedus
Joonisel 7 on näidatud kui tihti naissoost küsitletavad hasartmänge mängivad. Kord nädalas või igapäevaselt ei mängi ükski naissoost küsitletav hasartmänge. Kõigest 16,1% naissoost vastajatest mängivad hasartmänge keskmiselt kord kuus. Ülejäänud 83,9% vastajatest mängivad hasartmänge keskmiselt kord aastas või isegi harvemini. Sinna hulka ei ole arvestatud neid vastanuid, kes üldse hasartmänge ei mängi. Selle tulemuse järgi võib väita, et naissoost vastajate hulgas patoloogilisi hasartmängureid ei ole, mängitakse üsna harva.
Joonis 8. Meessoost vastajate mängimissagedus
Joonisel 8 on näidatud kui tihti mängivad meessoost vastanud hasartmänge. Igapäevaselt mängivad hasartmänge 7,7% vastanutest. Keskmiselt kord nädalas mängib hasartmänge 23% vastanutest. 26,9% vastanutest mängivad keskmiselt kord kuus ning ülejäänud 42,3% mängivad hasartmänge keskmiselt kord aastas või harvemini. Tulemuste järgi on selge, et meessoost isikud mängivad hasartmänge märksa tihedamini kui vastassoo esindajad. Seda võib põhjendada ka sooviga teistele muljet avaldada hasartmängude mängimise kaudu.
5. Mis on suurim võidetud summa hasartmänge mängides?
Joonis 9. Suurim võidetud summa
Jooniselt 9 näeme, et suurema osa vastajatest hasartmängude mängimisel saadud võidud on jäänud alla 10 euro piirdesse. Seda väitsid 57,7% meessoost vastajatest ja 67,7% naissoost vastajatest. 23,1% meessoost ning 19,3% naissoost küsitletavatest vastasid, et nende suurim võidetud summa hasartmänge mängides on jäänud 10-25 euro piirdesse. 25-50 euro piirdesse on jäänud 15,4% meessoost vastanute ja 6,5% naissoost vastanute võidetud summad . Üle 50 euro on võitnud ainult 3,8% meessoost vastanutest ja 6,5% naissoost vastanutest. Väga vähesed noored on võitnud suuri summasid, aga loodetavasti teeb see neid ka ettevaatlikumaks ning pärsib suuri panuseid hasartmängudele.
6. Mis on suurim kaotatud summa hasartmänge mängides?
Joonis 10. Suurim kaotatud summa
Nagu jooniselt 10 on näha, ei ole enamus vastanutest suuri summasid kaotanud. Lausa 69,2% meessoost vastanute ja 87,1% naissoost vastanute kaotused on jäänud alla 10 euro. 26,9% meessoost vastanute ja 12,9% naissoost vastanute kaotused on jäänud 10-25 euro piirdesse. Kõigest 3,9% meessoost küsitletavatest märkisid, et nende hasartmängudes kaotatud summa on jäänud 25-50 euro piirdesse. Mitte ükski naissoost vastanu ei olnud kaotanud üle 25 euro ning mitte ükski meessoost vastanu ei olnud kaotanud üle 50 euro hasartmängudele. Tulemusest selgus, et noored on üpriski ettevaatlikud ja ei panusta suuri summasid korraga. Suurte summade kaotamiste pärssimiseks tuleks vanematel oma lastele vähem taskuraha jagada.
7. Mis põhjustel mängite hasartmänge?
Joonis 11. Mängimise põhjused naissoost vastanute hulgas
Jooniselt 11 on näha peamisi põhjuseid hasartmängude mängimisel. Võrdselt 41,9% vastanutest mängivad hasartmänge riski ja seltskonna pärast. Veidi vähem, 29% naissoost vastanutest mängivad hasartmänge raha pärast. Kolm naissoost vastajat tõid välja veel selle, et mängivad aja veetmiseks ning igavuse peletamiseks.
Joonis 12. Mängimise põhjused meessoost vastanute hulgas
Jooniselt 12 on näha peamisi põhjuseid hasartmängude mängimisel meessoost vastajate järgi. Suisa 69,2 % vastanutest mängivad hasartmänge seetõttu, et neile meeldib riskeerida. 53,8% vastanutest mängivad hoopiski seltskonna tõttu hasartmänge. Raha jäi aga viimasele kohale põhjuste hulgas. Nimelt, raha pärast mängivad meessoost vastanutest ainult 26,9%. Kaks vastajat tõid välja selle, et nad mängivad hasartmänge, sest neil on huvi nende vastu.
Joonis 13. Hasartmängude mängimise põhjuste sugudevaheline võrdlus
Jooniselt 13 näeme, et meessoost vastanutele on hasartmängude puhul just meelepärane riskeerimine, naissoost vastajate hulgas see nii populaarne motiiv ei olnud. Ka seltskonna pärast mängivad hasartmänge rohkem just meessoost vastanud, kuigi see ei olnud ka naissool väga palju vähem populaarne. Raha oli kõikidele vastanutele teisejärguline ja see oli üllatavalt ebapopulaarne motiiv mängimiseks. Protsentuaalselt oli raha naissoost vastanute jaoks tähtsam. Seega võib väita, et tihtipeale on hasartmängude mängimine just pinev seltskondlik tegevus ning noored on aru saanud, et hasartmängude mängimine raha teenimise eesmärgil ei ole kindlasti hea tegevus. Kuna eelmistest küsimustest selgus, et noored ei panusta suuri summasid korraga, siis võib ka väita, et nad on riskialtid, aga tunnetavad piire ja mängivad mõistusega.
KOKKUVÕTE
Ankeetküsitluse läbiviimisel jõudsin selgusele, et tänapäeva noored mängivad hasartmänge mõistusega ja peavad piiri.
Küsitlusest selgus, et suurem osa küsitletud noorukitest on hasartmänge mänginud, aga nad ei mängi neid väga tihti. Naissoost vastanute hulgas oli küll protsentuaalselt hasartmänge mänginuid rohkem, aga mängiti tunduvalt harvemini ja kaotatud summad olid väiksemad. Suurem osa naissoost vastanutest mängivad hasartmänge kõigest kord aastas või harvemini. Meessoost vastanute hulgas oli ka neid, kes mängivad hasartmänge igapäevaselt. Naissoost vastanute hulgast ei väitnud seda keegi. See võib tuleneda sellest, et meessoost vastanud soovivad enda enesehinnangut hasartmängudega tõsta. Skeptilisemalt suhtuti online-hasartmängudesse, neid mängivad enamus noori harva, eelistatakse muid hasartmängude vorme.
Peaaegu kõik vastanutest olid mänginud lotomänge, nagu selgus küsitlusest. 73,3% meessoost vastanute hulgast on ostnud kiirloterii pileteid ja 66,7% vastanutest on mänginud Bingo/Viking/Keno Lotot. Naissoost vastanute hulgast olid need protsendid vastavalt 78% ja 84,4%. Meessoost vastanutest oli populaarne ka pokker, mis naissoost vastanute hulgas nii populaarne ei olnud. Populaarsuselt tagaplaanile noorte hulgas jäid blackjack, mänguautomaatidel mängimine, kihlveod ja spordiennustused.
Enamus noori ei ole suuri summasid hasartmängude alla pannud . Suurema osa vastanute kaotused on jäänud alla 10 euro piiresse. Nii on ka võitudega, suurema osa vastanute suurim võidusumma on jäänud alla 10 euro piiresse. Et noored suuri summasid ei kaotaks tuleks nende vanematel taskuraha jagamist piirama.
SUMMARY
The topic of this research project is „Gambling and Its Popularity Among Young People“. The problem is very acute as nowadays there are more and more places for gambling. People often think that gambling is a way to make easily money . Young people cannot feel the thin line between innocent playing and addiction . Gambling gets out of control easily.
To collect the necessary data, a questionnaire was conducted among pupils of the 10th and 12th grade from Kuristiku Gymnasium . Students had to give an answer to 7 questions . Those questions were about online-gambling, frequency of gambling, their biggest financial losses and winnings, reasons of gambling, and on which gambling games do they play.
I found out that almost all of these young people, who answered to my questionnaire, have played gambling games. Most of these young people gamble only once a year or less often. Gambling is more popular among male respondents. Also, their reason for playing was mostly because they like to take risks.
KASUTATUD ALLIKAD
Blaszczynski, A. 2007. Võit hasartmängusõltuvuse üle. Tallinn: Tänapäev.
Federman, E. J., Drebing, C. E. & Krebs, C. 2005. Võitlus probleemse mänguhasardiga. Tallinn: Ersen .
Šepel, J. 2007. Mäng, hasart, sõltuvus... Tallinn:
Rulett. Entsüklopeedia Britannica.
http://www.britannica.com/EBchecked/topic/510817/roulette (21.02.2012)
Hasartmängud. Noorteportaal Nip.
http://www.nip.ee/page/139/16/111 (22.02.2012)
Hasartmänguseadus. Riigi Teataja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13060644 (22.02.2012)
Pokker. Entsüklopeedia Britannica.
http://britannica.org./EBchecked/topic/466636/poker (26.02.2012)
Mänguautomaadid. Entsüklopeedia Britannica.
http://www.britannica.com/EBchecked/topic/548950/slot-machine (29.02.2012)
LISAD
Lisa 1. Ankeetküsitlus
Tere! Olen 10.b klassi õpilane ning koostan uurimistööd teemal “Hasartmängud ja nende levik noorte seas”. Oleksin väga tänulik kui vastaksite järgnevatele küsimustele. Vastused on anonüümsed. Märgistage enda jaoks sobivam/sobivaimad variandid. Aitäh!
Sugu: Mees Naine
1. Kas olete hasartmänge mänginud?
Jah
Ei
2. Milliseid hasartmänge olete järgnevast loetelust mänginud?
Pokkerit
Blackjacki
Bingo/Viking/Keno Lotot
Mänginud mänguautomaatidel
Ostnud kiirloterii pileteid
Teinud spordiennustusi või osalenud kihlvedudes
3. Kas mängite hasartmänge Interneti vahendusel?
Jah, alati
Mõnikord
Ei, mitte kunagi
4. Kui tihti mängite hasartmänge?
Iga päev
Kord nädalas
Mõni kord kuus
Mõni kord aastas või harvemini
5. Mis on suurim summa, mille olete võitnud hasartmänge mängides?
Alla 10 €
10-25 €
25-50 €
50+ €
6. Mis on suurim summa, mille olete kaotanud hasartmänge mängides?
Alla 10 €
10-25 €
25-50 €
50+ €
7. Mis põhjustel mängite hasartmänge?
Põnevuse/riski pärast
Seltskonna pärast
Võimalus kiirelt raha teenida
Muu: .....................................
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lol69
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid