eteenpäin. Kansanrunoista on tunnistettavissa neljä eri päälajia: kertoma- eli eeppiset runot (tarinat, sadut ja kertomarunot), tunnelma- eli lyyrilliset runot (laulurunot ja itkuvirret), opetus- ja mieterunot (sananlaskut ja arvoitukset) ja henki- ja taikamaailmaa kuvaavat runot (jumalaistarut, taiat ja loitsut). 4. Kerro Elias Lönnrotista: hänen elämästään ja tuotannostaan. Elias Lönnrot on yksi suurista suomalaisista ja hänet tunnetaan parhaiten Suomen kansalliseepoksen, Kalevalan, ja Kantelettaren kokoajana. Hän toimi myös kielentutkijana, lääkärinä sekä suomalaisen kasvitieteen suurena vaikuttajana. Elias Lönnrot syntyi Sammatissa vuonna 1802. Lönnrotin aikana oli vaikea saada koulusivistystä, mutta hänet kuitenkin lähetettiin Tammisaareen vuonna 1814. Lönnrott opiskeli Turun katedraalikoulussa vuosina 1816-1818, silloin hän oppi muun
2013 ELIAS LÖNNROT ,,KALEVALA" ELIAS LÖNNROT · 9. aprill 1802 19. märts 1884 · Oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik. · Ta oli lihtsat päritolu, tema isa oli vaene külarätsep Uusimaa läänis Sammati kihelkonnas. · E.Lönnrotil õnnestus pääseda arstiteadust õppima Turu Ülikooli. · Peale õpinguid töötas ta arstina Põhja Soome Kajaani linnas. · Sealt ta kogus põhimaterjali ,,Kalevala" jaoks. · 1844.a tegi Lönnrot läbi jalgsimatka läbi Eesti, siin kohtus ta Fr.R.Faehlmanni ja Fr.R.Kreutzwaldiga. · 1853.a valiti ta Helsingi Ülikooli esimeseks soome keele ja kirjanduse professoriks. ,,KALEVALA" SAAMISLUGU · Juba ülikoolis oli Lönnrot avaldanud ladinakeelse töö soome runode e. muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ,,Kannel" , kus ta nö sünteesis runosid
ELIAS LÖNNROT "KALEVALA" 1. Kalevala on Soome kirjanduse alusteos, ajastu silmapaistvam eepos maailmakirjanduses. 2. "Kalevala" aluseks olevad runod (muistsed rahvalaulud) kogus Lönnrot Põhja Soomest Kajaana linna ümbrusest, IdaSoomest, Karjalast, Lapimaalt 3. Lönnrot kogus runosid ja süteesis nende arvukate teisendite põhjal need kunstiliselt ühtseteks runodeks. 4. Ilmusid: "Vana Kalevala" 1835, "Kalevala" 1849, "Kalevipoeg" 1862. 5. Teose aluseks on eri ajajärkudesse kuuluvad ja eri paigust pärinevad anonüümsed runod, mis tänu Lönnroti luuletajaandele ainevalikult ja struktuurilt kokku sobituvad 6
Suomi kirjailijat · Elias Lönnrot · Suomen kansalliseepoksen, Kalevalan, ja Kantelettaren kokoaja, kielentutkija, lääkäri ja suomalaisen kasvitieteen uranuurtaja. · Lönnrot oli suomen kielen uudistaja, useiden sanakirjojen toimittaja ja ensimmäisen suomenkielisen aikakauslehden kustantaja sekä toimittaja. Hän julkaisi useita kansaa valistavia terveydellisiä ja tieteellisiä julkaisuja. · Tove Marika Jansson · Oli suomalainen kirjailija, taidemaalari, filosofian tohtori, pilapiirtäjä ja sarjakuvataiteilija, joka tunnetaan parhaiten Muumi-hahmojen luojana. · Ruotsinkieliseen taiteilijaperheeseen syntynyt
Soome eepos "Kalevala" Mihkel Paloots 9.b Kalevala faktid.[6] Kalevala koosneb 22000 värsist. Esmatrükk 1835. Koostatud Soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal. Tõlgitud enam kui 30 keelde. Eepose autor[1] Elias Lönnrot 9. aprill 1802 - 19. märts 1884 Tuntud soome keele arendaja Eepose peategelased Ilmatar[2] Ilmarinen[4] Neitsilik õhuvaim. Imesepp, taeva looja ja meeshing. Väinamöise ema. Surematu. Kutsuti vahel ka Luonnotar. Väinamöise[3] Nimi tuleb sõnast väinä (väina). Vana ja tark mees. Nõidusliku häälega Sisu kirjeldus.[5] Tegevuse keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski pärast
JOHAN VILHELM SNELLMAN ANASTASIA TOPKINA JOHAN VILHELM SNELLMAN • 12. MAI 1806 STOCKHOLM – 4. JUULI 1881KIRKKONUMMI VALD • SOOME POLIITIK JA KULTUURITEGELANE, ÜKS FENNOMAANIDE JUHTE LAPSEPÕLV • KRISTIAN HENRIK SNELLMAN – LAEVAKAPTEN • MARIA MAGDALENA RÖRING • LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST • KOLIS H...
Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. Vienas säilis meeslaulikute poolt esitatav kangelasruno 19.sajandini. Ingeri pärimus oli naiste päralt. Viena runod avastati 19.saj algupoolel. Uusikaarlepyy jaoskonnaarst Zachris Topelius vanem märkis üles Viena rändkaupmeeste esitatud eepikat ja avaldas oma kogu aastatel 1822- 31 pealkirjaga "Soome rahva vanu runosid ja ka uuemaid laule" 1833-1834 reisis Elias Lönnrot Viena-Karjalasse ja leidis sealt suured runolauljad Arhippa Perttuse ja Onrtrei Malise. Runode üleskirjutamist jätkati kogu 19.sajandi jooksul. Tuntud kogujad olid muude hulgas A.A. Borenius ja Ingeri pärimuse talletajad J.Länkelä, V.Porkka ja V.Alava. Rahvaluule kogumine kasvas 19.sajandil ajuti rahvaliikumiseks. Koguti muinasjutte, muistendeid, vanasõnu, mõistatusi ja pandi kirja ja talletati 1831. aastal asutatud Soome Kirjanduse Seltsi arhiividesse.
Eepos räägib tema seiklustest ning inimeseks jäämisest. Käsitletakse ka surma ja surematust. Gilgames otsib surematust, kuid peab leppima sureliku rolliga. Skandinaavia "Vanem Edda" See on kogumik Skandinaavia mütoloogilisest luulest. Autor ei ole teada. Jumalalaulud inimühiskonna tekkimine ja hävimine jumalate ja üleloomulike olendite tegemised jagavad õpetussõnu Kangelaslaulud germaani rahvaste muinaskangelased Soome "Kalevala" Koostas Elias Lönnrot soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal. Keskmes on tegelaste võitlus rikkust ja õnne toova imeveski Sampo pärast. Esmatrükk aastal 1835. Tänan kuulamast!
Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000), renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar? - I Helsingfors, nära Sveriges gräns (piir): Vasa, och Mariehamn (Åland) 3 finska företag - Linux, Marimekko, Angry Birds, Fazer, Hesburger 3 uppfinningar - SMS, skogar, ljudfilm, bastu Kalevalas författare - Elias Lönnrot Konstnär: Akseli Gallen-Kallela 3 författare - Tove Jansson "Mumintrollen", Edith Södergran "Höstens dagar", Eino Leino (många dikter) 3 arkitekter kes on seotud eestiga - Carl Ludvig Engel, Herman Gesellius (mingi klubi maja), Armas Lindgren (Estonia teater) Filmregissören - Aki Kaurismäki "Crime and Punishment", "Leningrad Cowboys" Skådespelare - Peter Hansen "Nimed marmortahvlil", "Bad Boys", "A Summer by The River" Finlands musik - finsk tango och sami?
Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. "Kalevala" on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost "Kalevipoeg". Eesti keelde on meisterliku tõlke teinud August Annist (1939). Teisisõnu: ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 28. veebruaril 1835. Selles eeposes on 31 runo. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 runo. "Kalevala" põhjal on koostatud palju väljaandeid, muuhulgas ka koolidele. "Kalevalast"
Soome-ugri keelkond Uurali keelkond Algas Uurali mäestikus. Uurali keeli teatakse kui ühtesid kõige keerukamaid. Uurali keelkond hakkas umbes 7000 aastat tagasi jagunema. Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel Permi keel Saami keel Läänemeresoome keel Ugri keeled Ugri keelt kõnelevad hõimud eraldusid umbes 5000 aasta tagasi. Eraldumist põhjustas kliima soojenemine. Handi ja mansi keel Nende keelte eellased rändasid Siberi metsadesse. Neid keeli räägib umbes 25000 inimest. Ungari ke...
Jaanuar tammikuu 1.1 uudenvuodenpäiva - on Suomessa ja useissa muissa maissa pyhäpäivä. Suomessa uudenvuodenpäivään kuuluu presidentin pitämä uudenvuodenpuhe. Itävallassa pidetään Wienin filharmonikkojen uudenvuoden konsertti. 06.01 loppiainen - on kristillinen juhlapäivä, , johon joulun aika loppuu. Loppiaisen vietolla on ollut useita eri syitä historiassa: mm. Kristuksen syntyminen, Jeesuksen kaste sekä kertomus idän tietäjistä. Tänä päivänä loppiaista vietetäänkin Suomessa kyseisten tietäjien Betlehemiin saapumisen kunniaksi. Veebruaur helmikuu 05.05 Ruunebergin päivä - oli suomenruotsalainen runoilija, kirjailija ja toimittaja, jonka tuotanto on hyvin isänmaallista. Laskiaiset - kevätpaaston alkajaisjuhla. Enää laskiaista ei yhdistetä pellavankasvuun, vaan siinä hyvästellään pimein talvi ja aletaan odottaa kevättä.Laskiaisen perinneruokiin kuuluvat hernekeiton lisäksi laskiaispullat.. 14.02 ystävänpäivä - ...
aastal peetud 3 isamaakõnet olid tolleaegse Eesti poliitilise iseseisvuse esimseteks ettekuulutajateks. Jakobson tegi ajalehe Sakala ja mis oli ärkamisaja üks loetumaid lehti. 9. Kalevipoeg: Fredrich Reinhold Kreutzwald (1803 1882) oli mees kes tegeles paljude asjadega. Ta tegeles palju kirjandusega. Tema peateos oli eepos "Kalevipoeg" mida ta otsustas peale Faehlmanni surma jätkata. Eeskujuks selle loomisel oli talle soome rahvuseepos "Kalevala" mille oli kirjutanud Elias Lönnrot 10. Emakeelepäev: Emakeelepäev toimub eestis 14.märtsil. Just see päev, sest see päev oli Petersoni sünnipäev. Arvatakse, et Peterson oli esimene eesti soost luuletaja ning ta kirjutas antiiksetele eeskujudele toetuvad luuletused ajal, mil keegi ei osanud aimata et kunagi kujuneb eesti kirjakeel. 11. Mõisted: Ood - pidulik laul või luuletus, mis on pühendatud kellegile või millegile Pastoraal karjaseelu romantiliselt kujutav kirjandusteos
Kaarle Akseli Gottlund- käis Kesk-Rootsis metsasoomlaste juures. Nad viidi sinna 17. sajandil. Gottlund avastas nad 19. saj ja uuris nende seisu: nad ei osanud lugeda ega kirjutada. Rootsi prints toetas tema üritusi metsasoomlastele koolide rajamist jne. Aga koolid said rootsikeelsed ja jumalateenistused tulid, aga ka rootsikeelsed. 1828 avati Helsinkis ülikool (end Turu). Seal toimis Laupäevaselts (Lauantaiseura). Johan Ludvig Runeberg, Johan Vilhelm Snellman, Elias Lönnrot, Matias Aleksanteri Castrén olid tähtsaimad liikmed. Johan Ludvig Runebergi (1804-1877)- Soome rahvusluuletaja, kes ei osanud sõnagi soome keelt. Saarijärvi ja Ruovesi on väga olulised kohad tema elus. Ta on pärit Pohjonmaalt rootsi meremehe perest. Sattudes Kesk-Soome vaimustus ta loodusest ja inimestest. Saarijärvel kirjutas ta ,,Saarijärve Pa´avo". Paavo oli talupoeg, põllumees. Tal ei olnud palju õnne, aga ta oli töökas ja uskus jumalasse.
Erinevalt valgustusest levis romantism ka Lääne-Euroopast väljaspoole. Venemaal on tuntumad Puskin, Lermontov; Ameerikas nt Cooper. Samuti hakkas kirjanud ja kunst elavnema Itaalias ja Hispaanias. Neis uutes maades oli romantism veid teistsugune kuna seal polnud valgustuse mõju olnud nii suur. Väljendati usku oma rahva, keele ja kultuuri tulevikku. Sel ajal ilmus pildile ka esimene suurem eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Samal ajal kirjutasid soomlane Lönnrot ja eestlane Kreutswald "Kalevipoja" ja "Kalevala". 18. saj tormiliselt levinud ratsionalism ja materialsim ei meeldinud rahavle ning seetõttu tärkas noorsoo seas huvi Rousseau loodureligiooni ja "tormi ja tungi" tundelise mässu vastu. Romantismis kujunes üleüldiseks kultuseks looduse-ja loomulikkuseihalus. Mässati seltskondlike tabude ja ettekirjutuste vastu. Rahavas polnud linnaeluga rahul ja igatseti pageda tagasi maaellu. Idealiseeriti minevikku, pop oli keskaeg
tekkis eesti keele poeetiline struktuur. Kalevipoeg pani aluse eesti kirjanduse arengule. Kust otsast me Kreutzwaldi ,,Kalevipojale" ka ei läheneks, mis külgedest me seda ka ei mõtestaks, ikka toob see Jaan Unduski sõnul enesega kaasa avastusretke eesluse aluspõhja. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" on paradoksaalne teos nii oma tekke, vastuvõtu kui ka mõju poolest. Tegemist on eliidiprojektiga. See ei ole rahvaeepos nagu soomlaste ,,Kalevala", mille Lönnrot oma ,,runojahtidelt" kokku korjas ja järgides eeposeteooriat, voolis sellest kunstiteose ning andis soomlaste muinasajast tervikliku maailmapildi. Kalevipoega võrreldakse Euroopa renessansi loojangul Luis Vaz de Camõesi ,,Lusiaadid". Mõlemad lasevad välja paista patriootilisel ideaalil. Kalevipoega sisu poolest võrreldakse veel J.W. von Goethe ,,Faustiga". Kreutzwaldi eepos on müütiloov paljuhäälne ja tähenduslik tekst. Nagu tõendab
Gustav Adolf Gümnaasium Referaat Soome keel Tallinn 2017 2 Sisukord Sisukord................................................................................... 3 Sissejuhatus.............................................................................. 4 1.Soome keel............................................................................. 5 1.1.Soome keele tuntuse saavutamine.............................................. 5 2.Murded.................................................................................. 6 Kokkuvõte................................................................................. 7 Käesoleva referaadi koostamisel õppisin soome keele olemuse ja tuntuse kasvamise, keelearendajate ning murdegruppide jaotumise kohta. Mõistan rohkem eesti ja soome keele arenguprotsessi. Õppisin rohkem tundma oma emakeele juuri ja sarnasusi soome keelega..........................
sajandini. Peajumal Ukko (vana mees) oli algupäraselt loodushing nagu teisedki jumalused. Kõige pühamaks loomaks oli karu. Karu nähti eelkäijate kehastusena ning seetõttu kutsuti teda eufemismidega nagu mesikämmen, otso ja kontio. Esimesena mainis soomlaste uskumisi piiskop Mikael Agricola oma Uue Testamendi tõlke eessõnas. Soome mütoloogiat uuris ka 19. sajandil Lars Levi Laestadius. Suurimad uuringud tehti 19. sajandi jooksul, pannes kirja vana maaluulet ja folkloori. Elias Lönnrot koostas Soome rahvuseepose Kalevala. 2 Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt
Taani-Muusika on idülliline. Looduses pole suuri kontraste nii ka muusikas. Fantastika on helge ja õilis. Väga tugevad saksa mõjud. Taani kunst muusika on väga vana. Kopenhaageni õukonnas oli muusika elu alati kõrgel järjel ja on teada et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper. Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga. 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb...
ajas ja ruumis. Novell erineb romaanist lühiduse ja keskendatuse poolest Üleminekuzanriks eepika ja lüürika vahel võib pidada poeemi, milles on ühendatud mõlema, nii proosa kui ka luule tunnusjooned. Poeemi iseloomustavad jutustav laad ning värsimõõt ja riim. Eepos Pikk jutustava sisuga, enamasti värssidest kirjutatud teos, mis on välja arenenud mütoloogiliste kangelaste ülistuslauludest. Kalevala- Elias Lönnrot Kalevipoeg- Friedrich Reinhold Kreutzwald Romaan Ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare Jutustus Sündmustiku haardelt on see novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Kolm Põhikompunenti on süzee, tegelased ja miljlöö. Tegelsi kujutatakse arengus. Miljöö hõlmab pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti. Ivan Turgenev, Anton Tsehhov, Mark Twain Novell
1818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tal oli kolm last, kaks tütart ja üks poeg. Arstitegevuse kõrval kujuneb Kreutzwaldist Võrus laia haardega literaat ja ühiskonnategelane. Tema kodu saab kohaliku kultuurielu keskuseks, siin külastasid teda E. Lönnrot, J. Köler ja Lydia Koidula, kuid ka Eesti Aleksandrikooliasutamisega seotud talupojad Viljandimaalt. Kreutzwald andis välja regivärsilise kunsteepose 16. Kalevipojast: Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi. Nii kasvas Kalevi noorem poeg. Suureks sirgunult mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas
maadelt minema. Rahvamasside julm riisumine on W. Scotti romaanides paljastatud suure kunstilise jõuga. W. Scotti parimates romaanides, nende hulgas ka "Rob Roys", peegeldub ajalooliselt õigesti rahvamasside saatus kodanliku ühiskonna tekkimise ajajärgul. W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus. See oli realistliku kunsti tõsine võit. Soome romantism: Runeberg, Lönnrot, ,,Kalevala" Johan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 6. mai 1877) oli Soome rahvuspoeet. Runeberg sündis Pietarsaaris Lääne-Soome läänis. Ta õppis Turu, Vaasa ja Oulu ülikoolides filosoofiat ja vanu keeli. Ta abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse. 1838. aastal kolis ta perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast oli kreeka keele lektor. 1863. aastal sai ta halvatuse ja veetis ülejäänud elu voodihaigena.
aastast Riiklik Kõrgeim Muusikakool) · 1814-16. Valmis rootsi rahvaviiside antoloogia (koostajad A. Afcelius, E. Geier, A. Arvidson) · 19. sajandi keskel sai kuulsaks rootsi laulukunst (J. Lind, K. Nilson jt.) Soome · 1790. Asutati Turus esimene muusikaühing (sinna kuulusid lisaks orkester, noodikogu ja muusikakool) · 1835. Kirjastati "Kalevala" eepose I Raamat (35. runoga) ning 1849. aastal II Raamat (50 runoga, koostaja Elias Lönnrot, 1802-1884). · 1852. Valmis esimene soome ooper (Frederik Paciuse ,,Kaarle Kuninkaan Metsastys" - "Kuningas Karli jaht") · 1881. Toimus esimene Jyväskylä festival · 1882. Asutati Helsinki Üliõpilaste koor (Ylioppilaskunnan Laulajat) · 1882. Robert Kajanus asutas Helsinki Filharmoonia orkestri · 1882. asutati Helsingin musiikkiopisto - Helsingis muusikakool (1924. aastast konservatoorium, 1939. aastast Sibeliuse Akadeemia). Asutaja Martin Wegelius.
suurvorm müütilise sisuga värsiline lugulaul tegelasteks on jumalad, kangelased, müütilised olendid teemad: maailma loomine, looduskatastroofid, kangelasteod jpm Eeposed Maailma vanim eepos – sumerlaste „Gilgameš“ Vanakreeka eeposed, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost: „Ilias“ „Odüsseia“ Soome rahvuseepos „Kalevala“, koostaja Elias Lönnrot Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, autor F. R. Kreutzwald Romaan eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm enamasti proosas (ehkki leidub ka värssromaane) tunnused: palju tegelasi palju süžeeliine ja sündmusi romaanil on palju alaliike: ajalooline romaan, kriminaal-, ulme-, armastus-, sõja-, seiklusromaan jpm Romaane J. Verne „Saladuslik saar“ J. K
loomingus rahvusromantiliseks sümbolismiks, miss ei pürginud enam taaslooma "Kalevala" muinasmaailma, kuigi sisaldas karjala rahvakunsti elemente ja ornamentikat. Uus stiil oli laiahaardeline nähtus, miss sidus nii erinevaid kunstivorme kui sarnaseid motive. Nt Toonela Luige motiivi käsitlesid üheaegselt Kallela, Leino ja Sibelius. Ka tegutses üks ja sama isik sageli mitmel ala: Kallela nii maalija, arhitekt, skulptor, graafik, tekstiilikunstnik, kriitik, kunstiõpetaja. 11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant. Kalevala sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. 1841
1809. aastal oli Rootsi sunnitud Venemaale loovutama kogu Soome. Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia. See oli üks impeeriumi sotsiaal-majanduslikult arenenumaid piirkondi. Suurvürstiriigi raames küpses modernne soome rahvus. Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama (karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. 7 Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja
kultuuridesse optimistlikke ja tulevikulisi toone. Nii väljendas XIX sajandi hakul usku oma rahva, keele ja kultuuri tulevikku Byroni, Shelley ja Keatsi kaasaegne, esimene suur eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Sellal kui Lääne-Euroopa romantismis ei sündinud ühtki rahvuseeposena käsitletavat teost ning kui USA-s ja Prantsusmaal varasümbolistid Poe ja Baudelaire kirjutasid maise maailma kõdunemisest ja "kurja lilledest", lõid soomlane Lönnrot ja eestlane Kreutzwald vastavalt "Kalevalas" ja "Kalevipojas" ülendavaid, kokkuvõttes tuleviku poole pööratud pilte oma rahva muinasajast. Juba valgustusajastus endas leidus rohkesti märke sellest, et XVIII sajandil tormiliselt levima hakanud ratsionalism ja iseäranis materialism ühiskonna vaimsele osale täielikku rahuldust ei toonud. Pigem tajuti nende filosoofiaid kui tuge kodanlusele, mida ajendas peamiselt maine äriinstinkt
algatusel 1831. Soome Kirjanduse Selts. Selle esimese trükisena ilmus 1834. Zschocke rahvaraamatu soomekeelne tõlge Kultala (Keckman tõlkis). Seda tõlget peeti soome kirjakeele arengus pöördeliseks. 10. Rahvusromantikud Turu romantikud oli esimene rahvuslik liikumine. 18. saj. alguses. Turu romantikute üheks liikumapanevaks jõuks oli see, et hakati rahvaluulet koguma. Rahvusromantikud olid kirjanikud ja humanistid. 11. Elias Lönnrot (1802-1884) Kalevala looja, soome keele professor, arst. Ta oli Sammati küla kingsepa poeg, läbi ja lõhki soomlane, rootsi keelt ei osanud. Kooli minnes pidi ära õppima rootsi keele. 1827. lõpetas ülikoolis filosoofia eriala. 19291931 avaldas oma esimesed kirjutised enda raha eest Kantele-nimelises sarjas. Oli kindel, et keelega leiba ei teeni. 1833. lõpetas arstiteaduskonna. 1835. ilmus vana Kalevala. See on esimene variant. Kalevala sai kohe rahvusvaheliselt tuntuks. 1841
Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast mõneaastast katset kõrtsipidajana asub isa tööle valitsejana Ohulepa mõisas Harjumaal (1818-18...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ERIALA Nimi REFERAAT LIIKUMINE JA TERVIS Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord: Sisukord:................................................................................................................................. 2 Tervis kui ühisvara ja isiklik ressurss....................................................................................... 3 Tervis kui ressurss............................................................................................................... 3 Südame tervis on põhiline ressurss..................................................................................... 4 Liikumine ja toitumine otsustavad südame tervise .............................................................. 5 Vähene liikumine on tänapäevase mugavustega eluga kaasuv suur nuhtlus.......................
1809. aastal oli Rootsi sunnitud Venemaale loovutama kogu Soome. Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia. See oli üks impeeriumi sotsiaal-majanduslikult arenenumaid piirkondi. Suurvürstiriigi raames küpses modernne soome rahvus. Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama (karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja
Oluline märksõna romantismi puhul on ka erandlikkus. Nad põlgasid massivaimu, vastandades sellele individuaalse geeniuse. Romantilised kangelased olid erandlike vaimuannetega, tõustes kõrgemale igapäevaelu labasusest nad olid teistsugused ja saladuslikud. Kuna romantism on eelkõige tundeline kultuur, siis on ootuspärane lüürika esiletõus ning enamik suurimaid romantilisi kirjanikke on luuletajaid. Tuntuimad romantismiaegseid kirjanikud on näiteks Baudelaire, Kreutzwald, Lönnrot, vennad Grimmid ja Andersenid, George Gordon Byron, Aleksander Puskin, Heinrich Heine.
loovutatud aladelt. Asuti peamiselt Tveri piirkonda. (Uibopuu, 1984) Põhjasõja lõpetanud Uusikaupunki rahuga (1721) sai Venemaa endale kogu Karjala kannase ning Laadoga põhjaranniku alad. 1809. aastal oli Rootsi sunnitud Venemaale loovutama kogu Soome. Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. (Uibopuu, 1984) Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama. (Uibopuu, 1984) 1917. aasta suvel, pärast Tsaari-Venemaa kokkuvarisemist, kuulutati Viena Karjala keskuses Uhtuas välja Karjala autonoomia ning peagi toetati seda ka Ida-Karjala teistes keskustes. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi 10
sama, ainult, et Odüsseia on kirjutatud 50 aastat hiljem ning on järg Iliasele. Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. 4. Maailma kõige talupoeglikumast eeposest. ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 1835. Selles eeposes on 31 luuletust. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 luuletust. Eeposes on kokku 22 000 värssi. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Peategelaseks on Ilmatar ja tegevustiku keskmeks on on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast.
jalg ei olnud astunud. Mööbeliesemetest on seal: riidekapp, voodid, kummut nipsasjakestega, Annette Adelheidi ja Tartu kooliõpetaja Gustav Blumbergi laulatuse laululeht roosal siidipaelal ja tütretütre Alice Blumbretgi foto. Arvatavasti mahtus siia kunagi ka lapsehäll või voodike. 11 SÖÖGITUBA JA KÖÖK Söögitoas on koos Kreutzwaldiga leiba murdnud kõik need, kes Võru kaugeks ei pidanud, et Lauluisaga kohtuda: E. Lönnrot, J. Krohn, Y. S. Yrjö-Koskinen, L. Koidula, J. Hurt, J. Köler, C. E. v. Baer, C. Reinthal, F. J. Wiedemann, G. Schultz-Bertram, W. Schultz, E. Sachssendahl ja mitmed teised tolle aja kultuuri- ja teaduseinimesed. Praegu on laud kaetud kahele, otsekui majja oleks jäänud vaid vanapaar: noorem tütar, papa lemmiklaps Marie Ottilie puhkab Võru surnuaial, vanem tütar on abiellunud ja elab Tartus, poeg Alexis õpib Peterburi Tehnoloogia Instituudis. Kella alla on paigutatud
· Jordanese kroonika (4. saj.) vasina-broncas ? · Nestori kroonika (12. saj.) ves' karjalased: - vene leetopissid (alates 1143): - Nn Eeriku kroonika (1187): Karela - skandinaavia saagad (13. saj): Karialabotn, Kirjálabotnar, Kirjálaland - paavsti kirjad (alates 1241): Carelæ, Carelia, Cariali 5. Nimeta soome-karjala mütoloogia uurijaid ning nende tähtteoseid. Kas ja mille poolest erinevad soome mütoloogia uurijate käsitlused eesti uurijate omadest? Elias Lönnrot: Kalevala, Martti Haavio: Karjalan jumalat, Jaan Puhvel Kindlasti erinevad, kuna uurijate taust ja nende käsitletav valdkondki juba erinevad teineteisest. 6. Kes või mis on Taara? Missuguseid tõlgendusi on aegade jooksul esitatud Henriku Liivimaa kroonikas mainitud jumaluse Tharapita kohta? Missugune neist tundub Sulle kõige usutavam? Nimetust Tharapita on tõlgendatud nii Taara avita! kui Taara pikne jm viisidel. Taarat on
"Kalevalas" kukub puu tüvi ida poole ja oksad langevad põhja poole. "Kalevipojas" langeb kaheharulise tamme üks latv Vene randa ja teine Soome randa. Teisest harust tekib "Soome sild." "Soome silla" mõistet kui eestlaste ja soomlaste kujundlikku ühendajat üle Soome lahe, on hiljem kahe maa kultuurisuhtluses korduvalt kasutatud. Mitme folkloristi arvates on rahvalaul Suurest Tammest rännanud ükskord kaua aega tagasi Soome lahe lõunakaldalt põhjakaldale. F. R. Kreutzwald Eestis ja E. Lönnrot Soomes korjasid kumbki oma maa rahvalaulikute suust loo üles ja põimisid rahvuseeposesse. Eesti ja soome pärimuskultuuris seostub tamm mõnigi kord Kuradiga. Läänemeresoomlaste suuline traditsioon seostab tamme ja Kuradit järgnevalt. Nimelt on mõlemalt poolt Soome lahte rahvasuust talletatud muistend sellest, miks tammel talvel lehed küljes püsivad. Soomepoolne variant jutustab, et Kurat olevat kord läinud Jumala käest paluma põrgusse uusi hingi
" ,,Käisin poes," ütles Mari. Otsekõne tuleb hoida lahus lausesse seotud tsitaadist. Nt Louis XIV lemmiklause olevat olnud ,,Riik see olen mina". Johannes Voldemar Veski taotlus oli, et keel oleks ,,korrakaunis". Jutumärkidesse pannakse ka sõnad, millele antakse tavatu või pilkeline tähendus. Nt Suur panganduse ,,asjatundja" (tegelikult sel alal võhik). Jutumärkidesse ei panda ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid. Nt Ostis mustalt turult, soome lauluisa Elias Lönnrot. Jutumärkidesse pannakse kirjeldatav keelend. Nt Verbi ,,olema" selles lauses välja jätta ei saa. Jutumärkidesse ei panda hüüdsõnu. Nt Lõi ukse põmm kinni. Kui ja nagu. Kui sõnale kui või nagu järgnevas lauseosas on öeldis > koma: On hea, kui on olemas stardiraha. Tee nii, nagu soovid. Mõnikord võib liitajavormist puududa abiverb olema: Ta tegi rohkem, kui ette nähtud (= kui oli ette nähtud).
hobuse ja Toonela luige küttimine o Lemmikäise surm ja elluäratamine, keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine 45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampo tõlgendusi: Sampo kui ilmaruumi alalhoidev sammas, mis kinnitub Põhjanaela külge (vt Sampot kirjeldavates paralleelvärssides esinev kirjokansi). 1) pühakuju (Elias Lönnrot 1839); 2) talisman (M. A. Castren 1841); 3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845); 4) päike (Anton Schiefner 1850); 5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854); 6) nõiatrumm (J. A. Friis 1868); 7) metallkilp (J. Brown 1892); 8) lohemaokujulise käilaga viikingilaev (. B. Wiklund 1902); 9) maailmasammas, mis tipneb Põhjanaelaga ja mille ümber keerleb tähistaevas; ka maailmasammast esindav kultussammas (U. Holmberg 1918). 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"?
Ilmumiskoht: Kirjastus. Vahtre, L. (1994). Eesti kultuuri ajalugu. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus. Vääri, E., Kleis, R., Silvet, J. (2000). Võõrsõnade leksikon. 6. tr. Tallinn: Valgus. 2. Pealkiri. (Ilmumisaasta). / Koostaja(d)/Toimetaja(d). Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Eesti statistika aastaraamat. 2006. Statistical Yearbook of Estonia. (2006). / Toim S. Maanso. Tallinn: Statistikaamet. Kalevala. (1985). / Koost E. Lönnrot. 3. tr. Tallinn: Eesti Raamat. 3.5.3. Artikli bibliokirje 1. Artikli autor(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. – või // Ajakirja nimi, köide, number ja artikli paiknemise leheküljed. Rebane, S. (2004). Terved juuksed viitavad heale tervisele. – Elukiri, nr 10, lk 54–55. Kagan, D. M. (1992). Professional Growth among Preservice and Beginning Teachers. – Review of Educational Research, Vol 62, No 2, pp. 129–169. 2. Artikli autor(id). (Kuupäev, kuu, aasta)
Esialgu rahvaluule kogumine, mütoloogia ja soome keele uurimine, oma ajaloonarratiivi loomine. Chrisfried Ganander: ,,Mythologia Fennica" 1789 Lähtekoht identiteedi kujundamisel: A.J Arwidsson: ,,Rootslased meie (enam) ei ole, venelasteks me ei soovi saada, olgem siis soomlased." Soomluse harrastmine Kalevalalik-Runeberglik ajastu (1828.1840ni). Haritlaskond soovib tutvuda soomekeelse rahvaga Elias Lönnrot (+1884, pärines soomekeelsest rahvast): Vana ja uus Kalevala (1835, 1849). Tõestas, et soomlased kuuluvad kultuurrahvaste hulka: oma eepos. Kuulsaim Kalevala illustreerija Akseli Gallen-Kallela (looming 1890-1931) Kalevalalik-Runeberglik ajastu Johan Ludwig Runeberg (1804-1877): soomekeelse rahva (Saarijärve Paavo) ja Soome looduse (Meie Maa) ja soomlaste sõjalise vapruse (Lipnik Stooli lood) kirjeldamine idealiseerivas toonis rootsi keeles. M.A
kolleegidega 1990.a. Siri on peategelane ja pooljumal. „Gilgameš“ eepos. Varaseim vanim kirjapandud eepos 12-tahvliline standardversioon, mis on säilinud 7.sajandist. eesti keelde tõlkis Amar Annus 2010. Gilgamešoli pooljumal. „Mahabharata“ pärineb suulisel traditsioonil. Teadaolev pikim eepos, mis on säilinud. Tuntakse 15.-16.sajandi käsikirjade põhja. „Ilijas“ ja „Odüsseia“ dateeritud 8.saj.eKr. autorsus omistatud laulik Homerusele. „Kalevala“ kokku pani elias Lönnrot 1835-1849. Põhineb karjala eepilistel kangelaslauludel. „Kalevipoeg“ Fr. R. Kreutzwald 1857-1861 muistendite järgi „Peko“ setude eepos laulik Anne Vabarna ja Paulopriit Voolaine koostöö 1927, kuid ilmus 1995 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen. Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb vee-ema põlvele. Munad veerevad
6. ürituste pealkirjad (vt O 33); 7. taimede sordinimed mitteerialases tarvituses (vt O 34). 2. ja 4. punktis märgitud väljendeid ja sõnu võib muust tekstist esile tuua ka eri kirjaga (hrl kursiivis). Siis jutumärke ei ole. Jutumärkidesse ei panda: ülekantud tähendusega sõnu ja väljendeid (vt ka L 45). Nt on üleliigsed järgmiste väljendite jutumärgid: ostis ,,mustalt turult", soome ,,lauluisa" Elias Lönnrot (jutumärgid näitaksid, et kirjutaja ei peagi teda lauluisaks või tunneb selles sõnas stiilihälvet). Enam pole tarvis jutumärgistada ka: 1. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid, 2. perioodikaväljaannete nimesid, 3. autasunimesid, 4. kaubanimesid, 5. üksiksõidukite nimesid. Ühepoole-jutumärke kasutatakse loetelus kordusmärgina: Mati MardikasTallinn Silvi Siisike
salakaubavedajate tütar ja Veera. Romaanis pole positiivseid ja negatiivseid kangelasi. 15.2. Fr.Kreutzwaldi elukäik ja kirjanduslik tegevus, eesti rahvuseepose kujunemine 18031882 Elulugu Pärisorjast kingsepa poeg.12 aastaselt koolis, edasi kreiskooli, siis kaubakontorisse, kuid ei sobi sinna. Üritas pääseda Peterburi õppima, kuid ei saanud. Õppis arstiteadust Tartus. Võrus töötas ja elas enamik ajast. Sattus kokku paljude vaimutegelastega. Näiteks Lönnrot soome ,,Kalevala autor. Suure mõjuga, kuigi mitte niivõrd keskne tegelane. Lõpetas ,,Kalevipoja". Oli veel ajalehe ,,Das Inland" tegevuse juurde. Looming Pealmiselt oli see kasvatusliku sisuga, eelkõige arstiteaduse tõttu. Eesmärk lugejaid põllumajanduse, tervishoiu, maailma, loodusnähtuste suhtes harida. Nt väljaanne ,,Sipelgas", ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on", ,,kodutohter"
1809. aastal oli Rootsi sunnitud Venemaale loovutama kogu Soome. Loodi Soome suurvürstiriik, mille koosseisu arvati ka Karjala kannas (v.a lõunaosa) ning Laadoga põhjaranniku alad. Soome suurvürstiriigil oli Venemaa koosseisus avar autonoomia. See oli üks impeeriumi sotsiaal-majanduslikult arenenumaid piirkondi. Suurvürstiriigi raames küpses modernne soome rahvus. Suurema osa soome eepose "Kalevala" (1835-1849) aluseks olevast rahvaluulest kogus selle looja Elias Lönnrot Viena Karjalast. Peale "Kalevala" ilmumist rändasid paljud soome haritlased Karjalasse juuri otsima ja inspiratsiooni ammutama (karelianism). Karjalas hakati nägema omamoodi elavat vabaõhumuuseumi, kust võis aimu saada, kuidas esivanemad muiste elasid. Tollased soome rahvuslased pidasid karjala murdeid osaks soome keelest ning karjalasi endid osaks soome rahvusest. Suurvürstiriigi idapiiri taga, Vene Karjalas, täpsemalt Olonetsi (Aunuse) kubermangus ja Arhangelski kubermangu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
