Soome eepos
“ Kalevala ”
Mihkel Paloots 9.b
Kalevala faktid.[6]
Kalevala koosneb 22000 värsist.
Esmatrükk 1835.
Koostatud Soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal.
Tõlgitud enam kui 30 keelde.
Eepose autor[1]
Elias Lönnrot
9. aprill 1802 - 19. märts 1884
Tuntud soome keele arendaja
Eepose peategelased
Ilmatar[2] Ilmarinen[4]
Neitsilik õhuvaim.
● Imesepp, taeva looja ja meeshing.
Väinamöise ema.
● Surematu.
Kutsuti vahel ka
Luonnotar.
Väinamöise[3]
Nimi tuleb sõnast
väinä (väina).
Vana ja tark mees.
Nõidusliku häälega
Sisu kirjeldus.[5]
Tegevuse keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva
imeveski pärast
Illustreeriv materjal.
[7] [8]
Kasutatud materjalid
1. https://et.wikipedia.org/wiki/Elias_L%C3%B6nnrot (13.11. 2017 )
2. https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmatar (13.11. 2017 )
3. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4in%C3%A4m%C3%B6inen (11.13.2017)
4. https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmarinen (13.11.2017)
5. https://et.wikipedia.org/wiki/Kalevala (13.11.2017)
6. Labürint, lk 65
7. http://peacecountry0.tripod.com/kalevala2.htm (20.11.2017)
8. https://et.wikipedia.org/wiki/Kalevala (20.11.2017)
Tänan kuulamast!
KALEVALA Elina Keerpalu 10.Klass Värska Gümnaasium 2013 ELIAS LÖNNROT ,,KALEVALA" ELIAS LÖNNROT · 9. aprill 1802 19. märts 1884 · Oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik. · Ta oli lihtsat päritolu, tema isa oli vaene külarätsep Uusimaa läänis Sammati kihelkonnas. · E.Lönnrotil õnnestus pääseda arstiteadust õppima Turu Ülikooli. · Peale õpinguid töötas ta arstina Põhja Soome Kajaani linnas. · Sealt ta kogus põhimaterjali ,,Kalevala" jaoks. · 1844.a tegi Lönnrot läbi jalgsimatka läbi Eesti, siin kohtus ta Fr.R.Faehlmanni ja Fr.R.Kreutzwaldiga. · 1853.a valiti ta Helsingi Ülikooli esimeseks soome keele ja kirjanduse professoriks. ,,KALEVALA" SAAMISLUGU · Juba ülikoolis oli Lönnrot avaldanud ladinakeelse töö soome runode e. muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829
Mõlemad jutustavad kangelastest ja nende tegudest müütilises minevikus, mil jumalad ja jumalannad sekkusid otseselt surelikku ellu. Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. Näiteks põhineb James Joyce´i 3000 aastat hiljem kirjutatud romaan ,,Ulysses" ,,Odüsseia" kangelase Odysseuse seiklustele. 4. MAAILMA KÕIGE TALUPOEGLIKUMAST EEPOSEST Kalevalast. "Kalevala" on Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolauludepõhjal koostatud soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist. Esmatrükk ilmus 1835.aastal, täiendatud versioon 1849. Kalevala tegelased on Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. "Kalevala" on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost "Kalevipoeg"
kultusekohaks. Kreutzwald seevastu ei seostanud Taarat monoteismiga, kuid ka tema jaoks oli Tartu ,,vana õnnistatud Taara paik", kus Taaramäel oli kord Taara tammik. 19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest "vanade eestlaste" laulujumal? Eesti rahvaluules leidub jälgi laulujumalast, kelle nimi pole säilinud, kuid kelle lähedaseks vasteks on soome Waine-moinen (Ganander 1822, lk. 2627). Tegelikult oli "soome Orfeus" Waina-Möinen Baltimail saanud tuttavaks juba Garlieb Merkeli tuntud teoses "Die Vorzeit Lieflands" I (1798, lk. 228) avaldatud vastava pildi vahendusel. Siit tulenevalt esitas Faehlmann oma saksakeelseis eesti muistendeis ühe peamise eesti jumalana hallihabemelise Vanemuise, kes tegeles peamiselt laulmisega (Faehlmann 1840, lk. 4244; Faehlmann 1852).
paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu päritolule ning kui selle aine, nimed või keel ei viita täiesti selgesti sünnipaigale, tuleb uurimisel sagedasti rahulduda otsusega, et laul on võinud sündida ükskõik kus soome-eesti keelealal. Kogumispiirkonnad, kogujad, väljaanded Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga- Karjala ning Soome lahe kagusopiga piirnev Ingeri. Vienas säilis meeslaulikute poolt esitatav kangelasruno 19.sajandini. Ingeri pärimus oli naiste päralt. Viena runod avastati 19.saj algupoolel. Uusikaarlepyy jaoskonnaarst Zachris Topelius
Paralleelid/Võrdlused: · India vedade soma ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj) · Pandoora laegas (Gottlund) · Püha Graal (Grimm) · Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg", ehk missugune oli Kalevipoeg enne "Kalevipoega"? Eepost põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest pärimustest, arktilistes samanistlikutest motiividest, läänemeresoome ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. 36. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokku seades? Suremisviisi.
ilme. See tähendas ühtlasi analoogia printsiibist loobumist. 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest "vanade eestlaste" laulujumal? K. J. Peterson oma Gananderi "Mythologia Fennica" saksakeelse tõlkega osutas ta, et eesti rahvaluules leidub jälgi laulujumalast, kelle nimi pole säilinud, aga kelle lähedaseks vasteks on soome WAINE- MOINEN, tegelikult oli see nimi juba varem Merkeli teosest tuttav - Faehlmann esitas oma saksakeelseis eesti muistendeis ühe peamise eesti jumalana hallihabemelise Vanemuise, kes tegeles peamiselt laulmisega - Vanemuise kaaslasteks olid näiteks Ilmarine (soome k Ilmarinen), Lämmeküne (soome k Lemminkäinen) kõikide nende elupaigaks oli Faehlmanni järgi Soome Laiemalt läks uus mütoloogia rahva hulka alles Kreutzwaldi "Kalevipoja" rahvaväljaande vahendusel 1962
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik
Teda seostati jätkuvalt Thoriga kuigi eesti mütoloogias on ta enamasti tuntud Tooru nime all. Faehlman ja Kreutzwald võtsid Taara omaks, Fahelman üritas isegi tõestada et Taaraga olid muistsed eestlased jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“. 19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes
Kõik kommentaarid