Kordamisküsimused ,,Lõiketöötlemine ja lõikeriistad" ME31/41 1. Freesimise suunad: Pärifreesimine (allafreesimine) Lõikeserv alustab lõikamist maksimaalse laastupaksusega. See hoiab ära eemalesurumis efekti, koos vähema soojuse eraldumisega. Suur laastupaksus põhjustab lõikejõu, mis tõmbab tooriku tööriista poole, hoides lõikeserva lõikes. Vanadel pinkidel ei kasutata. Allafreesimine on eelistatud juhul kui tööriist, paigaldus ja toorik seda võimaldab. Vastufreesimine - Lõikeserv hakkab lõikama 0 laastupaksusega. Tekib jõud mis surub tööriista toorikust eemale. Tekib hõõrdumine, mis kulutab lõikeserva. Protsessi käigus võib laast jääda tooriku ja tööriista vahele. Laast kleepub või keevitub lõikeserva külge. See võib põhjustada tööriista purunemise
ja omavahel. Neid nurki nimetatakse teriku staatilisteks nurkadeks. Teriku nurgad mõjutavad oluliselt lõikeprotsessi ja pinnatöötluse kvaliteeti. 2. Määra teriku pinnad ja nurgad pearisttasandil. 1. 1 - Esipind 2. 2 -Tagapind 3. - teritusnurk 4. peataganurk 5. lõikenurk 6. - esinurk 3. Määra teriku kujundusnurgad. Esinurk nurk esipinna ja põhitasandi vahel (esipinna ja lõiketasandi risttasandi vahel) mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Esinurka loetakse positiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on väiksem kui 90 kraadi ja negatiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on suurem kui 90 kraadi. Esinurga märgi järgi jagatakse treiterad positiivseteks ( ¿ 0 ¿ negatiivseteks ( ¿ 0 ¿ ja neutraalseteks =0 Esinurk mõjutab oluliselt laastu tekkimise tingimusi, lõikejõudude suurust ja lõikeserva tugevust. Positiivse
mõjumise suunast. Teine vajalik tööriist raiumisel on vasar. Lukksepavasaraid valmistatakse kahte tüüpi: ruut- või ümarlaubaga. Ümarlaubaga vasarate eelis seisneb selles, et löögiosal on suurem mass kui pinnil; see tagab suure löögijõu ja tabavuse. Ruutlaubaga vasarate valmistamine on lihtsam, nad on odavamad ja seepärast rohkem levinud. Oluline on vasara valimine massi järgi. Vasara mass peab vastama meisli lõikeserva pikkusele. Raiumisel normaalse löögi korral peab meisli lõikeserva igale millimeetrile vastama 40g vasara massi, ristmeisli lõikeserva pikkuse igale millimeetrile aga 80g vasara massi. Vasara valimisel peab endastmõistetavalt arvestama ka töölise kasvu ja füüsilist jõudu.
Alumiiniumi sulamite puurimisel 1400, betooni ja teiste kõvade ning haprate materjalide korral 80...900 . Spiraalsoone kaldenurga (oomega) suurenemisel hõlbustub lõikeprotsess ja paraneb laastu eemaldamine, kuid puur nõrgeneb. Sellepärast tehakse väikese läbimõõduga puuride spiraalsooned väiksema kaldenurgaga kui suurema läbimõõduga puuridel. Esinurk (gamma) jääb lõikeservast rist asetatud sirge ja esitahu vahele. Esinurk soodustab laastu teket. Esinurgal on lõikeserva erinevates punktides eri väärtus. Ta on suurem puuri äärtes ja väheneb telje suunas. Puuri tipus sideserva juures on esinurga väärtus 0 0, see halvendab laastu teket puuri tipus. Taganurk jääb puuri tagatahu ja lõiketasapinna vahele. Taganurk vähendab hõõrdumist puurimisel, taganurga väärtus muutub puuri välispinnalt tsentri suunas suuremaks. Sideserva kaldenurk (psii) on puuridel sõltuvalt läbimõõdust 47...550.
liistakuteks, tükeldada ja viilutada kõvu juurvilju, lõigata liha ja kala, koorida ja hakkida sibulaid, purustada tera küljega küüslauku ja pipart jne. Merilin Jürine Noad Praenuga Praenuga on keskmise pikkusega (15 20 cm) ja selle lõikeserv on sile või saehambuline. Nende nugade selg on sirge või veidi allapoole kaarduv, tõustes uuesti tipu suunas. Lõikeserva pool kaardub juurelt kõigepealt laugelt ja seejärel tõuseb järsult üles tipu suunas. Selline nuga on mõeldud esmajoones küpsete, luuga praadide lõikamiseks, kuid samas sobib sellist nuga kasutada hästi ka üldotstarbelise noana toore liha, juurviljade, köögiviljade, leiva jms. Lõikamisel. Fileerimisnuga Fileerimisnuga on sileda servaga, kitsapoolne ja vetruva teraga (16 20cm). Fileerimisnoaga lõigatakse sageli lõikealuse suunas
liistakuteks, tükeldada ja viilutada kõvu juurvilju, lõigata liha ja kala, koorida ja hakkida sibulaid, purustada tera küljega küüslauku ja pipart jne. Merilin Jürine Noad Praenuga Praenuga on keskmise pikkusega (15 20 cm) ja selle lõikeserv on sile või saehambuline. Nende nugade selg on sirge või veidi allapoole kaarduv, tõustes uuesti tipu suunas. Lõikeserva pool kaardub juurelt kõigepealt laugelt ja seejärel tõuseb järsult üles tipu suunas. Selline nuga on mõeldud esmajoones küpsete, luuga praadide lõikamiseks, kuid samas sobib sellist nuga kasutada hästi ka üldotstarbelise noana toore liha, juurviljade, köögiviljade, leiva jms. Lõikamisel. Fileerimisnuga Fileerimisnuga on sileda servaga, kitsapoolne ja vetruva teraga (16 20cm). Fileerimisnoaga lõigatakse sageli lõikealuse suunas
pilu, mitte üle 0,05...0,06 mm. Värv, millega kontrollplaat ja -joonlaud kaetakse, on berliini sinine, rauamenning ja tahm. Värvimuld segatakse masinaõlis. Kaabitsa lõikeservade teritusnurgad valitakse sõltuvalt töö iseloomust ja detaili materjalist. Kõige enam levinud lõikenurga väärtus on 900. Kui selline kaabits on kaabitsemisel 15..25 0 all, eraldub laast kergesti, kaabits ei lõiku metalli ega libise. Suurt tähtsust omab lõikeserva kuju. Paremad on kumera servaga kaabitsad; eelkaabitsemisel valitakse otsaraadius 30...40 mm, puhastöötlemisel 40...50mm. Kumeruse puudumisel lõikab kaabits kogu lõikeservaga, mis nõuab suurt tööjõudu. Lisaks sellele võivad kaabitsa teravad nurgad väiksemagi kõrvalekalde korral lõikuda metalli ja raskendada viimistlemist. Teritusel tuleb kasutada jahutust. Pärast teritust jäävad kaabitsa lõikeservale kraadid, mille tõttu tulevad lõikeservad järelteritada või plankida
Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda. Sõltuvalt tera lõikeserva kujust ja asendist võib lõikepind olla tasand, koonus-, silinder- või kujupind (vt. joon. ). Lõikeprotsessiga kaasnevad keerukad füüsikalised nähtused (tooriku plastne ja elastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja tekki- mine teriku_ tipus), mis mõjutavad oluliselt lõikeriista tööd, samuti tööviljakust ja töötlemise kvaliteeti. Terik – lõikeriista mõtteline osa, mis on ette nähud laastu tekitamiseks.
2) kinnituspinnad vôivad ühtida seadepindadega 3) vaatluse all oleva operatsiooni seisukohalt vabad pinnad,4) lôigatavad pinnad. 52. Mis on lõigatav pind? Pind, mis osaliselt vôi täielikult eemaldatakse lôikamisel. 53. Mis on kinnituspind? Kinnituspind on see pind mille abil kinnitatakse toorik rakisesse. See osa toorikust mis jääb rakise sisse ja mida ei saa töödelda antud hetkel. (võib ühtida seadepindadega) 54. Millest sõltub lõikeserva poolt kujundatava pinna kuju? Sôltub lôikeserva kujust ja sellest, kas pinna kujundamisest vôtab osa ainult pealiikumine vôi resulteeruv lôikeliikumine. 55. Mis on treilõikur? Üheterikuline lõikeriist, mida kasutatakse lõikeprotsessis, kus pöörlev pealiikumine antakase töödeldavale toorikule, ettenihkeliikumine riistale. 56. Millest koosneb treilõikur? Treilôikur koosneb peast ja kinnitusosast. Pea all mõistetakse lôikav kiil (vahetatava peaga nn. plokktreilõikurid või mitte)
luusse, kõhre või muusse sarnasesse ainesse kinni jäänud nuga. Lühikeseteralised kööginoad, mille tera pikkus on (6 12 cm). Sobivad täpsust nõudvate tööde tegemiseks, näiteks puu- ja juurviljade ja muude köögiviljade käsitsemiseks, jne. Praenuga on keskmise pikkusega (15 20 cm) ja selle lõikeserv on sile või saehambuline. Nende nugade selg on sirge või veidi allapoole kaarduv, tõustes uuesti tipu suunas. Lõikeserva pool kaardub juurelt kõigepealt laugelt ja seejärel tõuseb järsult üles tipu suunas. Selline nuga on mõeldud esmajoones küpsete, luuga praadide lõikamiseks, kuid samas sobib sellist nuga kasutada hästi ka üldotstarbelise noana toore liha, juurviljade, köögiviljade, leiva jms. lõikamisel. Fileerimisnuga on sileda servaga, kitsapoolne ja vetruva teraga (16 20 cm). Fileerimisnoaga lõigatakse sageli lõikealuse suunas. Fileerimisnuga on mõeldud täpseks
Millivoltmeeter 6. Termopaar Seadmete kirjeldus Joonis 1.1 Lõikeriista kujundusgeomeetria mõõteseadiste kasutamise skeem Treilõikuri kujundusgeomeetria määramiseks on abi joonisel 1.1 skemaatiliselt kujutatud seadiseid sisaldavast mõõtestendist. Seadist A kasutatakse ortogonaalesinurga o ja ortogonaaltaganurga o määramisel, seadist B lõikeservanurga r ja abilõikeservanurga r' määramisel, ning seadist C lõikeserva kaldenurga s määramisel. Katse skeem ja kirjeldus Temperatuuri määramine toimub loomuliku termopaari meetodil. Termopaaride meetod põhineb asjaolul, et kahe erineva keemilise koostisega metalli kontaktkoha soojendamisel tekib vooluahelas termovool, mis on proportsionaalne kontaktkoha ja juhtmete külmade otste temperatuuri vahega. Detail 1 (vt joon. 1.2) asetatakse kolmepakilisesse padrunisse 6 ning toetatakse pöörleva tsentriga 3
Iga lõikeserv on seega ettenihke suuna või hõõritsa telje suhtes nurga all. Käsihõõritsatel on selle väärtus 0,5...1,50 ja masinhõõritsatel 3...50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa hamba taganurk on 6...150.Esinurk on eeltöötlemishõõritsal 0...100, puhastöölemishõõritsatel 00. Hõõritsa hamba kuju lõikeosal on erinev kui kalibreerival osal. Lõikeosal on hambad tagatahult teritatud kuni lõikeserva tipuni, kalibreerival osal on iga hamba tipus kalibreeriv pind laiusega 0,05...0,4 mm . Kalibreeriva pinna ülesanne on kalib- reerida ja siluda hõõritsetav pind andes sellele nõutava mõõdulise täpsuse ja pinnakareduse. Et vähendada hõõrdumist augu seina ja hõõritsa vahel, tehakse kalibreeriv osa pikkusega l 2 kooniline. Hõõritsa läbimõõt väheneb iga 100 mm kohta 0,4 mm. Hõõritsate hambad tehakse kas ühtlase või ebaühtlase sammuga. Käsihõõritsemisel on
võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind saadakse pärast laastu eemaldamist. Lõikepinnaks nimetatakse pinda mis moodustub töödeldaval toorikul vahetult lõiketera lõikeserva vastas. Lõikepind võib olla silinder- , koonus- , tasa- , või kujupind. Laastu moodustumise protsessi mõiste. Lõikeprotsess on laastu moodustumise protsess. Sellega kaasnevad keerulised füüsikalised nähtused: plastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja teke lõikeriista esitahul. Laast võib moodustuda mitmel kujul: Lülilaast saadakse kõvade ja väikese sitkusega metallide väikese kiirusega lõikamisel (näit. kõva teras ).
Nurkparameetrid määravad : Töödeldud pinna kvaliteedi LÕIKAmiseks vajaliku jõu suuruse . Kõik lõiketera nurgad on omavahelises sõltuvuses – ühe suurenedes teised vähenevad ja vastupidi Nurkparameetrid peavad vastama antud konkreetse töötlemise vajadustele .: ) Ideaalne ja reaalne lõikur Ideaalseks ehk ideaalselt teravaks nim. lõikurit, mille lõikeservaks on geomeetriline sirgjoon Kui vaadelda lõikeserva mikroskoobis suurendusega 150..200 korda, ei ole võimalik märgata selget piiri esitahu ja tagatahu vahel – need on tegelikult ühendatud kõverpinnaga . Reaalse lõikuri tegelik lõikeserv kujutab endast kõverpinda . Teratipu raadius sõltub : Tera materjalist Terituse kvaliteedist Tera nürinedes raadius suureneb Tegeliku kõverpinda isel. Teratipu kõverusraadius Terav tera – raadius 4…6 um
põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud
kinnitati puitkiiluga. Sama tüüpi höövleid valmistatakse siiani. Tänapäeva käsihöövlitel võivad olla nii puidust pakud kui ka metallist korpused. Höövliraua kinnitamiseks kasutatakse enamasti metallklappi ning kiilu või kinnitusplaati. Höövli lõikesügavus on hõlpsasti reguleeritav. Höövli juhtimiseks on selle paku külge kinnitatud sarv- ja/või nuppkäepide(med). Sõltuvalt otstarbest on höövlid erineva suuruse, konstruktsiooni ja höövliraua lõikeserva profiiliga. Höövlite tüübid: Klapphöövel, Korbahöövel, Kraadihöövel, Põhjahöövel, Hammashöövel, Pääsuhöövel, Liimeister, Kaapleht, Paindhöövel, Jaapani höövlid, Elektrihöövel
joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus. 2. 1) pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. 2) ettenihkeliikumine- lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 3. Tekkinud laast on tugevalt plastselt deformeerunud. Plastse metalli laast on phm alati kihilise ehitusega. Voolav laast 4. Habraste metallide lõikamisel korrapärast laastu ei teki. Murdelaast. 5
C) Kui lõikamise käigus tõuseb temperatuur ülekriitilise piiri kaotab teras oma kõvaduse – kaovad karastamisega saavutatud omadused . Hea kuumakindlus lihtsustab tera teritamist Teritamisel kuumeneb tera õhuke serv kergesti üle kriitilise temperatuuri ja kaotab oma kõvaduse – tera läheb siniseks . Lõikamise käigus lõikur kulub : Muutuvad tera nurkparameetrid Suureneb lõikeserva ümardusraadiu Sellest tulenevalt suureneb lõikamiseks vajalik võimsus ja halveneb töödeldud pinna kvaliteet kulumiskindlus on lõikeinstrumendi omadus säilitada etteantud tööea jooksul oma vajalik kuju ja mõõtmed . Lõiketingimused , Lõikamise käigus on tera ja lõigatav materjal oma vahel kontaktis Sellest tulenevalt tekivad erinevad füüsikalised protsessid, mis põhjustavad lõiketera kulumist ehk nürinemist : Keemilised protsessid
Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See on pind, mida mööda libiseb eralduv laast. Hamba tagapind: - See on pind, mis lõikeprotsessis on pööratud lõikepinna poole. Hamba selg:- See on pind, mis piirneb ühe hamba esipinnaga ja naaberhamba tagapinnaga. Ta võib olla tasapinnaline, murtud või kõverpinnaline. Otstasapind: - See on tasapind, mis on risti tema teljega. Telgtasapind:- See on tasapind, mis läbib freesi telge ja lõikeserva vaadeldavat punkti. Lõikeserv tekib hamba esi ja tagapinna lõikumisel. Pealõikeserv:- See on serv, mis teeb peamise lõiketöö. Silinderfreesidel võib pealõikeserv olla sirgjooneline, kallutatud silindri moodustaja suhtes või kruvijooneline. Abilõikeserva silinderfreesidel ei ole. Otsfreesidel seevastu eristatakse pea - , abi - ja üleminekulõikeserva. Pealõikeserv:- See on freesi teljega nurga all asetsev lõikeserv. Abilõikeserv:- See on freesi otspinnal paiknev lõikeserv.
kiht. Treimissiirded o Otspinnatöötlus; Mahalõikamine; Astme ja koonuse töötlus; Keermestamine; Profiilteraga töötlemine; Profiiltöötlus. Töötlemisviisid o Koorivtöötlus R (eeltöötlus) – Toimub suurte materjalikihtide eemaldamine, tavaliselt esimene siire pinna töötlemisel. Nõuded töödeldud pinna siledusele, tavaliselt Ra>12,5μm, ja täpsused ei ole kõrged. Vajalik on lõikeserva suur tugevus ja vastupanu muutuvale koormusele. o Poolpuhastöötlus M (siluv) – Keskmised töötingimused. Väga levinud töötlusviis. Sageli siire peale koorivat töötlemist. Täpsete toorikute töötlemisel võib olla ka esimeseks siirdeks. Keskmised nõuded töödeldud pinna kvaliteedile. Töödeldud pinna siledus on tavaliselt Ra=6,3...3,2μm. Lõikesügavus ap=1..2 mm
puidust ning höövliraud kinnitati puitkiiluga. Sama tüüpi höövleid valmistatakse siiani. Tänapäeva käsihöövlitel võivad olla nii puidust pakud kui ka metallist korpused. Höövliraua kinnitamiseks kasutatakse enamasti metallklappi ning kiilu või kinnitusplaati. Höövli lõikesügavus on hõlpsasti reguleeritav. Höövli juhtimiseks on selle paku külge kinnitatud sarv- ja/või nuppkäepide(med). Sõltuvalt otstarbest on höövlid erineva suuruse, konstruktsiooni ja höövliraua lõikeserva profiiliga. Pildid 1. Hööveldamine 2. Höövel Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/H %C3%B6%C3%B6vel · http://et.wikipedia.org/wiki/H %C3%B6%C3%B6veldamine · Tööõpetus 7 klass.
Sisukord Lähteülesanne................................................................................................................ 2 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 4 Lähteülesanne Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsimise ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides Lähteandmed: variant 4 d) Teras 30, paksusega s=5mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm Teras 30 tõmbetugevuse Rm leian lektori poolt antud materjalist [1: 15] Rm=500 (MPa) Stantsimise arvutusliku lõikejõu leian valemiga: P=L*s*ϭl Kõigepealt leian ristküliku ümbermõõdu P=2*(30+70)=200 P-ümbermõõt Sellel stantsimisel kasutan aeglasemaid kiirusi ϭl=(0,65...0,75)Rm (MPa) ϭl=0,75*500=375 N/mm2 P=L*s*ϭl=200*5*375=375000 N L—lõikeserva pikkus, mm; d—detaili (või templi) diameeter, mm; s—materjali paksus, mm; σl—mat...
60x15mm(П). Kasutatud valemid: P=L∗s∗σ 1 (1) P=0,66 π∗d∗s∗σ 1 (2) P=s∗σ 1∗(a+ b) (3) P pr=1,3 P (4) Kus L - lõikeserva pikkus, mm; d - detaili (või templi) diameeter, mm; s - materjali paksus, mm; σ1 - materjali lõiketakistus, MPa. a ja b - täisnurkse ava pikkus ja laius, mm; P - detaili tehnoloogiline lõikejõud, N; Ppr - pressi survejõud, N; Arvutamine a) Arvutused teen ma arvestades, et stansimine on tehtud ilma surveplaatideta, paralleelsete lõikeservadega stansidel ühe detaili kaupa
Kujundusnurgad mõjutavad oluliselt laastu tekkimist, lõikejõude, tera kuumenemist ja püsivusaega. 7. Kuidas mõjutab esinurga suurenemine lõikeprotsessi? Esinurga suurenedes tungib terik paremini materjali sisse, vähenevad materjali deformatsioonid, lõikejõud, lõiketemperatuur ja teatud esinurga väärtuseni kasvab ka püsivusaeg. Esinurga kasvades üle optimaalse väärtuse väheneb teriku ristlõige, halvenevad soojuse äravoolu tingimused tera pidemesse ja treipinki, lõikeserva tugevus, mille tulemusena väheneb püsivusaeg. Optimaalne esinurk: 25 kuni -10. 8. Milleks on lõikeriistadel vajalik taganurk? Taganurk on vajalik, sest selle kaudu vähendatakse hõõrdumist teriku peatagapinna ja tooriku vahel. Optimaalne taganurk: 6 kuni 12. 9. Mille poolest erineb pärifreesimine vastufreesimisest? Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas freesi pöörlemis- ja tooriku ettenihkesuunad vastupidised, pärifreesimisel aga samasuunalised
Õuna, apelsini ja ananassi ettevalmistamine teenindamiseks, banaani flambeerimine Apelsini ja õuna serveerimine 1) Lõigata üks ots terava noaga maha 2) Seejärel tuleb maha lõigatud lõikeserva poolt ots kahvli otsa torgata 3) Ja seejärel tuleb torgata maha lõigatud ots teisele poole nii, et koore pooles on vastakuti. 4) Tuleb teha ringiratast sisselõige nii et apelsini/õuna tippu koore sisse ei lõika ja nii kuni viljalihani välja. 5) Koore maha lõikamist tuleb alustada maha lõigatud otsast kahvli poole. 6) Seejärel tuleb hoida apelsini/õuna taldriku või lõikelaua kohal ja hakata välja lõikama viljalihast sektoreid.
Esineb ka treipingitöid, kus kasutatakse teist tüüpi lõikurid. Lõikeprotsessi karakteristikud treimisel: Lõikeprotsesse iseloomustavad kinemaatilised ja gomeetrilised karakteristikud. Kinemaatilised kirjeldavad laastueraldamise lõikeliikumisi, geomeetrilised töödeldavad tooriku ja eralduva laastu kuju. 1) Kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga.
Vahetut laastu eraldamise protsessi nim lõikamiseks. Lahtilõigatud laastu liikumist tööorganil või tööorgani sees ning tema ees koos lõikamisega nim kaevamiseks, mille käigus toimivad tööorganile lisaks lõikamise takistusele veel mitmed teised takistused ja mida on hakatud nim summaarseks kaevamistakistuseks. Lõikamisel tekkivate takistuste väärtus sõltub suuresti lõiketera geomeetrilistest parameetritest, milleks on a) lõiketera taganurk α, mida mõõdetakse tagatahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel b) lõiketera teritusnurk, mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk c) lõiketera esinurk γ, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali vahel d) lõiketera lõikenurk δ, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel. 6. Ettevalmistustööde masinate otstarve ja liigitus. ettevalmistustööde masinad on esimesed
selle alusele rakendatud jõu mõjumise suunast. Teine vajalik tööriist raiumisel on vasar. Lukksepavasaraid valmistatakse kahte tüüpi: ruut- või ümarlaubaga. Ümarlaubaga vasarate eelis seisneb selles, et löögiosal on suurem mass kui pinnil; see tagab suure löögijõu ja tabavuse. Ruutlaubaga vasarate valmistamine on lihtsam, nad on odavamad ja seepärast rohkem levinud. Oluline on vasara valimine massi järgi. Vasara mass peab vastama meisli lõikeserva pikkusele. Raiumisel normaalse löögi korral peab meisli lõikeserva igale millimeetrile vastama 40g vasara massi, ristmeisli lõikeserva pikkuse igale millimeetrile aga 80g vasara massi. Vasara valimisel peab endastmõistetavalt arvestama ka töölise kasvu ja füüsilist jõudu. Andmed terasest lukksepavasarate valimiseks. Tabel 2.9.
Pealõikeserv tekib esi- ja peatagapinna, abilõikeserv esi- ja abitagapinna lõikumisel. Tipp pea- ja abilõikeservade liitekoht. Teriku kujundusgeomeetrias nurkade määramisel kasutatakse risttaustsüsteemi ja järgmisi koordinaattasandeid. Põhitasand läbib lõikeserval valitud punkti ning on risti lõikekiiruse vektori sihiga. Töötasand lõikeserval valitud punkti läbiv tasand, mis on risti põhitasandiga ning paralleelne ettenihke sihiga. Ortogonaaltasand risti lõikeserva punkti läbiva lõikeservatasandi ja põhitasandiga. 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg Lõikuri teriku tööpinnad, puutudes kokku laastu ja toorikuga, kuluvad suure surve, libisemiskiiruse ja temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Olenevalt tooriku materjalist, lõikuri konstruktsioonist, teriku geomeetriast ja lõiketingimustest tekivad peamised kulumiskolded tagapinnal ribana ja esipinnal kraatrina
Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 2 Lõikesügavust tähistatakse järgmise sümboli või tähega ja teda mõõdetakse Vali üks: a. F või s, lõikeserva nihkumisega ühe tooriku pöörde kohta, mm/p b. V, töödeldava pinna joonkiirusega m/min c. T, tera püsivusajaga kuni teatud kulumiseni, min d. t, vahekaugusega töödeldud ja töötlemata pinna vahel mõõdetuna risti töödeldud pinnaga, mm Küsimus 4 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kasutaksin elektererosioontöötlemist järgmistel juhtudel: Vali üks: a. dielektriliste materjalide töötlemiseks
t. esmalt teritatakse peatagatahk, siis abitagatahk, edasi esitahk ning lõpuks ümardatakse teratipp, Eelteritamine toimub rohelisest ränikarbiidist ketastel teralisusega F40 -F 36, puhasteritamine aga ketastel teralisusega F30 - F22. Et vältida metallkeraamilise plaadikese ülekuumenemist ja pragunemist, ei tohi treitera suruda liiga tugevasti vastu lihvimisketast. Peale selle tuleb treitera kogu aeg nihutada risti kettapöiale edasi-tagasi. See on tarvilik selleks, et saada sirgjoonelisi lõikeserva ning et ketas kuluks ühtlaselt. Teritada võib kas kuivalt või plaadikest emulsiooniga rohkesti jahutades. Jahutus võimaldab teravama lõikeserva saamist ning kaitseb peale selle treitera ülekuumenemise, ketast aga liigse kulumise eest. Pärast puhasteritust tuleb tingimata treitera töötavad tahud lihvida, kuna see tunduvalt suurendab nende püsivust. Nii näiteks suureneb metallkeraamilise plaadiga koorimisterade püsivus pärast lihvimist 1,25-1,5 korda, silumisteradel aga 2,5-3 korda
(joonis: Räbukoorik; Elektrood- kate, laastueraldamisega; (oV) kui lastu ei eraldata. elektroodivarras; keevituskaar; Gaas; 3) Treimine, lõikeprotsessi karakteristikud metallitilgad; Keevisõmblus; keevisvann; treimisel põhimetall) 1) Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise 3) MIG/MAG keevitus kiirus. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna MIG/MAG- keevitamine- sulava elektroodiga vahelise suhtelise liikumise kiirus. kaarkeevitamine kaitsegaasis. V= Dn (m/min), kus n- tooriku pöörlemissagedus (joonis: Keevitustraat; Voolukontakt; Kanal; (min) Elektrikaar; Gaas; Põhimetall) 2) Ettenihe (s)- antakse treimisel lõikeserva Liigitakse kahte gruppi: liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (s0,
karastatud terases d. suur tootlikus, märgatavad jõud lõikeprotsessis Küsimus 19 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Lõikeriista püsivusajaks nimetatakse: Vali üks: a. kulumisjälje sügavust teriku esipinnal b. seost lõikekiiruse ja lõiketemperatuuri vahel c. teriku tööaega kuni lubatud kulumiseni tagapinnal ja uuesti teritamiseni d. aega kuni lõikeriista lõikeserva purunemiseni Küsimus 20 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Lihvimist lihvkäiadega võib liigitada järgmiste töötlemisprotsesside hulka ja teda kasutatakse: Vali üks: a. viimistlustöötlemine ja abrasiivtöötlemine, raskesti töödeldavate materjalide töötlemine b. poleerimine, Cu töötlemiseks c. freesimise erijuht, Al sulamite töötlemiseks d
Kinemaatilised karakteristikud: Pealeliikumine (tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse) Ettenihkumine (lõikuri lõikeserva liikumine Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. pidevuse) Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel Geomeetrilised karakteristikud: määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, Lõikesügavus habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad.
või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: y) teras 30, paksusega s=6mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x40 mm; x) roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=5 mm ava läbimõõduga d=40mm aa) messing Л62 paksusega s=3mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 30x80mm y) teras 30, paksusega s=6mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x40 mm; Valem: 𝑃1 = 𝐿 × 𝑠 × 𝜎1, kus L- lõikeserva pikkus, mm s – materjali pikkus, mm 𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa L = 2 x 20 + 2 x 40 = 120mm 𝜎1 = 480MPa (kalestunud materjal) P1= 120 x 6 x 480 = 345600N Ps = 1,3 x 345600 = 449280 ≈ 45t x) roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=5 mm ava läbimõõduga d=40mm Valem: 𝑃 = 𝜋𝑑 × 𝑠 × 𝜎1 kus: 𝜋𝑑 – lõikeserva pikkus s – materjali pikkus 𝜎1 - materjali lõiketakistus, MPa 𝑃 = 𝜋𝑑 × 𝑠 × 𝜎1 𝜎1 = 560MPa
Keerme välisläbimõõtu mõõdetakse nihiku või kruvikuga, sammu mõõtmiseks kasutatakse meeter- , toll- või torukeermekamme. Keermepuuri tööosa koosneb lõike- ja kalibreerivast osast. Esimene teeb suurema osa lõiketööst, kalibreeriv osa hoiab puuri suunda augus ning annab keermele ta lõplikud mõõtmed ja kuju. Keermepuuri kruvipinnale on lõigatud mitu piki- või kruvisoont, mille ühed küljed on lõikeservad. Kruvipinnale lõigatud sooned on mõeldud lõikeserva kujundamiseks ning lõikeprotsessis tekkiva laastu eraldamiseks. Laastusoone profiil koosneb esitahust, mida mööda liigub lõigatud laast, ja tagatahust, mis aitab vähendada hõõrdumist keermetatava augu seina vastu. Lõikehammaste tagatahud kukaldatakse spiraali järgi, mis tagab hammaste püsiva profiili pärast teritamist. Täpsete ja puhta pinnaga keermete lõikamiseks läbiaukudesse, pehmete ja sitkete metallide puhul, kasutatakse laastusooneta keermepuure
5. Väga raskelt kaevandatavad 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Suurimat mõju lõikeprotsessis tekkivatele takistustele omab lõiketera lõikenurk, tänu millele paljude mullatööde masinate tööorganite lõiketerade lõikenurk on reguleeritav. Lõikamisel tekkivate takistuste väärtus sõltub suuresti lõiketera geomeetrilistest parameetritest, milleks on (vt joon 3.2): lõiketera taganurk, mida mõõdetakse lõiketera tagatahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel; 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? lõiketera teritusnurk, mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk 185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk ? lõiketera esinurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali vahel 186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk ? lõiketera lõikenurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori
316-Millistesse klassidesse jaotatakse üldistatult masinate töötamise tingimused? Kerged,Keskmised,Rasked II rida 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 179-Millist pinnase tihedust tähistab lühend BCM (BCY) ? BCM-Bank cubic meter BCY-Bank Cubic yard,Tihedus looduslikus ladestuses. 185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk ? lõiketera esinurk-mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali vahel 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. Juurijad,Juurijad-kogujad 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? Pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele,Platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgumärkide järgi 203-Nimetage autogreideri põhi- ja lisatööorganid.
kastmine. 35. Metallide lõiketöötlus Seisneb eelnevatel töötlemisviisidel (sepistamine, valamine jm) saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Lõikeprotsesside liigitus (liigitatakse tööriista geomeetriliste parameetrite ja protsessi kinemaatika põhjal): 1) Nugalõikamine kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Materjal puruneb lõikeserva läheduses, kus pinged on kõige suuremad. Lisaks jõusuunalisele lõikeliikumisele võib nuga saada ka lõikeserva sihilise sirgjoonelise võipöörleva liikumise. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks.
tsentriteta, siselihvimine jne). Kirjeldage lihvimise protsessi ümarlihvimisel. 13. Tasalihvimise eesmärk. Kirjeldage tasalihvimise mooduseid. Millal millist moodust on sobiv kasutada? 14. Hammasrataste töötlemise moodused: kopeerimismeetod ja rullumismeetod. Meetodite põhimõtteline erinevus, nende eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed ja tööriistad. Kopeerimismeetodi puhul on kasutatava lõikeriista lõikeserva profiil töödeldava hammasratta hamba vahe profiili kujuline, mis kopeeritakse töötlemise käigus töödeldavale toorikule. Kõige tuntumateks kopeerimismeetodile põhinevateks hammasrataste töötlemise meetoditeks on töötlemine moodulketas ja moodulsõrmfreesidega. Kuna hammasratta hamba profiil on sõltuv hammasratta hammaste arvust, peaks kopeerimismeetodi kasutamise korral olema selleks, et tagada töödeldavate hammaste kuju täpsus,
Kõvadustaseme säilitamine on väga oluline seoses soojuse eraldumisega laastu eemaldamisprotsessis, mis soodustab lõikuri kulumist ja vähendab püsivusaega. 33. Treimise karakteristikud Lõikeprotsesse iseloomustavad tehnoloo- gilised karakteristikud. Joonis 20. Lõikeprotsessi karakteristikud treimisel Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise -1 liikumise kiirus: v= πDn, m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min . Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja
Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid. Lõiketöötlemine 51. Millised on lõikereziimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, (masinaaeg) 52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. 53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega. Suurel kiirusel lõikamisel laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. 54. Milline laast tekib habraste metallide lõiketöötlemisel? Korrapärast laastu ei teki, lõigatav kiht eraldub ebakorrapäraste kihtidena. 55
vasaraga. Tavaliselt meiseldakse kas alasil või kruustangide vahel. Joon. 1 Alasil saab tükeldada kuni 5 mm leht- või lattmaterjali (joon.2). Sel juhul seatakse meisli lõiketera märkjoone endast kaugema otsa juurde kaldu. Olles veendunud, et meisli lõikeserv on märkjoonega täpselt kohakuti, tõstetakse meisel vertikaalasendisse ja tehakse kerge vasaralöök. Iga vasaralöögi järel nihutatakse meislit piki märkjoont edasi, nii et lõikeserva tagumine nurk püsib eelmise löögiga tekkinud V-kujulises vaos. Hiljem võib selle vao korduvalt tugevate vasaralöökidega üle raiuda. Väga sügavale metalli pinda ei suuda meisli lõiketera tungida. Seepärast pööratakse toorik ringi ja raiutakse vastasküljele samasse kohta teine süvend. Kui toorik on nii paks, et osa sellest jääb kahe sisselõike vahel terveks, murtakse see pooleks edasi-tagasi painutades. Joon. 2
c. pealiikumine tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine tera kulgev edasi-tagasi liikumine telje suunas d. pealiikumine tooriku pöörlemine, ettenihkeliikumine tera liikumine risti tooriku teljega e. põikettenihe Question 28 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõikesügavust tähistatakse järgmise sümboli või tähega ja teda mõõdetakse Select one: a. F või s, lõikeserva nihkumisega ühe tooriku pöörde kohta, mm/p b. V, töödeldava pinna joonkiirusega m/min c. t, vahekaugusega töödeldud ja töötlemata pinna vahel mõõdetuna risti töödeldud pinnaga, mm d. T, tera püsivusajaga kuni teatud kulumiseni, min Question 29 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Ketasfreesi iseloomustab järgmine kuju teda kasutatakse: Select one: a. lõikehambad asetsevad freesi otspinnal, hammasrataste valmistamiseks
Protsess on väga tootlik. Kuna käia kokkupuutepind töödeldava pinnaga on suur, siis on töödeldava pinna ülekuumenemise oht ja võivad tekkida probleemid laastu eemaldamisega. Probleemi lahendamiseks kasutatakse katkendliku tööpinnaga või segmentidest koostatud metallkorpusega käiasid. 15.Hammasrataste töötlemine kopeerimismeetodil. Meetodi põhimõte, eelised ja puudused. Tooge näiteid kasutatavate tööriistade kohta. Kopeerimismeetodi puhul on kasutatava lõikeriista lõikeserva profiil töödeldava hammasratta hamba vahe profiili kujuline, mis kopeeritakse töötlemise käigus töödeldavale toorikule. Kõige tuntumateks kopeerimismeetodile põhinevateks hammasrataste töötlemise meetoditeks on töötlemine moodulketas ja moodulsõrmfreesidega. Kuna hammasratta hamba profiil on sõltuv hammasratta hammaste arvust, peaks kopeerimismeetodi kasutamise korral olema selleks, et tagada töödeldavate hammaste kuju täpsus, iga erineva hammaste arvuga hammasratta
mm) keevitamisel. vaid tükikestena eralduv murdelaast. TIG keevituse puudusteks: 41. Lõikekiiruse valem treimisel Protsessi suhteline aeglus Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja Tundlikkus tuuletõmbe suhtes lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=πDn, Tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min-1. TIG keevituse eelisteks: 42. Lõiketöötluse pinna kvaliteet Suur tootlikkus Lõiketöötluse efektiivsus sõltub esmajoones
kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoolne alakülg kujundatakse paksemana tagamaks metallivaru kulunud tera lõikeserva teritamiseks. Nokkteral on selline paksend vaid tera ninaosas. Põskteral on nina külgserval tugiplaat (tugevdusplaat). Peiteltera on niisugune, mille ninaosa on kujundatud vahetatava plaadina (plaatpeitel) (joonis 1.9) või nihutatava varvana (varbpeitel, nihkpeitel). 3. Adra saha geomeetriline iseloomustus. Adra saha töö tehnoloogilist protsessi võib kujutada teostatuna kolme elementaarse kiilu poolt (joon. 3.3, a), mis liiguvad x-telje sihis. Esimene kiil töönurgaga (xz-tasapinnal)
välja kaevame 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Lõiketerade aktiveerimine, Pinnase ja tööorgani vaheliste hõõrdejõudude vähendamine ????? 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? teritusnurk-mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk. 185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk ? lõiketera esinurk-mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali vahel 186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk ? lõiketera lõikenurk-mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel 187-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina passiivne tööorgan? Passiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatavad veojõu arvel 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan?
vajadusel kasutatakse spetsiaalseid puidu treimissabloone (trepi-, rõdu- ja veranda käsipuudetoed). Puidutreimise tööde käigus on võimalik valmistada puidust erinevaid lauanõusid, küünlajalgu, tööriistade käepidemeid, mööbliosi, kaunistusi, mänguasju jne. Lõikereziimi elemendid treimisel Lõikereziimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindli pöörlemissagedus ja lõikesügavus. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna pöörlemise ringkiirust treitera lõikeserva suhtes. Lõikekiirust mõõdetakse meetrites minutis ja tähistatakse tähega v. Seda saab arvutada valemiga meetrit minutis, kus pii D lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. n tooriku (spindli) pöörete arv minutis. Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800 - 900 kraadini, siis
Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
