Hööveldamine ja höövel (0)

5 VÄGA HEA

Kalamaja Põhikool
Koosataja:Ranet Kaljola
Hööveldamine ja höövel
Referaat
Juhendaja : Kaido Härma
Tallinn 2012
Sisukord
1. Sissejuhatus
2. Referaat
3. Pildid
4. Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Hööveldamine on materjali lõikamine käsihöövli või höövelmasinaga. Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest.
Puidu Hööveldamine
Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks.
Puidu hööveldamisel höövelpingis on lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll , mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline.
Metalli hööveldamine
Metalli hööveldamisel liigub sirge höövlitera edasi-tagasi, lõigates maha ühtlase paksusega laastu ; sirgjooneline ettenihe antakse toorikule.
Referaat
Höövel
Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte , valtside ja profiilide kujundamiseks.
Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Ka rihthöövelpinki nimetatakse mõnikord lihtsalt höövliks.
Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Traditsiooniliselt valmistati höövlipakud puidust ning höövliraud kinnitati puitkiiluga. Sama tüüpi höövleid valmistatakse siiani.
Tänapäeva käsihöövlitel võivad olla nii puidust pakud kui ka metallist korpused . Höövliraua kinnitamiseks kasutatakse enamasti metallklappi ning kiilu või kinnitusplaati. Höövli lõikesügavus on hõlpsasti reguleeritav.
Höövli juhtimiseks on selle paku külge kinnitatud sarv- ja/või nuppkäepide(med).
Sõltuvalt otstarbest on höövlid erineva suuruse, konstruktsiooni ja höövliraua lõikeserva profiiliga.
Pildid

Hööveldamine

Höövel
Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B6%C3%B6vel

http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B6%C3%B6veldamine

Tööõpetus 7 klass.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 21 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maadleja Õppematerjali autor

kõik olemas.

hööveldamine höövleid hööveldamise käsihöövleid Hööveldamine höövel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Hööveldamine

Hööveldamine Hööveldamine on materjali lõikamine käsihöövli või höövelmasinaga. Tavaliselt mõistetakse hööveldamise all pinna tasapinnaliseks muutmist või silumist, kuid hööveldada võidakse ka sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest. Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Ekslikult nimetatakse ka hööveldamiseks puidu höövelpingis töötlemist, mis on tegelikult silindriline freesimine (lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll, mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad, tooriku etteandeliikumine sirgjooneline).

Tehnoloogia

docx

Höövlid

Höövlid Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid. Ka rihthöövelpinki nimetatakse mõnikord lihtsalt höövliks. Käsihöövel koosneb korpusest ehk höövlipakust ja selle tallast välja ulatuvast lõiketerast. Höövli tera nimetatakse höövlirauaks. Traditsiooniliselt valmistati höövlipakud puidust ning höövliraud kinnitati puitkiiluga. Sama tüüpi höövleid valmistatakse siiani. Tänapäeva käsihöövlitel võivad olla nii puidust pakud kui ka metallist korpused. Höövliraua kinnitamiseks kasutatakse enamasti metallklappi ning kiilu või kinnitusplaati. Höövli lõikesügavus on hõlpsasti reguleeritav. Höövli juhtimiseks on selle paku külge kinnitatud sarv- ja/või nuppkäepide(med). Sõltuvalt otstarbest on höövlid erineva suuruse, konstruktsiooni ja höövliraua lõi

tehnomaterjalid

rtf

Referaat masinpinkidest, puuliikidest, puidumasintöötlemisest

-18% Liimpuit: Lamell-liimpuiduks ehk liimpuiduks nimetatakse vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuidu valmistamine toimub täielikult tööstuslikul viisil, kus tagatakse täpne tehnoloogiline reziim alates puitmaterjali ettevalmistamisest kuni toote liimimise ja pressimiseni. Valmistamise põhietapid on kuivatamine, tugevussorteerimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Elemente võib valmistada nii konstantse kui ka muutuva ristlõikega. Samuti sirgete või kõverjooneliste elementidena. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime.

Ehitus alused

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata