Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lydia Koidula". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luuletus, emajõe, ööbik, tundeluule, emakeel, matnud, kiituseks, nutad, õitsema, muld, kodumaale, matmiseks, väljarändamine, veski, tondid, onupoeg, säärane, mulk, abiellumine, maret, miinasentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled. Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga. 1867 ilmus taas anonüümselt "Emajõe ööbik". On toimunud üllatav areng nii sisus kui vormis. Ülekaalus on originaalluuletused. Luulekogule annab tooni isamaaluule, mis on programmiline ja üleskutsuv. Koidula vastandab isamaa sünget minevikku ja lootusrikast tulevikku, ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga, nii kurbuses kui rõõmus ("Mu isamaa on minu arm")
"Vainulilled"(1866)-siin on saksa keelest tõlgitud ja mugandatud luuletusi loodusest,jumalast ja kodust. On ka tema enda loodud luuletusi nagu "Meil aiaäärne tänavas"-kus laps igatseb vaadata üle aia,aeg saabus,laps kasvas suureks,läks laia maailma,kuid seal polnud pooltki nii armas kui koduses külatänavas. "Juba kaseladvalt lehed langvad"-maalib pildi hilisest sügisest,kus puhub tuul ja päike on väsinud,kus ainult sõna kodu annab sooja. Kodusoojusest on ka luuletus "Kaugelt koju tulles"-võõras päike paistab külmalt,kõlab võõras keel.Kangelane tahab elada kodus,laulda laste laule. "Emajõe õõbik"(1867)-see teine luulekogu pani aluse Koidula tuntusele.Juba luulekogu pealkiri on metafoorne.Ühelt poolt on ööbik tagasihoidlik väike lind,kes varjub põõsastesse ja ei taha ennast näidata,teiselt poolt aga on õõbik kõige virtuoossem laululindude hulgas. 1.Selles kogus on kesksel kohal romantiline isamaalüürika
Koidula on viljelenud ka valgustuslikku proosat, sealhulgas ajaloolist temaatikat. Luule: temaatika: romantiline isamaalüürika, loodus-, kodu- ja armastusluule. Luuletusi: ,,Sügisemõtted", ,,Kodu", ,,Kaugelt koju tulles" < I luulekogu ,,Vainulilled" (1866). II luulekogu ,,Emajõe ööbik" (1867) > ,,Sind surmani!", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Üht Eesti laulu" jne. Tuntumad loodusluuletused: ,,Ja õnn on kevade"; ,,Lenda", ,,Kevade tulek" jne. Koidula luuleklassika ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,Miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt. 8. Teisi ärkamisaegseid kirjanikke: 1) luuletajad: Johann Voldemar Jannsen ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", ,,Eesti vennad, laulgem rõõmsast", ,,Minu kallis isamaja". Mihkel Veske ,,Kodumaa", ,,Ilus oled, isamaa!". Friedrich Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa", ,,Vanemuine", lasteluulest ,,Teele, teele, kurekesed", ,,Uinu, mu laps". Ado Reinvald ,,Kuldrannake", ,,Pisarad", ,,Õied", ,,Müts maha!" 2) proosakirjanikud:
on saanud paljud üldtuntuks: ,,Sind surmani!", ,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Mu isamaa on minu arm!", ,,Üht eesti laulu", ,,Mõtted Toomemäel". Kogu sisaldab ka loodu- ja armastuslüürikat: ,,Emasüda", ,,Oh räägi!", ,,Ja õues on kevade", ,,Lenda!", ,,Kevade tulek". ,,Emajõe ööbiku" luuletustes elab Koidula sügavalt kaasa kodumaa saatusele. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele (luuletused ,,Eesti muld ja eesti süda", ,,miks sa nutad?", ,,Teretus", ,,Soome sild" jt). Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda. (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!"). tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, ims sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V. Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. Romantism kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund
Elulugu Lydia Koidula, sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsember 1843 Vana- Vändras. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen kes oli põline Vändralane ja ema, Emilie Jannsen, oli saksa soost. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see veel supellinnana populaarne. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Esimesel kolmel aastal seal ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. Aastal läks ta aga Pärnu saksa tütarlastekooli, mis oli tol ajal kõrgeimaks õpp
Lydia Koidula (1843-1886) Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sündis 24. detsembril 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena (kodanikunimi ongi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson). Tema elusaatus kujunes omas ajas erandlikuks. Koidula lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" juures, saades nii praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" (tõlgiti ka soome ja saksa keelde). Kui perekond 1863 Tartusse kolis, töötas Koidula kümme aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana. Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööbik" (kaanel 1866, tegelikul
Koidula tähendus eesti rahvuslikus identiteedis on ülisuur, tema romantiline isamaalüürika - luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani", "Jutt" jpt - on 150 aasta jooksul olnud eestlaste enesetunnetuslik koostisosa. Koidula epistolaarsest pärandist on avaldatud kirjavahetus F. R. Kreutzwaldiga (1910-1911 ja 1962), Antti Almbergiga (1925) ja "Koidula kirjad omakseile" (1926). Koidula dramaatilisest elust on kirjutatud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, eriti näidendeid. Eesti muld ja Eesti süda Süda kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan püha Eesti - isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha - sind ei iial unusta! Sinu rinnal olen hingand, kui ma vaevalt astusin, sinu õhku olen joonud, kui ma rõõmust hõiskasin, minu pisaraid sa näinud, minu muret kuuulnud sa - Eestimaa mu tööd, mu laulu, sul neid tulin rääkima. Oh ei jõua iial öelda ma,
Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850-1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu k
sinu külge ,isamaa! Igatsetud isamaa! Sinu surmal tahan surra, Kas ei elades mul tõtte sinu elul elada! tohi soovid sirguda? Kus ma käinud, mida näinud, mida õppind kuskil pool: Igavesti õhkan ilma sulle kõike kasvatanud sinu tuultest, sinu veest? kasuks seda hinge hool! Ega saja minu silma tera sinu päikesest? Südame ma kinni köitnud sinu külge, emakeel! Kas ei sinu kiusatused Ikka sinu hõbehelin minu hinge murra ka? heliseb mu kõrva eel! Kas ei sinu parandused Kümme keelemurret kärsi mindki hüüa hõiskama? väsind kõrvus hanguvad: sinu rikka regivärsi Sinu poole püüab ihu - ette põrmu langevad! sinu elus elab vaim! Pael ei paisu ,niit ei nihu-
tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslik-väljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine.
Lydia Koidula luuletused on lennukad ja kirglikud, mille taga on tunda suurt ja tugevad jõudu, tunde jõudu. Lydia Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli tema mälestused kodukohast Vändrast, armastus Eesti rahva ning Eestimaa vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Lydia Koidula põhiliseks luule zanriks, mida ta tavaliselt oma luuletes kasutas oli isamaaluule. Ta luuletustes domineerivad tihti vägagi abstraktsed mõisted nagu Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, süda, rõõm, mille sisust on ilustavate epiteetide ülem õnn ja õitsev Eestimaa ning muu rikka kujundilise konteksti nagu isikustamiste, võrdluste ja metafooride kaudu esile tõstetud omadusi. Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine.
Lydia Koidula luuletused on lennukad ja kirglikud, mille taga on tunda suurt ja tugevad jõudu, tunde jõudu. Lydia Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli tema mälestused kodukohast Vändrast, armastus Eesti rahva ning Eestimaa vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Lydia Koidula põhiliseks luule zanriks, mida ta tavaliselt oma luuletes kasutas oli isamaaluule. Ta luuletustes domineerivad tihti vägagi abstraktsed mõisted nagu Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, süda, rõõm, mille sisust on ilustavate epiteetide ülem õnn ja õitsev Eestimaa ning muu rikka kujundilise konteksti nagu isikustamiste, võrdluste ja metafooride kaudu esile tõstetud omadusi. Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine.
Lydia Koidula(1843-1886) Jannseni vanim tütar. Luuletuste ja juttude kirjutamist alusats ta ,,Perno Postimehe"juures, kus töötas isa abilisena. Luule Ühte kokku on K kirjutanud umbes 300 luuletust. Tema eluajal ilmunud luulekogud- ,,Waino- Lilled" ja ,,Emmajöe Öpik". ,,Vainulilled"(1866) ,,Kodu", ,,Sügismõtted" ja ,,Kaugelt koju tulles". Peamiselt saksa keelest tõlgitud või mugandatud luuletused looduest, Jumalast ja kodust. ,,Emajõe ööbik I"(1867) See kogu pani aluse K tuntusele. Hiljem koostas ka II osa, kuid see jäi ilmumata. K mõlema luulekogu pealkirjad räägivad nii tema isikust kui ka tema ajast. Isamaaluule K varasemaid luuletusi, kus esineb isamaamotiiv on ,,Miks sa nutad?" Hoopis teistsugus meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt". Erinevalt K patriootiliste luuletuste enamikust ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi.
Ta Kreutzwald oli kirja teel tihedas suhtlemises kirjutas romantilist isamaaluulet ning samuti kümnete oma aja väljapaistvate esimesed näidendid eesti teatrile. Tema tuntumad kultuuritegelastega nii Eestis kui ka luuletused on: "Mu isamaa on minu arm", "Meil väljaspool. Kirjavahetus soome literaatide ja aiaäärne tänavas" ("Kõdu"), "Ema süda", "Eesti teadlastega dokumenteerib varasemat vahetut muld ja eesti süda". Koidula. oli oma aja luule kontakti põhjapoolse hõimurahva kultuurieluga. suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu Suurt huvi pakub Kreutzwaldi kirjavahetus eesti «Emajõe ööbik», ). Ta on kirjutanud ka lastelaule. rahvusliku liikumise tegelaste ja noorema «Vanemuise» seltsis oma näidendeid (näit. kirjandusliku põlvkonna esindajatega. «Säärane mulk») lavastades pani ta aluse eesti
Koidula on teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Lydia Koidula on, oli ja jääb ka edaspidiseks eeskujuks aktiivsetele inimesteel, kel palju annet ja kes tahavad samuti elus edasi jõuda nagu tema. 8 KASUTATUD KIRJANDUS: Eesti Kirjanduslugu (lk. 83-88) ,,Eesti muld ja eesti süda''.100 aastat L.Koidula surmast, Tallinn,1986 L. Koidula. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm. 09.03.13 9
Põlva Ühisgümnaasium Aviva Vigel 10 B klass EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES Uurimistöö Juhendaja: õp. M. Punak Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................5 1. NAISED 19. SAJANDIL........................................................................................................6 1.1. Eesti naine 19. sajandil.....................................................................................................6 1.1.1. Naise roll ühiskonnas................................................................................................ 6 .........................................................
venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Pärast seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes 21 tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne Lydia Koidulat kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal..." (1869). 1904. aasta 12. augustil oli Koidu seltsil vähisöömise õhtu, kus tõsteti üles mõte: 35-aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Samuti on Kuhlbarsi välja pakutud Viljandi teatri Ugala nimi Muinaseesti
● Ajakirjanik, luuletaja, näitekirjanik; ● Kultuurielu suunaja Tartus; ● Abiellus E. Michelsoniga ja kolis perega Kroonlinna; ● Luulelooming: ○ Tõlkemugandused: „Kodu“, „Emasüda“; ○ 1866. aasta- luulekogu „Vainulilled“; ○ 1867. aasta- luulekogu „Emajõe ööbik“; ○ ISAMAALUULE - hümniline; ■ „Mu isamaa on minu arm“, „Sind surmani“; ■ „Eesti muld ja eesti süda“, „Miks sa nutad?“ ● Näidendid: ○ 1870. aasta- rahvusliku teatri sünd: ■ lavastus “Saaremaa onupoeg” Vanemuises; ■ 1871. aasta- “Säärane mulk e Sada vakka tangusoola”. Friedrick Reinhold Kreutzwald, 1798.-1850. aasta ● Pärit Virumaalt (Viru laulik), Jõepere mõisa kingsepa poeg; ● •Õppis Rakveres, Tallinnas; ● •Peterburis koduõpetaja; ● •1826
alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte suurust, sõprust, armastust, looduse ilu ja vägevust. Luuletused: ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Mardi Luteruse päeval". Päevaraamat. Rõhutas eestlust väliselt ka. Pastoraalid: järgib eesti rahvalaulude keelt ja stiili. Karjuste idüllid (kujutab õnnelikku elu
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
"Tuuline rand" 1955-66 saarlased hakkavad Tagarannas oma laeva ehitama, 4. osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala"
· Süvendab oma loominguga eestlaste mineviku pseudomütoloogilist pilti. Mihkel Veske: · ,,Laulud viisidega" (,,Kodumaa" ,,Kas tunned maad", ,,Ilus oled, isamaa" ,,Minge üles mägedele") · Priius- ja isamaalaulud. Kodukohalaulud saksa luule mõjuväljas, kuid talupoeglikult mõjuvad. Looduslaulud. Armastuslaulud. Ado Reinvald: · Kogumikud ,,Villandi laulik", ,,Öitsi Ööpik" · Süüdistas eestlaste orjastajaid, kurdab isamaa saatuse üle. Emakeel, kodukant. Jakob Liiv: · kogumikud ,,Viru kannel", ,,Leina-lilled". Lugulaulud ,,Kõrbelõvi", ,,Püha kuju", ,,Revolutsioon". · Kaine aja kaine luuletaja. Väga allegooriline, vormikindel, ,,eesti soneti isa". Jakob Tamm: · Luulekogu ,,Ärganud hääled". · Rahvaluulele tuginevad lugulaulud. Karl Eduard Sööt: · Kogud ,,Aasa õied", ,,Rõõm ja mure", ,,Saatus", ,,Mälestused ja lootused", ,,Kodu",
Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Ballaadi sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid momente ja iseloomujooni, Üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse ballaadis kahekõnet, Ballaad kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Ballaadi kui zanri arengut on kõge enam mõjutanud 18. sajandi oti rahvaballaadid. Tuntud ballaadimeistrid on, Johann Wolfgang
isamaalaulud „Mu isamaa on minu arm!“, „Sind surmani“ ja „Üht eesti laulu“. Rõhutatult avaldub neis luuletaja armastus isamaa, eesti rahva ja emakeele vastu, jäägitu ustavus kodumaale,. Parema tuleviku soovimine ning tahe surmani teenida oma rahvast. „Mu isamaa on minu arm!“ on I üldlaulupeo kavas ja on tänapäevalgi populaarsemaid koorilaule. „Eesti Postimehes“ ilmunud isamaalauludest on tuntuim „Eesti muld ja eesti süda“. Koidula hümnilised üleskutsed äratasid ja virgutasid kaasajal rahvuslikku eneseteadvust, sisendasid usku oma rahva ja iseenda jõusse, kutsusid üksmeelele ja isamaa vankumatule teenimisele. „Kalevipoja“ ja Faehlmanni müütide mõju avaldub luulekogu „Emajõe ööbik“ alustavas ja lõpetavas luuletuses – „Emajõe kaldal“ ja „Mõtted Toomemäel“. Seistes Toomemäel, mida ta oma kujutlustes peab Kalevipoja kalmuks,
c) iseloomustage lähemalt K. J. Petersoni luulet. 11. F. R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris .......................................................................................8 1.4 Isa surm..........
diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula
Masingut hindame valgustaja-ratsionalistina, kellel enne Faehlmanni ja Kreutzwaldi olid eesti kultuuri arendamisel suuremad teened kui ühelgi teisel. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Valgustusfilosoofia, loodusteaduslik haridus, usuline vabameelsus, tihe kokkupuude talupoegadega, ajas toimuvad arengud ning ametist tulenevalt laialdased kontaktid intelligentsiga kujundasid Faehlmanni tõekspidamisi. Faehlmanni osaliselt rahvaluulele tugivead 8 müüti. (Vanemuise laul, Emajõe sünd, Loomine jt, trükis saksakeelsetena 1840-1852) said peagi tuntuks võõrkeeltes ning kujundasid positiivse suhtumise eesti kirjandusse- rahvaluulesse. Faehlmann loob romantiliselt üleva pildi Emajõe kallastel asunud muistsete eestlaste kaunist kodust, nimetab Tartu toomemäge laulujumala Vanemuise asupaigaks, püüdes nii mütoloogiat konkretiseerida. Eesti kirjanduse kauneimaid ja poeetilisemaid müüte on ,,Koit ja Hämarik". Rahvasuu järgi
relvadega, käänates legendi, muinasjutu ja ballaadi põhikujundi pahupidi. Lurjusteks on noormees ja kuningas, päästjaks lohe. Runo viimased read viitavad loomisajale: 16.sajandi algul möllas Soome lõunarannikul Rootsi ja Taani vaheline meresõda. Korduslaul on eriti populaarne luulevorm slaavi rahvaste hulgas. Rahvusvaheliselt tuntud kordusmalle on nt kosijate võrdlus, Ka nt omaste võrdlus, pereliikmete ülesloendamine ja samasse olukorda asetamine (kas sa nutad X, lunasta mind välja X). Elina surm Soome keskaja võiduka kultuuritõusu lõpptähiseks võib pidada runo "Elina surm" . Teadlaste meelest on see soome kirjanduse tippsaavutus, kõige hiilgavam soome ballaadidest. Umbes 300- värsiline poeem jaguneb viieks vaatuseks ja need omakorda 18-ks stseeniks. Pole ainult oma ehituselt draamalaadne vaid lausa näidendistsenaarium. Nt vanades käsikirjades on märgitud, kes millal sõna saab. Looja on saanud aineid nii kunstist, skandinaavia ja
väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III · Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika Lüürika e luule üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros.
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus
osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium
annaabi.ee 
