mõjutasid teda nii enne kui ka pärast mõrva. Esimesena meenub kohe Porfiri Petrovitsh, kes oli politseiametnik ning nägi palju vaeva, et tõestada, et Raskolnikov on liigkasuvõtja j a ta õe mõrvar. Proovis kogu aeg kavalusega Rodjat vahele võtta. Teiseks võib nimetada Pjotr Petrovitsh Luzinit, kes oli teose algupool Raskolnikovi õe peigmees, kui juba siis ei soovinud vend õe abielu. Hiljem selgub, et Luzin on vaid valelik, omakasupüüdlik inimene. Ta käitus väga jultunult, ähvardas Dunjat ning pidas end teistest tähtsamaks. Samuti oli temast inetu lavastada Sonja vargaks. Esimesel kohtumisel, kui kõik neli inimest: Raskolnikov, Avdotja,Pulheeria, Luzin, kokku said, lõppes suure lahkheliga. Luzin löödi toast välja, kuid mehel jätkus ülbust vastu vaielda. Ning halbu ja egoistlikke mõtteid jätkus talle küllaga.
Silmalaud olid pundunud, mille tagant särasid nagu piludest pisitillukesed, kuid ilmekalt punased silmad. Ta oli maha joonud ka pere viimased sendid. Sonja oli Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, kuid teenis raha prostituudina, et aidata oma vaesusesuses elavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle tõttu kaotas ta oma eneseväärikuse. Ta luges Piiblit, sest see lohutas teda ning andis talle veel lootust, et kõik hea pole veel maailmast kadunud. Pjotr Petrovitsh Luzin oli Raskolnikovi õe peigmees, 45 aastane, tumeda põskhabemega ja vaevalt halli sisaldavad juuksed. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. Dunja ehk Avdotja oli Raskolnikovi õde. Ta oli kena, pikk, sale, tugev ja enesekindel. Näopoolest sarnanes ta vennaga, ta juuksed olid tumeruuged, pisut heledamad kui vennal, silmad peaaegu mustad, ta oli khvatu, kuid säras värskusest ja tervisest. Pulheeria Aleksandrovna oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks
Korterist varastatud saagi peidab Raskolnikov suvalisse hoovi kivi alla kindla otsusega seda mitte kunagi kasutada. Naaseb koju meeltesegaduses, haigena. Järgmisel hommikul saab kutse politseisse perenaise esitatud võlanõude tõttu. Raskolnikov on veendunud, et kõik juba teavad sellest, et tema on mõrvar, ning minestab, sattudes politseiametnikuga vestlusesse mõrva teemal. Koju jõudes sonib Raskolnikov mitu päeva järjest, teda põetab tema koolivend Razumihhin. Teda käib külastamas Luzin Raskolnikovi õe rikas peigmees. Raskolnikov on veendunud, et tema õde Dunja tahab mehega abielluda vaid oma venna heaolu nimel, seetõttu ei kiida ta otsust üldse heaks, solvab Luzinit ja saadab ta minema. Käib ka mõrvapaigas, kus töölised korterit korda seavad, küsib, kus veri on nng karjub, et teda jaoskonda viidaks. Sealt lahkudes avastab ta hobusekapjade all puruks trambitud Marmeladovi, kellega on varem baaris kohtunud, viib mehe koju, kus Marmeladov sureb
Vankrisse istus aga nii palju inimesi, et hobune ei suutnud kohalt edasi liikuda. Mikolka ja teised purjus mehed hakkasid looma ohjeldamatult peksma. Unenägu lõppes sellega, et nad piinasid hobuse surnuks. Noor Raskolnikov ei mõistnud, miks vaest hobust niiviisi piinati ning jooksis läbi rahvahulga hobuse ette, suudles tema koonu ning puhkes nutma. 5. Iseloomusta ühte Raskolnikovi teisikutest: Teose vältel mängib väga olulist rolli Pjotr Petrovits Luzin, kes oli väga kaval ja manipuleeriv inimene. Ta oli valelik ja omakasupüüdlik. Luzin püüdis Sonjat üle kavaldada ja nimetas teda teiste eest valetajaks ning vargaks. Ta laimas ka Raskolnikovi ja Sonjat Dunja ees. Tuleb tõdeda, et Luzin oli äärmiselt ebameeldiv tegelane, kes põhjustas palju halba.
Ta tegi kõike, et oma venda igati aidata ka rahaliselt. Ta oli nõus oma venna nimel isegi oma mehe käskudest üle astuma. Pulheeria Aleksandrovna- ta oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks minema ja hõrenema, väikesed kiiretaolised kortsud ilmusid silmade ümber, põsed vajusid lohku ja kuivasid murest ja vaevast. “Kui alatu see on!” kõlas äkki vali hääl lävelt. “ Missugune alatus!”………. Tegu oli valesüüdistusega. Luzin süüdistas, et Sonja varastas talt 100 rubla, aga tegelikult ta seda ei teinud. Lebezjatnikov tunnistas, et tema nägin kui Luzin selle Sonjale tasku puistas, aga ta mõtles et see on kaastundeks. Kui Luzin Sonjat süüdistama hakkas, ütles ta välja et ta nägi kui ta seda tegi. Dunja on uhke ja meelekindel naine- Milles seisneb Sonja tõde? Sonja äratab Raskolnikovis inimese, s.t, et Sonja ja Raskolnikov oli armunud.(millal, kuidas?)
* Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja.
Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina Ivanovnast, prostituudist tütrest Sonjast ja kolmest nälgivast lapsest. Raskolnikov viib ta koju ja tal hakkab hale - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud). Terveks saades tundub et Raskolnikoviga pole kõik korras. Luzin käib teda külastamas, lootes leida poolehoidu, kuid Raskolnikov on vihanud ideed oma õe abiellumisest kellegi sellisega juba algusest peale, solvab teda rängalt ja saadab minema. Poolsegasena jalutab Raskolnikov välja. satub kokku politseiülema abiga ja lobiseb tollega provotseerivalt mõrvast, seletades kuidas tema oleks teinud :) (räägib sellest mida ka tegelikult tegi) Püssirohi hakkab jälle midagi arvama kuid saab
DOSTOJEVSKI "KURITÖÖ JA KARISTUS" "Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest (näiteks: Raskolnikov-üliõpilane, Marmeladova-prostituut, Marmeladova isa- alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis
Marmeladov jota, kellega Raskolnikov kohtub juhuslikult. Oli kunagi väärikas ametnik, et elu oli liiga künkaline, mees hakkas jooma ja keeras pekki terve oma perekonna elu. Marmeladovi tütar Sonja kui treffneristid ümber peaks olema helesinine aura, siis tema aura on lihtsalt hele. Nii hea ja soe ja armas tüdruk. Ja üldse mitte külmavereline. Aga kahjuks pesuehtne lits. (Seekord ilma irooniata, ta tõesti töötas prostituudina, et oma perekonda ülal pidada) Pjotr. P Luzin (Dunja peiks) - valelik ja värdjas. Svidrigailov Mõisnik, kelle juures Dunja töötas, ajas talle ligi kogu aeg ja külarahvas hakas Dunjast halvasti arvama blablabla noor tsikk sebib abielumeest blablabla, mis kõik viis Dunja maine rohkele allakäimisele ning põhjustas Svidrigailovi naise, Marfa, viha Dunja vastu. Hakkasid levima ka kuulujutud, et Dunja oli see, kes Marfa tappis. Svidrigailov himustas Dunjat aga elu lõpuni.
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis
,,Kuritööö ja karistus" tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Aljona Ivanova nainek, kelle Rakolnikov tappis. Nastja teenjatüdruk Lizaveta Aljona Ivanova poolõde Razumihhi üliõpilane, Raskolnikovi sõber Dunja Raskolnikovi õde Pjotr Petravits Luzin - Dunja peigmees Marmeladov Sonja Marmeladovi tütar ESIMENE OSA Noormees üüris tuba, mis oli sama väike nagu kapp. Ta oli korrus allpool elavele perenaiselle võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis
Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi väärt. Elu, kus enda jaoks ei ole võimalik leida õnne ega armastust, vaid elada lihtsalt selleks, et oma kallis ja armastatud vend saaks näha maailma ja tunda elust rõõmu. Dunja oli üdini heasüdamlik ja ennastohverdav inimene, kellel on erinevates olukordades erinev ja isikupärane käitumine, mis on omane ainult talle. Kui vaadata Dunja käitumist siis, kui Luzin oli oma kirjas palunud Raskolnikovi õhtusöögile mitte kutsuda, siis ignoreeris Dunja seda soovi ning kutsus oma venda ikkagi. Arvatavasti tahtis ta näha, mis saab siis, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta soovis näha oma tulevase tegelikku iseloomu ning astus isegi oma ema palvest üle. Pulheeria kartis, et mehe soovist üle astumine tekitab temas pahameelt ja ta ei kosi Dunjat ära. Aga
Seda ka siis, kui selleks tuleb ennast ohverdada ja elada elu, mis pole absoluutselt midagi väärt. Elu, kus enda jaoks ei ole võimalik leida õnne ega armastust, vaid elada lihtsalt selleks, et oma kallis ja armastatud vend saaks näha maailma ja tunda elust rõõmu. Dunja oli üdini heasüdamlik ja ennastohverdav inimene, kellel on erinevates olukordades erinev ja isikupärane käitumine, mis on omane ainult talle. Kui vaadata Dunja käitumist siis, kui Luzin oli oma kirjas palunud Raskolnikovi õhtusöögile mitte kutsuda, siis ignoreeris Dunja seda soovi ning kutsus oma venda ikkagi. Arvatavasti tahtis ta näha, mis saab siis, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta soovis näha oma tulevase tegelikku iseloomu ning astus isegi oma ema palvest üle. Pulheeria kartis, et mehe soovist üle astumine tekitab temas pahameelt ja ta ei kosi Dunjat ära. Aga
J. London ,,Martin Eden" Martin Eden romaan töölisnoorukist Soome A. Kivi ,,Seitse venda" Juhani, Aapo, Simeoni, Soome külaelustik Lauri, Timo, Eero,.. Venemaa Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov ,,Idioot" Tolstoi ,,Sõda ja rahu" Luzin, Bolkonski, Natasa, sõda, rahu, Venemaa vs Pr, Tusin, Platon isamaasõda ,,Anna Karenina" Tsehhov ,,Kirsiaed" Jepahhin, Anja, Firss kokkupõrge vana ja uue vahel, näidend, kirsiaia müümine
Kõige aluseks on vaimne leplikkus, täiustumise tahe ja valmidus ligimest aidata. 10. Milles seisneb nn pinnaseidee e süvaidee? Mis tähendus on D psühhomüüdis a. Kristusel b. Laatsarusel c. Joh evangeeliumi 12. ptk tsitaadil "Kui nisuiva maa sisse ei lange ja ära ei sure, siis jääb tema üksi, aga kui tema sureb, siis kannab tema palju vilja." 11. Mis on teisiklus? Keda võib nimetada Raskolnikovi teisikuteks? Raskolnikov, Luzin, Svidrigailov ja Lebesjatnikov sarnanesid üksteisele arvamusega, et oma tahtmist on võimalik saada ka läbi kuriteo. Raskolnikov sarnanes Razumihhiniga sellepoolest, et oli samuti üliõpilane, kes arvas, et saab õppimise toel rikkaks. Nii see ei läinud. Razumihhini erinevus seisnes tema soovis aidata teisi, mitte mõelda nii palju endale. Armastada ja hoida oma lähedasi. 12. Iseloomusta järgmiste "KK" tegelaste sisemist telgjoont, elujoont, -sihti:
Raskolnikovi õe ja ema eest) elus pettunud, raskemeelsusele kalduv heasüdamlik, optimistlik K&K positiivne pigem positiivne pigem negatiivne negatiivne Dunja Sonja Marmeladov Ivanovna Razumihhin Katerina Ivanovna Raskolnikov Svidrigailov Zossimov Pulheeria Luzin Nastasja maaler Nikolai Paralleelsed tüüptegelased ,,Kuritöös ja karistuses" ja ,,Idioodis": Razumihhin Mõskin (heasüdamliku) Raskolnikov Rogozin (tapjad) Sonja Nastasja (hoorad) Luzin Ganja (Gabrila materialist, raha peal väljas) STENDHAL, ristinimega Marie-Henri BEYLE (1783 1842) Peetakse esimeseks realistlikuks romaanikirjanikuks. Mingis mõttes ,,avastati" alles 100 aastat hiljem alles 20. sajandil hakati teda määratlema kui realisti
„Kuritöö ja karistus“ 1. Romaani tööpealkiri oli "Pihtimus". Mida võinuks romaani eri tegelased (5) pihtida? 1)Rodion oleks saanud pihtida 2 inimese tapmisest. 2)Sonja oleks võinud pihtida töötamisest prostituudina. 3)Luzin oleks võinud pihtida, et ta üritas Sonjat varguses süüdi lavastada. 4)Marmeladov oleks saanud pihtida kogu oma pere elu ära rikkumisest joomise tõttu. 5)Nikolai oleks võinud pihtida, et ta valetas tunnistades, et tema oli tapja. 2. Vali teostest 2 keskkonda ja kirjuta välja lühike lühike kirjeldus iseloomuliku keskkonna kohta. 1) Raskolnikovi tuba - Rodeoni tuba on väga väike ja närune. See on kõigest 2 meetrit pikk ja nii madal, et
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Tegelased: Raskolnikov - endine üliõpilane Pulheria Raskolnikov - Raskolnikovi ema Dunja - õde Luzin - Dunja kihlatu Svidrigailov - rikkur, kes armastab Dunjat Marfa Petrovna - Svidrigailovi naine Sofia - prostituut Petrovits - uurija Lebezjatnikov - Luzini korterikaaslane Zossinrov- arst Aljona Ivanova -liigkasuvõtja Ilja Petrovits - uurija Katarina Ivanova - Marmeladovi naine Marmeladov - joodik, endine ametnik Tegevuskoht: Peterburg Sündmustik: Raskolnikov elab väikeses üüritoas. Ta on katkestanud oma õpingud vaesuse tõttu, ta nälgib ning ta ei suuda maksta üüri
Keegi ei oleks uskunud, et ta sellise tööga hakkama saaks. Raskolnikovi põhimõtte järgi võib jaotada ka inimeste iseloomu, mille nad välja näitavad, kaheks: tõeks ja teeskluseks. Seega võib öelda, et inimesed, kes tunduvad korralikud ja on targad ning tublid võivad sisemuses olla hoopis midagi muud. Tihtipeale toimivad inimesed meelega valesti. Siin võib näiteks tuua Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi Luzin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Luzini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud just vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast. Samuti peitub saladus Sonjas kui väga lahkes ja heas
juhib või miks me üldse selliseid mõtlematuid tegusid teeme. Kas oma heaolu jaoks või lihtsalt me arvame, et see on meile hea? Dostojevski maailmakuulsas teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljusid erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ning isikupärane, olles omane ainult neile, mitte kellelegi teisele. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi kirjas oli Luzin palunud Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja vastupidi ja kutsus ikkagi. Ta tahtis just näha, mis siis saab, kui ta oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Arvatavasti naine tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Aga seevastu Dunja ema, oleks talitanud just vastupidi, ei oleks Raskolnikovi õhtusöögile kutsunud, kuna ta kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Kuid loomulikult ka Dunja teadis seda, et
Seda arvan ka mina tema kohta. Kuigi ta oli vaene ja räpane, pidas ta siiski ennast kõikidest paremaks. Ta elas maailmas, kus temale oli kõik lubatud, mis teistele olid keelatud, ning uskus seda tõsimeeli. TEINE ÜLESANNE 1. Sest ta teadis, et Raskolnikovis on veel säilinud natuke eneseaustust ja ta tunnistab kõik ise üles. Ta andis Raskolnikovile veel võimalusi süümepiinadest vabaneda ning kergem karistus saada. Nii juhtuski.. 2. Luzin unistas perfektsest naisest, kelle üle ta täielikku võimu omab. Dunja üle tal selline väim puudus ning kui Luzini tõeline iseloom paljastus, ta mõistis, et ta on väga vale mehega abiellumas ja lihtsalt viskas ta välja. 3. Nime raamatus ei mainita, kuid Raskolnikov kirjeldab kui "haiglast tütarlast". Raskolnikov oli temaga koos vaid kaastundest. 4. Alguses jätab raamat temast halva mulje, kuna Marmeladov ütles Raskolnikovile,et ta peksab oma naist, kui see pole näus temaga magama
* Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja.
very on kadunud ning äratab sellega kahtlusi. tagasiteel avastab tänavalt hobuse kapjade all puruks tambitud Marmeladovi. Raskolnikov juhatab tolle koju viimist, Seal mees sureb. Raskolnikov lubab Katerina Ivanovnat (Marmeladovi naist) aidata ja annab neile raha. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse külaskäigu ajal ka Raskolnikov seal on. Pulheeria Ivanovna on murtud, sest arvab et Luzin on parim asi mis Dunjaga juhtunud on. Raskolnikov vihkab toda sellepärast et Pjotr on ka otse välja öelnud et ta eelistaks heameelega alamast klassist naist - siis on too talle terve elu tänu võlgu ja sõnakuulelik. Rodja Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Razumihhin viib Rodja oma tuttava politseiuurija Porfiri Petrovitshi
mingit vastutasu ootamata. Ta otsis abi teistelt ja ohverdas palju oma ajast, et Raskolnikovi järele valvata. Kui ema ja õde linna jõudsid, siis kinnitas ta neile väsimatult, et kõik saab korda. Tähtsal kohal oli ka armastus naise ja mehe vahel. Seda oli kirjeldatud nii endise lõbutüdruku Sonja ja Raskolnikovi suhtes kui ka Dunja ja Razumihhini tutvuse arenemisel. Lisaks mängisid oma rolli ka kahe mehe ihad Dunja vastu. Jõukas advokaat Pjotr Petrovits Luzin ja rikas elupõletaja Svidrigailov soovisid teda endale erinevatel põhjustel, kuid neiu otsustas siiski siira ja ausa noormehe armastuse kasuks. Dunjale sümpatiseeris Razumihhini juures arvatavasti just tema hoolivus sõbrast ja teistest inimestest. Noormees aitas ka haigestunud ema ja tal olid elus eesmärgid, mida elus täita. See kõik pani neiut vaest kuid ausat üliõpilast armastama. Huvitav on ka Raskolnikovi ja Sonja suhe. Sonja hakkas Raskolnikovi
Algul hoolitses ta razumihhini eest, kui too haige oli. Ta aitas raskolnikovi palju. Perega rohkem sai ta seotuks, kui ta kohtus Dunja ja ta emaga. Talle hakkas Dunja meeldima ja ta aitas ja lohutas neid kui raskolnikov nendega jmedalt kitus. Nad hakkasid teda usaldama ka selleprast kui raskolnikov jlle haigeks ji, siis ti arsti kohale ja titis oma lubadust tulla kohale just eldud ajal. 4. Miks pidas Luin Dunjat enda jaoks geks naiseks? - Luzin tahtis naist, kelle tema psta saaks. Tahtis naist, kes oleks viletsuses juba olnud, ausat tdrukut. Arvas, et lihtsam on nii, kui naine teda enda pstjaks peaks. Seda kike seostas ta Dunjaga. tahtis tema le valitseda 5.nimeta vhemalt kolm phjust ,mille alusel Profiri Peterovit hakkas raskolnikovi kuriteo toimepanemises kahtlustama. - ta kuulis, et raskolnikovil hakkas halb kui jaoskonnas lizaveta ja ta e surma rgiti. samuti raskolnikovi huvitav artikkel, mis rkis teooriat sellest kuidas mnel
See on masendav paik: peaaegu igas majas majas leidub räpane kõrts või lõbumaja, kitsastes pugerikes elavad puruvaesed perekonnad. Seega näitab kirjanik Peterburi ühelt poolt piiratud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linnana, teiselt poolt rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paigana. Need on kaks eri maailma. Üliõpilase Raskolnikovi taskud on tühjad. Marmeladovite perekond elab juba üle aasta võlgu, kuid samal ajal loeb Luzin üle pakse rahapakke. Igal romaani tegelasel on oma elufilosoofia. Dostojevski on veendunud, et vene ühiskonna vastuolude põhjuseks on lõhenemine ja lahknemine (raskol vene keeles lõhenemine) eelkõige haritlaste ja lihtrahva vahel. Peategelane Raskolnikov (seega on nimi tähenduslik, sümboolne), seisuselt linnakodanlane ja intelligentsi esindaja, aga äärmises vaesuses virelev üliõpilane otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide, et tema silmis kasutu
ennast mõtetes süüst puhtaks pesta. Hiljem ta siiski murdus tänu Sonjale ka tunnistas kõik ise üles. Raskolnikovi südametunnistuse kohus mõistab ta süüdi alles pärast ametlikku kohut. Alandatute ja solvatute kohus: Teised sunnitöölised põlgasid teda ja pidasid tema kuritööd imelikuks. Nad pidasid tema kuritööd põhjendamatuks. See, et ta oli pärit aadelkonnast ja läks kirvega tapma tundus nendele võikana. Põhiline oli see, et ta oli liiga uhke. Teisikud Luzin ja Svidrigailov Luzin - tahtis olla heategija, ilma suurma hariduseta, 45 a. Vanapoiss. Soliidse välimusega, hoolitseb oma välimuse eest, kergelt hallikad juuksed hoolega kammitud, väärika näoga. Svidrigailov 50aastane, üle keskmise kasvu, tüse, moepäraselt riides, lai sarmikas nägu, juuksed. Näis noorem, kui tegelikult. Svidrigailov oli Anna Petrovna abikaasa. Svidrigailovi meeöest võis naudingu nimel toime panna mistahes kuriteo.
Tema naine, Marfa Petrovna, kuuleb pealt osa vestlust ning usub, et külgetõmme on kõik Dunja süü olles ise teadlik oma mehe sensuaalsetest kalduvustest. Järgnevalt, Marfa levitab valet terve maa. Hilje, Svidrigailov parandab teda näidates talle isegi kirja jäädes truuks oma naisele. Avastanud vea Marfa Petrovna läheb maale näidates kirja ja nõudes Dunja süütust ja jumalikkust. Sellel ajal, Marfa Petrovnal oli ,,kinsman", Pjotr Petrovits Luzin, kes tahtis vaest, kindla reputatsiooniga naist, kes on kahtlemata kaasavara ja tänu sellele alatiseks truu. Ta palub naise kätt ja too nõustub. Lõpuks Pulheeria Alexandrovna ütleb oma pojale, et nii tema kui ka Dunja on varsti St. Peterburis, et olla koos Luziniga, kes leiab neile sobiva pinna elamiseks ning ema lubab pojale saata rohkem raha niipea, kui ta seda laenata saab. Peatükk 4 Raskolnikov leiab, et Dunja ei abiellu eales enda ohverdamiseks venna nimel
ja seepärast on ka inimene saladus. Kuna kõiki huvitavad saladuslikud asjad, siis huvitab neid ka inimene. Sellepärast uurivadki ka paljud kirjanikud inimest ja tema mõttemaailma. Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljud erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi Luzin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Luzini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud jut vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast, mille eest Raskolnikov oleks saanud
Lisaks muudele tunnustele on seda tehtud käitumise ja iseloomu alusel. Hiina meedikud VIII- VII sajandil e.m.a. arvasid, et inimeses peituvad kolm alget: õhk, sapp ja lima. Ning nad jaotasid inimesi, vastavalt ühele neist algest ülekaalule organismis. Inimene, kellel oli ülekaalus õhk, oli tasakaalustamata, liikuv, sarnaselt ahvile; inimene, kellel oli ülekaalus sapp, oli tugev, vapper, sarnane tiigrile; kellel oli ülekaalus lima, oli aeglane, väheliikuv. (Luzin) Selle idee sarnaseks on Hippokratese pakutu, kes arvas, et inimese olemus on määratud nelja mahlaga, mis määrab ära inimese eelistused keskkondade suhtes. Viissada aastat hiljem arendas G.Gallen välja nelja temperanmenditüübi teooria , milles jaotati inimesed neja rühma vahel: koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik. (Kidron, Kolga, 2000). Hulk sajandeid püsis see teooria ja on tuntud tänapäevalgi. 1921
ja seepärast on ka inimene saladus. Kuna kõiki huvitavad saladuslikud asjad, siis huvitab neid ka inimene. Sellepärast uurivadki ka paljud kirjanikud inimest ja tema mõttemaailma. Dostojevski teoses "Kuritöö ja karistus" on kirjanik kajastanud paljud erinevaid isiksusi, kellel on oma elufilosoofia ja iseloom. Nende käitumine erinevates olukordades on erinev ja isikupärane, olles omane ainult neile. Näiteks Dunja käitumine enne esimest kohtumist Luziniga Peterburis. Kuigi Luzin oli palunud kirjas Raskolnikovi mitte õhtusöögile kutsuda, tegi Dunja seda ikkagi. Ta tahtis just näha, mis saab siis, kui ta Luzini, oma tulevase abikaasa keelust üle astub. Ta tahtis näha Luzini tegelikku iseloomu. Dunja ema, Pulheeria Aleksanrovna, oleks talitanud jut vastupidi. Ema kartis tekitada Luzinis meelepaha ja kaotada oma tütre tulevane abikaasa. Ka Dunja teadis, et sellega võib ta ilma jääda Luzinist ja tema rahast, mille eest Raskolnikov oleks saanud jätkata oma
Stiil on väga hea eesmärgiks sokeerida =>kõrts, tänav, odavad motellid, kõik väga reaalne, räiged, räpased, masendavad. Inimesed ükskõiksed, toored, julmad, ei pürginud millegi poole. Lause on katkendlik ja jätab närvilise mulje. Suur tähelepanu silmadel. Tegevus on tegelikult lühike, kuigi tundub pikana. Tegelasi on ~90. Tegevusliinid: 1)Raskolnikov; 2)Marmeladovite pere; 3)Dunja, ema; 4)mehed, kes tahavad Dunjat: Svidrigailov ja Luzin. Dostojevski tahab näidata, miks kuriteod sünnivad. Ta jagab inimesed kahte liiki: harilikud ja erilised. Lõi teooria, et selgusele jõuda maailmakorralduses, miks osad saavad kõrgemale, muutuvad tapmise tõttu iidoliks N: Nap. Tegevus toimub 1860-ndate aastate Peterburis, mis ühelt poolt on piinatud naiste, nälgivate laste ja haigete enesetapjate linn, teiselt poolt aga rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paik
vaba, enne oli talle sünnil määratud kõik tegelased · rodion raskolnikov vaene tudeng, radikaalne ja ühiskonnast eraldunud · razumihhin raskolnikovi sõber, abivalmis ja heasüdamlik · aljona ivanova pandimajapidaja, kelle raskolnikov tapab · mlizaveta ivanova aljona õde · marmeladov joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel · pulheeria ivanova raskolnikovi ema, lihtsameelne, heatahtlik · ivanovich svidrigailov dunja eelmine tööandja, armastas dunjat · marfa svidrigailov svidrigailovi naide, kade dunja peale · porfiri petrovitch politseiamentik · ilja petrovitsh politseinik · alexander grigorievich zamjotov noorem politseinik temaatika
ülestunnistuseni. Peategelane Raskolnikov on loonud teooria et inimesi on kahte liiki: harilikud ja ,,haruldased" ehk Napoleoni tüüp inimesed, kellele reeglid ei kehti. 1860'ndate Peterburi Raskolnikov tahab olla raha abil täisväärtuslik ühiskonnaliige, tema idee kohaselt korvaks tema üht kuritegu 1000 heategu. Põhilised süzeeliinid: Raskolnikov; Marmeladovid; Raskolnikovi ema ja õe Dunja lugu; Svidrigailov ja Luzin. Tapmise põhjused 1. Raskolnikov tahtis seda julgeda, enese proovilepanek. 2. Tahtis teistele head teha uskus, et varastatud raha saab teha palju head. 3. Ta ei tahtnud, et õde tema pärast Luziniga abiellub. 4. Liigkasuvõtja polnud enam nõus temalt pante võtma. 5. Tahtis korraga palju kapitali saada. Raskolnikovi teooria hakkab tema enda vastu pöörduma, sest ta tapab Lizaveta. Esialgu pettub Raskolnikov iseendas, leiab, et tema on nõrk, mitte tema teooria
Idee inimkonna jagamisest kõrgemateks ja madalateks on kõige keskmeks. Intellektuaalne, psühholoogiline ja sotsiaalne romaan annab tõese ülevaate peterburi vaestelinnaosast, inimeste loomusest ning sündmustest. Kahtleine usus j uuemoraali hädavajalikkus oli iseloomulik venemaal aset leiduvatele vaatlustele. Idu sai reaalsest elust, uudistest. Raskolnikov, rasmihhin, Aljona ivanovna, lizaveta, marmeldaov, sonja, luzin, dunja, pulhuria ivanova, svidrigailov, marfa svidrigailov, porfori petrovitsh · A. Tsehhov novellid, näidendid (1860-1904) Oma novellides ja jutustustes kujutas inimlikke nõrkusi, ,,diagnoosis" kurjust ja ,,lahkas" kannatusi. Tuntumad novellid on ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus". Valmis veel ligi 5o novelli. Juttude tegevustik on viidud vene väikelinnadesse ja küladesse, kus teemadeks on hingeüksildus, raisatud õnn
* Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitaz Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liigkasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik jaomakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armastaoma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviksikka veel Dotja
* Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma. Imelik mees, pärast pikka aega on ta ainsaks sooviks ikka veel Dotja.
Tänu temale tunnistab Raskolnikov oma teo üles. Sunnitöölaagris toimub Raskolnikovis hingeline murrang. Sonja uskus absoluutse headuse võitu. Samas ei arva ta , et elu ongi vaid eneseohverdus ja kannatus. Raskolnikov kehastab Sonja silmis kõlbelist ilu ja jõudu. "Sonja idee" võitis "Raskolnikovi idee". c. Dunja, Pulheeria, Luzin ja Svidrigailov, Razumihhin Luzin on rikas mees, kes vaid , kes vaid loeb üle oma rahapakke ja soovib abielluda Dunjaga, mis on tüdrukule eelkõige kasulik, et aidata nii iseennast kui ka oma ema Pulheeriat ja venda Raskolnikovi. Raskolnikov on aga sellele abielule täielikult vastu. Raskolnikovi meeleheaks see abielu ei tulegi. Dunjasse on armunud ka mõisnik Svidrigailov, kes pakub tüdrukule 10000-st kingitust
Isa Marmeladov on joodik, kes jõi kõik maha. Sonjal oli raske lapsepõlv. Sonja uskus headusesse ja see oli tema kandev jõud, mis viis lõpuks ka Raskolnikovi heale teele. Raskolnikovil oli ema ja õde. Ema pani pojale suuri lootusi ja saatis talle raha, kuigi tal seda peaaegu ei olnudki-võlad. Raskolnikovi õde Dunja sarnanes Sonjale, sest mõlemad ohverdavad end kallite inimeste nimel Sonja läks prostituudiks ja Dunja kavatses Luzinile mehele minna. Luzin oli varanduslikult kindlustatud, sest töötas õukonnas ja ütles Raskolnikovi emale, et võib too sekretäriks palgata, kui mees selleks kõlblik on. Raskolnikovile loomulikult ei meeldinud Luzin ega mõte sellest, et Dunja end tema nimel ohverdab. Porfiri Petrovits oli 35-aastane politseiametnik ning kohtu-uurija. Ta oli väga kaval, asjalik, enesekindel ning suurepärane manipuleerija. Porfiri Petrovits oli sügavalt veendunud, et
Vanausulised ei läinud Nikoni reformiga kaasa. Vanausulisi hakati jälitama, põletama, piinama. Peipsi ääres elavad nende järeltulijad. Raskolnikov on tegelane, kes üritab lahku lüüa, teostada mingit lõhet. Ta on mässaja. Teine peategelane on Sonja Maremeladova, joodikust väikeametniku tütar (sofia kr k tarkus). Sonja on elukutselt 13 prostituut. Peategelasi ümbritsevad teisikud. Raskolnikovi teisikud on Svidrigailov, Luzin (kavatseb abielluda R õega), Lebezjatnikov (lebezit pugema vn k). Sonjal on ka teisikud Lizaveta (see, kelle ta kogemata tapab), Mikolka (võtab süü enda peale). R on antropotsentrilise maailmavaatega inimene. Ta arvab, et maailma keskmeks on inimene ja inimene otsustab kõige üle. D ise seda maailmavaadet ei poolda. Sonja on teotsentriline maailma keskmes on Jumal, kes otsustab kõikide asjade üle. Sonja on D armastatuim tegelane.
Heaolu nimel tuleb palju pingutada. Teise inimese tapmine ei saa tuua rahulolu. Võib tunduda, et sai vaenlase eest ära, aga sellega koos tuleb kohe surmapatt, mis on veelgi raskem. Eriti kui sa oled laskunud tapmisega madalamale, kui see vihatud inimene. Kas peab oma unistustest loobuma, et kellegi teise elu oleks parem? Dunja on nõus loobuma ema ja venna pärast oma unistustest. Kuid tegelikult pole abielu Luziniga muud kui tütarlapse müümine ja erineb vähe Sonja saatusest. Luzin tahtis lihtsalt kasulikult osta ilusa, puhta, aga vaese neiu, et too oleks kogu elu temale tänulik. Pere abistamiseks sai Sonjast langenud naine, kuid ta jäi kindlaks inimeses peituva headuse alge võidusse ja ning fantaasiate täitumise võimalikkusse. Tema sisemus jäi igas olukorras endiseks. Põhiidee: olud võivad ka kõige ausama, endale õiget teed otsiva inimese panna väljapääsmatusse olukorda ja ta vajub aeglaselt räpasesse mülkasse, millest ainult lähedaste
Kirjeldab värvikalt oma sunnitöömälestusi. Näitab teravalt ka inimese mõttetu julmuse stseene. Psühholoogiline); 1864"Ülestähendusi põranda alt"; 1866 "Kuritöö ja karistus" (Peterburi 19. saj keskel, vaesus ja viletsus, Raskolnikov ja tema idee osadel inimestel on õigus vägivallale passiivse massi suhtes. Sonja Marmeladova kannab D ideid headuse võidust kurjuse üle. Svidrigailov ja Luzin kui Raskolnikovi teisikud); 1868 "Idioot" (rahapuuduses kirjutatud, kartis, et välja tuleb keskpärane asi. Ptglne vürst Mõskin, ilmsüütuke, headuse kehastus, aga elu on karm ja lõpuks saadetakse Mõskin idioodidiagnoosiga tagasi Sveitsi, kust ta alguses Venemaale oli naasnud (oli olnud seal langetõveravil). Armastus, halastus ja kaastunne Mõskin ei tule selle kõigega korraga toime. Mõskin kui Kristus);
vastuvõtu); 1862 "Märkmeid surnud majast" (olukirjeldus. Kirjeldab värvikalt oma sunnitöömälestusi. Näitab teravalt ka inimese mõttetu julmuse stseene. Psühholoogiline); 1864"Ülestähendusi põranda alt"; 1866 "Kuritöö ja karistus" (Peterburi 19. saj keskel, vaesus ja viletsus, Raskolnikov ja tema idee osadel inimestel on õigus vägivallale passiivse massi suhtes. Sonja Marmeladova kannab D ideid headuse võidust kurjuse üle. Svidrigailov ja Luzin kui Raskolnikovi teisikud); 1868 "Idioot" (rahapuuduses kirjutatud, kartis, et välja tuleb keskpärane asi. Peategelane vürst Mõskin, ilmsüütuke, headuse kehastus, aga elu on karm ja lõpuks saadetakse Mõskin idioodi diagnoosiga tagasi Sveitsi, kust ta alguses Venemaale oli naasnud (oli olnud seal langetõveravil). Armastus, halastus ja kaastunne Mõskin ei tule selle kõigega korraga toime. Mõskin kui Kristus);
Näitab teravalt ka inimese mõttetu julmuse stseene. Psühholoogiline); 1864-"Ülestähendusi põranda alt"; 15 1866 "Kuritöö ja karistus" (Peterburi 19. saj keskel, vaesus ja viletsus, Raskolnikov ja tema idee osadel inimestel on õigus vägivallale passiivse massi suhtes. Sonja Marmeladova kannab D ideid headuse võidust kurjuse üle. Svidrigailov ja Luzin kui Raskolnikovi teisikud); 1868 "Idioot" (rahapuuduses kirjutatud, kartis, et välja tuleb keskpärane asi. Ptglne vürst Mõskin, ilmsüütuke, headuse kehastus, aga elu on karm ja lõpuks saadetakse Mõskin idioodi-diagnoosiga tagasi Sveitsi, kust ta alguses Venemaale oli naasnud (oli olnud seal langetõveravil). Armastus, halastus ja kaastunne Mõskin ei tule selle kõigega korraga toime. Mõskin kui Kristus);
annaabi.ee 
