Diafüüs Luukoe regeneratsioon · Esimene reaktsioon on hematoomi teke tingituna luuüdi ja periosti veresoonte katkemisest · Peale koagulatsiooni tungib hematoomi sidekude moodustades granulatsioonkoe. Neutrofiilid ja makrofaagid eemaldavad elutud koed, osteoklastid hävitavad luufragmendid Kallus · Granulatsioonkude muutub tihedaks sidekoeks ilmselt koos teatud kõhrkoeliste lisanditega - nim. fibrokartilagiinseks kalluseks · Luuline kallus moodustub nii periosti sisemisest osast, kui ka endostist. Fibrokartilagiinse kalluse resorptsioon ja asendumine luulisega toimub analoogselt kondraalsele luustumisele · Luuline kallus reorganiseerub kompaktolluseks Hematoom Väline kallus Sisemine kallus Fibrokartilagiinne kallus Periostist moodustunud uus luukude Luuline kallus Põimikluukude · Textus osseus reticulofibrosus · Esineb alamatel selgroogsetel jämedakiulise luukoena
koest või kõhrkoest, täites luude vahemikke. Nad on väheliikuvad, mõnedes sünartroosi des pole liikumine üldsegi võimalik. Näiteks koljuõmblused. Lõge(med) Kilelised piirkonnad vastsündinud koljus, mis pole veel luustunud (õmblustega kokku kasvanud) 13. Nimetage luud, mis moodustavad rinnakorvi selgroo rinnalülid (12), roided (12 paari) ja rinnak 14. Luuline vaagen nimetage luud, mis selle moodustavad. Kuidas jaotatakse luuline vaagen? Koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Jaguneb suureks ülemiseks osaks ja väikseks alumiseks osaks. Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Õlaliiges: õlavarreluu ja abaluu
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
Selgroogsed ja Selgrootud-Erinevused Selgroogsetel on luuline toes ehk skelett, mis asub kere sees-sisemine toes. Toese osad on lüliline selgroog, jäsemete luud ja koljuluud. Selgrootutel on kitiinist või lubiainest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal-välimine toes. Selgroogsetel asub süda kõhupoolel, selgrootutel seljapoolel. Selgroogsete närvisüsteemi keskne osa (peaaju, seljaaju) asub seljapoolel. Selgrootute närvisüsteemi keskne osa (peaaju, närviväedid, osal närvikett) asub kõhupoolel. Selgroogsetel on suletud vereringe
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim
omavahel ühenduses. Kuulmekile läbimõõt on ca 9-11mm ja paksus 0,1mm. Trummiõõs on ca 1ml mahuga õhkusisaldav ruum, mis asub oimuluu püramiidis. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluukeste ahelik ja lihased. Kuulmeluukesi on kolm: vasar, alasi ja jalus. Kuulmeluukesed on omavahel ühendatud liigeste ja sidemete abil, moodustades liikuva ahela kuulmekile ja esikuakna vahel. Kuulmetõri ühendab ninaneelu trummiõõnega. Sellest 1/3 on luuline, ülejäänud kõhreline osa. Luuline kuulmetõrve käik on avatud, kõhreline tavaliselt pilutaoliselt suletud, avaneb neelamisel ja haigutamisel. Sisekõrv koosneb luulabürindist ja selle sees olevast kilelabürindist. Luulabürinti piirab trummiõõs, millega ta on ühenduses esiku- ja teoakna kaudu. Sisekõrva viib esiku- e. ovaalaken. Esikuaknas asub jaluseplaat. Sisekõrval on kolm osa: esik, tigu ja poolringkanalid. Poolringkanalid asetsevad eri tasapindades. Tigu kujutab endast teokarbitaolist spiraalkanalit
NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana
nad ei kasva kiiresti ja ei suuda konkureerida kõrgete taimedega. 37) Tänu samblikele saab esinemise järgi hinnata õhu puhtust, sest nad on õhku saastvate ühendite suhtes tundlikud. 38) Roll looduses 1) toiduks loomadele 2)taimede pioneer- elutingimuste loojad 3)esmase mullakihi loojad Selgroogsed ja selgrootud 39) Tunnus Selgrootud Selgroogsed Toes Kitiinist lubiainest või lihastest toes, Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) mis paikneb keha pinnal(välimine toes) Süda Süda asub seljapoolel Süda asub kõhupoolel Närvisüsteem Närvisüsteemi keskne osa asub Närvisüsteemi keskne osa asub seljapoolel(peaaju ja kõhupoolel selvage) Vereringe Avatud vereringe Suletud vereringe
karapaksist ja lamedast kõhukilbist ehk plastronist. Rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtlaselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbistega. Iga kilbis kasvab iseseisvalt ning neil on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kõhu- ja seljakilpi ühendab kõõlus- või luuside, osadel on kõhukilbil liikuvad osad, mis võimaldavad kilprüül sulguda. Nahkkilpkonnal on luuline rüü kuni 2 m pikk ja kaalub kuni 600 kg. Enamik kilpkonna liike on liiga aeglased, et aktiivselt saaki jälitada. Nad toituvad taimedest või väikestest loomadest ussidest ja putukavastsetest. Merikilpkonnad söövad kalu ja selgrootuid. Mõni liik püüab saaki hoopis eriliselt. Kondor- kilpkonn kaevub mudasse ning jätab oma pärani aetud lõugade vahelt nähtavale ereroosa vingerdava keeletipu, mis on kaladele ,,söödaks''. Matamata ajab suu pärani ning
potentsiaalselt ristuvad omavahel. Liikide ristumist takistab enamus ajast geneetilise takistus. Kui DNA-ei lähe kokku ei ole võimalik järglasele.Kuid on erandeid. NT Hobuse ja Eesli järglane kes on võimeline arenema aga mitte omakorda järglasi saama. 7. Selgitage evolutsioonilist progressi, diverentsi, konverentsi ja liikide väljasuremist, tooge näiteid. 8. Nimetage inimese sarnasused(3) ja erinevused(6) inimahvist. Sarnasuse: Ühine eelkäija, Luuline ehitus, suhtlus(grupiehitus). Erinevused: Suhtlusoskus inim. Kõrgem, Kehaehitus arenenum, Inteligentsuse tase kõrgem, paaritumiskombed, Kehakarvasuse tase, Lapse arengutase sündides(inimesel alaarenenud, ahvil arenenum). 9. Nimetage inimese eellased. a. Neanderthallased. b. Homo rudolfensis. c. H. Erectus. d. A. Robostus. e. A. Africanus.
läbi emaili dentiini värvi, enamasti hambakaelal (gingiva) email õhem. Dentiini annab hambale värvi tooni, kromaatsuse, opaaksuse. Email annab hambale heleduse, intensiivsed laigud, optilised efektid. Frenulum labii superior ülemine huulekida Papilla incisiva intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha Rugae palatina transversaalne limaskestavolt suulae esiosas Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi) Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. Tuber maxilla ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist Tuber maxilla algus selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist. A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks
b) transvrsaalplaanis ette-taha ehk protraktsioon-retraktsioon, rinnakorvi ja meniski vahel, ROM 30°-35°ni igas suunas. c) Roteerida ette-taha oma teljel 40°-50° Akromioklavikulaarliiges - Rangluu liigestub abaluuga distaalse otsa kaudu, AC liigeses, sünoviaalliiges 9x19mm täiskasvanutel, vahel sagedasti fibrooskõhreline disk. - Põhiline abaluu liikumine rangluu suhtes - AC liiges asetseb humeruse pea kohal, see luuline takistus piirab pea kohal toimuvaid liigutusi - Tihe liigeskapsel + AC ligamendid liigesest üleval ja all - AC ligamendid toestavad kergemal koormusel ja vähese liikuvus ekorral - Coracococlavikulaarside see võimaldab rotatsiooni ja piirab liigset liikuvust ja nihkumist, olulisim ülasuunas humeruse nihkumise takistaja. Skapulotorakaalliiges - Füsioloogiline liiges: serratus anterior ja subscapularisel, liigutusel libisevad teineteisest üle
· Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. · Ülesandeks on info kogumine, analüüs, otsuste tegemine; saatmine organitesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes nende arv väheneb. Samas luuakse pidevalt uusi sidemeid närvirakkude vahel, niisiis inimeste võimed ei kannata. 1) SUURAJU e. OTSAJU · Moodustab 70% peaaju mahust · Koosneb kahest ajupoolkerast (Parem pool, mis määrab inimese muusikalised ning kunstilised võimed,
kaltsiumkarbonaati. Kuni 15 % on rasva Vesi- 50% Mineraalid- 60- 70% Orgaaniline aine- 30- 40% Rasv- 15% Lihaste ehitus ja kuju Lihaskude on erutuv kude. Lihased jaotuvad selle järgi kuidas kinnituvad kõõlustele. Lihased jaotuvad kuju järgi: Jämelihased Lamelihased Rinnna-, kõhu- ja vaagna õõs Suu õõs- Mokad- Esik(Suu) Hambad- Suulagi- eesmine- luuline - Tagumine- pehme Keel- Aitab suunata, maitsta toitu, inimestel rääkida Keeletipp- Keeletipp, Keelejuha, Keelepära Söögitoru- 3e kestaline, ülesandeks toitu juhtida Magu- Toidu ajutine säilitamine, lihljem ka lõhustamine Neel, hambad Paiknevad ala ja ülalõualuu külge Kiskjatel on relvadeks Hambad jagunevad: Peakroonilised hambad Lühikroonilised hambad Habad moodustavad hambakaare - lõikehambad
.. 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. 3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ? V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu 5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks? Nimeta veel üks ülessanne, mida see täidab. V:Roided, 6.Missuguse kujuga on sisaliku ja mao keel? Mis on keele ülessanne? V: Keel on kaheharuline ja sellega nad maitsevad, kombivad maad või mingit objekti 7.Millised meeled on sisalikul tähtsad toidu otsimisel? V: Haistmismeel, nägemismeel ja maitsmismeel ka 8.Miks ei saa roomajad hingata naha abil? V:sest kuiva naha abil ei ole hingamine võimalik
Kilprüü Kilpkonnaliste rüü koosneb luuplaatidest, mis on kokku kasvanud roiete ja selgrooga ning moodustab ühtlaselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud enam-vähem võrdsete sarvkilbistega. Iga kilbis kasvab iseseisvalt ning neil on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilkonnal on võimalus ka oma rüü sisse pageda erinevatel põhjustel. Nahkkilpkonnal on luuline rüü kuni 2 m pikk ja kaalub kuni 600 kg. Kilprüü ja jalad Kilpkonna kilbi kuju näitab tavaliselt milline on tema elukeskkond. Maismaal elavatel kilpkonnadel on tavaliselt kumer ja kõrge kilp, mis pakub neile kaitset kiskjate eest. Neil on tugevad ja jämedad jalad, mis suudavad kanda rasket kilprüüd. Vees elavatel kilpkonnadel on lamedamad ja kergemad ja voolujoonelised kilbid, et kergendada ujumist. Nende eesjalad on pikad ja ujumiseks hästi kohastunud.
Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline kilprüü. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende
SELGROOGSED Toes: toes ehk skelett paikneb keha sisemuses, on enamikul luuline ja koosneb järgmistest osadest: lüliline selgroog, jäsemeteluud ja koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega.
Peaaju koosneb närvirakkudest(14 miljardit), mis moodustavad erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kg ja meenutab sültjat massi, kõige rohkem on koostises vett. Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest ajuvedelik, ajukestad ja koljuluudest moodustuv luuline ümbris. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest ja valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaaju lähtub 31 paari seljaajunärve Seljaaju paikneb selgrookanalis. Seljajaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine(ristlõige meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat)
21. Näokolju luud.Üla-ja alalõualuu. 22. Silmakoobas: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 23. Ninaõõs:seinad, käigud, kõrvalkoopad ja nende avanemiskohad. 24. Oimu ja kiilluu:osad, ehitus, avad, oimuluu kanalid trummiõõs. 25. Koljulagi: luud, õmblused, ealised iseärasused (lõgemed). 26. Sisemine ja välimine koljupõimik: jaotus (piirid), ühendused (mulke, kanaleid jm.läbivad veresooned ja närvid). 27. Oimuauk ja oimualune auk: luuline alus, piirid, ühendused. 28. Tiibjätke-suulae auk: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 29. Alalõualiiges (ehitus, tüüp, funktsioon ):liigesele toimivad lihased. 30. Lihaste areng, ehitus (väliskuju, sisestruktuur), talitlus (suhe liigesetelgedesse, koostöö ), abiaparaadid, topograafiline jaotus. 31. Selja heterohtoonsed lihased (algus- ja kinnituskoht, funkts.,innerv.). 32
pööratud ja teda nim. palistuseks. Palistuse ülemises osas võib paljudel inimestel täheldada väikest köbrukest - Darwini köbrukest. Palistusega paralleelselt kulgeb vastaspalistus. Sügav õõnsus vastaspalistuse ees on süvik, mille põhjas saab alguse välimine kuulmekäik. Süviku ees paikneb tugev kühm - kõrvalestanukk e. traagus ja selle vastu jääb vastasnukk. Nuki ja vastasnuki vahele jääb nukkidevaheline sälk. Väliskuulmekäik on veidi kõverdunud luuline kanal (pikkus ~2,5 - 3,5 cm). Ta jaguneb kõhreliseks osaks (1/3) ja luuliseks osaks (2/3), mis moodustavad teatava nurga. Kuulmekäiku saab kergesti sirgeks muuta, tõmmates kõrvalesta üles- ja tahapoole. Välimise kuulmekäigu nahas on erilised näärmed, mis nõristavad kollase värvusega vaigutaolist sekreeti (nn. kõrvavaik). Välimist kuulmekäiku eraldab keskkõrvast õhuke ovaalne läbikumenduv hallika värvusega leste - trummikile ( membrana tympani )
tõenäosus on kaduvväike. Tuur on siirdekala, see tähendab, et ta elab peamiselt meres, kuid kudemiseks siirdub jõgedesse. Tuur rändab jõgedesse juba lumesulamisajal, kuigi kudemine toimub juunis-juulis. Koelmud asuvad vähemalt 2 m sügavuses vees, kus on kiire vool ja kõva põhi. Vastsed kooruvad juba 3...6 päeva pärast ning on värvuselt mustad, meenutades konnakulleseid. 7...8 sentimeetri pikkuselt on väikestel tuuradel juba samasugune luuline rüü nagu suurtelgi. Tuur saab hilja suguküpseks - alles 15.-17. eluaastal ning ta eluiga võib küündida enam kui 35 aastani. ·On huvitav, et vaatamata oma hiiglaslikule kasvule ja röövellikule välimusele, pole tuur röövkala! Veelgi enam, täiskasvanuna puuduvad tal isegi hambad. Seetõttu on ta sunnitud toitu veepõhjast välja tuhnima, leides sealt rannakarpe, ussikesi ja kirpvähilisi. Lisaks selgrootutele, tarvitab tuur ka põhjalähedasi kalu
Vaskuss on jalutu sisalik. Maailma suurimad maod on ligi 9 meetri pikkuseks kasvavad võrkpüüton ja vee- eluviisiga anakonda. Nad pole mürkmaod oma saagi tapavad nad kägistades. Krokodillid on troopikas elavad röövloomad, kes võivad olla ohtlikud ka inimesele. Väliselt sarnanevad nad sisalikele, kuid on palju suuremad. Krokodillid munevad kõva lubikoorega munad maismaale. Poegade arenemiseks on vaja päikesesoojust. Kilpkonna jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui ka kõhu poolt luuline kilprüü. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla. Paljud roomajad sisisevad vaenlase hirmutamiseks. Vaenlase eest kaitseb roomajaid ka kaitsevärvus. Mõned roomajad, näiteks kameeleon, saavad oma värvust muuta. Roomajad ründavad kõiki loomi, kellest jõud üle käib. Enamasti neelavad nad saagi tervena alla. Maod saavad endast suurema saagi tervena alla neelata. Roomajatel on oma tähtis osa looduse toiduvõrgustikus. Maomürk on oluline ravimite valmistamisel
Hammas tuleks enne tangide adaptatsiooni saada luksaatori abil hästi liikuvaks. Liigutused rõhutatult vestibulaarsele, vältida rotatsiooni! Hammas tuua välja alveoolist vestibulaarsele. Tangid: S-kujulised, mõlemale poolele universaalsed, juuretangid, bajonetid TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" Kangutid, luksaatorid: sirged Abiinstrumendid: kirurgiline lusikas, luuline puur + muud kirurgilised instrumendid( kui murdusid juuretipud või on vaja moodustada limaskest-periostlapp), nõelahoidja, õmblusmaterjal II premolaar e. dd 25, 15 On 1-juureline hammas, kokkusurutud mesiodistaalsuunas, juureosa suhtelist paks, tipuosast tömp. Vestibulaarselt luu õhem, palatinaalselt paksem, ekstraktsiooniliigutus rotatsioon + luksatsioon. Tangid: S-kujulised, mõlemale poolele universaalsed Kangutid, luksaatorid: sirged
erutuse analüüs 4)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5)reageerivast organist Võrdle pea-ja seljaaju ehitust ja talitlust. Peaaju paikneb koljus, seljaaju selgrookanalis. Inimese peaaju kaalub u. 1,3-1,4 kg, seljaaju 35g (tema pikkus on 40-45 cm ning läbimõõt 0,7-1,4 cm) Peaaju meenutab välimuselt sültjat massi. Kõige rohkem on tema koostises vett. Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest koljuluudest moodustuv luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik. Seljaaju keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine. Seljaaju välimise kihi moodustab närvirakkude kogumik. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse
sisekõrva vedelikule. Kuulmeluukeste, nendevaheliste liigeste ja neile kinnituvate lihaste süsteem võimendab võnkumisi ca 50 korda! Kuulmetõri (tuba auditiva) on limasketaga vooderdatud toruke, mille kaudu välisõhk pääseb neelu ninaosast trummiõõnde (vajalik õhurõhu tasakaalustamiseks sees- ja väljaspool trummikilet). 3. Sisekõrv: (ka labürint) Asub oimuluu sees; luu sees on õõnte süsteem – luuline labürint, selle sees kilelabürint; täidetud vedelikega (endolümf ja perilümf), retseptorrakkude, väikeste ganglionide ja närvikiududega. Suured osad eest taha: tigu, esik ja poolringkanalid. Tigu (cochlea): Väliselt spiraalne luukanal, selle sees kileline teojuha (nn. Cort`i organ), milles paiknevad kuulmisretseptorid – karvarakud. Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku-
Sideliidused e sündesmoosid- sidemed ja luudevahekiled Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga.
Plateosaurus Triias Väljasuremine 23,4% sugukondadest meres 21,7% maismaal Juura 199 145 mln a.t. Merevee tase tõusis, ujutas maad Juura Kõrgaeg Paljasseemnetaimedel Dinosaurustel Roomajate harust arenesid linnud Juura Ürglind Archaeopteryx lithographica Hambad Suled, tiivad Pikk luuline saba Lame rinnak Küünised tiiva otsas Vähenenud sõrmelülid Pigem roomaja kui lind Juura Kriit 145 65,5 mln a.t. Jätkub ookeanide areng Kriit Ajastu II poolel õistaimed Koos nendega: liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased Koevolutsioon Kriit Kolju 1.5 m Pikkus 12 m 7 tonni Kriit Massväljasuremine Kõik dinosaurused
Organiseerituse Näide Näide Näide tase Närvirakk Kude Veri Seedeelundkond 1.6 Elu tunnused Nimeta elu tundemärke. (4) - - - - 12 2 Luud 2.1 Üldmõisted Tõmba sobivale vastusele joon alla. 1. Organismi luuline toes on a. Osteporoos b. Kõhr c. Skelett 2. Luukude on a. Sidekude b. Epiteelkude c. Lihaskude 3. Liiges võimaldab luudel a. Murduda b. Liikuda c. Varustuda toitainetega 4. Lihased kinnituvad luudele ... abil a. Kõõluste b. Käsnaine c. Närvide 5. Lülisammas on a. Sidekoeline väät b
keskkonnatingimustega. Kesknärvisüsteem võtab vastu meeleelunditest saabunud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU Kesknärvisüsteemi põhiosa on peaaju, mis paikneb koljus. Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kilogrammi ja meenutab välimuselt sültjat massi. Sültjas on aju selle pärast, et kõige rohkem on tema koostises vett. Peaaju toestavad ja kaitsevad vigastuste eest koljuluudest moodustuv luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustuvad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke elu jooksul juurde ei moodustu ja inimese vananedes ajurakkude arv pidevalt väheneb. Kuid õppimise ja
4cm pikkune. Kalalaadsed mereloomad. Keelik on adultidel. Suurenenud tsefalisatsioon. Maksa, neerude ja kilpnäärmefunktsioonid on keerukamad. W. Garstang, 1928 Vertebrata iseloomulik on üksikutest lülidest oosnev selgroog 57 000 kaasaegset liiki, surimad kaasaegsed loomad(kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) · Kolju teke kolju esinemine võimaldas minna üle aktiivsele kisklusele · Endoskelett selgroogsetel luuline või kõhreline (selgroog on lihaste kinnituskohaks) · Neuraalhari ainult selgroogsetele iseloomulik struktuur. Neuraalharja rakud on aluseks mitmseuguste struktuuride tekkele Esimesed selgroogsed loomad . 530miljonit aastat tagai, Kambrium. Selleks liigiks oli Pikaia (koljutu), Ka 3cm pikkune Haikonella(peetakse ka selgroogsete sõsartaksoniks). Kambriumi ajastust on teada koljuga varustatud veeloom Haikouichthyst.
Ekstsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb ning lubab lihasel pikeneda, toonus säilib). Staatiline harjutus- Areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist ei toimu, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. 5) Terapeutilise harjutuse sooritamist mõjutavad tegurid (psühholoogilised, anatoomilised, füsioloogilised, (bio) mehhaanilised faktorid) Psühholoogilised tegurid- Valu, hirm, lootusetuse tunne, motivatsiooni puudus. Anatoomilised ja füsioloogilised tegurid- Luuline struktuur, lihasjõud ja vastupidavus, stabiilsus asendi säilitamiseks, liigutuseks vajalikud sensoorsed ja motoorsed kontrollkeskused, väsimus. Mehhaanilised faktorid- Raskusjõu ületamine, lihastoonus ja lihase omadused, stabiilsust mõjutavad faktorid, erinevad pinnad ja keskkond. 6) Aktiivne, passiivne, aktiivne-assisteeriv harjutus ja harjutamine Aktiivne harjutus- Toimub aktiivne lihaskontraktsioon. Aktiivne-assisteeriv harjutus- Sooritatakse aktiivsel kontraktsioonil
Ta paikneb oimuluus. Koosneb luulabürindist ja selle sees asuvast kilelabürindist. Ühendus nende vahel puudub. Kahe labürindi vahele jääb vedelik, mida nim. perilümfiks. Kilelabürindi sees on endolümf. Luulabürint koosneb esikust, lookkanalitest (2) ja teost. Esikus asub ümarsopis, mis on ühendatud teoga ja ovaalsopis, millest algavad poolringkanalid. Esikus on kaks akent - esikuaken, mis on suletud jalusega ja teoaken, mis on suletud teisese trummikilega. Tigu on luuline kanal, mille sisekülge mööda kulgeb luuline spiraalleste, mis vaba otsaga jagab teo sisemuse ülemiseks esikuastrikuks ja alumiseks trummiastrikuks. Luulise osa sees on kileline teojuha, mis on kolmnurkse ristlõike pinnaga ja ta eraldab esikuastriku trummiastrikust täielikult, ainult teo tipul on esiku- ja trummiastrik väikese ava helikotreema kaudu ühendatud. Teojuhas eristatakse basilaarlestet ja esikulestet. Basilaarlestmel paikneb kuulmiselund Corti elund
Rindade areng ja kubemekarvad vastavad Tanneri 2. astmele. Lõhnasid tunneb. Esineb madal östradiooli, FSH ja LH tase. Testosteroon Ka teised hormoonanalüüsid sh Munasarjad / testised ↑ N ↓ Östradiool kilpnäärmehormoonid ja prolaktiin olid korras. Luuline vanus 13 aastat. Kõhu ultraheliuuringul väike emakas ja munasarjad. Pea magnetresonantsuuring oli korras. Varuslaidid Suguline diferentseerumine ja selle häired Klinefelteri sündroom • XY -> XXY • Kõige sagedasem kaasasündinud hüpogonadismi põhjus (1:500 – 1:1000) Turneri sündroom Andropaus Mean +/- SD Testosteroon nmol/L = ng/dl x 0,0347
areng emaüsas ning rinnapiimaga toitmine; esimesed imetajad olid väikesed putukatest toituvad ööloomad. Linnud 150 miljonit aastat tagasi sulgede ja tiibadega selgroogsed Ürglind oli loom, kellel olid nii roomaja kui ka linnu omadused, mis tõestab, et linnud on arenenud roomajatest. Ürglinnud olid roomajale omased suured silmakoopad, hammastega lõualuu, küünistega varbad keset tiibu ning luuline saba. Linnule omased tunnused olid tiivad, kerged luud ning sulestik. Paleontoloogia on teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste ehk fossiilide uurimisega. Selle teadusharu rajas prantslane Georges Cuvier. Evolutsiooni tõendid: Organite homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus, mis viitab ühisele eellasele Rudimendid Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud
välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma Marina, Kristina, Maria 9 Kõrva füsioloogia · KESKKÕRV: · Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste- vasara, alasi ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale · Ovaalakna membrani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale veedelikule ja seal olevate struktuutidele. Marina, Kristina, Maria 10 Kõrva füsioloogia · SISEKÕRVA moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, seda nimetatakse teoks. Marina, Kristina, Maria 11 Kõrva füsioloogia · CORTI ELUND · Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat umbes 20000 välimist karvarakku. · Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spiraalganglionini. Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi
Roomajate jäsemeied on kahte tüüpi - keha all või keha külgedel paiknevad. Neist viimane on primitiivsem tüüp, kuid esineb ka enamikul tänapäeva roomajatest. Jäsemed ei kanna sel juhul keha raskust täielikult, ning kõht lohiseb mööda maapinda. Paljudel väljasurnud roomajatel (sealhulgas dinosaurustel) paiknesid jäsemed keha all, see võimaldas keha täielikult kanda. Kolju on suhteliselt kitsas ja kinnitub kandelülile. Silmakoobaste vahel puudub luuline vahesein. Kolju on muutunud keerulisemaks, lisandunud on aseluid. Näokolju iseärasuseks on sarnakaarte teke. Enamiku roomajate närvitalitus on suuresti reflektoorne, õppimisvõime on suhteliselt madal. Seoses aktiivsema jäsemete kasutamisega on roomajatel hästi arenenud seljaaju. Haistefunktsioon on küll veel oluline, kuid mitte esmatähtis. Eriti hea on haistmine madudel, haisteepiteel paikneb nii ninakarbikute pinnal kui ka keelel. Nägemine on suhteliselt hea, on
33. Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu(ramus cranialis ossis pubis), kaudaalne süleluuharu (ramus caudalis ossis pubis). 34. Istmikuluu põhiosad. Istmikuluukeha(corpus ossis ischii), istmikuluuharu(ramus ossis ischii), istmikuluuplaat(tabula ossis ischii) 35. Mis luud moodustavad vaagna(pelvis)? Mõlema kehapoole puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid. Vaagnal eristatakse põhja ning dorsaal- ja külgseinu. 36. Millest koosneb luuline vaagnapõhi(soleum pelvis osseum)? Süle- ja istmikuluude dorsaalne pind. 37. Mis on terminaaljoon(linea terminalis)? Koosneb ristluuneemest, niudeluukeha eesservast ja süleluuharjast ning need eraldavad vaagnaõõnt(cavum pelvis) rinnaõõnest. Terminaaljoon tähistab ühtlasi ka kraniaalset vaagnaava (apertura pelvis cranialis) 38. Millised luudeosad ümbritsevad vaagnaõõnt? Puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid 39. Millised luuosad ümbritsevad kaudaalset vaagnaava
) 4 KÕRV (kuulmis- ja tasakaaluelund) AURIS Jaguneb: I VÄLISKÕRV Kõrvalest Väliskuulmekäik F: helivõngete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine - õhukese nahaga elastsest kõhrest - veidi kõverdunud luuline kanal 2,5-3,5cm - alumine osa on KÕRVANIBU 1.kõhreline osa - süviku põhjast algab VÄLIMINE KUULMEKÄIK 2.luuline osa - nahas näärmed, mille eritis on kollane vaigutaoline sekreet KÕRVAVAIK TRUMMIKILE eraldab kuulmekäiku keskkõrvast II KESKKÕRV
Samuti,kui hammaste väljanägemine on seotud vanemate inimeste välja nägemisega siis patsiendid võivad oodata ja pigem eelistada et nad saaks sellise välimuse. Seda ideed pole uuritud literatuuris. Frenulum labii superior ülemine huulekida Papilla incisiva intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha Rugae palatina transversaalne limaskestavolt suulae esiosas Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi) Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. Tuber maxilla ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist Tuber maxilla algus selles piirkonnas alustatakse hambumusvalli lõikamist. A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks
Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Oluline on, et südamemassaaziga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda tehakse väga oskuslikult kuni kiirabi saabumiseni. Abistaja paneb oma käed kannatanu rindkere keskjoonele, luulise osa lõpust kahe-kolme sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole. Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada. Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult-suule, siis 30 kaudse südamemassaazi vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda. Elustatava nina tuleb samal ajal kinni pigistada. Kui kannatanu suu on vigastatud, puhutakse õhku kannatanule ninna, beebidele ninasse ja suhu korraga. Väga kõvasti puhudes võib
Liikumine ümber kahe telje, aga kombinatsioonidega 38. Kämbla lüliliiges Tüüpilised keraliigesed 39. Sõrmelülide vaheliigesed Plokkliigesed 40. Alajäseme piirkonnad Vaagnavööde 2 puusaluud Alajäseme vabaosa Reis reieluu Säär sääreluu ja pindluu Jalg kand, pöid, varbad 41. Vaagna ehitus vaagen on luuline rõngas, mis moodstub 2st puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad suurvaagen ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine väikevaagen alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon,
3)kahepaiksetel on viljastamine kehaväline 25.Roomajate iseloomulikud tunnused (52-53, 55 Ma tean, et.. 1)sarvestunud nahk kaitseb roomajaid kuivamise eest 2)enamikel roomajatel on neli jalga 5)hambad on roomajatel vajalikud saagi haaramiseks 6)roomajate kopsud ja süda on täiuslikumad kui kahepaiksetel 7)kõigusoojased loomad 8)jäsemed puuduvad 26.Lindude iseloomulikud tunnused ( 69, 75 , ma tean et ... 1)eesjäsemed on muundunud tiibadeks 2)lõugade asemel on luuline nokk 3)skeletiluud on väga kerged ja moodustavad karbilaadse toese 4)tähtsad meeled on nägemis- ja kuulmismeel 5)seedeelundkonna eripäraks on pugu ning kaheosaline magu 6)süda on neljaosaline 27.Kes on pesahülgaja ja pesahoidja? Too näiteid linnuliikidest (77) 1)pesahülgaja on loom, kellel kooruvad või sünnivad sedavõrd arenenud järglased, et suudavad kohe vanematele järgneda, kuid vajavad siiski mõnda aega soojendamist, toitmist ja kaitsmist nt. tuvi-, varese-, tihasepojad jne.
päranipunääre, mille rasune eritis muudab suled märgamatuks. Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled. Tiivad laialisirutatuna hoiavad lindu õhus. Tugevad rinnalihased aitavad tiibu tõsta ja langetada. Luustik: kolju, selgroog, roided, rinnaluu, rinnakukiil, tiivaluud, tagajäsemeluud. Luud on õhukesed kerged, paljude õhukambrikestega, kael painduv, kolju väike, lõugade asemel luuline nokk, hambad puuduvad. Hingamiselundid: kopsud ja õhukotid. Vereringe: 4 kambriline süda vatsakeste vahel täielik vahesein keha ja kopsuvereringe. arteriaalne ja venoosne veri teineteisest täiesti eraldatud. veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti. Seedeelundid: suuõõs, sõõgitoru,pugu, näärmemagu, lihasmagu-peenestatakse toit, sooltoru, kloaak. Sigimis aeg- pesitsusperiood. Viljastamine on kehasisene. Munemisele jäärgneb haudeperiood linnud pesahoidjad / pesahülgajad
Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u
Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u
sagitaal. Ringid vertikaal. Plokkliiges lülidevaheliigesed painutus-sirutus frontaal. 105. Nimeta vaagnat moodustavad luud. Ristluu niudeliiges, häbemeliidus. Vaagna moodustavad ristluu ja temaga liitunud 2 puusaluud. Ristluu ja niudeluu ühenduvad omavahel lameliigesega/jäikliiges, mille liikuvus on minimaalne. Eesosas on häbemeliidus moodustub häbemeluude ühendumisel antakse vaagnale jäikus, aga ka paindlikkus(amortisatsioon). Suhteliselt luuline jäik liidus. 106. Puusaliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine. Liigenduvad luud puusaluu ja reieluu. Liigesetüüp - Keraliiges kolmeosaline liikumine(frontaal, sagitaal, vertikaal). (pähkelliiges läheb hästi sinna sisse, meenutab pähklit). Abiseadeldised: liigeseõõnsusmokk. 107. Põlveliiges: nimeta liigenduvad luud, liigesetüüp, abiseadeldised, liikumine. Liigenduvad luud reieluu, sääreluu. Liigesetüüp plokk-ratasliiges
· risoome (orasheinad) · juurevõsusid (ploom, kirss, sirel) · võsundeid (maasikas) · lehti (varjukannike) · sibulaid (tulp) · mugulaid (kartul) · varsi (lepp) Eostega paljunevad: sõnajalad, samblad, vetikad, seened. Selgrootud loomad Selgrootul: · kõhtmine närvikett · välisskelett · närvisüsteem keha kõhtmisel poolel · süda paikneb selgmiselt · veresüsteem on sageli avatud · puudub luuline selgroog · närviväädid · lihastik Selgroogsel: · skelett · vereringesüsteem suletud · toes keha sisemuses · närvisüsteem keha selgmisel poolel · süda paikneb kõhtmiselt · lülidest koosnev selgroog · süda ja veresooned moodustavad ühtse suletud õõnsuste süsteemi Ainuõõssed-kõrvetavad loomad suu
suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb 1. reieluust, 2. sääreluust 3. labajalaluudest Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: 1. niudeluust, 2. häbemeluust 3. istmikuluust. 22. Nimetage vaagnat moodustavad luud. Ristluu-niudeliiges, häbemeliidus.Suur ja väikevaagen. Vaagna ehitus vaagen on luuline rõngas, mis moodstub 2st puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad suurvaagen ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine väikevaagen alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu
NINAÕÕS cavum nasi Ninaõõs on hingamisteede algusosa. Eest on ta avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete e. koaanide kaudu ühendus neelu ninamise osaga (ninaneeluga). Ninaõõne kohale jääb eesmine koljuauk, alla suuõõs, külgmiselt asuvad silmakoopad ja ninakõrvalurked (ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud). Ninaõõne luuline alus - meenutada kolju konspektist Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Siin toimub sissehingatava õhu saneerimine - puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. Ninaõõne näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest on paks ja tursub kergesti mitmesuguste ärritajate mõjul (keemilised ained, infektsioon jne.) - nina "läheb kinni". Ripsepiteeli karvakesed liiguvad laineliselt tagasõõrmete suunas, millega soodustatakse tolmukübemete peetumist. Limanäärmete nõre
annaabi.ee 
