ANSAMBEL ,, RUJA" 1971-1988.a KOOSTAJA:IVAR TURJA 07.03.2009.a SISSEJUHATUS Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971
Ants ja seejärel kõik: See mees! See mees! See mees! See mees! See mees! Lahkuvad. 35 ESIMESE VAATUSE LÕPP 36 TEINE VAATUS 9. stseen Eraomand Virve laulab “Ei me ette tea”... NIKOLAI Anna mulle neid viinasid viis tükki. Anna viis vorsti. Ja anna kuus kommi. Virve pakib kokku ja laulab edasi Mis me nüüd siis teeme? ÕDE VIRVE Nagu näha on – lakin küüsi. NIKOLAI Ilus. ÕDE VIRVE Jah, on ilus, kuid ärge rabelege nii hirmsalt. Õhk vappub ja küüntel läheb lakk lainesse. NIKOLAI Me oleme siis nagu Musta mere ääres. ÕDE VIRVE Kas olete Musta mere ääres olnud? NIKOLAI Korduvalt. ÕDE VIRVE Jah. NIKOLAI Must meri, ja ta on täiesti must meri. ÕDE VIRVE Must. NIKOLAI Must. ÕDE VIRVE Must. NIKOLAI Must. ÕDE VIRVE Ma ei saa enam aru, mis see tähendab. NIKOLAI
Juhan Viiding abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. Täpselt kaks aastat hiljem sündis tütar Elo. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: Esimesel perioodil oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas “Looming”. Kuulsust kogus ta ka luulekogu “Närvitrükk” tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. Sellele järgnesid juba tema üksikkogud “Aastalaat”, “Detsember” (mõlemad 1971), “Käekäik” (1973), “Selges Eesti keeles” (1974) ning “Armastuskirjad” (1975). Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas - Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. 1978
Ta tunneb looduse igat väiksematki nüanssi ja oskab seda naiselikult luuleridadesse seada. Käin ka ise tihti looduses ja eriliselt meeldib mulle just metsas käia ning vahel ongi tunne justkui oleksin ise Luige lüürikasse sisse 3 kirjutatud ja mets koosnebki tema lüürika helgusest ja salajastest varjudest. Küsimusele: ,,Mis vormis teist niisuguse inimese, nagu olete täna?"vastas poetess : ,,Väga tähtis oli Ridala luuletus "Talvine õhtu". See oli kooskõlas ümbrusega, mis oli parajasti akna taga. Nii et see tekst oli elav, mitte surnud; mitte luuletus, vaid ümbrus ise. Korraga sain aru, et tekst või sõna või inimese eneseväljendus ei ole eraldi elust; et see on üks ja sama. See oli mulle väga tähts kogemus." Elu ja looming Poeesia ei sünni tühjast kohast, selleks peab olema põhjust ja nn prahvatamise julgust
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid"
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Luulekogu analüüs 1. Heiti Talvik „Palavik“ 2. a) Valisin valikkogust „Mu südamelt murti pitsat“ kogu pealkirjaga „Palavik“. Mulle tundus, et luulekogu üldine meeleolu on pisut sünge, ängi täis ja rusuv. Autor kasutab palju irooniat ning võllahuumorit. b) „Paaria“ „Blasfeemiline ballaad“ Must jäänud vaid kõle kompleks Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, Luuvaludes puusi ja reisi, su kitsas redel viipab otse taeva! Mis edasi elab vaid seks, „Eleegia“
Pea peatudes, pea kärsitu ja tõtlik, sulg jookseb, väike loom, ja poetab ulge, pea vaikse ohke, võitlushüüu julge mu lehele, mis anduv, vastuvõtlik. kärsitu ja tõtlik (pea) – epiteedid sulg jookseb – isikustamine; sulg jookseb, väike loom – võrdlus vaikne (ohe); julge (võitlushüüe) – epiteedid anduv, vastuvõtlik (leht) – epiteedid Kant hingeaurust, surub läikes niiskes end vererütmis tähe külge täht, read helisema löövad – alles soojad. niiske (läige) – epiteet surub end tähe külge täht – isikustamine; vererütmis – epiteet read helisema löövad – isikustamine; soojad (read) – epiteet, isikustamine Need väiksed märgid, sõnumitetoojad – neis äkki elu nagu verepiiskes: Näe, luuletuseks saanud see valge leht. Marie Under kirjeldab antud luuletuses ühe luuletuse kirjutamist. Ta illustreerib sõnadega, kuidas tühjast valgest paberist laua peal saab paber, kus on justkui võluväel sulega sõnad tekkinud mis on loovad luuletuse
kaheks. Heksameetris on kirjutatud näiteks Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Eesti kirjanduses on seda kasutanud Juhan Sütiste (18991945). Näiteks: Pakase taeva all külmetab päikese kohmetund nägu + + / +// + / + + / + + / + + / + siniste varjude viir vöötideks lõhestab maa. Tuuled on vajunud vette ja jooksmisest väsinud meri vaibudes randa on toonud hapra ning vahuse jää. (Juhan Sütiste.) idüll antiikse bukoolilise luule liik, lühike luuletus, mis kujutab idülliliselt külaelu. Idülli kui zanri looja on Antiik-Kreeka poeet Theokritos (sünd. u. 305 e.Kr). Tema idüllide sisuks on karjaste vestlused, võistlused, tundelised kõnelused, keelepeksmised jm. Näiteks Theokritose idüll "Naised Adonise peol". inglise sonett vt sonett. inversioon ebatavaline sõnade järjekord lauses. Oluline sõna asetatakse lauses tavatule kohale, tuues selle niiviisi esile. Näiteks: Jäi igatsus, vallutav, võimas, jäi mälestus, ilus ja suur
Kõik näevad und, kuid mul on uni läinud - Marinast ma mõtlema pean. Refr. Kui sind koju saadan ... Ta juuksed on nii säravad ja pruunid, kui soe ja sume suveõhtu juunis ja kui ta mulle korraks otsa vaatab, on selleks korraks tuju jälle hea. Refr. Kui sind koju saadan ... Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. 17 Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob. Merepidu Virve Köster / Virve Köster Valged kajakad kisavad rannal punapäikese loojangu eel. Tuulekeerises jõuavad randa valged lained, mis murduvad teel. Refr. Meri on, meri jääb, meri olema peab, laine laksudes rannale lööb. :,: Tihti juhtub ka nii, meri pidu peab siin, lained mürinal randuvad siis. :,: Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen, ja meri on sünge kui hauas, ei tähti seal vilkumas näe. Refr. Meri on, meri jääb ... Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees,
.............................................................................................................15 2 Sissejuhatus Eestis on väga palju tuntuid ja armastatuid luuletajaid. Neist kõige rohkem on mulle silma jäänud luuletaja Hando Runnel ning sellepärast oligi just tema see, kelle kohta tahtsin ma teada rohkem ning otsustasin teha oma referaadi. Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooliajal, tõsisem harrastus jääb 50-ndate aastate lõpupoole. Mulle endale meeldib küll loomingu poolest rohkem "vana-aja" Hando Runnel, kuid nagu ta ise ütleb, ta on juba oma suured teemad nii jõuliselt ära kirjutanud ning tunneb, et veel kõvemini kärada oleks praegu asjatu. Selles referaadis jutustan Hando Runneli elust ja loomingust. Käsitlen teemasid tema
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust,
Su kurb lein kaebus südant lõikab, on solvatud su koerarind. Luiged lendasid. Luigutav rivi säras päikeses kui helendav kee. Neid ja noormees- nad istusid kivil silmad rahutult pöörleval veel. Tahaks minna, ei tea kuhu minna. Põhjatuultega lendaks ma sinna. Ta on samas, siis kusagil kaugel. Kord on vaikne, kord äiksena õel. Ning ta kiirgab nii valusat valgust, nagu oleks tal silmad ja hing. Meri meri, suut ja ai vahuta. hakkab valjult kõnelema vihaselt ja vahutav. Mulle meeldis väga luuletus Kalamees naerab. See jutustas päevast, mil saak oli nii suur, et kalamees naeratas. Kui saak on suur ja hea, on kalamees õnnelik esiteks selle pärast, et saab oma pere korralikult ära toita ning teiseks sellepärast, sest suure lasti eest saab ka paremat hinda. Minu arvamus ning hinnang Valisin just Juhan Smuuli, sest elan temanimelisel tänaval, üks tema näidenditest on „Lea“, mis on minu ema nimi ning minu kodutänava Tooma kauplus on saanud just Juhani talu järgi nime.
Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen kasutanud epiteete ,,Suur" (,,Seal nägin suurt lossi") ja ,,hele" (,,Kummituste heledaid
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Kristiina Moosel Juhan Liiv ,,Sinuga ja sinuta" Luulekogu analüüs Juhendaja: M. Kütt Tartu 2012 1. Nimeta luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju. Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu. · Esimese teema pealkirjad on: ,,Ei sinu iludus", ,,Naerata", ,,Viimne võimalus",
mitmekülgse inimesega. Ta on eesti luuletaja, ajakirjanik ja saatejuht. Ta on avaldanud ka mitmeid arvustusi, raamatututvustusi ning kokanduskommentaare. Töö käigus proovin lugejale kirjeldada tema elu ja anda ka ülevaate tema teostest ning luuletustest. Raamatute saamisega oli mul natuke raskusi, kuna raamatukogudes neid saada polnud, ainult mõnda üksikut. Ühtegi tema isiklikku luulekogu ei õnnestunidki mul saada, kuid lugesin teoseid, kus oli lisaks Karl Martin Sinijärvele veel paljud teisedki luuletajad oma loomingu kirja pannud. Samuti leidsin ma Internetist mitu tema luuletust. Vaatasin ka Sinijärve juhitud kultuurisaadet OP!, et temast endast rohkem teada saada. Elulugu Karl Martin Sinijärv on eesti ajakirjanik, luuletaja, kolumnist, kokanduskommentaator ja saatejuht. Ta sündis 4. juunil 1941. Aastal Tallinas
või esitada oma tekste huvitavalt, ning ma tahaksin siiski alati teada, millest luuletaja räägib, mis teda ärritab, või mis rääkima sunnib. Mulle on luuletaja mõte tähtsam kui tema keel. Ma ei ole ka keelefanaatik ses mõttes, et üksikute sõnade kallal nokitsemine või metafooride imetlemine mulle väga suurt huvi pakuks - võin ka julgelt öelda, et huvitav luulekeel on minu jaoks midagi muud kui lihtsalt hästitõlgitud luuletus. Eeldatakse ju ka, et luuletaja suhe keelde on kuidagi erilisem kui tavainimesel, ning et luule keel on ikkagi midagi muud, koguni midagi võõrast või teistsugust kui tavakeel. Ehk võib see nii ollagi. Kui alustasin n-ö teadlikku luuletamist, millega oli ühtlasi seotud teatav soov keelt rohkem ja paremini valitseda, siis tundus ka mulle luuletamine olevat midagi paremat või õilsamat kui tavakeeles väljendumine...
hakkas Koidula toimetama ja oma isa abistama, kuid oma isa käe haiguse tõttu langes kogu koormus tema peale. Nüüdsest hakkas L.Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Samuti artiklites avaldus ka Koidula ühiskondlik aktiivsus, patriootiline andumus ja uudne kunstiline sõna, mis kõik väga üllatas lugejaid. Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele. 1866.aastal oli ilmunud tema esimene luulekogu "Vainulilled"("Waino-Lilled"),mis oli luuletaja esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik" ("Emajõe Öpik"). See luulekogu julgustas teda ning ta võttis otsustavalt ja julgelt võitluslipu endale kätte, paljastades orjastajaid ja sisendades rahvale väljapääsulootusi orjus- aja pimedusest ,,koiduvalgusesse". Koidula on kirjutanud ka ballaade. Üks nendest on ,,Udumäe kuningas'', mis kajastab tema varast huvi Kreutzwaldi loomingu vastu, sest
saj, eesti keel, esimene eestikeelne laul, räägib Tartu purustamisest, Autoriks Käsu Hans. Kalender, lugemikud lastele, „maarahva nädalaleht“, „Arvamise raamat“ – 19.saj algus, tõi eesti keelde Õ tähe, Otto Wilhem Maasing. Mõisted: Kroonika – alaraamat, mis jutustab ajaloosündmustest nende toimumisjärjekorras. Katekismus – lühike kristliku usuõpetusega käsiraamat. Ood – pidulik luuletus, ülistuslaul pühendatud kellegile või millegile. Pastoraal – karjuselaul. Eespos – pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägivaldsete ja jumalate teod. Allegooria – mõistujutt. Komöödia – maljamäng. Situatsioonikoomika – naljakas olukord. Novelett – lühinovell. Ekspositsioon – teose sissejuhatus Sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegevustevahelise vastuolu.
Ja hoian Sinust nagu vili puust. Ma tean, et sel, kes tulvil teisest elust, s i i n elus võetakse kõik sõnad suust. Luuletuse teemaks on armastus, selles põrumine ning haiget saamine. Luuletaja arvates on armastus pigem koosviibimise viis. See paneb meid teisest inimesest sõltuma, millest järeldub, et inimesel pole enam oma mõtteid, sõnu, tegusid – ta on tulvil teisest elust. Luuletus on pärit Kareva valikkogust „Armuaeg“, kus puudub enamikel luuletustel pealkiri, küll aga loetakse sisukorras pealkirjaks luuletuse esimest rida: „Viib sünnieelsest unest surmaunne…“. Mina loeksin luuletuse meeleolu pigem kurvaks, kuna räägib sellest, et armastus ei olegi üks ilus tunne, vaid kõigest viibimise viis ning sellest, kuidas viimseni veel armastatust kinni hoitakse. Meeleolu on saavutatud sõnade ja fraasidega (nt „arvasin, et armastus on tunne“).
üht kaaslast teel eksides otsib mu hing,/../ Samas selle kõige tärkava looduse keskel, on tunda kurbust ja igatsust kaaslase järele, kes kõnniks minuga seal käsikäes või lihtsalt minu kõrval mind vaadates. Seda kedagi oleks mu kõrvale vaja just kohe ja preagu, sest mulle on pähe löönud kevad- see armastus. /.../löönd minulgi pähe siit kevade viin./../ Tütarlapsele, keda ma nii väga armastasin (1926) See luuletus on nii konkreetne kui ka sügavale tunnetesse laskuv. Ettekujutlus neiu noorusest ja värskusest jõuab minuni järgmise reaga /.../ Su liikmed lõhnavad kui noored valged kased/.../. Konkreetselt on toodud välja, mis naise juures silma paistab ja sedagi, et naine on arglik ja õrn, kes ei taha igaühele olla naise eest. /.../ Ning oma sädelevaid õlgu, rindu noori sa läbi väriseva lehi paista lased./.../
Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jääv
Kuulates südame mõtteid Marie Underi ja Henrik Visnapuu armastusluule võrdlus Inimtundeid on millegipärast alati südamega seostatud, kuigi tegelikult need ju otseselt seotud pole. Siiski tähendab südame kuju usku, lootust ja armastust ehk kolme levinumat tunnet inimeste seas. Armastus on miski, mida päris täpselt sõnadesse panna ei saa, kuid mida siiski juba sajandeid teha on üritatud. Oma panuse andsid ka kaks 20. sajandi suurkirjanikku, Under ja Visnapuu. Üks siiramaid ning enim kirjeldatud tundeid on kindlasti mehe ja naise vaheline armastus. Sajandite vältel on seda tehtud üpriski erinevalt, kuid 20. sajandi eesti luules, mil tunnetest võrreldes eelnenud aegadega eriti julgelt ning avameelselt räägiti, tõusid Marie Under ja Henrik Visnapuu armastusluules esiplaanile, kuna nad olid sügavalt isikupärased, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga. Mõlemal autoril oli armastusest palju luuletusi, kuid eriti häs
Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 2 Sissejuhatus Jaan Kaplinski sündis 22
,,Sirbi ja Vasara" (hiljem ,,Sirbi") toimetuses, algul korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu kõrval on ta avaldanud luuletõlkeid. Tal on tütar Maria Lee. Kareva on pärinud ka tunnustusi nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu ,,Maailma asemel" eest; Eduard Vilde preemia ,,Mandragora" eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal. Eesti teatrilaval on etendatud tema ,,Mandragorat" (Tallinna Linnateatris, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30.aprillil 2003). Looming. Juba varakult tulid Kareva luules esile mõned põhijooned, mille järgi tundis lugejaskond teda ära ka edaspidi: ta kasutas enamasti ranget vormi ja viimistletud keelt ning kirjutas sageli armastusest.
paljude eesti kirjanike (s.h. lõunaeesti autorite Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku) loomingut. H. Runnel on abielus kirjanik Katre Ligiga ning on kuue lapse isa. Looming Hando Runnel: ,,Sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule." Alguses kirjutas H. Runnel võrukeelseid luuletusi lasteraamatutele. Oma esikogus avaldas H. Runnel lasteluuletuste kõrval ka suurkirjanduse luulet. 1965. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Maa lapsed". Selle luulekogu sisuline mõte on ürgvana. See rääkis lapsest, kes oli Liibüa hiiglane Antaios ja sündis merejumal Poseidoni ja maajumalanna Gaia armastusest. Milles Hando Runnel teistest erineb, ongi, et ta otsib küllalt vähe, aga leiab väga kiiresti. Algusest peale ilmneb H. Runneli loomulik, kindel eetiline eluhoiak, mis sisaldab endas üliinimlikke väärtusi kui ka ühtekuuluvustunnet oma maa ja rahvaga, sisemist kohustust nendest laulda.Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja
tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni demokraatliku maailmavaate pooldaja. Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. 1.3. Ajakirjaniku-aastad Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toi- metuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragüm-
Kas te kunagi hakkaks põhjalikult talu pidama, lehmade ja hobuste ja muuga? Põhjalikult küll ei hakka. Hästi natuke võib-olla. Mõni muruniiduk näiteks Meil lobisemise eest teatavasti palka ei maksta. Kust te raha saate? Või on kirämehel maal võimalik niimuudi ära elada, et raha ei olegi vaja? Kuis ei maksta. Mulle selle intervjuu eest antakse 5000 krooni tunnis puhtalt kätte. Juhul, kui otsustatakse pronksõdur Urvastesse teisaldada, kas olete nõus? Kas pronksõduri kohta luuletus ka tulemas on? Ei ole tulemas küll luuletust praegu. On tulemas hoopis vastus sellele küsimusele. Päris maja ette küll pronkssõdurit ei tahaks, aga kuhugi ikka nurgakese leiaks. Kas oled Paganamaa kandi elust midagi kuulnud ja mis sa arvad, et kui ma elan nüüd välismaal, kas vöiksin selga ajada setukeste rahvariided ja ehted (tunnen kuidagi lähedaseks), ilma et ma kedagi solvaksin ja pealegi Röuge kandi rahvariided mulle ei meeldi?
Vara Põhikool Luuletuste raamat Loovtöö Koostaja: Alar Visse 8. klass Juhendaja: Eleene Sammler Vara 2014 Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................3 1.LUULETUSED .................................................................................................................................. 1.1. MINE ÄRA...................................................................................................................................5 1.2.NOOR-EESTILE............................................................................................................................6 1.3.MULGIMAAL............................................................................................................
tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni demokraatliku maailmavaate pooldaja. Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. 1.3. Ajakirjaniku-aastad Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toi-metuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragüm-
Kool ......................... II a kursus Sergei Jessenin Referaat Juhendaja: ................................. 2009 1. Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsepõlv 3. Naised Jessenini elus 4. Looming 4.1 Esikkogu "Radunisa" 4.2 Revolutsioonid 4.3 Imazinism 4.4 Tagasi Venemaale 4.5 "Kõrtside Moskva" 4.6 "Anna Snegina" 4.7 "Must mees" 5. Surm 6. Kasutatud kirjandus 2.Lapsepõlv Sergei Aleksandrovits Jessenin sündis 3.oktoobril 1895 Konstantinovo, Rjazani kubermangus. Tema vanemad olid talupidajad, isa Aleksandr (1873-1931) ja ema Tatjana(1875- 1955) abiellusid väga noorelt (isa oli 18 ja ema 16aastane). Ent ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noored lahku ning Väike Serjoza jäi vanavanemate hoolde. Jessenin oli üsnagi varaküps: ta õppis viieaastaselt lugema, kirjutas esimesed Varsid juba üheksaselt ning teadlikuks luuletajaks hakkas and pidama 16-17 aastas
Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2
Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
