Marie Under Luulekava Suur kuldne päike naerab talvekatte ja talvemured sulama Ta voolab tuppa nagu kuldne viin . es t! ä i k ju p p a l ni i ta i n ud n ä u a mm Ei ..siin alasti ta lamab , päikest ihkav naine! Neist päiksekiirtest oli ammu puudu, mis vargsi pugesid läbi härmas ruudu . Nüü d ööd jälle , tu l ev a d ne ed v ...
Kadrina Keskkool Mihhail Jurevits Lermontov Referaat Kadrina 2009 Sisukord Erandlik elust............................................................................................................................3 Teosed ja looming...............................................................................................................4 - 5 Kokkuvõte................................................................................................................................6 Kasutatud allikad......................................................................................................................7 Erandlik elust Lermontovi täisnimi on Mihhail Jurevits Lermontov. Ta sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas ja suri 27. augustil 1841 Pjatigreskis.Ta oli tundlik, raske iseloomuga poiss; mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne. Lermontovi ema oli Marja Mihhailovna ...
Novell ,,Suveöö armastus" 1. Anna lühikese kokkuvõttena edasi novelli tegevustik. 2. Novelli ,,Suveöö armastus" on kätketud romantiline lugu. Püüa seda väidet põhjendada. Leia novellist romantilisi tegevuspaiku ja loodukirjeldusi. Leia vähemalt 5 võrdlust, 5 isikustamist, 5 epiteeti koos põhisõnaga ja põhjenda nende sobivust antud novelli. 3. Kas on õige, et inimesed avanevad vahel üksteisele alles äärmuslikes olukordades? Kas see väide peab paika ka antud novelli puhul? Põhjenda. 4. Iseloomusta Maalit ja Kustast novelli sündmustiku ja dialoogide põhjal. Püüa nende käitumist põhjendada. 5. Võrdle Maali ja Kustase suhtumist armastusse, milliseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua? Mis põhjustab nende suhetes konflikti? 6. Kas novellis käsitletu on aktuaalne? Missuguseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua võrreldes tänapäeva tüdrukute ja poiste ellusuhtumisega? 7. Novellis peegeldab ja võimenda...
hoolitsemiseks polegi mahti. ''Moodsa humaansuse'' sõnumiks on see, et kui sääsk maas lamab, siis ei oleks aus teda tappa. Kõigepealt tõstetakse ta jalgadele, et saaks siis ta ära tappa. Luuletuse ''Kesk nurmi mu kodu'' Epiteedid: pikk pilv, hõbedast aer, valge päevaga, puhas lapse naer, lõhnav õhk, roheline karge kevad, kõndiv hull, konnaline kevadvesi. Võrdlused: pikk pilv kui hõbedast aer; puhas kui lapse naer. Metafoor: kevadelaev. Isikustamised: kõnelen valge päevaga, tuul põske patsutab, kodu helendab, muld hingab, pehkib põhk. Ümberütlus: puudub. Luuletuse''Rong'' Epiteedid: küpsed kastanid, südameokstest valud, sügisõhtuses kollases rongis, koitanud kapis, õhtust aega, kuldlõhnavat hämarust, nüritud saega, vahtrad harali, värvide kireva joone,vana hüljatud maja, tumedat kallist nägu, kadunud kevad.
(tähesuurus 12, reavahe 1,5, kirjastiil Times New Roman või Arial). Lisad allikad, kust materjali leidsid (netilehel on ka pealkiri ja selle külastamise aeg tuleb lisada pärast linki sulgudesse). 5. Teisele/kolmandale kirjutad välja kaks sulle enimmeeldinud luuletust. Mõlema luuletuse juurde kirjutad: · mis on luuletuse sõnum; · millised tunded/mõtted tekivad antud luuletust lugedes; · milliseid kujundeid autor on kasutanud (epiteedid, võrdlused, isikustamised võid need ka värviliselt luuletuse sees välja tuua); · miks valisid just selle luuletuse autori loomingut iseloomustama. 6. Ühe väljakirjutatud luuletuse kohta valid ühe ülesande järgmistest ja vormistad selle neljandale lehele: · kujutad kunstipäraselt luuletuse sisu; · kujundad luuletusest lähtuvalt koomiksi; · kirjutad vastuluuletuse. 7. Köidad kaks paberit kokku, lisad töö lõppu enda nime ja klassi = esimene hinne. 8
Mets Juhan Liivi luules Külm. Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, lehk põhjast- tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Puu väriseb... siis naksatab- külm plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... kõik metsapaik... koit idas veripunane... Hommik. Ju karjane lääb karjaga: till tall! must kirjak kõige ees, till tall! ka kostab metsa sees ja vastab niit ja karjamaa. Ju kõlab läbi hommiku üks pasun eemal: tu, tu, tu! Jõe ääres aurab lokkav hein, siit tagapool mets, mäesein, kust läheb linnatee ja kaob puude vahele- just nagu tänav silmale. Sääl tuleb naaber koormaga ja süütab piibu põlema. Käis veskil. Valgel kübaral käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, p...
king“, „Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid“, „lipendab kollane kardin kui leek.“, „maalivad müürile hiiglasuurt K-d.“, „Lavades laiad rabarberilehed“, „vajuvad vastu maad.“, „Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin.“, „Kivistel kelpadel suitsevad veed.“ ja „tundide tume tõld.“ esineb alliteratsioon. Värsis „lipendab kollane kardin kui leek“ on kasutatud võrdlust. „Taevas lööb tumedaks“ ja „suitsevad veed“ on isikustamised. „koputav“, „ vihmases“, „uniseid“ on epiteedid. Luuletuses on kasutatud lõppriimi ja on ristriimis ehk ABAB vormis.
klaariti tülisid ning saaditõeteri teada. Kes leppisid, kes läksid hoopis veelrohkem tülli. Kooli juhtkond oli otsustanud poistele anda võimalus teha koolihümn ning see ka stuudios ära salvestada. Selle uudise peale hõisati vaid: ,,Teeme ära!" . Millinne on raamatu sõnakasutus ? Palju tänapäevaseid slängisõnu . Ka roppsõnu leidub päris tihti . Lausestusi leiab siit päris mitmeid: pikad, lühikesed, rind ja põimlaused jne. Epiteedid ning isikustamised on olemas, metafoore aga ei leidnud. Mis mulle kõige rohkem meeldis ? Poisid olid tüdrukutega hellad ega kasutanud neid ära, nagu tavaliselt tänapäeva filmides. Vähemalt enamus bändi liikmetest. Oli palju elulisi näiteid . Mida uut said raamatu kohta teada ? Ka seda raamatut lugesin esimest korda ja absoluutselt kõik oli uus . Kas soovitan seda raamatut teistelegi? Kindlasti .
MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ...
Meie triiviva laeva taga Tuhat kajakat tukub ta peal." Palju luuletusi rääkisid ka sõdadest ja kodumaa kaitsest. Näiteks "Mälestusi isast" ja "Võitmatud on meis." Minu jaoks olid luuletused liiga sünge sisuga ja masendavad, aga ju oli siis aeg selline. Luulekogu on väga tõsine ja huumorit sealt ei leia. Luuletustel puudub kindel stiil. Enamus luuletusi on küll riimilised, kuid on ka vabavärsilisi luuetusi. Juhan Smuul kasutab väga palju epiteete ja isikustamist. Isikustamised nagu "lained uniselt pahisevad" ja "tuul küünistab merd nagu raspel" on Smuuli puhul tavalised. Ma arvan, et Smuuli luuletuste sõnum on inimesi mõtlema panna sõdade ja kõige selle juurde kuuluva üle. Minu arust on need luuletused sünged ja suure mõjuka sisuga. Näide: "Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus ja vähesõnaliseks vaibus jutt." Mulle isiklikult meeldib rõõmsam luule rohkem kui sünge, Juhan Smuulilik luule
..kui Iisrael prohveti päevil ...just nagu Iisrael ka..." Sa oled kui Iisrael vanast'. 3. ,,...kui lillekene ...kui vaikne valu ...kui kauge, kurblik hääl..." Sa oled kui lillekene. 4. ,,...kui salanaine..." Sa oled kui salanaine. 5. ,,...kui õhkuv lilleke..." Luulele. 6. ,,...nagu päikene ...kui hommik..." Sa tulid (2). 7. ,,...kui päike ...kui muusik..." Sa tulid (1). 8. ,,...kui valge luik..." Üle vee. · Isikustamised: 1. ,,Eesti kunst - sa valulaps!" Eesti kunst - sa valulaps. 2. ,,...silm kaugele, käib üle vee..." Üle vee. 3. ,,...ja vastab niit ja karjamaa..." Hommik. 4. ,,...kõneles suine tuul pehmelt..." Suine tuul (1). 5. ,,...hällib ja kiigub metsa äär ...lainetab heinamaa käär..." Suine tuul (2). 6. ,,...kaugele käib metsa palistus ...kidur põõsas kurdab..." Üks märtsihommik udune. 7. ,,...lootus luikab ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
