Kool Andra Teede Referaat Koostaja: Klass: 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Luuletaja elulugu...................................................................................4 Looming ja kirjanduslik tegevus..................................................................5 Luulekogu ,,Takso Tallinna taevas" analüüs...................................................6 Luulekogu ,,Saage üle" analüüs................................................................7 Luulekogu ,, Atlas" analüüs.....................................................................8 Kokkuvõte.........................................................................................9 Kasutatud materjalid..........................................................................
Jürgen Rooste luule Silvia ja Sandra 12b Jürgen Rooste Sündinud 31. juuli 1979. aastal 1997. aasta lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997- 2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata 2002- 2007 aastatel töötas ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevustoimetajana 2007- 2008 aasta märtsis oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste k...
Kadrioru Saksa Gümnaasium DORIS KAREVA ,,AJA KUJU" Kirjandusteose analüüs Koostajad: Kadri Ann Liinsoo, Karin Brit Liinsoo 10.1 Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 AUTORIST............................................................................................................ 4 2 LUULUEKOGU ,,AJA KUJU" ANALÜÜS.....................................................................5 KOKKUVÕTE......................................
Juhan Liivi luulekogu lähivaatlus. Juhan Liivist natuke lähemalt: Juhan Liiv (Johannes Liiv) -- (1864-1913) luuletaja ja proosakirjanik. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1880. aastatel järelromantilises laadis keskpäraste värssidega. Seevastu 1890. aastate algupoolel kirjutatud ühiskonnakriitiliselt realistlik lühiproosa kogus "Kümme lugu" (1893) pälvib tähelepanu rahvapärase huumori, külamiljöö hea tundmise ja isikupäraste inimtüüpidega. Valisin tutvustamiseks ühe luulekogu nimega: ,,Rukkivihud rehe all." Tegemist on 1964 aastal välja antud luulekoguga. Luulekogu andis välja Eesti Riiklik Kirjastus. Selle on koostanud Paul Rummo ning kujundanud ja illustreerinud on Heldur Laretei. Raamat maksis väljaandmise hetkel 30 kopikat. Täpsemalt olen teile tutvustamiseks valinud luuletused: ,,Koer" , ,,Oh Kanarbi, oh lilleke!" , ,,Talvine tihane" , ,,Sa oled kui salanaine" ja ,,Mees pole pikem kübarast" ,,Koer" Juhan Liiv. ...
Marie Underi loomingu analüüs Marie Underi looming jaguneb luulekogude alusel neljateistkümnesse perioodi: 1) 1918 - EELÕITSENG Marie Under sündis 27. märtsil 1883. a. Tallinnas. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas. Koolis käis ta 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid tema saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja ka proosat kirjutama. Marie abiellus 1902. aastal raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Kuntsnik Ants Laikmaa soovitas ja ...
Luulekogu analüüs · Marie Underi ,,Eelõitseng" ilmus aastal 1987 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. · Marie Under oli Eesti luuletaja, kes sündis Tallinnas aastal 1883 ja suri Stockholmis aastal 1980. · Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ning neid kogusi on tõlgitud paljudesse keeltesse. · Kogus esineb peamiselt loodusluulet. · Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne, sest autor räägib ainult rõõmust ja sellest, kuidas ta loodust armastab. · Autor näeb maailma ilusana. ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." · Rabe...
Aino Pervik Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele....
Luulekogu analüüs ,,Maa on täis leidmist" Ellen Niit Luulekogu põhiteemaks on looduse mitmekülgsus ning armastus lihtsate asjade vastu, armastus selle kõigis erinevas tähenduses. Tema luuletused on konkreetsed ja ei ole iroonilised. Luuletustes kujutab Eestimaa looduse ja inimese vahelisi suhteid ja tundeid. Näiteks luuletus ,,Lävel" , mis räägib rõõmu tundmisest kõige tavapärasematest loodusnähtustest. ,,Veel olen laps, kel nähes lepalindu, kõik meelest kaob, pihk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob." (,,Maa on täis leidmist" lk 28) Samuti on teemadeks kodu ja igatsus selle järele, inimeste käitumine ning osaliselt ka sürrealism. Näiteks luuletus ,,Nägemus", mis kirjeldab seda hetke, kus hakatake ärkama, kuid osaliselt ollakse alles unenäos ning kaheldakse, kas nähakse unenägu või mitte. ,,Nii sinine on öö. Mu silm...
Jaanimardika Keskkool Kristiina Ehin "Viimne Monogaamlane" Luulemapp Mari Mardikas 7.b klass Juhendaja Peep Sitikas Jaanimardika küla 2017 Sisukord Ülevaade autori elust ja loomingust 3 Luuletuse analüüs 4 Kokkuvõte luulekogust 5 Kasutatud kirjandus: 6 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor on sündinud 18. juulil 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Tal on magistrikraad eesti ja võrdleva rahvaluule alal Ta on ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud...
Luulekogu analüüs Jürgen Rooste Jürgen Rooste on eesti luuletaja, kes lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 19972004 eesti filoloogiat. Tema luule on enamasti vabavärsiline, suhteliselt otse öeldud ning humoorikas võtmes. Talle on väga tähtis ausus ning seepärast ei karda ta olla oma loomingus otseütlev. Oma teoste eest on ta saanud mitmeid preemiaid, milledest kõige tähelepanuväärsem on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia aastal 2012. ,,Kõik tänavanurkade muusikud" See luulekogu on välja antud aastal 2013. See teos on järg 2012 aastal ilmunud teostele ,,Laul jääkarudest" ja ,,Hoggsi boson", mille eest Jürgen Rooste Eesti Kultuurkapitalilt kirjanduse sihtkapitali luulepreemia võitis. Luulekogu pealkirjast sain mina aru nii, et tänavanurkade muusikutena mõtles Rooste kõiki inimesi, kes vajavad märkamist, tähelepanu ja mõistmist. Olles küll erine...
Doris Kareva Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu Sündis 28. novembril 1958 Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (19...
Kristiina Ehini luulekogu ,,Emapuhkus’’ analüüs Luulekogu kätte võttes ning seda esimese hooga sirvides, jättis see mulle meeldiva mulje. Esikaanelt vaatab vastu joonistus naisest õunaga ning raamatu tagakaanel on pilt luulekogu autorist Ehinist, kes kannab tumedat kleiti, millele on tikitud tema esivanemate nimed koos aastaarvudega. Samuti võib tagakaanelt lugeda lühikest luulekogu tutvustust, mis annab teada, et luulekogu on Kristiina Ehini viiendana ilmunud luulekogu (2009.a), kirjutatud kahe aasta jooksul väikese lapse kõrvalt ning, et luuletusi saadavad katkendid perepärimusest. Luulekogu seest on jagatud nelja suuremasse peatükki, mida siis illustreerivad Kristiina Ehini esivanemate mälestused koos piltidega. Minu kokkupuude teose autoriga on olnud varasemalt aga üürike, kui käisin tema loengut kuulamas, kus ta rääkis enda teostest ja enda elust lühidalt. Ta jättis mulle tagasihoidliku ja vä...
Üld info Virve Osilast : Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. novembril 1946. aastal Kohtla-Järvel. Tema lapsepõlv ja kooliaeg möödus Mäetagusel. Elu keerdkäigud viisid teda noorusaastatel Läänemaale, kuid 1972. aastast kuni tänaseni on ta taas Mäetaguse elanik. Esimene luuletus avaldati juba 1957. aastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Esimene luulekogu ,,Mälestuste tuul" ilmus 1990. aastal ja tänaseks on neid ilmunud juba kakskümmend. Virve Osila on kirjutanud hulgaliselt näidendid (ka lastele) ja estraadisketse, mis on saanud väga populaarseks harrastusteatrite lavadel. Trükivalgust on näinud publitsistikakogumik ,,Teretused" (1998), loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse ...
Luulekogu analüüs 1. Heiti Talvik „Palavik“ 2. a) Valisin valikkogust „Mu südamelt murti pitsat“ kogu pealkirjaga „Palavik“. Mulle tundus, et luulekogu üldine meeleolu on pisut sünge, ängi täis ja rusuv. Autor kasutab palju irooniat ning võllahuumorit. b) „Paaria“ „Blasfeemiline ballaad“ Must jäänud vaid kõle kompleks Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, Luuvaludes puusi ja reisi, su kitsas redel viipab otse taeva! Mis edasi elab vaid seks, „Eleegia“ Et vihata ennast ja teisi Mu süda meeltekoldes tuhastub „Ahastus“ Ning aju söestub nikotiini vingus Kui karidele paisat laevakere Mu maja täis on ahastust ja puudust Sääl elutseb vaid hiirte kisklev pere Ja vihma katkisest lööb sisse ruudus...
Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" analüüs Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus ,,Hirm" on kirjutatud 1940. aasta...
Analüüs Doris Kareva luulekogust ,,Perekonnaalbum" Doris Kareva luulekogu ,,Perekonnaalbum" koosneb ülilühikestest luuletustest igaüks vaid neli rida, kuid neid lugedes tuleb järele mõelda kauem kui mõnda pikka sonetti lugedes. See luulekogu räägib elust endast, selles on tegelasteks nähtused, tunded ja iseloomujooned. Luuletustel jääb põhimõte samaks, aga iga inimene kes neid ridu loeb, saab tõlgendada neid omamoodi, iseenda elukogemuste põhjal. Luuletusi täiendavad ja loovad neile tausta üsna erilised illustratsioonid (kujundanud Piia Ruber). Raamat valiti ka 2015 aasta 25 kauneima raamatu hulka. Nõelaga valgesse paberisse torgatud aukudest moodustuvad figuurid, mis on omavahel punase niidiga kokku seotud või ka läbi kriipsutatud. Need pildid on nagu fotod perekonnaalbumis, kuid nad ei järgi üks ühele luuletusi, vaid jutustavad igaüks veel eraldi oma loo. Autor näeb inimsu...
Haapsalu Wiedemanni gümnaasium nimi 12. Ü Doris Kareva Ajalaulud. Päevapildid. referaat Haapsalu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Ülevaade luuletaja eluloost ja loomingust.......................................................................................4 1.1 Elulugu...............................................................................................................................4 1.2 Looming.............................................................................................................................4 2 Luulekogu analüüs............................................................................................................................5 2.1. Kogumiku üldiseloo...
Luulekogu analüüs. Parimat Henrik Visnapuult. Luulevihik ,, Kõik muutub lauluks" Valisin siis analüüsiks esimese ülesande ja vastan neljale küsimusele. 1. Luulekogu läbivateks teemadeks on surm, sõda ja vabaduse igatsus. Luuletaja nägemus ja tunded sõjaaegsest Eestist. Sellest kuidas hing ihkab vabadust ja sõja lõppu. Kui palju sureb süütuid ja noori inimesi sõja läbi. Kuidas see kõik mõjub rusuvalt ja laastavalt inimhingele. See luuletus iseloomustab neid tundeid kõige paremini. Kas tunnete. Kas tunnete, kuidas võpatab maa Iga vaenlase jalaastest? Veel võitlusse kord! Ju küllalt saab, Oo Eestimaa verikastest. Kas kuulete, kuidas kohiseb laas, Nagu tormaksid vetevood randa. All vaenlaste talla plahvatab paas Ja viha salvab ta kanda. Mu mõte läbistab pilkase öö, Kuul...
Anni Aru 10.a Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” analüüs Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind ve...
Heiti Talvik 1904-1947 Merili Mihkelsaar Birgit Paiba Grete Tammoja Elulugu · Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas . · 1937 abiellus Betti Alveriga . · Kodune keskkond oli kultuuriline. · Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne. · Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. Pooleli jäi ka Treffneri gümnaasium. · 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi · 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal. Looming · Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade õhutusel on avaldatud luulekogud . · Esindab sümbolismi ja ekspressionismi. · Mahult on Heiti Talvik kirjutanud väga vähe. Ilmunud on 2 luulekogumikku . ...
MAIDLA KOOL LUULEKOGU ANALÜÜS Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekut...
Marie Under “Mureliku suuga” Koostas: 2016 Marie Under 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm eesti luuletaja kirjutanud luuletusi ka saksa keeles oli abielus kaks korda suri Stockholmis kuid maeti ümber Tallinna hakkas luuletama 14. aastaselt põgenes perega Rootsi Loomingust 2. augustil 1904 avaldati esimene luuletus "Kuidas juhtus..." luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti esimene luulekogu ilmus aastal 1917 "Sonetid" 14 luulekogu “Mureliku suuga” ● ilmus 1943. aastal ● luuletusi aastatest 1935–1942 ● 11. luulekogu ● vähetuntud ● 21 luuletust ● nii tunde kui mõtteluule ● kurvameelsed ● luuletused räägivad sõjast, leinast, kodumaast ja vabadusest nt: “Valus vaikimine”, “Sõduri ema”, “Kodumaa”, “Kahe tule vahel” Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, Raske hommik saand seda rängemaks va...
Luulekogu analüüs 1) Karl Martin Sinijärv ,,Krümitor 0671", Näo Kirik 2011. 2) Karl Martin Sinijärv on 45-aastane eesti ajakirjanik ja luuletaja. Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht ning alates 2010.aastast juhib ta ka saadet ,,Jüri Üdi klubi". Tema esimene teos oli luulekogu ,,Kolmring". 2007.aasta aprillikuust kuni 2016.aastani oli Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin on saanud Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 3) Luuletused on enamasti üpris tõsised, kuid mitte masendavad. Tihti räägivad need ühiskonda ja poliitikat puudutavatest teemadest. Teemad on enamasti reaalsed ja praktilised, armastusest kirjutatakse vähe. Tema luuletused vahendavad pealtnäha rahulikke, kuid sisemuses mäslevaid emotsioone. 4) Enim meeldis ,,Drum ja Bass" (lk 66). Luuletus räägib rahast ja äri tegemisest, selle iseloomust ja ka tumedamast küljest. 5) Autor näeb i...
Luulekogu analüüs „Higgsi Boson“ Jürgen Rooste Autorist Jürgen Rooste (sündinud 1979) on eesti luuletaja. Rooste on töötanud ajakirja Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Samuti on ta olnud eesti keele õpetaja Rocca al Mare Koolis. Alates 2014. aastat on Jürgen Rooste vabakutseline luuletaja. Rooste on saanud oma loomingu eest neli auhinda. Tema loomingusse kuulub 14 luulekogu ning 12 nendest on tema enda ning ülejäänud 2 on valminud koostöös mõne teise luuletajaga. „Higgsi Boson“ Antud luulekogus on 21 pealkirjaga luuletust ja mõned, millel pealkiri puudub. Luuletustest võib leida kosmoloogia või füüsika termineid. Teemadeks on: armastus, eestlaseks olemine, igapäevaelu. Esmamulje järgi saab öelda, et Jürgen Rooste on üsna ühiskonnakriitiline ja avaldab oma arvamust selgelt ja otsekoheselt. Armastuse kohta ütleb Rooste, et see on nagu Higgsi Boson. Võib arvata, et see on olemas aga seda ei saa mõõta ja näha, sellesse tuleb vaid us...
LUULEKOGU ANALÜÜS Nõmmelill Anna Haava ·Leia luulekogu autori kohta mõned elu- ja loominguloolised andmed. Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale.Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotus, eriti isa ja õe manalasse varisemisele järgnenud ema surm. Peale seda kaotas Haava igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis...
Contra Eluloolist Contra kodanikunimi on Margus Konnula Contra on sündinud 22.03.1974.aastal Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paro...
Kersti Merilaasi luulekogu ,,Rannapääsuke" analüüs Markus Oliver Mädo 10.klass 2016.01.10 a) Kersti Merilaas,sünninimega Eugenia Moorberg,oli eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik(sünd.1913).Ta veetis oma lapsepõlve alguse Peterburis kuni sealt lahkumiseni aastal 1917 .Aastal 1980 autasustati teda Eesti NSV Teenalise kirjanikuna.Kõige rohkem on tema loomingus lasteraamatuid. Peaaegu kõik tema raamatud on kirjutatud kas luuletustena või värsslugudena. Ta oli tegev kuni oma surmani aastal 1986. b) Heinaaeg T-Teoses kujutatakse füüsilist ja vaimset tööd. PM-Luuletaja tahab edasi anda seda ,et inimesel on vaja tegeleda erinevate tegevustega. S-Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda ,et inimesel on vaja vaheldust. Minagi arvan ,et inimene ei tohiks jääda kinn...
Marie Underi luule analüüs Marie Under on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Unde...
"Maailma asemel" - Doris Kareva, 1992 Luulekogu analüüs Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kokku on naine avaldanud 16 luulekogu, millest "Maailma asemel" avaldati 1992. Teoses ülistab Kareva end ümbritsevat maailma, selle ilu ja koledusi, kuid peamiselt siiski inimesi. Luulekogu põhiidee on maailm ja selle avastamine. Eriti tuleb see esile luuletustes "Und nägin maailmast", kus otsitakse maailmas kohta ja miskit uut ning paludes "Oo, maailm ole suurem!" see avardubki. Siiski kui kõik on valla, vastused teada ja ise otsida ei saa, siis võib olla see hirmutav ja purustada lootused. Samuti käsitletakse teemasid nagu igatsus, kurbus ja lo...
Mart Raud referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................3 2. LOOMING...................................................................................................4 3. LUULEKOGU SÜVENDATUD ANALÜÜS.............................................6 4. HINNANG....................................................................................................7 5. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................8 2 1.Sissejuhatus Mart Raud (1903-1980) oli luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal p...
KOOL Referaat Debora Vaarandi NIMI KLASS 2013 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................lk1 Debora Vaarandi looming...........................................................................lk2 Teosed.................................................................................................lk3 Luulekogu üldiseloomustus.........................................................................lk4 Ühe luuletuse analüüs.......................................
Hando Runneli luulekogu analüüs Martin Seppman 10.J 2017 Valisin selle luulekogu, kuna hakkas huvitama, kuidas Hando Runnel varjas poliitilist sõnumit NSVL eest ja milliseid luuletusi ta täpsemalt kirjutas. Olen ka paljudelt kuulnud, et Runneli luuletused on hämmastavad sisu poolest ning seepärast otsustasin selle luulekogu luuletusi analüüsida. Ma valisin need luuletused, sest need luuletused meeldisid mulle ja luuletuste sisu oli mõistetav. Luulekogus on palju huvitavaid ja sügavamõttelisi luuletusi, mis vajavad head süvenemist. Mina jäin hätta kõnekujundite leidmisega, minu jaoks oli keeruline noppida luulest välja, aga teisi kujundeid üritasin teha. KODU On maantee ja Luuletust saab mõista maanteel käänak ja käänaku kõrval kahtepidi: kas see räägib küla ja tähed ta kohal kodumaast, mille kuklasse ülal hingab tume riik (N...
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle...
Luulekogu analüüs Marie Under- „Sinine puri“ Marie Under (1883-1980) oli Eesti luuletaja. Ta kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita“. Tema luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Under saksa keeles. Tema teos “Sinine puri” ilmus aastal 1918, mis sisaldab luuletusi aastatest 1917-1918. See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. Teos räägib loodusest, armastusest, tunnetest. Luuletused on minakesised ning autor paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast. Luulet kujutatakse vabalt ja siiralt. Samuti paistavad silma ka mõtisklevad toonid. Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui kuldblond neitsid tulnd n...
Luulekogu analüüs Kalju Kangur ,,Sonetiraamat" Kalju Kangur sündis 25. oktoobril 1925 Vana-Kuustes ja suri 15. jaanuaril 1989 Tartus. Ta oli eesti kirjanik (põhiliselt luuletaja) ja luuletõlkija. Aastatel 1939-1944 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Tema värsse trükiti esimest korda Postimehes aastal 1943 ja alates 1949 ilmus tema luuletusi pidevalt perioodikas. Tema esimene luulekogu ,,Mööda jalgteid" ilmus aastal 1957. 1959 ilmunud ,,Üksainus rukkipea" oli tema võti Eesti Kirjanike Liitu. Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid, epigrammide kogu ja proosateoseid. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene ja itaalia keelde. Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit). Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka käsitlenud ajaloolisi teemasid ni...
Luulekogu analüüs 1. Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik“. Ilmumisaasta 1985, kirjastus „Eesti Raamat“. 2. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, sündis 22. jaanuari 1941 Tartus. Poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski poeg. Lõpetas 1958 aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Töötas 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadurina hiljem ka vaneminsenerina. 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi teatri Ugala kirjandusala juhatajana ning 1983–1988 uuesti Tartu Ülikoolis. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Ta on kirjutanud luuletusi, proosat kui ka esseesid. 3. Luulekogul „Õhtu toob tagasi kõik“ puuduvad teemad. 4. Luulekogu paistab silma oma rahu, sisemise selguse ja puhtusega. Selles kõneldakse igapäevasest ...
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale is...
Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2.3 HAIGUS lk 4 2.4 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE lk 5 3. ÜLEVAADE LOOMINGUST lk 6 3.1 PROOSA lk 6-7 3.2 LÜÜRIKA ...
Karl Martin Sinijärv Elulugu ja looming Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITME...
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 ...
Luulekogu ,,Õhtu on õunapuu`` Jaan Kaplinski Dagne Kaarna Tartu Kivilinna Kool 7.B Sisukord Ülevaade luuletajast ja loomingust ........................................................................................2 Luuletuste analüüs...................................................................................................................3-4 Luuletused.............................................................................................................................. 4-6 Enim meeldinud luuletus...........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 1 Üle vaade luuletajas tja loomingust Jaan Kaplinski (sündinud 22. ja...
Luulekogu „Kaitseala“ analüüs Kristiina Ehin sündis 18. juulil aastal 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal omandas ta magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Tänavu on Kristiina Ehin tuntud eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kristiina Ehin sai aastal 2006 lausa kaks preemiat luulekogu „Kaitseala“ eest, Gustav Suitsu stipendiumi ja Kultuurikapitali luulepreemia. Selle alusel võib väita, et tegemist on Ehini enim tunnustatud teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust küsimusele, mida ehedat ja kaitsmisväärset on tänapäeva maailmas meis enestes ja meie ümber. Kristiina Ehin kijutas teose 2005. aasta jooksul, viibides Mohni saarel ning teos ilmus samal aastal. Teose ülesehitus on vägagi huvitav. Teos koosneb luuletustest ning päevikuk...
Teema:L.Koidula luulelooming. Eesmärk:tutvuda Koidula luuleloominguga. Meetod:individuaalne ja rühmatöö. Abivahendid:Luulekogu,L.Ruud,E.Mihailova"Eesti luule antoloogia"(venekeelne);õpik"Vanem eesti kirjandus". Sõnavara:põrm-,neiupõlvenimi- Tunni eesmärki õpetaja ei ütle.Õpilased peaksid tunni lõpus ise sõnastama tunni eesmärgi. I Evokatsioonifaas Korratakse eelmise tunni materjali L.Koidula elust.Selleks võib olla kordamisküsimused ; 10 väidet ,millele õpilased ainult jah või ei vastavad.Samuti võib olla eluloost tehtud lünktest.Töölehed nr 1-3. II Luuleloomingu ülevaade.Teema käsitluse faas. Lugeda õpikus lk 61-66.Koostada loetu põhjal lühikonspekst Koidula loomingust.Seose sellega,et õpikus olev materjal on liiga mahukas vene kooli lastele on vaja aidata neil leida tekstist kõige olulisem info.Selleks võiks olla kas lünktest ,kontrollküsimused või tabel.Tööleht nr 4. III Ühe luuletuse analüüs. Luuletus"Eesti muld ja Eesti süda" ...
Marie Under (1883-1980) Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis. 13-aastasena hakkas kirjutama saksakeelseid luuletusi. Õppis klaverit ja laulis kooris. Under võeti tööle Teataja toimetusse. 1902 aastal abiellus Under ning elas Moskva lähistel mitu aastat. Moskvas sündis Underi 2 tütart. Under näitas oma esimesi emakeelseid värsse Laikmaale ning Laikmaa õhutusel need ka ilmusid. Esimeses trükis avaldatud luuletusi oli ,,Ema laul" Noor-Eesti 1.albumis (1905). Tallinna tuli pere päriseks 1906a. Underi kodust sai kunsti- ja kirjandusinimeste kooskäimiskoht, nn kirjanduslik salong ; samuti inspireerisid Underit maja ja aed ,,Sinist terrassi", ,,Sirelite aegu" jt. 1. MS ajal abielu purunes. Luuletaja alustas kooselu Artur Adamsoniga ning abiellus temaga 1924a. 1. MS eel ning ajal kirjutatud luuletused leidsid tutvusringis heakskiitu. Esimesed iseseisvad luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusalal ning tõid poetessile üldise tuntuse rüh...
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Kristiina Moosel Juhan Liiv ,,Sinuga ja sinuta" Luulekogu analüüs Juhendaja: M. Kütt Tartu 2012 1. Nimeta luuletuste teemasid, mille kohta autor vahendab oma mõtteid ja tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju. Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu. · Esimese teema pealkirjad on: ,,Ei sinu iludus", ,,Naerata", ,,Viimne võimalus", ,,Sa oled kui lillekene", ,,Üksainus kord mu süda tervelt tuksus-", ,,Elust ja valust". · Teise teema pealkirjad on: ,,Vangis", ,,Varakult", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Ma lillesideme võtaks", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Kõik nooruse läikideaalid", ,,Kas olete n...
Kristiina Ehin „Kaitseala“ Autorist Kristiina Ehin Luuletaja,proosakirjanik Kristiina Ehin on sündinud 18.juulil 1977 Raplas. Õppinud Tartu Ülikoolis filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. Töötanud Vodja koolis ja laulnud ansamblis Sinimaniseele. Looming On välja andnud erinevaid luulekogusid("Emapuhkus" , "Kaitseala" ) ja proosaraamatuid ("Paleontoloogi päevaraamat") On kirjutanud artikleid ja tegelenud tõlkimisega. Luulekogu Nimi: "Kaitseala" Ilmumisaasta: 2005.aastal (Huma kirjastus) Lehekülgede arv: 154 Kujundus: Eve Kask "Kaitseala" Kirjutatud päevikuvormis, Mohni saarel Võitis 2006. a. Eesti kultuurkapitali luulepreemia. Luules on tunda loodussõbralikkust Kirjutab inimeste suhtumisest looduse vastu Keel on tänapäevane, ...
Autor: Mats Traat Töö koostaja: SeltsimeesLenin VASTSED HARALA ELULOOD Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) ...
Betti Alveri luulekogu „Tolm ja Tuli” analüüs Siim-Markus Post 15.12.2014 10.D klass, Audentes 1. Valisin Betti Alveri luulekogumiku, kuna see oli esimene ettejuhtuv luulekogumik ning sain selle kõrvalt toast Helary käest ning sealt luulekogumikust valisin luulekogu „Tolm ja Tuli”. Pole sellisest luuletajast enne kuulnud ja tahtsin lugeda, milliseid luuletusi tema kirjutab. Tahtsin lugeda ja kogeda tema loomingut. Tavaliselt luulet ei loe, aga kui on vaja lugeda, siis parem valin midagi selliselt autorilt, kes on mulle tundmatu. 2. Betti Alver oli Eesti luuletaja. Tema lulekogu „Tolm ja Tuli” räägib enamjaolt inimeste tunnetest ja inimestevahelistes...
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
Jaan Kaplinski "Teiselpool järve" Karina Arras 10.klass Sisukord Autori lühielulugu Looming Minu lemmikluuletus Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud ül...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
