8. sajandil kuulus Galiitsia Astuuria ja Leoni kuningriiki, kuigi jäi usnagi autonoomseks ning ajaloo jooksul 10,11,12 sajandil oli perioode, kus oli täiesti iseseisev. Galeegi keelel oli tähtsus eelkõige kõnekeeles, kirjakeel oli põhiliselt ladina keel. Esimesed galeegi keelsed tekstid on küll pärit alles 12. sajandist. Ladina keel jäi kultuuri, administratsiooni, liturgia ja õpetamise keeleks. 12. sajandil tekkis iseseisev Portugali riik. 12-14. sajand oli geleegi keele kui luulekeele hiilgeaeg. Täpsemini galeegi-portugali keele kui luulekeele hiilgeaeg. Galeegi-portugali keeleks nimetatakse keskaegset portugali keelt, millest lahknes galeegi keel ja portugali keel. Portugali keel sai portugalis ametlikuks keeleks, samal ajal kui galeegi keel hakkas pärast keskaega hääbuma ning seda ei kasutatud. Seetõttu on galeegi keeles säilinud palju sõnalõppe, mida peetakse tänapäeva portugali keeles arhaismideks.
esitatavate ootuste ja tegelike unistuste vastuolu. Autori luulele omased sõnavahedus, sarkasm ja iroonia võimenduvad tema proosas ja muudavad Viidingu jutud läbilõikavateks ja kaasahaaravateks detailitäpseteks pildistusteks. Elo meelest peetakse luuletamist liiga kergeks, ega üldse peetagi tööks, kuid kahtlemata on see töö iseendaga maailmade ja mõttega, ning inimene, kes kirjutab, mõtleb ja tunneb samal ajal, kui ta kirjutab, ta väljendab ennast luulekeele kaudu. Tema kui naisluuletaja teeb oma tööd öösiti, kui ta abikaasa magab... Mõtted tulevad paremini pähe hilisematel kellaaegadel, kõik on siis rahulik ja vaikne. ,,Isikuvabadusest" Ma võin teha, mida ma tahan, Istuda,kuhu tahan, lennata, kuhu iganes, Kui olen näidanud passi, olnud kahtlustava osas, Võtnud tollis jalast ka kingad,siiski Taas vilisenud turvaväravate vahel, Siis võtnud seljast ka jaki, Nii rahuldanud tollitöötaja
· Teda vaimustas juhtiva vene sümbolisti Solovjovi filosoofiline idee Igavesest Naiselikkusest. Ajendatuna tema suurest eeskujust, suutis ta luua vene sübolistliku luule kõige kaunimad ja isikupärasemad värsid. · Imekauni Daami sümbolist ei raatsinud Blok ka hiljem loobuda, see meenutas talle noorust. · Muutused Venemaal (Vene-Jaapani sõda, revolutsioon, rahutused), sotsiaalne ebaõiglus ja vägivald tõid Bloki luulesse uued teemad ja muutsid tema luulekeele lihtsamaks. o Luuletsüklid: ,,Linn" (1904-08) o ,,Lumemask" (1907) o ,,Faina" (1906-08) · Helged meeleolud asendusid sünguse ja hämarusega. Tema kujutatud linn on kannatuste ja valede paik, kus võidutsevad toores jõud ja raha, kus kõike on võimalik osta ja müüa. Peterburi oli kurbade ja kaamete põiktänavate nign tagahoovide linn, kus surnud kolavad
südamega kaasnevast nukrusest. Kuigi kohati võib luuletusest välja lugeda mehe ootust raskel hetkel naisele toetuda. Visnapuu luule varieerus varasemast provokatiivsest, futurismist innustunud ja jumalatega rinda pistvast laadist eleegiate ja loodusluuleni, kusjuures värsi musikaalsusel oli eriline rõhk. 5. KRIITIKA / ARVAMUSED Igor Severnjanini arvates on Hendrik lahendanud oma esimses luulekogus ,,Amores" (1917) mitmeid eesti luulekeele uuenemisega seotud probleeme. Raamatus kasutatakse mitteklassikalisi värsimõõte (hulk luuletusi on kirjutatud ka vabavärsis). On huvipakkuv, et ,,Amorese" kompositsiooni ja lüürilist süzeed iseloomustab terve rida vene sümbolistide luuleraamatutest pärinevaid struktuurielemente. 6. KOKKUVÕTTEKS Luuletustes on käsitletud palju epiteete, kaudseid ütlemisi, mis annavad luuletusele ilusa kõla. Käsitletud luulekogu on rohkem romantilise laadiga kui realistlikud.
Ladina keele klassikalisel ajastul oli suur erinevus kõrgestiililise luulekeele ja proosakeele vahel. Klassikalise kõrgstiili looja Cicero teoste keelt hakati pidama klassikalise ladina keele tipuks ja selle matkimine muutus hiljem kohustuslikuks. Luulekeel saavutas klassikalise täiuslikkuse Vergiliuse teostes. Cicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus
romaan-moraliseeriv, kaastunnet tekitav, tegelane rahva hulgast, mõjus rahvale värskendavalt ja elulähedaselt. William Blake-Varase inglise romantismi esindaja, poeet, graafik, maalikunstnik. Avaldas luules protesti jne. Oli vaimustuses Pr. Revolutsioonist. Omal ajal ei olnud kuulus, 20.saj kuulutati moodsa maailmaluule eelkäijaks. Kuulsaim teos: "Tiiger". William Wordsworth-Avaldas koos S.T. Coleridge'iga luulekogu "Lüürilised ballaadid". Suurepärane looduslüürik ning luulekeele uuendaja. Iseloomustab teoseid: värske ja kerge poeetiline väljendus, argikeele sulandamine luulesse. Loodus!! Nägi ilu igapäevastes asjades. Samuel Taylor Coleridge- Kirjutas lopsakalt fantaasiat ja värviküllast luulet. Ime lummuses võib inimene jõuda jumaliku tõe tundmiseni. Hindas folkloori(eriti rahvaballaade). Romantikute põlvkona tähtsaim kirjanduskriitik. George Gordon Byron- Lapsepõlv möödus karmi ja maalilise looduse keskel. Esimesed loomingulised katsed olid lembeluules
oli minu jaoks ehk üks esimesi võimsamaid keelekogemusi üldse. Selles esmases võõra keele tajumises sisaldus minu jaoks ka enneolematu väekogemus, mida tavaline luule ja luuleraamatud hiljem ei pakkunud. See kokkupuude keelega ületas minu jaoks keelebarjääri, ning sellega koos kõik olemasolevad arusaamise või arusaamatuse piirid. Üksnes tundes ja tajudes oli mulle selge, millest luuletati ja mida ütelda taheti. Mõnikord olen kuulnud luulekeele-huvilisi inimesi ütlemas, et nad tulevad tõlkeluule lugemistele kuulama just originaalkeele kõla, isegi kui puuduvad tõlked. Niisugune forsseeritud keelekummardamine on mulle samas jällegi veidi arusaamatu, kuna harvad luuletajad suudavad ületada keelepiire nii, et see oleks teist keelt rääkivale inimesele mõistetav, või esitada oma tekste huvitavalt, ning ma tahaksin siiski alati teada, millest luuletaja räägib, mis teda ärritab, või mis rääkima sunnib
mõtteid. Esile kerkib kolm tegelaste tüüpi: I Grandgousier, Gargantua, Pantagruel hea ja targa valitseja ideaal, II Panurg seikleja, vestluskaaslane, joomavend, kelkija, II kloostrivend Jean harimatu, taltsutamatu kuid heasüdamlik talupoeg terve mõistuse ja moraalse tõe kehastus "Plejaad" 16.sajandi 40ndate lõpul moodustasid noored aadlikud väikese kirjandusringi, kes unistasid prantsuse luulekeele reformist ja uue rahvusliku kirjanduse loomisest. Rühmituse juhtideks Pierre Ronsard (1524-1585) ja Joachim du Bellay (1522-1560) 1549 ilmus koolkonna manifest "Prantsuse keele kaitse ja ülistus" I luulekeele küsimused keele rikastamise võimalusteks on teistest keeltest sõnavara laenamine, zargoonid, murded, uute sõnade tuletamine jne II luuleteooria küsimused poeedi sünnipärasest andest on vähe, annet peab arendama.
Reaktsiooniajal sündinud ,,Tuulemaas" pöördus ,,Elu Tule" võitluspateetikast uusromantilisse elamuslüürikasse. Seni valdava Eino Leino mõju asemele astusid impressionistliku ja sümbolistliku luule sisendused. Põhiteemaks sai traagilisi murranguid läbielanud inimese sisemaailm, unistused ja pettumused, inimsusideaalide vastuolu reaktsiooniaja tegelikkusega. Kõrgele tasemele tõstis Suitsu ,,Tuulemaas" muusikalise värsi väljendusvahendid, kujundas tiheda varjundirikka luulekeele, rakendas uusi ilmekaid stroofivorme. Oma viljakaimal loomingujärgul (1913-1922) avaldas Suits valiku armastusluulet (,,Ohvrisuits"), regivärsilise ballaadi (,,Lapse sünd") ja kolmanda luulekogu (,,Kõik on kokku unenägu"). Viimases tõusevad tähelepanu keskusse 20. saj. ühiskonna sõlmprobleemid, sõja- ja revolutsiooniaja kajastused. Suitsu kirjandusteadusliku ja organisatsioonilise tegevuse moodustavad 20. sajandi alguskümnendid
( 2, 402-403) Tänavu tähistatakse Jõgevas Betti Alverile pühendatud luulepäevi ,,Tähetund". 6 KOKKUVÕTE Üldine arengutendents näitab liikumist minakeskselt lüürikalt ühiskonnakesksele, romantiliselt häälestuselt realistlikule kujutusele, kitsama tähendusega kujundilt avaramalt üldistavale, semantikalt paljutähenduslikumale, klassikaliselt kirjanuduslikult traditsioonilt individuaalsemale ja rahvaomasemale väljendusele, luulekeele võimaluste erakordselt rikkale kasutamisele. 7 KASUTATUD KIRJANDUS : 1. http://www.annaabi.com/Betti-Alveri-elu-ja-looming-m60181.html 20.11.2012 2. AILI PAJU ,,Betti, kibuvist õitseb" Tartu, 1992 3. ANNUS, E., EPNER L., JÄRV A., OLESK S., SÜVALEP E., VELSKER M. ,,Eesti kirjanduslugu" l.k 2001 4. KALDA, M. ,,Eesti kirjanduse ajalugu" V köide 2. raamat. l.k, l.a 8
· Tekib varjatud dialoog pagulasluulega. · Alates 1960. aastate teisest poolest hakkab luulet mõjutama inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism ja sürrealism, eriti kasutas seda Andres Ehin. Artur Alliksaar · 1923-1966. · Kassetipõlvkonna vaimne isa, kuid tsensuuri tõttu tema luulet ei avaldatud. Kasutab palju keelelist mängu, kõlaseoseid. Töötas välja ainulaadse modernistliku luulekeele. Esimene luulekogu "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968). · Tema eluajal jõudis publikuni vaid näidend "Nimetu saar"(1966). Paul-Eerik Rummo · Sündinud 1942.a · Debüütkogu "Ankruhiivaja" ilmus esimeses luulekassetis 1962. aastal · Rummo varajane luule on nooruslik ja optimistlik, edaspidi lisandub traagika. · Paul-Eerik Rummo nimega
seostuda. Struktuur on seega: terviku ülesehitus erinevatest elementidest; elementide omavaheline (sõltuvus)suhe tervikus. Strukturalismi puhul laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism: Aigi Heero Vene vormikoolkond (formalism) 1910-1920 aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Ühing (Juri Tõnjanov, Viktor Shklovski jt.) 1915 Moskva Lingvistikaring (Roman Jakobson 1926 Praha Lingvistikaring) Väide: Tekst koosneb sõnadest, mitte objektidest ega tundmustest. ,,Puskini Jevgeni Onegin oleks kirjutatud ka siis, kui Puskinit ennast poleks olemas olnudki." Viktor Shklovski ,,Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine ,,Kummastumise" võte (ostranenije, defamiliarization, Verfremdung) Süzhee ja faabula (plot/story) Juri Tõnjanov
Tema elu oligi sümbol. Tema umber kogunes imetlejate ja austajate parv. Üks kommunikatsiooni vahend oligi luuletuste kirjutamine. Goerge Kreisist tuli ikka meetrite kaupa teoseid. Tuntud luuletajaid sealt välja ei kasvanud, kuigi ükski nendest jüngritest kuulsaks ei saanud. George vari oli liiga tugev. 1892 hakkasid kogunema sarnaselt mõtlevad luuletajad George umber. Kuidas selline kultus võis tekkida? Ta instseneeris oma elu kui kunstiteost. Nägu väga jõuline ja domineeriv. Luulekeele uuendamise kohta. Õigel kunstnikul on aeg-ajalt soov väljendada end keeles, mida ei kasutaks pühendamatu mass, või kasutada sõnu nii, et vaid pühendatud selle tähendusest aru saavad. Ta teeb kirjanikust pühitsetud eliidi, kes kasutab keelt, millest teised aru ei saa. KUnst ja keel on elitaarsed, need kes ei mõista, ise süüdi. Kunstnik kui midagi kõrgemat. Saksa lüürika, luulekeele uuendamine. George meelest kasutatakse väga viletsat saksa keelt
asjus" ning ,,Kolme katku vahel". 2003. aastal andis välja mälestusraamatu ,,Kallid kaasteelised", mille sisu algab lapsepõlvest ja lõpeb 1960. aastatega, käsitledes pikemalt heitlikke 40-ndaid, laagriaega Komimaal ja asumisaastaid Siberis. Autor kirjeldab sündmusi oma vaatenurgast ja isiklike mälupiltide kaudu. Jaan Krossi näol on tegemist omanäolise ja mitmekülgse sõnasepaga. On leitud, et Krossi proosasse on kandunud luulekeele ilu, kuid ka tõlkija täpsustunne. Luule Luuletajana võttis kasutusele vabavärsi. Esimestes luulekogudes väärtustab ta inimeseks olemist. Kodanikutunde rõhutamise kõrval toob esile ka armastuse, õnne ja tõe vajalikkuse. Tema luules esineb vormilist julgust, isiklikke motiive, võluvat armastuslüürikat ning allegooriaid kirjanduselu kohta. ,,Elada ju tasuski ainult tulevikus, sest olevikku polnud olemas." (Jaan Kross) ,,Söerikastaja" 1958
Oleme seotud kohaga ja ajaga, kõik elu normaalsed protsessid on enamvähem ära lõigatud või takistatud. Ootajal on sama vähe vabadust kui vangil. Koolitunnistus ei tähenda veel midagi- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on inimene, kes õnnetuse läbi on kaotanud ühe jala , ei mõtle üldse palju jalale, mis alles jäi. See ei tähenda aga veel, et ta selle jalaga rahul oleks. Nimed on ju selleks, et inimesi üksteisest eraldada. Inimesed võtavad luulekeele tihti abiks, et rääkida millesti muust- elupuu varjust, mulla sõrmedest ja pimeduse vaikimisest. Ükski inimene ei saa olla niikaua täiesti rahul ja õnnelik, kuni ta midagi loodab. Kadedus on kõigist pahedest see, mis on meile kõige lähedasem ja igapäevasem idioot ei tea, et ta on idioot meil ahastuse mustal tunnil ei piina rohkem kui mälestus möödunud õnnepäevast me kadestame sageli teisi sellepärast, et neil on sama palju kui meilgi, kuigi nad pole seda ära teeninud
Luuletajal lubati küll minna kõrgeid autasusid vastu võtma, kuid tunnustus oma kodumaal oli lootusetult hijaks jäänud ja mõttetuks muutunud. Anna Ahmatova suri 1966. aastal Moskva-lähedases sanatooriumis. Loomingu isikupära: Poeet Ahmatova (talle ei meeldinud, kui teda nimetati poetessiks) luulekeel on lihtne, kuid peidab endas sügavaid tundeid: need on naise tunded, väljendatud naisele omases keeles, mille vene luules loob just Ahmatova. Ahmatova luulekeele uudsust märkas ka tolle aja vene luule suurim autoriteet Aleksandr Blok. Ta ütles noorele poeedile: "Tuleb kirjutada nagu jumala ees seistes, teie aga kirjutate nagu mehe palge ees seistes." Blok oli Ajmatova eeskuju ja seepärast tegi niisugune hinnang haiget, ent ta jäi oma luulekeelele truuks. Ahmatova lõi poeetilise müüdi kangelannast, kelle elu on igavene kannatus vastamata ja petetud armastuse pärast, kes unistab erakuelest kloostris, üksindusest, surmast. Lugejale on
Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised Kirjandusajalugu kui konstrukt. Aristotelese poeetika. määratlused. Luuleanalüüsi põhimõisted, mh meetrika, stroofivormid, Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning luulekeele iseärasused. Draamaanalüüs: põhimõisted. Klassikalise vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. ja modernde teatrikontseptsiooni erinevused. Komöödia, Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus tragoodia, draama. Eepilise teksti analüüsi põhimõisted. Eepos,
Meie Mikukesel rasked päevad! (K. E. Sööt) Iroonia võib ulatuda peenest vihjest lõikava sarkasmini. II Lausekujundid ehk figuurid kujunevad taotluslikult eripärase lauseehituse või tähenduse tulemusena. Tavapärane lausejärjend alus öeldis määrus sihitis Peeter nägi Reigi rannas merikotkast. Tavapära erineb Inversioon ehk ümbertõstmine on eeskätt luulekeele võte. Nt Näe, alla aia teiba ... Ennäe koduküla mu postipoiss ... Inversioon on ebatavaline sõnajärjestus. Terviklikkuse häired Elliptiline lause tähendab mõne lauseliikme, tavaliselt aluse või öeldise väljajätmist. Ellips on kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks. Nt Kes ees, see mees. Lausekatkestus lause jäetakse tundeseisundi tõttu lõpetamata. Nt. Arvad? Kas ma ikka tõesti ...
proosa, olmeromaani laine, eksperimentaalne modernism, postmodernism. Autorid: Mihkel Mutt, Nikolai Baturin, Ene Mihkelson, Madis Kõiv, Leo Metsar, Lennart Meri, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing. 16. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Uusromantiline (arbujalik) peatee, uuema rahvalaulu esteetika, modernistlikud alternatiivid. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus, looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse
paljuski ühist keelt, et nende maailmatajus ja maailma kajastamises on üllatavalt suur ühisosa. Seoses sellega, et paganlikud keldid ei olnud kirjarahvas, kirjutati nende lood üles alles sajandeid hiljem. Neil olid rikkalikud teadmised, oma poeesia, ajalugu ja mütoloogia, kuid ettevaatuse tõttu ei pannud nad oma pühasid tekste kirja. Kuna suulises kultuuris kinnistuvad teadmised kõige paremini poeesia kaudu, arendasid keldid välja kauni luulekeele. Iirimaal ja vähemal määral Walesis püsisid lood paganlikest jumalatest ja kangelastest niikaua, et mungad võisid neid üles kirjutada. Me ei saa iialgi tundma originaalversioone, kuid piisavalt on edasi kandunud selleks, et anda meile teatud ettekujutus keldi väärtustest sel moel, nagu vallutajad seda teha ei saa. Käesolevas kirjatükis olen ma valgustanud neid tahke keltide ajaloos ning pärimustes, mis minu arvates kõige ilmekamalt illustreerivad selle rahva erilist
Ristikivi tõlgendab seda kui lisaaja saamisega või mingi märgina, see on järgnevas loomingus tunda. 1943 lühikest aega sks sõjaväes, edasi Helsingisse büroosse tööle. 1944 Soomest Rootsi, püsiv elukoht Stockholmis. Tripib Euroopas, pärandas oma maise vara ühele Rhodose noormehele. Vb oli pede. 1972 ilmus üks luulekogu, mis oli olulisim paguluses ilmunud luulekogu. Ristikivi luule markeerib selgelt modernistliku luulekeele tulekut, mis hakkas 1940-50ndate jooksul paguluses ilmuma. Looming: 1938 Tuli ja raud 1930 kirjutab ka lastejutte 1940 Õige mehe koda 1942 Rohtaed Neid kolme nimetati Tallinna triloogiaks, arenguromaanid 1953 Hingede öö 1961 Põlev lipp 1964 Imede saar vaheraamat, üks väheseid pagulaskirjanduse raamatuid, mis ilmus ka Nõukaaegses Eestis 1965 Mõrsjalinik 1966 Rõõmulaul 1971 Lohe hambad 1972 Kahekordne mänd, Inimese teekond 1976 Rooma päevik
b) kvalitatiivne ootuse tausta moodustab stiil c) sündmused moodustavad lugeja ootuse tausta 2. repetitiivne: korduvad motiivid ja sümbolid 3. a) konventsionaalne rõhutab kirjanduslikke konventsioone ehk võtteid. b) mittefiktsionaalne: rõhutatakse kirjanduslike vormide tinglikkust. Kujundite klassifikatsioon · Eufoonia ehk ilukõla. Foneetilise tasandi kujundlikkust on nimetatud eufooniaks. Aristoteles nimetas eufooniat luulekeele omaduseks. Tänapäeval mõistetakse eufoonia all hääliku kujundlikkust, mis ei erista veel luulet proosast. · Kakofoonia ehk inetu kõla, ebaharmooniline kõla. Tavaline keel on alati kakofooniline. Kõlakujund tähendab ühe või mitme hääliku esilenihkumist ning kokkukõlade esiletulemist. Kõlakujundeid kasutab eeskätt luulekeel. · Alliteratsioon. Kaashäälikute kordumine · Assonants. Täishäälikute kordumine
1980ndate lõpul. Puudutasid Siberisse küüditatute elu). 17. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 197385. Uusromantiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee - klassikaline tuleb luulesse tagasi. Uuema rahvalaulu esteetika (Hando Runnel). Modernistlikud alternatiivid jäävad alles. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (nn vastupanuluule) tsensuur tugevneb. Rahvuslikke motiive tuleb luulesse juurde. Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus. Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tugevnemine. Väikeste asjade poeetika (Viivi Luik). Lauluteksti osakaal luules kasvab. Absurd ja iroonia (kõige eredamad Jüri Üdi näitel 1970ndatel, Andres Ehini sõnamängud). Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) - pilt on ühtlasem kui 1960ndate lõpul. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat,
Allen Tate "Three Types of Poetry" (1934) Allegooriline Romantilis-irooniline Loomevaimu kunst M.C. Beardsley, W.K. Wimsatt Intentional Fallacy (intentsionaalne eksitus) Affective Fallacy (tundmuslik eksitus) John Crowe Ransom "Uuskriitika" (New Criticism, 1941) Kunstiteose tajumise kolm tasandit: meeleline, praktiline (pragmaatiline), sümboolne Struktuur VS. tekstuur 10.Vene vormikoolkond 1910-20.aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Selts (J. Tõnjanov, V. Sklovski, B. Eichenbaum) Sümbolismi ja avangardi kunstiteooria ja praktika Ferdinand de Saussure'i strukturaallingvistika: "Üldise lingvistika kursus" (1916, Charles Bally, Albert Sechehaye) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Sünkrooniline (strukturaalne) ja diakrooniline (ajalooline) keeleteadus Keele ja kõne eristamine: langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem;
ka hulljulge) - 1910.aastal leidis oma suure armastuse – Nikolai Gumiljovi *poeg Lev *abikaasa tutvustas teda akmeistidega *1918.aastal lahutasid (liiga tugevad isiksused – ei suutnud abielus kompromisse teha) Loomingust - 1911 ilmusid esimesed tema värsid - 1912 jõudis trükki tema esikkogu - väga omapärane ja uudne: *külm ja vaoshoitud luule, kuid väga sisukad, novellilik *lihtsa luulekeele taga peituvad sügavad tunded - eeskujudeks Puškin ja Blok Poeetiline kangelanna tema luules - naine, kelle elus on igavene kannatus vastamata ja petetud armastuse tõttu - kangelanna unistab erakuelust kloostris, üksinduses, surmas - jääb daamiks ka siis, kui oleks lihtsam olla ahastav naine Ahmatova väga tugev mõju - tema kangelannaga samastuti - lõi tahtmatult uue moe – tema soengut ja riietumisstiili püüti jäljendada Revolutsioon
Kirjandus on lugejast targem, sealt saab võtta eeskuju. Suur kirjandus juhib mõtlemist, sõrestikuks moraalisüsteem. Veidruste kontekstis töötamine annab märgatavalt rohkem vabadust (mängulisus, iroonia). Suurde kirjandusse hakkas tulema teistsuguseid kirjandusi. Väikese-suure kirjanduse opositsioon on seotud kaanoni küsimusega. Krull kutsub üles ümber mõtestama. ,,Kunst kunsti pärast. Teese" Wellesto infolehes. Luulemenetlus peaks seisnema luulekeele puhastamises kõigest kogemusel põhinevast, võimalikult jäägitus keskendumises ,,grammatilisele kujundile" ja rõhutatud hoolimatuses ,,leksikaalse komponendi" vastu. 4. Üldised muutused 90ndate luule poeetikas. Kõigepealt ja kõige silmatorkavamalt muutis ilmet KEEL. Luulesse paiskuvad kõikvõimalikud allkeeled (släng, võru murre), võõrkeeled, keeledeformatsioonid, eri
sealt teistmoodi edasi, küpsemine vms. Ei loobuta ühel hetkel, kui läheb raskeks või ei saavutata loodetu. Palju puudutatakse kodu teemat.. üldiselt pole see varem oluline olnud, sellele vastandati „teel oleku“ seisundit (20.saj eksistentsi konseptsioon), sest polnud vahet, kus sa oled ja see pole mingi eriline paik. Raamatu kõrgpunktiks tema poja enesetapp. Sauter on nüüdskirjanduse klassik... teine klassik on *Tõnu Õnnepalu Alustas luuletajana 80ndate tp juba...üks osaline luulekeele uuendustes sel ajal. Tema ’lemmik’ osa enda loomest ongi luule. 90ndatel avaldab ta 3 romaani: „Piiririik“, „Hind“ ja „Printsess“. 2 põhiideed: Enese mina kaotsi mineku probleem ja enese leidmise võimalikkus. Katusteemana Ida-ja Lääne-Euroopa omavaheline suhe. Piiride lagunemise aeg, uue identiteedi ülesehitamine. Tegemist Eesti esimese geiromaaniga vb, kuid mitte traditsiooniline, pigem androgüüni romaan. Läbiv on ka religioossne motiiv
1630-ndatel sattus mõnelgi korral siia saksa luuletaja Paul Fleming, kes innustas kohalikke sõnaseppi, tema ümber moodustus Saksamaa moe järgi lamburiring harrastusluuletajatest (gümnaasiumiprofessorid, pastorid), tema vahendusel tutvuti saksa luuleteoreetiku Martin Opitzi seisukohtadega. Enim viljeldavaiks olid pulmalaulud. Juhuluule värsid maarahvani ei ulatunud, sakslaste seltskonnas olid aga suurustlemise viisiks. Eesitkeelne juhuluule väärib tähelepanu oma ilmaliku sisu ja eesti luulekeele kujunemise seisukohalt. Juhuluuletustest mainekamad on pulmalaulud, kaalukamaks eesti keeles luuletajaks oli Tallinna gümnaasiumi kreeka ja ladina keele õpetaja Reiner Brockmann, tema eesti keeles kirjutamine oli pigem keelehuvi, mitte eesti kirjanduse loomishuvi. Brockmanni juhuluuletused laadilt baroksed salongiluuletused, autor polnud vorminõudlik. Avaldas esimese teadaoleva eestikeelse pulmalaulu 1637
olustikurealismiga. Radikaalse murrangu algust tähistasid kolm tagasivaates krestomaatilist ja legendaarset lavastust: jaanuaris 1969 nn. Suitsu õhtu „Ühte laulu tahaks laulda” kuue eakaaslase rühmatööna Hermaküla ja Toominga eestvedamisel Tallinna Kirjanike Majas, veebruaris Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng” (lav. Evald Hermaküla) ja detsembris „Laseb käele suud anda” (lav. Jaan Tooming, mõlemad „Vanemuises”). „Tuhkatriinumängus” kulmineerus Gustav Suitsu luulekeele kehalisse väljendusvormi ümberpanekust alguse saanud agressiivsem ja füüsilisem lavaline suhtlemislaad; pöördelisena mõjusid nii metafoorne lavategevus, visuaalne dünaamika kui ka loobumine elu illusiooni loovast teatrist. „Tuhkatriinumäng” pidi algselt esietenduma juba 1968 ja selle ärakeelamine võimude poolt ajendas Tartus üliõpilaspäevade raames isegi tudengite meeleavalduse. Printsi tegelaskujus (Raivo Adlas) ja tema
kus Kõiv ise on elanud. Kõik viitab sellele, et „Keemiline pulm“ on autobiograafia, kuid siis väga segane autobiograafia. „Keemiline pulm“ ja „Päev“ on üks äärmus. Luule aastatel 1973-1985 Uusromntiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee Uuema rahvalaulu esteetika kolm põhivõimalust Modernistlikud alternatiivid Humanistlik ja rahvuslik hoiak nn vastupanuluule Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tegevnemine Väikeste asjade poettika (Viivi Luik) Lauluteksti osakaal luules kasvab Absurd ja ioonia Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) Kui 60ndate lõpus tundus, et modernistlik laine hakkab domineerima, sisi 70ndate lõpul enam ei tundu. Uusromaniline peatee on ikka siis peatee.
Temaatiline kirjeldus on ebaõiglane selles mõttes, et keelelises ja stiilises plaanis on tegemist väga huvitava autoriga: tal on ühelt poolt rafineeritud vormikultuur; teiselt poolt mod elu- ja keeletunnetus. See oleks nagu mingit moodi mod hõnguline kirjandus, mis on lülitanud ennast väga klassikalisse vormi. Karl Ristikivi üks luulekogu ilmunud, tuli välja 1972. See on üks olulisemaid luulekogusid üldse, mis paguluses on ilmunud. Ristikivi luule markeerib selgelt modernistliku luulekeele tulekut, mis algas 1940-50ndate jooksul paguluses ilmuma. Urve Karuks 1968 "Savi" Ivar Ivask autor, kelle jaoks on nii eesti kui ka läti kult oluline. oli abielus Astrid Ivaskiga (tuntud läti luuletaja). Ivaski puhul tähendas ka seda, et tal oli kultuuriidentiteedi otsinguid. Ivask kolis 1960ndatel USA-sse ja sai seal Book Abroad toimetajaks, pealkiri sai uue pealkirja World Literature Today. Meie seisukohalt oluline sellepärast, et see kujuneb Ivaski
kirjanduse küündimatusest, paljastas selle alavääristava hoiaku rahva suhtes. Otto W. Masing on küll eestlane, ent saksastunud perest. Pastor Lüganusel, Viru-Nigulas, Äksis. Täiendas hoolega oma eesti k oskust. Teoloogilis-ratsionalistlik mõtteviis, mõistis pietismi hukka. Toetas sisukama kirjavara soetamist. Koolikirjandus! Tõi kasutusele õ-tähe, laen- ja uudissõnu. Rahvakeelelähedus. Tõlkis eesti keelde Liivimaa talurahva seaduse. Mõistis hukka Petersoni luulekeele, sest too ei tundvat keelt ja luulevorm tundus Masingule kohatu. Põlgas rahvaluulet. Kalendrikirjanik („Marahwa Kalender“ on rahvavalgustuslik tegevus, kus tõi esile probleeme ja 8 pakkus lahendusi). Võitles ühtse põhjaeestikeele eest. „Aabitsajutud” ehk „ABD ehk Luggemise- Ramat Lastele” oli üks esimesi ilmalikke jutte sisaldav eestikeelne aabits, sh metoodilised juhised
probleemide üle (küsiva inimlapse lugu nagu luuletuses ,,Suured voogajad" (,,Titaanid")- ,,Aga küsiva inimlapse legend need titaanid toob jällegi maa peale vangi."). Avaldub pidev püüd täiuslikkuse poole (,,On päris kindel: jalge alla jääb sulle tuge liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe"- ,,Ekstaas", "Jäägu teistele alandlik jaatus, tahta võimatut on meie saatus..." - ,,Vabaduse deemon"). Alver on maksimaalselt kasutanud eesti luulekeele võimalusi. 1930.-40. aastate vahetusel muutusid Alveri luule keelekasutus, kujundlikkus ja temaatika, ta hakkas rohkem tähelepanu pöörama eesti folkloorile, kirjandustraditsioonidele ja rahvakeelele. 1940. aastate algul kasutas eesti külaelu elemente, seega hakkas looming muutuma realistlikumaks "(Vabadik", "Karjane", "Puust palitu", lühipoeem "Leib"). Stiil meenutab uuemat rahvalaulu. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal, kuid jäi segaste aegade tõttu ilmumata.
Trtst Tlnsse, kus oli ühe päeva. Toimus pidulik üritus "Estonias", kus tegi ettekande "Kohtumine kaasaegsetega". Peale seda toimus pidulik bankett, Visnapuu pidas kõne. Korraks tekkis metsik Bi tõlkebuum eesti keelde. Nõukogude ajal ilmus vaid üksikuid asju talt. B jättis siinsetele kinnise, enesekeskse, üleoleva peene ja hoolitsetud härrasmehe mulje. LOOMING: B alustas luuletajana. I luulekogu: "Luuletused" pärit '91 a.st. "Lageda taeva all" ('98), "Lehesadu". Luulekeele asjus kindlad eeskujud (Puskin) ja veendumused. Igasuguste ismide periood sajandivahetuse Vene kirjanduses Ble ei meeldinud. Hoidis kinni vanast puskinlikust stiilist. "Lehesaju" eest sai tunnustatud luulepreemia. Kokku on Blt ilmunud ~10 luulekogu. Olles mõnda aega Prantsusmaal viibinud, vähenes ta kriitilisus tegelikult andekate kaasmaalaste suhtes. Ennast hindas kõrgelt, endast kõvemateks tegijateks pidas vaid Tsehhovit ja Tolstoid
annaabi.ee 
