väljaanne ja uus parandatud tõlge ladina keelde. Tema kirjutatud teosed olid teravameelsed ja vaimukad. Thomas More´ile pühendas Erasmus vaimuka satiirilise teose "Narruse kiitus". Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Tähtsaim teos "Narruse kiitus" on filosoofiline satiir, mis lähtub elu dialektikast, lõputust muutuvusest ja uuenemisest
filosoofia ei tohigi olla seotud. pooldas vaimulike abielu, sest armukesed on veel hullemad. Eitas piibli üleloomulikku päritolu. Nimetas Moosest lihtsalt ajaloolaseks. Ta pidi astuma kohtu ette, aga siis üks paavst päästis ta. · Rotterdami Erasmus andis välja antiikautorite töid ja kommenteeris neid. Tegeles vanakreeka ja ladina keelefiloloogiaga. Tõlkis uuesti kreeka keelest ladina keelde Vana Testamendi. Pani aluse piiblikriitikale. Ta läks Lutheriga tülli tahtevabaduse suhtes. Luther ütles, et jumal juhib meid, aga Erasmus ütles, et juhime ennast ise. Kirjutas ,,Narruse kiituse" · Johannes Reuchin saksa humanist. Ta ei lasknud hävitada juudi pühasid raamatuid, kuna ütles, et need on kristluse uurimises olulised. · Ulrich von Hutten kirjutas ,,Pimedusmeeste kirjad", millega tegi maha usumehi. Ta oli esimene , kes tuli mõttele Saksamaa ühendada. · Mahiavelli pööras tähelepanu poliitikale
ülemvõimu vastu ülestõusnud madalmaades 16. Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti Mereteeavastamine Indiasse 20. Mai 1498 reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 12. Okt 1492 Kolumbus-meresõitja kes avastas ameerika Ulrich Zwingli-alustas lutheriga samal ajal usupuhastust Ignatius Loyola-jesuiitide ordu rajaja Amerigo Vespucci-itaalia geograaf, tema järgi sai ameerika manner oma nime Martin Luther- reformatsiooni algataja Felipe II-hisp kuningas, redorm. Toetaja, tema ajal korraldati üle 100 avaliku ketserit põletamist Vasco da Gama- avastas meretee indiasse Jean Calvin kalvinismi rajaja Wallenstein- habsburgide dünastiat toetav väejuht kes uskus et vägi pidi end elatama sõjasaagist
Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril. Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile -Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Rahvatraditsioone järgiv mardilaat, millega Tallinnas tehti algust 1997. aastal, on esialgu plaanitust käsitööde näitusmüügist kujunenud rahvakultuuri suurürituseks, käsitööliidu üheks olulisemaks ettevõtmiseks. See on koht, kus peale rahvusliku käsitöö müümise-ostmise meistrid suhelda ja kogemusi vahetada saavad. Siin elustatakse vanu mardipäevakombeid
keeleteadusele, ning kui piiblit rahvuskeeltesse tõlkima hakati, kasutati tema tõlget usinalt. Erasmus nägi sõdades kõigi hädade ja kurja algpõhjust - õitsva roiskumist, terve hukkumist, kindla purunemist, kauni ja kasuliku hävimist. Selle ära hoidmise lahendusena arvas ta olevat "inimlikuks tehtud" ristiuksu, taas ellu äratatud ja omaks võetud antiikseid tarkuseid koos uue humanistliku ilmaliku kultuuriga. Palju on kirjutatud Erasmuse suhetest Lutheriga. On loomulik, et sel humanistil, kes suhtus väga kriitiliselt katoliku kirikusse, oli palju ühist Wittenbergi revolutsionääriga. Ent kui Luther valis võitluse tee, siis Erasmus eelistas revisionismi [marksismi uuendamist taotlenud suund] teed. Küsimus oli eelkõige selles, kas inimesel on vaba tahe. Lutheri arvates oli inimene määratud elama patus, millest teda võis päästa üksnes Jumala arm. Erasmus aga väitis, et
Keiser Karl V väevõimuga usuühtsust taastama. Keiser oli sunnitud välja kuulutama Augsburgi rahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte: ,,Kelle valitsus, kelle usk." Ref võitis pm Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Pärast Augs- burgi usurahu oli Saksamaa veelgi rohkem lõhestatum kui varem. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Kalvinismi kujunemine Sveitsis. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli. Zürich kuulutati paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Zwingli pidas armulaude sümboolseks mälestustoimin- guks. Ta õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin. Tema arust on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Rõhutas, et Vana Testa- mendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine
1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile - Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne
Reformatsioonist loe kindlasti juurde ka detsembrikuu Imelisest Ajaloost. Usupuhastuse e. reformatsiooni algataja oli sakslasest munk Martin Luther 1517. a. Saksamaal Wittenbergis. Usupuhastuse ideeks oli reformida katoliku kirikut, mis oli kahepalgeline ja algkristlusest kaugenenud-- patukustutuskirjade müük, kõrged kirikuisad elasid luksuses, põhieesmärk hoopis rikastumine, mitte jumalasõna kuulutamine, kiriku toretsemine. Reformatsioon oli vaimne-- uuendusmeelsed vaimulikud Lutheriga eesotsas taotlesid sügavaid usualaseid muudatusi-- jumalasõna toomist inimesele lähemale, usu aluseks on vaid Piibel, kõigile peab jumalasõna olema kättesaadav, haridusel suur tähtsus. Reformatsioon oli poliitiline-- ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linased himustasid kiriku suuri valdusi ja rikkusi ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Reformatsioon levis Eestisse 1523. Olulisemad sündmused 1525. nn. Pildirüüste liikumine üle terve Eesti, kui lõhuti kirikute vara.
talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming.
Uudne oli autori püüe hinnata ajalooallikaid kriitiliselt ja kasutada ainult usaldusväärseid. Ta tähtsustas haridust ja kasvatust(rõhutab naiste koolitamist). Lorenzo Valla-ajalooallikate kriitika rajaja. ,,Constantinuse kingituse" autor. Oli seisukohal , et filosoofia ja teoloogia ei ole ega tohigi olla omavahel seotud. Ta arvas , et vaimulik peaks olema 1 naise abikaasa mitte mitme naise armuke. Rotterdami Erasmus-pani oma tööga aluse piiblikriitikale. Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. ,,Narruse kiitus" autor. Machiavelli-jagab oma teostes õpetusi valitsejatele kuidas luua tugevat riiki. Selleks oli vaja tarka ja osavat diktaatorit. Pidas valitsejale lubatuks mõrvu, ja reetmist. Campanella-kirjutas reisikirjelduse riigist kus kõik on võrdsed. 30. Saksa reformatsiooni algus Saksa majandust iseloomustas 15-16 sajandil varakapitalistlike suhete kiire areng. 16. sajandi algul seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul. Paavst pidas end kõrgemaks
Erasmus tegutses Itaalias, Madalmail, Inglismaal, Sveitsis, eriti Baselis. Thomas More´ile pühendas Erasmus vaimuka satiirilise teose "Narruse kiitus". Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Humanism - isiksuse vabadust taotlenud liikumine renessansiajastul Fanatism - fanaatikule omane kirglik andumus, pühendumus
· Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat · Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde · Seda tõlget kasutas Marthin Luther · Pani oma tööga aluse piiblikriitikale, mida hiljem hakkas rakendama ka teoloogia · Algavast reformatsioonist jäi kõrvale · Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses · Luther eiras tahtevabadust täielikult · Inimene olevat mängukann jumala viha ja armu käes · Erasmus rõhutas inimese vaba tahet ja niisiis ka vastust oma tegude eest · Erasmus taunis vaimulike harimatust ning silmakirjalikkustning katoliku kiriku formaalsust (pildikummardamist) · Tema tuntuimaks teoseks sai 1509 ,,Narruse kiitus"
nüüdisaegne saksa kirjakeel, lõi aluse saksa keelsele jumalateenistusele ning lõi võimaluse tõsta rahva haridustaset. Lutheri õpetus levis kiiresti ja ükski võim ei suutnud seda peatada. Saksa reformatsiooni teine tähtsaim ideoloog Lutheri kõrval oli Philipp Melanchthon(1497- 1560). Ta oli humanist ning Wittenbergi ülikooli õppejõud. Mitmekülgselt haritud teadlasena aitas ta Lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. Võrreldes Lutheriga, kes pööras tähelepanu usu tunnetuslikule küljele, rõhutas Melanchthon teadlasena rohkem seda, et usupuhastus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. 6 Keiser Karl V, kes oli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti kokku Saksa Riigipäev 1530. a
piiblilpõhineva algse õpetuse juurde. Ref muutus usus kui ka valitsemises, poliitikas ja isegi majanduses Miks algas? Paavsti kontrolli alt vabanemine (rahvusriigid) Vaimulike privileegid Vaimulike elulaad ei oolnud vastuvõetav Indulgentside müümina Sksm oli umbes 300 erinevat valitsejad. Vaimulikud tegutsesid aktiivselt. 1517 sai alguse reformatsioon sksm. Seostatakse martin lutheriga. Teesid: pmts... 1. inimene saab õndsaks usu läbi. Kirikut vahendajana pole tarvis 2.usutõe peamine allikas on piibel Paavst kirjutas lutherivvastase bulla Leidis palju toetust, sest linnakodanike maksud vähenesid. Valitsejad said katoliku kiriku maavaldused. Kaasa tõi muutuseid: Kirikus ja kultuuris 1. jumalateenistused rahvakeelsed ja piibli tõlge emakeelde 2. lugemisoskus, koolide teke 3. kloostrid ja pühakute kultus kaotati 4
· Tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse ning käsitles ladina keele stilistikat. · Uue testamendi tekstikriitiline väljaanne ja uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde. Seda tõlget kasutas usupuhastuses ka Martin Luther. · Erasmus pani oma tööga aluse piiblikriitikale, mida hakkas hiljem rakendama ka teoloogia. · Jäi algavast reformatsioonist kõrvale. · Tal tekkis konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. · Luther eitas tahtevabadust täielikult, kuid Erasmus seevastu rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest. · Ta taunis vaimulike harimatust ja silmakirjalikkust ning katoliku kiriku formaalsust, sealhulgas pildikummardamist. · Tema tuntumaks teoseks sai 1509. aastal kirjutatud ,,Narruse kiitus". · Autor laseb kõnelda Narrusel, esitades selle varjus omi mõtteid.
Selle dok. Järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud paavstile valitsusvõime Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks. Ta tõestas, et see on vale vms..Tema arvates ei tohiks ka filosoofia ja teoloogia olla seotud. Pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas ka vaimulike abielu. Rotterdami Erasmus. Geert Gerts. 1466. Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne. Piiblikriitika. Konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. Rõhutas inimese vaba tahet, vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust, silmakirjalikkust, katoliku kiriku formaalsust, pildikummardamist. ,,Narruse kiitus" 1509. Sõjavastased vaated. Johannes Reuchlin koos Roterdami Erasmusega peeti teda ,,Saksamaa kaheks silmaks." Oli vastu juudi pühade raamatute hävitamisele. Ulrich von Hutten üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee.
Samuti võis kuningas jätta ametikohad täitmata ja võtta näiteks piiskopkonna maadelt kogunevad sissetulekud endale. Kuigi Prantsusmaal ei olnud vastuolusid riigi ja katoliku kiriku vahel, tekkis ka seal ühiskonnas poliitilisi ja sotsiaalseid pingeid, mis andsid aluse reformaatorlikele ideedele ja liikumistele. Eriti levinuks osutus protestantism linnakodanluse ja käsitööliste seas, samas kui talupoegkond jäi oma põhiosas katoliiklusele truuks. Martin Lutheriga sarnaseid vaateid omav prantsuse humanist Jacques Lefèvre d'Étaples rõhutas juba 1512. aastal Piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist. 1523-1528 aastatel tõlkis ta Piibli prantsuse keelde, millega läks oma kodumaa kultuurilukku. Kui 1520. aastatel jõudsid Lutheri ideed Prantsusmaale, peeti vajalikuks ohule reageerida, mille tagajärjeks oli mõne luterlase surm tuleriidal. 1534. aasta lõpul aga tehti
reformatsiooniga kaasaläinuid ka protestantideks. 1555.a oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usus kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte : Kelle valitsus, selle usk. Tähendas seda, et maahärra usutunnistus pidid järgima ka tema alamad. Pärast Augsburgi usurahu oli Sm veelgi lõhestatum. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON Sm alguse saanud reformatsioon leidis toetust ka teistes EU maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastus Ulrich Zwingli. 1523 kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paacstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Luther ja Zwingli tõlgendasid täiesti erinevalt armulaua küsimust. Luteri arust oli armulaud
naudinguid. Rotterdami Erasmus Madalmaade suur humanist, kes pandi kloostri kooli, mis talle ei meeldinud, kui mungaks astumine oli ainus võimalus haridusteed jätkata. Kloostrist vabanes halva tervise ettekäändel. Ta saavutas tunnustuse antiikautorite tööda väljaandja ja kommenteerijana. Ta andis välja tekstikriitika Uuele Testamendile. Pani oma töödega aluse piiblikriitikale. Ta läks tülli Lutheriga tahtevabaduse küsimuses inimese vaba tahe ja vastutus. Tuntuim teos ''Narruse kiitus'', kus ta pilastab oma aja nähtusi sõda, vaimulikke, kirikut. Paljud raamatu ütlused said lendsõnadeks. Machiavelli Firenze poliitik, ajaloolane ja kirjanik. Pärast Medicide türannia taastamist pandi ta vangi, kust ta aasta pärast vabanes, kui kuulutati välja üldine amnestia. Kirjutas traktaadi ''Valitseja'',
usuvabaduse vürstkondades säilitasid aadel ja linnad usuvabaduse, õiguse jääda luteri usu juurde. Reformatsioon võitis Saksamaal põhja-ja idapoolsetel aladel. Lääne- ja Lõuna- Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Karl V lootused keisririiki tugevamini ühendada lõppesid nurjumisega. Pärast usurahu oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui varem. Kalvinismi kujunemine Sveitsis Saksamaalt alguse saanud reformatsoon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Tollane Sveitsi kirjutas endast Habsburgide võimu alt vabaks võidelnud linnade ja omavalitsuslike maapiirkondade konföderatsiooni. 1523. aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abiellukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud
Kaitstes Napoli kuningat paavstivõimuvastu kirjutas traktaadi üriku kohta mida tunti constantiniuse kingituse nime all.ta astus välja ka aristotelese skolastika vastu ja küsis miks peab ainult seda filosoofi nii tõsiselt austama. Kuigi humanistid püüdsid kiriku viha alla mitte sattuda astus Lorenzo valla mitu korda kiriku vastu- Rotterdami Erasmus: Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija.. keeleteadlane. Koostas uue testamendi parandatud tõlke. Tal tekkis konflikt lutheriga tahtevabaduse küsimuses.. kõige tuntumaks toeseks on narruse kiitus.selles teoses teeb kirikut kui vägivaldset asutust tõsiselt maha. Johannes Reuchlin: saksa humanist 1455- 1522. Rotterdami erasmusega koos peeti neid saksa kaheks silmaks. Tähelepanu keskpunkti sattus kui tal tekkis tüli kõlni vaimuteadlastega 1509. Üritas kirikut teadusega mõjutada. Ulrich von hutten: Kirjutas humanism kaitseks pimedusemeeste kirjad. Kirjutises on
Lutheri vastuseisule raha koguda polnud valmis, algselt leigelt. Ohtlikum sest a) humanismiideest haaratud intelligents toetas kiriku vastu väljaastumist b) humanism = kirjaoskuse tõus > kõrgendatud nõudmised c) trükikunst Esialgu kiriku hierarhia hukkamõistmine Esialgu Luther üle: raudne tahe ja haruldane andega jutlustaja. Kiriku struktuuride loomine teistele, ennekõike Calvin. Wormsi Karl V nüüd enam tagasipöördumist polnud. Lutheriga ei nõustunud kõik: Erasmus paavstile truuks, talurahvasõda SKsm: rahvas nägi ses Jumala toetust reformidele, L mõistis selle hukka Saksamaa Prantsusmaa Inglismaa Pahameel rikka, toretseva ja Üle 30 aasta (1562-1598) verised Reformatsiooni iseloomustas algul
Luterlus hakkas jagunema juba mõned aastad pärast seda, kui Luther oli oma seisukohad kõigile teatavaks teinud. Pärast talupoegade rahutusi Saksamaal 1524 1525. aastal loodi Münsteri linnas omalaadne Ristijate riik, mis lähtus põhimõttest, et inimesed on vaja uuesti ristida. See liikumine oli radikaalne, esines ka tapmisi. Kõrvalharuks olevad anabaptistid olid rahumeelsemad inimene peab ise usu juurde tulema ja ristida tuleb täiskasvanult. Sveitsis tegutses samaaegselt Lutheriga Ulrich Zwingli. Võrdlemisi rahulikus Sveitsis rääkis Zwingli enam inimese väärikusest ja heaolust. Lunastusprotsessi juures annab Zwingli erinevalt augustiinlikust Lutherist enam tähelepanu inimese volile. Suurim erinevus seisnes armulauatülis. Zwingli arvates oli armulaual kohal Jeesus kui inimene, Luther väitis ilmtingimata, et armulaud ei ole püha sakrament ilma Jumala kohaoluta. Lahingus hukkunud Zwingli järelkäijaks Sveitsis sai Johann Calvin.
Genova käest üle algul Portugalile ja Hispaaniale, hiljem Inglismaale ja Madalmaadele. Viimaste kätte läks ka suurem osa kaubandusest Venemaaga. Sellises olustikus tugevnes Euroopas opositsioon katoliku kiriku korrumpeerunud ladviku vastu. Hakati nõudma usu lihtsustamist, puhastamist liigsest dogmaatikast, kasuahnusest ja ilutsemisest, rahvakeelset jumalateenistust, tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde. Liikumist juhtisid uuendusmeelsed vaimulikud eesotsas Martin Lutheriga, kes algatas 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis usupuhastuse ehk reformatsiooni. Luther oli seisukohal, et inimene saab õndsaks mitte vagalt ja usinalt kirikukombeid täites, vaid ainult usu enda läbi; et piibel ja eelkõige selles sisalduvad evangeeliumid on ainus tõeline ristiusu alus; et inimene ei vaja vahendajaid suhtlemises Jumalaga. Luther tõi Jumala inimesele lähemale, tähtsustas inimese isikliku vastutuse oma hingeõnnistuse eest
ROTTERDAMI ERASMUS 1466-1536 · Tegelik nimi Greet Geerts. Sündinud vaimuliku isa ja kod. Ema abieluvälise lapsena. Elas kloostris ja hakkas mungaks. Astus Pariisi Sorbonne'i ülikooli. · Antiikautorite tööde väljaandia ja kommenteerija. Ta tegi kindaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, parandatud tõlge ladina keelde kreeka keelest, mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust. · ,,Narruse kiitus" laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid, kes võltsivad Kristuse õpetust meelevaldse seletuse ja kipuvad ,,oma katkumürgise eluga kõri kallale". Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid kristlik kirik verega rajatud, kinnitust leidnud ja läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad edasi, nagu Kristus oleks lõplikult surnud. JOHANNES REUCHLIN 1455-1522
· Avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke koos kreekakeelse lähtetekstiga pani aluse sellega pühakirja filoloogilisele tekstikriitikale. · Ristiusk tähendas talle eelkõige inimeetkat, inimese kõlbluse aluseid. Rõhutas algkristlike tõdede kokkulangemist Kristuse-eelsete moraaliõpetustega. Seega pmst on ta kristlik humanist. · Kirjavahetus paavstidega, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa; talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust (jäädes renessansi ideaalidele truuks). · "Narruse kiitus": tõuked hiliskeskaja narrikirjandusest. Enne seda nats oli saksamaal Sebastian Branti "Narrilaev" satiiriline värssjutustus. Sai väga kuulsaks. · Narrus (Moria) esitleb end naisena, kiidab end tema ülemaailmselt kuulsaks saanud raamatukeses
Euroopas äärmiselt tunnustatud humanist, õppis Pariisis ja Torinos, Cambridge'i ülikooli professor, oli kirjavahetsues mitmete euroopa õpetlastega. Erasmuse olulisemad tööd : ,,Panegüürika Philipp Ilusale" 1504 ; ,,Kristliku printsi kasvatamine" 1516 põhiteos valitseja voorustest ; ,,Narruse kiitus" 1509 pilab euroopa inimesi, satiirline teos. Kreekakeelne ,,Uus Testament" koos uue ladina tõlkega. Mõjutas Lutherit, kes püüdis ka Kristuse alguseni jõuda. Konflikt Lutheriga, sest Erasmus pooldas siiski katoliiklust. ,,Kristliku printsi kasvatamine" Kirjutatud Karl V-le Aragoni troonile astumise puhul. Raamat koosnes aforismidest. Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul. Rahva ,,konsensus" saavutatav kui valitseja on armastatud. Raamatus annab juhiseid nii rahvale kui ka kuningale. Juhised rahvale : kui valida ei saa, siis peab tagama valitseja kasvatatus. Juhised valitsejale. Erasmuse valitsejaideaal : valitseja peab arusaama, et tema positsioon
jätkanud teekonda, kannustades laiska looma ristimärgiga. Kurat vastanud ladinakeelse sentensiga. Püha Martinus on Prantsusmaa, Saksamaa, veinimeistrite, viinamarjakasvatajate, kõrtsi- ja hotellipidajate, hobuste, hobusemeeste ja sõdurite patroon. Aitab alkoholismi vastu. Hiljem on hakatud luterlikes maades tähistama päeva 10. novembril, protestantismi rajaja Martin Lutheri sünnipäeval. Meil seostatakse mardipäeva ikka Martin Lutheriga. Sellega seoses on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud. Autor: ,,Mardipäevast on jäänud palju toredaid mälestusi: maskeerumine, mõistatused, laulud, loitsud, kaeraloopimine põrandale jne. Eeskätt on meeles mardimoona jaotamine ja saagi nosimine. Sai käidud läbi enam-vähem kõik ümberkaudsed kortermajad, mõnes kohas lasti uksest sisse, teises jälle mitte
punkt, kus katoliku kirik kogeb kõrgkeskaegset kõrgemat pilotaaži, sest sellist välist hiilgust pole kirikul ei enne ega ka hiljem olnud. I ristisõja algus iseloomustab seda hästi. Põhjuseid erinevaid: maa saamine, lunastus, pühade paikade külastamine jne jne. XVI LOENG – REFORMATSIOONI EELKÄIJAD XVII LOENG – 12.11.2020 – REFORMATSIOON Algse korra taastamise idee ei ole 16. sajandi ega Martin Lutheriga seotud nähtus, vaid printsiip, mis on kogu ajaloo vältel olnud olulisel kohal. Ecclesia semper reformanda – kirik on pidevas uuenemises. Kui rääkida reformatsioonist, siis tegu on küll uuendusega, ent see uuendus leitakse pöördumises algse poole. Soovitakse taastada algkristlikud tavad, taas avastada lätted, kust kristlus on alguse saanud. See toetub kristlikule põhiprintsiibile, et algus ja lõpp peavad omavahel kattuma, ehk siis hetk, kus me praegu oleme, peaks kattuma
Rooma ülikooli professor Rotterdami Erasmus 1466-1536, Madalamaadest, antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija, tegi kindlaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat, Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, uus parandatud tõlge kreeka keelest ladina keelde, seda tõlget kasutas Martin Luther, pani aluse piiblikriitikale; reformatsioonist jäi kõrvale, tekkis Lutheriga konflikt tahtevabaduse üle, Luther eitas tahtevabadust; teos 1509.a. "Narruse kiitus", Narrus kõneleb, selle varjus esitatud autori mõtted, paljud raamatu ütlused said lendsõnadeks; avaldas töödes ka sõjavastaseid vaateid Niccolo Machiavelli 1469-1527, Firenze poliitik, ajaloolane, kirjanik, traktaat "Valitseja" jagab valitsejatele õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki, oli vaja tarka ja osavat diktaatorit, lubatud kõik vahendid, ka pettus, mõrv, reetmine;
Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Ehnatoni sammud tõid kaasa vanade jumalate uskujate vastuseisu. Tema järeltulija Tutanhamon tõi pealinna Teebasse tagasi, likvideeris vastrajatud Atoni pühamud ja taastas Amon-Ra austamise endise hiilguse. 2.Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis- Sm'lt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka mujal Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Aastal 1523 kuulutas Ulrich linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Ulrichi toetajad ilmalileke armulaual veini jagamist. Kuigi Lutheri ja Ulrichi õpetused olid sarnased, tõlgendasid nad neid täiesti erinvalt. Aastal
17.saj ei olnud selge, kumb muutub domineerivamaks. Esialgne edumaa oli lõunaeesti keelel, 1739 aasta Piiblitõlge ilmus põhjaeestikeeles. Põhjaeestikeele aluseks oli Põhja-Eesti keskmurre. 18.saj lõunaeestikeeles avaldati kirjutisi, aga see ei suutnud konkureerida Piibliga ja seetõttu hakkas ta hääbuma ja ainuvalitsejaks muutus põhjaeestikeel. 1534.ilmus M Lutheri täis Piiblitõlge. Enne seda oli erinevaid Piiblitõlkeid saksa keelde ilmunud, aga ei suutnud konkureeida Lutheriga. 1380 esimene Piibilitõlge inglise keelde, 1611 klassikaline ja uus oluline tõlge, mis on uusajal mõjutanud keelt. 1541.aastaks rootsi keeles ja soome keeles 1642. Läti keeles 1689.aastal. Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus Kasutati eesti keelt, mille oli kirja pannud saksakeelsed pastorid, eestlaste mõju oli väga tühine. Kirikukeel suunas kogu eesti kirjakeele arengut kuni 19.saj alguseni. 19.saj alguskümnenditel toimus alles esimene olulisem muudatus, kuni 19.saj
Tema maa peale kukkumisest tekkis kukkumiskoht põrgu. Lehtrikujuline, sellel on ringid, mis lähevad järjest sügavamale põrgu põhja. Maakera põhjapool on kaetud maaga ja lõunapool veega ameerikat ei oldud veel avastatud! Jumala tahtel tekkis ka purgatoorium puhastustule mägi, sellel ka astangud. Mäe tipp kehastab juba ka teat määral taevast v paradiisi neile, kes olid palju paha teinud, aga said patud andeks. Peame silmas, et tegemist katoliikliku traditsiooniga, Lutheriga tuli hiljem palju karmim teoloogia, kus enam nii lihtsalt patte andeks ei saanud. Taevaste õnn on kõrgem tase, kuhu jõuavad need, kes on algusest peale pühendunud Jumala teenimisele. Arvude sümboolika. Keskne on 3. Püha kolmainsuse sümbol. Mitmed tehted kolmega 9 põrguringi, purgatooriumi tasandeid 9, üheksa liikuvat taevast. 10 on täiuse sümbol. Edasi juba ka individuaalsus, ei saa kaugele minna keskajast tuletamisega
bletenberg. Kes saatis tallinna raele karmini kirja protestantliku vastu. Selle tulemusel vallandus 14sep 1524 pildi rüüste, rahvas tungis kirikutesse ja hävitas seal pilte, altareid reliikviaid jne. Tartus toimus relvastatud kokkupõrge rahva ja piiskopkonna vahel jan 1525a. Rahva juht oli saksa jutlustaja Melchior Hoffmann, rüüstati põhjalikult kirikuid ja vaimulike maju. Pildi rüüste toimus ka viljandis narvas ja pärnus. Lihtrahvas ei seostanud toimunut lutheriga. Nad leisid usupuhastuse mõtte selles, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Liivimaal sälitas katoliiklus suures osas oma positsiooni ka pärast reformatsiooni. 1525a läks saksa ordu kõrgmeister üle lutheri usku ja müüs liivi ordu valdused wolter von blettenbergile. Sellega jäi liivi ordu ilma tähtsast sõjalisest liitlasest ja seisis üksi suureneva ida ohu ees. Toom koolide ja kloostri koolide kõrval hakkas tegutsema ka linna ehk ladina koolid
"Narruse kiitus", "Usalduslikud kõnelused". Avaldas Uue Testamendi ladinakeelse uustõlke koos kreekakeelse lähtetekstiga pani aluse sellega pühakirja filoloogilisele tekstikriitikale. Ristiusk tähendas talle eelkõige inimeetikat, kõlbluse aluseid. Rõhutas algkristlike tõdede kokkulangemist Kristuse- eelsete moraaliõpetustega. Seega on ta kristlik humanist. Kirjavahetus paavstiga, keiser Karl V nõuandja. Ei läinud ajastu süvenevad usulõhes Lutheriga kaasa. Talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja jumaliku ettemääratuse tees (protestantide püha tõde). Erasmus kaitses pigem inimese vabadust, jäädes renessansi ideaalidele truuks. Erasmusele on omased vaba isiksuse kaitse, eetiliste ideede rõhutamine. Tema meelest kristlus ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Kritiseerib militaristlikku fanatismi ja türanniat. Usub, et tark kristlik kuningas peaks toetama rahu ja tegutsema rahva heaks
talurahvasõda, talupoegade peamine soov oli vabaks saada. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja- ja Ida-Saksamaa, katoliiklikuks aga Lääne- ja Lõuna-Saksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust
Inimene võidab/vabastab end looduse rüpest. "Taavet" (1504) - ei ole Piibli Taavet. Renessansi puhul räägitakse ilusast inimesest, nähakse ideaalset Taavetit. Ei olnud ühtki temataolist inimest. Inimene usub oma mõistusesse, samas ei kanna seda kõike välja (vari kasvab). Elu lõpul märkas Michelangelo, et humanismist üksi ei piisa. "Pietas" - Maarja kuju, kus hoiab surnud Kristust kätel; pilt murdunud humanismist. SAKSAMAAL: 1483-1546 annab tooni reformatsioon eesotsas Lutheriga. Põhjused: paavstide ilmalikud ambitsioonid, madalama preesterkonna puudulik haridus, kiriklikud kuritarvitused, üleüldine moraalne langus (ladvaõunad hakkavad kõigepealt ussitama). Sellele reaktsiooniks reformatsioon. Luther tahab asendada kiriku autoriteedi pühakirja omaga ("paberist paavst"). Rooma kirik on õpetanud, et väljaspool kirikut pole õndsust. Kiriku eksimatus, traditsioon katolikus/ Piibel luterluses (sola scriptura). Elava traditsiooni tulemus, tekkinud 3.saj. jooksul
annaabi.ee 
