Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lühike arutelu/kirjand teemal "Mis on kirjandus"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõnakunst, teadnud, haavata, motiveerida, analüüsima, kaastunnet, ilmutama, maailmu, jagame, iseennastÖeldakse, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, kas Juku ja Juhan on ikka üks ja seesama isik? Mingis mõttes nagu on, kuid millises? Kui öelda, et kõik muutub pidevalt ja isiksuse identiteet on vaid fiktsioon, siis poleks ju võimalik karistada kurjategijaid, sest see, kes sooritas kuriteo, pole enam see, kes seisab kohtusaalis, vaid hoopis keegi muu. Kas hing (mõtlemine) on asi, substants? Hume arvates pole alust meil seda väita, sest mida me tajume kui me tajume iseennast? See, mida me nimetame mõistuseks/hingeks, on ju vaid kimp erinevaid tajumusi. Me ei suuda kunagi märgata midagi peale oma tajumuste ja sestap ei suuda me tajuda ka oma mina. Ainus, mis me suudame mina kohta selgeks teha on see, et tajume oma tajumusi mina kohta. Ka teiste inimeste kohta ei saa Hume meelest midagi enamat ütelda, kui et nad on vaid kimp või kogum erinevaid tajumusi, mis järgnevad üksteisele tabamatul kiirusega, olles pidevas liikumises
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, ka viimane konspekt „Postkolonialism” ja „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see te
Ta eitab ja kritiseerib tugevalt omaaegset kultuuri ja ühiskonda. Ütleb, et inimesed on kadedad, edevad, halvad ja liiga konkureerivad. Sõidavad teistest üle, et saavutada oma eesmärke. Kultuur on inimesed ära rikkunud. Tuleb tagasi minna juurte juurde. Leida ehe ja algupärane kultuur loodusrahvaste juurest. Sellest sai hiljem oluline mõte ka Herderile, kes otsis algupärast kultuuri loodurahvaste juurest. Rousseau ütleb, et õilsate metslaste juurest võib leida kaastunnet, hoolivust, rikkumatust, mis maailmas kaduma hakkab. Tagasi pöördumine looduslikke eluviiside juurde. Rousseau Arutulus küsimuse üle, kas kunstide ja teaduste areng on aidanud puhastada kombeid? Ei ole, on hoopis degenereerinud. On kriitiline oma kultuuri saavutuste üle. Emotsioonide ja meelte väärtustamine. Loomulikud rahvad ei kontrollinud oma emotsioone ega surunud neid alla, vaid lasid vabalt pulbitseda ja välja näidata. See on näide, kuidas meelelise dimensiooni
me unistame. Kõike seda võime me absurdiks nimetada. Absurdi mõistmine on nagu iseenda tundma õppimine. See on teekond tõelise mina juurde, teekond, kus me maalime ise enda tõelise mina-pildi. Kõik tegevused ja toimetused, mida me igapäev teeme, on üks osa meist. Kui aga tekib küsimus, milleks seda kõike? Kui meie senised tegevused ei paku enam pinget, siis tuleb hakata oma maailmapilti ja prioriteete ümber kujundama. See tähendab, et tuleb hakata iseennast muutma. Siin kohal tekib kaks lahendust. Kas minna oma senise eluga edasi ja lõpetada enesetapuga või muuta ennast ja alustada uut elu. Kõik meie valikud on absurdsed. Et absurdi mõista, peame õppima esialgu ennast tundma, siis maailma ja siis me oleme võimelised kaugemale nägema. Et jõuda mõistmiseni ja teadmiseni, peame tegema valikuid. Valikuid aga ümbritsevad erinevad müürid, mis peidavad meie eest jõuda arusaamani. Enne, kui neid müüre lõhkuda, peame õppima tundma iseennast
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
¤ juhtida tähelepanu tekstidele, mille lugemine on inimeseks kujunemisel vajalik 4 Hea tekst on kui hea masin (Aavo Kokk) 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA Iga maailm, milles me elame, on natuke ka meie oma looming. Maailmu on mitu. Ning see, mille leiba me sööme, mille vett me joome, nälga nälgime ja külma külmetame, ei olegi ainuke maailm. Me püüame millegi poole, mis on loogilisem, ümmargusem, lihtsam ja võib-olla ka ilusam. Asjadest saavad sümbolid, maailmast müür, joonis, ornament. Ornament ongi ehk selle kõige kummalisema ehk ka kõige olulisema maailma nimi, mille lõid soome-ugri rahvad. See on maailm, kus iga asi on omal kohal,
kokku tulnud Ramsay'ide suvemajja. Maja on korrast ära, mrs. McNab tegi maja natukenegi korda enne teiste tulekut. Isa võtab poolvägisi kaasa Jamesi ja Cami ning paadimehe Macalister oma pojaga, et minna tuletorni. Teel tuletorni üritavad Cam ja James isa türannia vastu võidelda,ning on vaiksed terve reisi, isa loeb paadis raamatut. Samal ajal vaatab kaugelt Lily paadikest ja mõtleb ,et oleks pidanud jagama mr. Ramsay'ile kaastunnet, mida ta tahtis. Lily meenutas mrs. Ramsay'it ning mälestusi ,mis temast on jäänud ja maalis pilti, mida oli kaua lõpetada tahnud, mis mõlkus tal õhtusöögi ajast peas. Paat jõudis lõpuks tuletorni juurde ja James sai isalt kiita tubli tüürimise eest, ta arvas et isa ei kiida teda kunagi. 2.1. Teoses esilekerkinud probleemid Isa mr. Ramsay ostsuste ja mõtete jõud lastele ,eriti Jamesile(tuletorni juurde mineku
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistliku kunstimeetodi arenemisega
6 1) Õpi tundma oma emotsioone. Keskendu pigem oma emotsioonidele kui teistele inimestele ja olukordadele. 2) Erista mõtted tunnetest. 3) Võta enda tunnete eest suurem vastutus. 4) Kasuta oma tundeid otsuste tegemise abistamiseks. 5) Hinda ka teiste inimeste tundeid. 6) Ole laetud positiivse energiaga ning ära kasuta energiat viha välja valamiseks. Üleüldse väldi viha ja vihastumist. 7) Hinda teiste inimeste tundeid. Näita välja kaastunnet, rõõmu, toetust. 8) Harjuta oma tunnetest positiivset tulemust saama. 9) Ära kontrolli või hinda teiste tundeid. 10) Väldi inimesi, kes sinu tundeid ei hinda või neid kontrollida püüavad. Vägivallatu suhtlemine 7 Vägivallatut suhtlemist (VVS) on kirjeldatud kui kaastundlikkuse keelt, kui positiivse sotsiaalse muutuse tööriista ja kui hingelist praktikat. VVS annab meile tööriistad ja
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja v�
romaanikirjutamise protsess, nõnda on nad siis ühtaegu nii romaanikirjutajad kui ka oma loomingu kommenteerijad. Kõige selgemini väljendub postmodernism ulmekirjanduses, kus aja ja ruumi piire saab vabalt valida. Loomulikult vastandutakse siin ka modernismile. Tõelisus ja väljamõeldu segunevad. Jutustuse tegelane võib korraga hakata vaidlema endas toimuva üle. Kirjaniku seisukoht võib ühtida väljamõelduga. Vastandatakse reaalseid ja väljamõeldud maailmu, mille tegelased segunevad.Loomulikult tingib see tegelaste ebakindluse. Kui modernistlik kirjanik rahuldub ühestainsast aluspõhimõttest tuleneva tõelisusega, siis postmodernistil on tõelisusi palju. Kõik sõltub ajavoolust ja kohalikest ajalistest sõltuvustest. Tüüpiline postmodernistlik kirjandusžanr on spiooniromaan, kus vastanduvad mitu maailma. Siin võibki juhtuda, et tõeline maailm osutub irreaalseks (pealispinna all on teine tõelisus, mis on veidi
ainuke ülesanne on lihsalt eksisteerida. Kujutan ette, et see võib olla lausa kohutav. Teoses meeldis mulle autori eriti osav sõnakasutus, kuid kindlasti oli siin suur roll ka tõlkijal. Kõik need riimuvad laused olid niivõrd kaasahaaravad ja mõtlemapanevad. Eriti põnev oli aga lugeda Tartuffe'ile suhu pandud lauseid, millest kõige meeldejäävamaks võib kindlasti pidada vestlusi Elmire'iga. Teisest küljest olid need aga naljakad, sest mees ju ei teadnud, et naine oli teadlik, et tegemist on petisega ning mitte lihtsalt petisega, vaid seesugusega, kes on temasse ka sügavalt armunud. Eriti ehedalt on meeles vestlus, kus Tartuffe kiidab taevani naise peent pitsist kaelarätti. Tolleaegne imal flirtimismeetod viis suurnurgad tugevasti üles poole. Mulle on alati avaldanud muljet, kuidas vanasti oli viisakus siiski suhtluse üks tähtsamaid aspekte. Teietamine ka kõige lähedamastega oli täiesti tavaline nähtus, see oli pigem norm kui erand.
Meditatsioon On mitmeid viise, kuidas liikuda valgustuse suunas. Taoism tunneb näiteks mitut liiki joogat. Sellegi esiplaanil on jälle pikaealisuse saavutamine ning see tegeleb erinevate hingamistehnikatega. Kuid tee, mis võib viia suure tõenäosusega lõppeesmärgile lähemale, on meditatsioon. Toon välja Fischeri poolt tsiteeritu Zhuangzi mõtete kohta: ,,Kui püsida äärmises vaikuses, hakkab paistma taevane valgus. Kes kiirgab taevast valgust, see näeb oma tõelist Iseennast. Kes hoiab alal tõelist Iseennast, teostab Absoluudi. ,,Kuid enne, kui me hakkame meditatsiooni vaikusesse sisenema, peaksime kõigis enda seotustes selgusele jõudma ja need tükkhaaval kõrvale heitma. Kes tahab õigesti mediteerida, peaks olema vaba kõigist vaimu ja hingelist tervist piiravatest seotustest. Meditatsiooni sisuks on vaikus, vaim peab olema vaba segavatest mõtetest. ,,Vaikuse harjutust" võivat läbi viia igal pool, meditatsioon lihtsalt toimib või mitte
Ka Popi oli joobunud, mitte küll joomisest, aga viina lõhnast. Popi jätab endast kartliku, alandliku, väga truu ja ustava ning sõltuva mulje. Kõigest hoolimata oli ta oma Isandale truu, austas teda ning samuti sõltus Isandast, ta ei osanud ega julgenud üksi olla. Popit ja Huhuud lugedes sisenesin ma selle teose maailma – elades kaasa, oodates põnevusega, mis saab edasi. Teos täidab oma eesmärgi – paneb sündmuste üle mõtlema ja arutlema. Mul on mõttes koht teoses, kus Popi ei teadnud enam, kus oli elu ja kus algas unenägu. Ta ei suutnud vahet teha tõe ja viirastuse vahel. See paneb mind mõtlema, äkki see kõik oligi vaid uni ja ärgates on Isand tagasi tulnud? On küsimusi, millele vastust ei saa ja siis tulebki enda mõttemaailm tööle panna, saab vaid oletada.
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi jõul need vä
tahte vastu. See võib juhtuda eriti siis, kui inimesed satuvad negatiivsesse allakäiguspiraali. Allakäiguspiraali üheks oluliseks koostisosaks on see, et selles olevad inimesed ei võta vastutust enda ega oma elu eest. See aitab tavaliselt õigustada teise isiku või grupi patuoinaks tegemist, keda võib siis süüdistada terves hulgas halbades asjades. Need halvad teod justkui õigustaksid seda, miks allakäiguspiraalis olevad inimesed ei pea ilmutama normaalset empaatiat ja austust patuoinaste vaba tahte vastu. Ajalugu tunneb loendamatul hulgal selliseid lugusid, millest üks tuntumaid on kohtumõistmine Jeesuse üle ning see, kuidas inimesed teda mõnitasid ja ta peale sülitasid, kui ta Jesruusalemma tänavatel oma risti kandis. Eepiliste draamade põhiliseks iseloomustavaks omaduseks on püüe jagada inimesed kahte eraldiseisvasse gruppi, olenevalt sellest, missugune
Mäng kui funktsionaalsete ja sotsiaalsete rollide õppimine, individuaalsete oskuste harjutamine turvaliselt, elutute asjade uurimine. Muudeldab täiskasvanute elustiili, soorollid, käitumisvõimaluste piirid. Sümbolilises mängus pannakse esemed ,,esindama" teisi asju (antakse vabadus kujutusvõimele). Soorollid u 1,5a hakkavad ilmnema soole sobivaid mustrid, u 3a valivad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi. Sooline indentiteet kas tajume iseennast mehe või naisena, Freud samasoolise vanemaga, Piaget teadvustatud intellektuaalsed protsessid, Kohlberg stereotüübid, imeteerimine, eriline kiindusum samasoolise vanemasse Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud
poliitika, meditsiin, pangandus, kaubandus jne. Nõukogude ajal oli väga keeruline ennast teostada erinevatel väljade. Eneseteostus oli teatud mõttes pärsitud või suunatud. Me ei saa rääkida täisväärtuslikust poliitikast Nõukogude Eesti kontekstis, see tähendas mingite võõraste asjade järgimist. Ka muudes valdkondades pole tegevus väga intensiivne. Seda ei peetud oluliseks. Selle eest oli nt kultuuri valdkond läbi mille sai ka iseennast teostada ja läbi mille oli võimalik teostada teatud tüüpi poliitikat. Kirjanduslik tegevus oli samal ajal ka näiteks poliitiline tegevus. Kui 90ndatel tekib oma riik, siis kõik need ühiskondlikud väljad pakuvad palju erinevat tegevust, nõuavad energiat jne. Inimesed saavad läbi nende väljade ennast intensiivselt teostada. Kõik need ühiskondlikud väljad on selles kontekstis omaette tähtsad. Siin ei ole enam ühte väga tähtsat, mille kaudu saab ajada asju
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu
*Õnne mõiste tuleb Aristotelesega, enne räägitakse lihtsalt heast elust *Õnnelikud tahavad olla ka need, kes pole kunagi mõelnud selle peale, et mis on õnn. Tahta olla õnnelik on igasse inimesse justnagu kodeeritud. Mis Teile endale kõige lähem teooria on? ,,2 tüüpüleskutset: Platoni populaarne hedonism asjad, mida peab endale hankima; sisemiselt ennast õnnelikuks mõtlemine oluline pole see, mis asjad teil on, oluline on hoopis see, kuidas te nendesse asjadesse suhtute. Iseennast siiski õnnelikuks mõelda ei saa, saab tekitada vaid mingi hea tunde, kuid õnn ei ole meeleseisund(siis võiks õnnelik olla ka komöödiat vaadates). Õnnetunde simuleerimine ühesõnaga ei toimi. Samuti ei toimi populaarne hedonism(sõbrad kuni materiaalsed asjad) inimene ei pruugi siiski õnnelik olla kõige selle juures. Kui vaadata rikkaid inimesi, pole nad õnnelikumad kui vaesed, kellel neid asju pole.Miks me siis koguaeg rabame nende ihaobjektide nimel? Kuna ühiskond surub
Keskendu pigem oma emotsioonidele kui teistele inimestele ja olukordadele. 2) Erista mõtted tunnetest. 3) Võta enda tunnete eest suurem vastutus. 4) Kasuta oma tundeid otsuste tegemise abistamiseks. 5) Hinda ka teiste inimeste tundeid. 6) Ole laetud positiivse energiaga ning ära kasuta energiat viha välja valamiseks. Üleüldse väldi viha ja vihastumist. 7) Hinda teiste inimeste tundeid. Näita välja kaastunnet, rõõmu, toetust. 8) Harjuta oma tunnetest positiivset tulemust saama. 9) Ära kontrolli või hinda teiste tundeid. 10) Väldi inimesi, kes sinu tundeid ei hinda või neid kontrollida püüavad. Olulised on ka käitumisoskused, mis võib jaotada üldiselt kaheks: mitteverbaalne ja verbaalne. Mitteverbaalse suhtlemise juures on oluline silmside, näo väljenduse rikkus, hääletoon, zestid, miimika jne. Sõnalise suhtlemise puhul on oluline soovide selge
Ta pidas silmas seda, et ilma teadmiste abita ei suudaks inimene looduslikke kehasid muuta. 36. Baconi sõnul peab tõeline empiirik (empirist) olema nagu mesilane. Selgitage seda võrdlust. Bacon kasutas mesilase võrdlust seepärast, et mesilane on töökas putukas, kes teeb kõvasti tööd ning töö viljad töötleb ümber meeks. Bacon leidis, et samamoodi peaksid ka teadlased toimima: koguma fakte erinevate uurimuste läbi ning seejärel neid oma mõistust kasutades analüüsima. Niimoodi olevat võimalik uute avastusteni jõudmine. 37. Selgitage, miks pole Descartes'i arvates alust usaldada oma meeli? Descartes väitis, et kõik ei ole nii nagu meile näib ja seetõttu võivad tekkida meil ekslikud aistingud. Ta ei välistanud ka võimalust, et elab kuri deemon, kes meid koguaeg petta ja eksitada üritab. Samas kahtles ta ka ärkvel oldud aja reaalsuses me ei pruugi arugi saada, et tegelikul on
Emakeelepäev! Emakeele päeva hakati pidama Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil. Aastast 1999 on see riiklik tähtpäev. Igapäevaselt rääkides eesti keelt ei mõtle keegi KEELE peale. Pigem kui täiesti tavaline suhtlus vahend, millest me kõige paremini aru saame. Jaanipäev Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõulust hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Jaanipäeval saavad kokku koit ja eha. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem juba ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on j
mida üks sõda endaga kaasa toob ja kuidas see inimest igaveseks muuta võib. Paul Baumer on 17-aastane koolipoiss, kes läheb klassivendadega vabatahtlikena rindele, et kaitsa oma kodumaad. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies
Sõnasõnalt ei saa aga seda öelda, sest on ka sellised eriliigid nagu kõnekunst ja lugemiskunst. Kunsti sõnastust vaadates leiame järgneva: "Kunst on teos, mis on loodud inimese mõtlemise tulemusena". See aga ei pea paika sellega, mida mina ja ma usun, et veel teisedki inimesed kunstiks peavad. Seetõttu sõnastan kunsti järgmiselt: Kunst on teos või ese, mille on loonud inimene või loodus. Jaotan kunsti ma nelja klassi: Kirjandus ehk sõnakunst, Helikunst, Piltkunst ja Looduskunst/Looduse ime. 1) Kirjandus. Kirjandus ehk sõnakunst on teine kunstivorm, mis on meie kultuuris arenenud Kreekast saati. Kõige algsem sõnakunsti vorm oli rahvalaulud ja luule. Sõnakunsti eripära on see, et sõnadega on võimalik mängida. Väga hästi tuleb see nähtavale eesti keeles. Sõnakunsti täiendatakse eelkõige seltskondades viibimise ja korrektse keele kasutamise varal. Slängi keel on meie sõnavara laastav.
See on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse vormis. 26.Milliseid lüürilise teksti tunnuseid Te oskate nimetada? Värsivorm, riim, meetrikat, kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon), tekst suhteliselt lühike ja kokkusurutud, eriti tihe, leitmotiivide (korduste) ja sihipäraste variatsioonidega keelekasutus, keelelised pildid on väga tähtsad. Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast. Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile. Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ) Tekst on lauldav, muusikalähedane. Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. Traditsioonilises luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. Lüüriline
Ainiki Pisukova. Proovikirjand, 94 punkti. Iga kirjanik on looja. Ta loob uusi maailmu.(Albert Camus) Laual lebab raamat, täis sõnu ja ootust, et keegi teda loeks. Kuid paistab, et on vähe neid, keda paeluks filosoofia, negativism ning enesetapp. Samal ajal on kõrvallaul kaks raamatut, mis ei ole siiani pidanud ootusärevalt seisma. Inimesed loevad hea meelega ulmekirjandust või armastusromaane. Aitavad need ju põgeneda reaalsuse eest kuhugi, kuhu tahaks ka päriselt - õnneliku lõpu juurde. Aga raamatus on kellegi teise maailm
stiil perekondlik taust. ...millise ajalooga paigast pärined. * Kui austad lähedasi, teed tööd ja näed vaeva, tuleb ka armastus. * Näiteks on sul head sõbrad ja perekond, kuid materiaalselt oled vaene või vastupidi. 5. nn üles- kutsed 6. * A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" IV osas oli läbi terve teose täis muutu- Karini ja Indreku vahelisi pisikonflikte. matute * ...et neil oleks võimalik leida läbi kirjanduse iseennast. sõnade * Austan väga vanu inimesi just nende elutarkuse ja teadmiste tõttu. vale * Meie eeliseks on meri, mille kaudu on laevaliiklus heal tasemel tänu kasuta- asendile. mine * Eda-Ines Setti. Elu elatakse läbi oma lapse. * Tavaliselt kehahoiaku kohta arvatakse, et nemad on rahulikud ja hea iseloomuga. * Ka naabrimees Pearu soovis seda, kuid tänu kavalusele ja pettusele
- „Õhtusöök viiele“ (1972) *teemaks alkoholism ja abielukriis *Vetemaa viitab sellele, et ühiskonnas on midagi valesti - „Jälle hädas mõistuse pärast“ (1975) *ulmeliste varjunditega tragikomöödia *hoiatus igasuguse fanatsismi eest Komöödia „Püha Susanna ehk Meistrite kool“ (1974) - Ringjas tegevus (lõpp kordab algust, lõpp näitab, et kõik saab taas sama rada minna) - Müüdiline tasand: *kurjus hävitab iseennast *meeste saatust kuulutab ette pühapiltide maha kukkumine Moraalne tasand: *kasuahnete meeste uuestisünd *ühiskonnakriitika *püha Susanna naiivsed reageeringud toovad välja elukorralduse veidrused Modernlistlik proosa Tunnusjooned: - Vormieksperimendid: *romaani vorm ja keel ei ole passiivsed *vorm ja keel peaksid võimendama ning täiuslikult edasi andma teose sisu
Ta pidas silmas seda, et ilma teadmiste abita ei suudaks inimene looduslikke kehasid muuta. 36. Baconi sõnul peab tõeline empiirik (empirist) olema nagu mesilane. Selgitage seda võrdlust. Bacon kasutas mesilase võrdlust seepärast, et mesilane on töökas putukas, kes teeb kõvasti tööd ning töö viljad töötleb ümber meeks. Bacon leidis, et samamoodi peaksid ka teadlased toimima: koguma fakte erinevate uurimuste läbi ning seejärel neid oma mõistust kasutades analüüsima. Niimoodi olevat võimalik uute avastusteni jõudmine. 37. Selgitage, miks pole Descartes’i arvates alust usaldada oma meeli? Descartes väitis, et kõik ei ole nii nagu meile näib ja seetõttu võivad tekkida meil ekslikud aistingud. Ta ei välistanud ka võimalust, et elab kuri deemon, kes meid koguaeg petta ja eksitada üritab. Samas kahtles ta ka ärkvel oldud aja reaalsuses – me ei pruugi arugi saada, et tegelikul on kogu me elu uni, sest ärkvel oleks, kui ka unenäod
b. Kas ta elab loojana või tarbijana? c. Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas? d. Mida märkab tegelase pilk ümbritsevas maailmas? 15. Kirjandus ja naer (huumor, nali, koomika vms) 16. Kirjandus ja ideoloogia P. S. Eksamil tuleb vastata kahele küsimusele. Kolmas küsimus on praktiline ülesanne, kus te peate ühes luuletuses või proosatekstis määrama teatud kindlad vormielemendid või analüüsima teksti metafoorikat. P. P. S. Küsimusest nr 6. Konspektiivse ülevaate strukturalismist, poststrukturalismist, feminismist ja postkolonialismist leiate nt raamatust: Janek Kraavi ,,Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur". Jõudu
annaabi.ee 
