Merilai ja J.Wainrighti määratlused) ? Kujundilisus, Tähelepanu on vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus A.Merilai: „Luuletus on stiilselt väljendatud sisu.” ● Milles seisneb kultuuri loolisus ? Lood aitavad kultuure paremini mõista, samuti aitavad mõista küsimusi, mis on läbi aegade inimestel kerkinud. Inimesed on kultuuri kandjad ning kultuur on kui muster, see on jutustav kuid ka analüüsiv. ● Milline toime on lugudel ? Lugudel on oluline ühiskondlik, psühholoogiline roll, lugude abil loome endale maailma. Lugu annab mingi tähenduse ja mõistmise erinevatest asjadest. Seega on lood vajalikud maailma mõistmiseks, Lood nii kinnistavad kultuuri domineerivaid vorme kui problematiseeivad neid. Lisaks võivad lood panna inimese ka kuidagi moodi käituma. Võib lugeja argiaskeldustest üles raputada, näidata talle maailma justkui uuest vaatenurgast. ● Mis on tekst ja lugu ? Tekst on kogu teos
Monoteismi sünd juutide ajalugu Vana testament - heebreakeelsete tekstide kogum - kirjutatud sajandite jooksul - kajastatud iisreallaste usk, kombed, arusam minevikust, mütoloogilised jutustused - varasemad osad päris Taaveti ja Saalomoni ajast - lõpliku kuju omandas lll - ll saj. eKr, mil ta tõlgiti kreeka keelde - põhineb suuliselt levinud legendilaatsetel lugudel Vana testamendi tuntumad lood: - maailma loomine - meeuputus - Aadam ja Eeva - Taaveti võitlus Koljatiga - Moosese kõrbelugu Moosese seadused - seadused, mille Jahve andis Moosesele Siiani mäel - seaduste juurde kuulus ka nn. kümme käsku, mida võib pidada iisreallaste usu - ja moraalireeglite kokkuvõtteks - konkreetsed seadused: raskemate kuritegude puhul kehtis "silm silma, hammas hamba vastu" põhimõte - pedekonnaõigus patriarhaalne
kodumaiseid õpilasi (põhikirja alusel). Liszti tahtejõud ja edasipüüdlemine eneseharimisel viisid ta sihile. Tast sai erakordselt haritud inimene. Elava ja aktiivse inimesena oli ka ühiskonnas. Teisi hämmastas ta kaasakiskuv ja innukas energia, südamlik suhtimine noortasse. Oli mitmekülgne ja seiklusrikas elu, viis kokku paljude naistega. Kujunesid keerukad suhted. 3 korda kutsuti duellie kuid need jäid ära. Looming Suurem osa programmiline enamustel lugudel pealkirjad. Tõi 2 olulist uuendust: · Lõi uue klaverimängustiili, mis oma jõulise maneeriga andis edasi orkestri kõlavarjundeid · Pani aluse uuele zanrile sünfooniline poeem (1 osaline orkestriteos mis kaastab poeetilist/filosoofilist ideed, kirjanduslik ainestik) Tuntud sünfooniad on veel Tosso, Orpheus. Uudselt kõlavad ka kaks kooriga sünfooniat (faust, dante). Klaverimuusika tipus klaveritsükklid (armuunelmad, rännuaastad (1, 2, 3)).
Samas kõrge armastus ei vaja füüsilisust.. St keskne motiiv rüütlikultuuris on daamikultus. Rüütlitelt eeldati peale rammu ja sõjaoskuse ka laitmatut käitumist, kõlbelisi põhimõtteid, ta pidi olema peenetundeline ja hell armastaja. Loomise keskonnaks on loss ja tegevus toimub ka lossis. Tähtis komponent on seiklus- see toob kiired muutused sündmustesse. Toimub kohtumine tundmatuga, esineb imesid, üleloomulikkust. Neil lugudel on keldi tagapõhi (ntx Arturi- romaanid e ümarlaua romaanid ). Tähtsad on piirsituatsioonid, mis on eetilise, moraalse algega. Rüütlid peavad kinnitama oma armastuse terviklikkust, puhtust. Nad võitlevad kurja vastu. Rüütlikirjanduses kerkivad esile kindlad autorid, nimelised kirjanikud, ntx Chrétien de Troyes, kes kirjutas esimese graaliteemalise romaani(kristliku varjundiga). Graal on täiuse ja õnne sümbol.
Kirjand Paljud kirjanikud kirjutavad oma elu jooksul mõne autobiograafilise teose. Igal kirjanikul on omad moodused kuidas ideid genereerida, aga enamasti kasutatakse tegelaskujude välja töötamisel ikkagi päris inimesi, kui tegelaste vundamenti. See lisab tegelastesse ehtsust. Autorid kasutavad ka ära oma teostes ajaloolisi sündmusi, mille tunnistajad nad on olnud. Inimestele enamast meeldib lugeda asju mis põhinevad tõesti sündinud lugudel. Autoreid on mõjutanud ka ajastu, millal nad elasid ja kirjutasid. Kirjanikul peab olema väga hea kujutlus võime. Aga alati sellest ei piisa siis tuleb abi saada päriselt eksisteerivatelt inimestel. Näiteks A. H. Tammsaare kujutas romaani sarjas ,,Tõde ja õigus" Indreku tegelaskuju enda pealt maha See muudab tegelased reaalsemaks ja lugejatel on lihtsam neile kaasa tunda või nende pärast rõõmu tunda. Samas see
Mina ja viis klassikalise muusika ajastut Klassikaline muusika polnud minu jaoks küll päris võõras mõiste aga olin ja olen sellest siiamaani väga kauge. Muidugi olin ma kuulnud Bachi, Vivaldi ja Beethoveni kuulsamaid teoseid aga see oli ka kõik. Nüüd on asjad veidi muutunud, olen palju rohkem klassikalise muusikaga kursis ja teen ka rohkematel lugudel vahet, mis on positiivne ja avardab oluliselt silmaringi. Keskaeg Muusika oli tugevalt kirikuga seotud, ideaaliks oli vaimulik ühehäälne saateta koorilaul. Gregooriuse laul ühehäälne kirikulaul, mida esitasid mehed ilma saateta ja ladina keeles. Muusikaline palve, mis on määratud Jumalale ja tekst pärines piiblist. Renessanss Levis ilmalik muusika, mida viljeleti nii oma lõbuks kuid tekkisid ka juba muusikud, kes teenisid sellega elatust.
Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“. Uus nähtus on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud sarjalisus: Aino Perviku Paula- sari (alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009). Tõstavad esile lasteluuletajaid: Heiki Vilep ( „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla”
tegema oma sõbra, Sha Money XL-nimelise artistiga. Koostöös valmis üle 30 loo, kuid need avaldati ainult nn. piraatmaterjalina - neid ei müüdud avalikult, vaid mustal turul. Sama saatus oli osaks saanud ka eelmistele lugudele, näiteks vastuoluline "How To Rob". Ometigi läks nüüd paremini ning debüütalbum "Guess Who's Back?" tuli välja ka avalikult. Edasi tuli "50 Cent Is the Future", millel ta interpreteeris klassikalistel lugudel nagu näiteks Jay-Z või Raphael Saadiq.50 Cent suureks läbimurdeks võib pidada liitumist Eminemiga, kes oli varemgi korduvalt väitnud, et 50 Cent on tema lemmikräppar. Dr. Dre-ga konsulteerimise järel sõlmiski Eminem 50 Cent-iga lepingu ning 50 Cent-ist sai Eminemile kuuluva Shady/Aftermath kaubamärgi esindaja. Juba Los Angeleses oma suurema plaadi kallal töötades leidis 50 Cent aega kokku panna ka järgmine undeground album "No Mercy, No Fear", millelt lugu "Wanksta" avaldati
Teksti ülesehituses on nii riim kui ka algriim. Lood räägivad olulistest teemadest nagu sõbrad, pere, suhted, karjäär, seksuaalsus. Populaarsemad esindajad on 2 Pac, Dr.Dre, 50 Cent, Missy Elliot ja Eestis Genka, Cool D. Elektrooniline popmuusika - Muusikat tehakse rütmimasinatel, süntesaatoritel, sämpleritel ning nüüd ka arvuti abiga. Vokaali kasutatakse elektrooniliselt muundatuna. Muusika puhul on oluline rütm, lugudel puudub kindel sõnum. Ansambli liikmeteks on DJ, kes töötleb varem salvestatud muusikapalu. House - Tekkis 1890.aastate keskpaiku. House ühendab endas disko, jazz´i, soul´i, funk´i kui ka latiinomuusika jooni. Taktimõõt on 4/4, rütmimasina basstrummiga rõhutatakse kõiki lööke. House oli esimene muusikastiil, mida sai kodust lahkumata teha. Techno - Kujunes paralleelselt house´iga. Techno muusika on tempokam, tavaliselt ilma vokaalita
noortes ärkab aegamööda tapakirg. 8)Miks on raamatu pealkiri Nimed marmortahvlil? Peale käsperi surma, määrati Ahas rühmaülemaks. Järgmises lahingus sai Ahas haavata. Varsti tagasi minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile. 9)Mis ajajärku kujutab antud romaan? Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel. Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel 10) Kes on patsifist? patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha vägivalda kasutada 1 2 ahase kodu oli vaene, ta oli vaesest peres ja see oli nagu mingi mõisa mingi hoone vana la enud osa vms(seda võib raamatust vaadata, sest see on esimese osa kohta) 3.ahasel oli võimalik õppida tartus sest ta vend kes oli punaarmees saatis talle raha 4.ahas teatab oma isale et läheb eesti iseseisvuse nimel võitlema punaste vastu 5
Minu kindel lemmik oli laul L`Italiano, mis on Toto Cutugno suurim hitt. Seda laulu olen varem palju kuulanud, osalt muidugi sellepärast, et ema kuulab, kuid ka ise olen vahest selle valiku teinud. Kui see lugu algas, siis kõik plaksutasid kaks korda rohkem ja kui laulu keskel Toto palus publikut kaasa laulma nana siis kõik seda ka tegid. Terve saal laulis seda korraga, kui ka saali osade kaupa. See lugu oli kõigil peas ning minu meelest oli see väga võimas, kuigi ka teistel lugudel polnud viga. Mõne asja juures saab aga kontserti kritiseerida. Näiteks oli kohal olnud tõlk täielik ebaõnnestumine. Mulle tundus, et tõonäoliselt võis ta olla isegi joobes. Teiseks viisid fännid iga laulu järel talle lilli. See viis mu kontserdielamuse päris alla, sest iga laulu vahel pidi 5 minutit ootama, kuna kõik askeldamised tehtud. Ühesõnaga turvateenistus oleks pidanud olema parem. Tõenäoliselt oli tegemist venelastega,
aeglasemaid. Kokku esitas 4 teost, millest viimane oli ehk kõige keerukam ja tehnilisem. Tempo oli palal samuti väga kiire. Teiseks esinejaks oli Aleksandr Arusoo, kes esitas nagu Lauragi 4 lugu. Tema juures häiriski mind kõige enam see, et ta vaatas igakord enne jalaklahve vajutades oma jalgu. Sams oli hea vaadata tema alustamist. Kummardus, sättis noodid paika ning istus pukile maha. Ootas seal ligikaudu 30 sekundit ja seejärel hakkas mängima. Temokust oli lugudel piisavalt ning ei tekkinud unelemise tunnet. Samas meenub mulle orelimänguga alati kirik, samuti ka selles saalis, mis tõttu liiga tempokad lood tundusid võõrad minu jaoks. Kolmandaks esinejaks oli Denis Kasparovits, kes jättis mängijana kõige sümpaatsema mulje, kui välja arvata nende õpetaja Andres Uibo. Kui teistel esinejatel käisid abiks õpilased, siis temale tuli appi Uibo ise. Kasparovits, kes sai III preemia D. Buxtehude
Nagu eeldada võis, oli kontsert oli jazzi-teemaline. Muusikat esitati nii jazzi, svingi kui ka jazzi bipop zanris. Lood olid voolavad, mõnusaid jazzilikke imelikke rütme ja huvitavaid kõlasid täis. Mängiti nii audio-, kui ka visuaalefektidega. Jazz tundub minu jaoks kõige ,,boheemlaslikum" klassikalise muusika zanr (ehk meloodiatel ega rütmidel pole väga kindlaid traditsioonilisi piire), mida oli mulle ka tunda. Kokku oli lugusid 9, teoseid esitati albumist ,,Quotes". Lugudel olid veidi filosoofilised ja mõtlemapanevad ingliskeelsed pealkirjad. Teine lugu (,,To Avoid Pain") sisaldas endas idamaalt pärit rütme ja kõlasid. Esinejate tase oli minu arvates täitsa hea, piisas positiivse elamuse jätmiseks. Laval oldi väga julged ja visati nalja, eriti jäi mulle silma Heiko (bassil), kes väliselt nautis ennast laval kõige rohkem. Musitseerimisoskus on nendel meestel väga hästi välja
võivad olla teineteisele vastukäivad. (Näiteks egiptuse päikesejumal R', kes on samaaegselt nii inimene purjepaadis, kotkas taevalaotustes, kui ka põrnikas veeretamas sõnnikukuuli, mis samaaegse toimimisega võiks põhjustada paraja segaduse. Varaseimate Kreeka filosoofide mõtted olid väga süsteemsed ja sidusad.) Müüdid on sageli moraalselt mitmepoolsed: jumalad ja kangelased ei tee alati õigeid ja imetlusväärseid tegusid ning müütilistel lugudel tihtipeale pole õpetlikku sisu, mida propageerida. Müüdid on iseõiguslikud, s.t. inspiratsioon jumalatelt oli piisav faktide paikapidavuseks ning poeetide ja prohvetite loovust ei olnud võimalik teistmoodi seletada. 1 Ma arvan, et kuigi filosoofilisel ja müütilisel mõtlemisel on palju erinevusi on nad siiski omavahel seotud. Juba see, et mõlemas käsitletakse terviklikku maailmapilti näitab seda, et
üldpilt, mis polnud enam võõras. Novellis ,,Inimese vari" oli peamiseks kujundiks see, et oluline on, et tunneksid ennast vajalikuna. Naisel polnud lõppkokkuvõttes oluline, kas ta hoolitses oma poja või kellegi võõra eest peaasi, et ta sai tunda ennast vajalikuna. Tal oli kelle eest hoolitseda ja keda armastada. Kõik need novellid olid omamoodi, kõik nad lõppesid kurvalt ja oli tunda masenduse hõngu nagu teistelgi autoritel ja lugudel olid ka sellel sügavamõttelised ideed. Iseasi, kas neist aru saad.
Elumuutev Paradiis Tõnu Õnnepalu ,,Paradiis" Varrak, 2009 Lugesin Tõnu Õnnepalu teost ,,Paradiis". Paradiisi näol on tegemist ühe koha ja ajaga. Raamat koosneb kirjadest Paradiisist, mis on kirjutatud seitsme päevaga niisamuti nagu Jumal lõi selle maailma. Tegu ongi looga looga sellest kohast ja nendest inimestest. Neil lugudel on palju jutustada. Paradiis räägib, kuidas tõeline inimeselikkus, mida me otsime ka armastuses, kohutab meid hoopis eemale. Inimene ei talu selle tõelist palet ning iga kord, kui me sellele peeglile liiga lähedale kummardame, kohkume eemale ja põgeneme. Inimesena ajame taga täiuslikkust kõiges, kuid reaalselt on täiuslikkus kohutav ja võõras. Võib-olla just see võõrus tõukab meid tagasi. Liigse otsimise ja sundimise tulemuseks on pettumus ja langus. ,,Kuidas ometi ei suuda
IISRAELI RAHVAS PALESTIINAS Arvestuslik töö nr. 4 Õpilase nimi ............................................................... klass .................................. 1. Reasta ajaliselt õigesti, alustades vanimast. a) Iisraeli rahva valitsejad 3Saalomon; 2 Mooses; 1 Aabraham; 4Taavet. b) võõrriigi võim juutide üle 2 Assüüria; 1 Egiptus; 4 Pärsia; 3 Babüloonia. c) juutide elupaik 1 Mesopotaamia; 2Palestiina; 3Egiptus; 4Palestiina; 5Babüloonia. 2. Kes seda tegi? a) võitis kahevõitluses Koljati Taavet b) sõlmis Jahvega lepingu iisraellaste erilisest staatusest aabraham c) juhtis Jeruusalemma ehitustöid ja Jahve templi püstitamist Saalomon d) rajas juutide pealinna JeruusalemmaTaavet e) juhtis iisraellased välja Egiptuse vangipõlvestMooses f) vallutas 586.a. eKr JeruusalemmaNebukadnetsar II g) lubas juutidel Babü...
alkoholi ning ta asus seda pruukima. Kui jook otsa sai, läks ahv uut otsima. Ta leidiski kasti, kuid ta ei suutnud seda lahti teha. Ta viskas selle maha, lootuses, et see nii avaneb. Kast hoopis plahvatas ning loomad paiskusid seinte äärde. Kokkuvõte Arvan, et teostel oli sügav mõte ning kui lugudesse süveneda, siis võib nii mõndagi õppida. Mina kahjuks väga süveneda ei saanud, kuna lihtsalt napib aega seoses kevadtöödega. Siiski soovitan seda teistele, sest lugudel on mõte ja huvitav lauseehitus, millest annab paljugi õppida. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglas (05.05.2013) http://www.kirmus.ee/erni/autor/tugl_b.html (05.05.2013) http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/friedebert_tuglas (05.05.2013)
keeruline. Uhked lavaesemed ja väga tõetruu. 8. Mõisted: · Kangelaslaul: Värsivormis, kangelastegusid käsitlev laul. · Kangelaseepos: Eepiline teos, kus kangelane elab läbi raskeid katsumusi oma rahva ja riigi nime. · Müsteerium: Piibli lugudel põhinev näitemäng. · Miraakel: Apostlite, jumalaema imeteod. · Moralitee: Õpetlik näidend. · Keskaja inimene ei olnud kunagi üksi, alati oli jumal temaga. · Tähtis oli teada, et nädalas on 7 päeva ja viimane on pühapäev. · Memento mori pea meeles, et sa sured.
· Folk Metal · Speed Metal · Glam metal · Symphonic metal · Gothic Metal · Trash Metal · Grindcore · Viking Metal · Indrustial Metal · NWOBHM · Hardcore Punk · Black Metal Ekstreemne alamtüüp Metalist kus on tavaliselt maksimum distrotioni peal olevad kitarrid, muusika on kiire ja laulja laulab umbes nagu ,,kräunuv kass". Korralikke sõnu üldiselt lugudel pole, aga kui juhtub olema siis need räägivad üldiselt satanismist, ateismist ja paganismist. Kuulsamaid bändid: Venom, Bathory, Hellhammer ja Celtic Forst. · Death Metal Alamtüüp metalile, mis sarnaneb Black Metalile oma instrumentaali poolest aga sõnad räägivad siin üldiselt vägivallast ja müstikast. Kuulsamad bändid: Metallica, Exotica ja Slayer. Doom Metal Doom Metalil on Üldiselt hästi aeglane tempo,
Need suurte inimeste lood peegeldavad aga ka just väikeste inimeste lugusid seal kõrval. Kuidas nad elasid, mis roll neil ühiskonnas oli. Eeposed on tavaliselt küll lood suurtest inimesest, kuid samamoodi võib kirjeldada ajastut ja inimesi ka läbi lihtsa inimese. Suured narratiivid on seotud mnemoomikaga. Lugusid kantakse edasi suuliselt, üles kirjutama hakatakse neid siis, kui tekib hirm, et orgaaniline mälu seda enam ei suuda. Lugusid räägitakse edasi põlvest põlve, sellistel lugudel on pedagoogiline funktsioon. Suurte narratiividega antakse edasi inimlikke väärtusi ning ühiskonna- ja kultuuriväärtusi. 2. Analüüsige tekstikatket Carlo Ginzburgi raamatust ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm" (ptk 15, lk 7880), mille leiate allpool eksamisse kopeerituna. Andke sellele ülevaatlik raamistus, tuginedes loengutes rakendatud kultuurilooliste tekstide analüüsi meetoditele. Käsitlege antud tekstikatke tausta, sisu ja esitust paigutage
Kümnest novellist koosnev ,,Ahvid ja solidaarsus" on varem vaid luuleraamatuid välja andnud Maarja Kangro julge eneseavamine (tõsi küll, mõnigi novell on varem perioodikas ilmunud). Sarkastilised lood elust tuttavate tegelastega põhinevad suures osas vist tema enda läbi-elatul ja põnevamatel mõttekäikudel, näiteks kultuurilisest diskrimineerimisest või sellest, kellele on kunst ja kuidas see tema jaoks on. Nii ongi lugudel ühelt poolt elus sündmustik, tuttavlikud tegelased ja kaval iroonia, teisalt on need aga täis huvitavaid ideoloogilisi küsimusi kunsti, eksistentsi ja muudel teemadel. Kangro tegelased peavad intellektuaalseid vestlusi, nende häbitud mõttekäigud on piiritu haardega, nad mõtestavad pidevalt maailma, suutes seda teha haaravalt ja muigamapanevalt. Kasutas ära iseenda elu Ühtaegu on Kangro tegelased tavalised tööinimesed, kirglikud stipendiaadid välismaal või isiklikus
· Varasemad osad pärinevad Taaveti ja Saalomoni ajast, mil leiutati tähestik. · Suur osa raamatuid valmis Babüloni vangipõlves. · Lõpliku kuju omandas Vana Testament 3-2 saj eKr. · Siis tõlgiti see kreeka keelde ja hiljem sai sellest osa ristiusu pühakirjast e. piiblist. · Vana Testamenti saab varasema ajaloo osas usaldada vaid väga üldjoontes, sest kõik see tekst põhineb suuliselt levinud legendilaadsetel lugudel. · Vana Testament algab maailma loomisega, edasi tulevad lood esimestest inimestest ning suurest veeuputusest. · Enamus lood Vana Testamendis on võetud suurel määral üle M. mütoloogiast. · Maailma kujunemise lugudele järgneb jutustus Iisraeli rahva ajaloost, kus nende esiisa Aabraham olevat rännanud Kaananisse Mesopotaamiast ning nende jumal Jahve sõlmis Aabrahamiga lepingu, millega lubas iisraellasi igati toetada ja andis Kaananimaa neile valitseda.
8)Miks on raamatu pealkiri Nimed marmortahvlil? Peale käsperi surma, määrati Ahas rühmaülemaks. Järgmises lahingus sai Ahas haavata. Varsti tagasi minnes, läks ta tagasi ka kooli, kus direktor lubas ka nende nimed kraapida tulevikus marmortahvlile. 9)Mis ajajärku kujutab antud romaan? Ajajärk on eesti vabadussõda, raamat on kirjutatud Vabadussõja ainetel. Teos on mitmeti autobiograafiline ning põhineb suuresti tõestisündinud lugudel 10) Kes on patsifist? patsifist on inimene kes on igasuguse sõjategevuse vastu ning ei taha vägivalda kasutada Ahas Henn- Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane. Elas oma korteris koolilinna kaugemas agulis. Käämer- pisut kängunud kasvuga, tumedajuukseline ja tedretähniline. Elas paar maja eemal. Kokku variseda ähvardavas lobudikus, tibatillukeses toauberikus. Käsper- hästi riides, roosatava näoga ja alati heatujuline.
4. Lisapealkiri peab lisama midagi uut, mis on loos oluline. Ei tohi korrata teiste sõnadega mõtet. Lisapealkirjade põhivigu on kolme tüüpi: 1. Lisapealkirjad kordavad põhipealkirja ainult mõnda detaili lisades. 2. Alapealkiri on üldisem kui põhipealkiri. 3. Lisapealkirjade ja põhipealkirja seos on hämar. Pealkirjade serveerimine Kõige olulisem on suuruse valik. Konkreetse loo pealkirja suurust mõjutab eelkõige kolm tegurit: 1. Tähtsamatel lugudel on suuremad pealkirjad. 2. Lehekülje tipus on suuremad pealkirjad, põhjas väiksemad pealkirjad. 3. Pikematel lugudel on suuremad pealkirjad. Esimene põhimõte on kõige tähtsam – olulisemad lood tuleb kirjutada pikemad ja paigutada leheküljel ülespoole. Serveerimisprobleemid: 1. Liiga paljude erineva suurusega pealkirjade kasutamine teeb lehekülje segaseks. Piisab leheküljel kahest-kolmest pealkirjasuurusest. Üks pealkiri leheküljel peab alati olema domineeriv
Uue hoo sai sisse ka mudilaskirjandus, tänu põlvepikuraamatu konkursile. Samuti uueks nähtuseks on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud sarjalisus, et teosed ilmuksid sarjades või sariteostes, nagu näiteks Aino Perviku Paula- sari (alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed:
Mulle meeldib loodususundi sõltumatus. Näiteks seletab Eesti usund inmeste valukartlikust järgmiselt. Kord kui Jumal oli inimest loomas, pani ta inimese ennem ilusaks tegemist välja kuivama ja sel ajal tulnud vanakurat ja katsunud teda igalt poolt ning seetõttu jäänud inimese keha hellaks ja tundvatki nüüd igalt poolt pisematki valu. Selline usund on väga mänguline, aga samas ei tea keegi kindlalt väita, et sellelaadsetel lugudel tõepõhja all pole. Seega muudab maailma mõistmine läbi loodususundi elu ülimalt müstiliseks ja põnevaks. Mulle tundub, et loodus tekitab ja on alati tektanud inimestes midagi enneolematut. Mingisugust abitut tunnet, võimetust midagi muuta ja sarnast luua. Selline, mõneti võimetu, tunne näib aga inimesele, kui loomult võimuahnele, küllaltki vastuvõetamatu olevat. Seetõttu on ikka ja jälle püütud leida põhjust põhjendamatule ja seletada seletamatut
teatrietendustega. Aastal 1834 käis Andersen Roomas ning romaan, mille ta pärast seda kirjutas, peegeldab tema kogemusi Roomas kohapeal olles. Romaani nimi on „The Improvisatore”, mis avaldati aastal 1835 ning see sai üsna märkimisväärse tähelepanu osaliseks, küll aga lühiajaliselt. Anderseni esialgsed muinasjutud pärinesid tema lapsepõlves kuuldud lugudest. Andersen tõi huviorbiiti tagasi sellist laadi muinasjutud, mis põhinesid autori lapsepõlves kuuldud lugudel 4 ning kirjutas sellist sorti muinasjutte seeriatena. Esialgu oli nendest raske aru saaada, sest tõlkimine oli keeruline ning huumorist ja tõsidusest võis erinevalt aru saada. 1835. aasata jooksul avaldas Andersen esimese järjejutu oma aegumatust muinasjutukogumikust .Enamik järgmistest jutudest avaldati aastatel 1836 ja 1837. Kogumik koosnes üheksast muinasjutust, mille seas olid ka: „Tuleraud”, „Printsess
Väljastpoolt Eestit lubatud vaid TASSi ja ETA materjalid. Ajakirjanik infovahendaja riigi ja lugeja vahel. Maht vähenes! Ilmumissagedus, formaat ja maht täpselt ettemääratud. Reklaami polnud, vana trükitehnika. Tüpoloogia: ülevabariigilised üldlehed, kohalikud üldlehed, üldvabariigilised rühmalehed (Sirp ja Vasar, Säde, Spordileht). Kohustuslik tellimine. Allkirjata juhtkirjad. Tekste raske liigitada. Uudisel kronoloogiline struktuur. Lugudel peavad olema juures autorinimed. Vastutav toimetaja=peatoimetaja. Toimetaja asetäitja= partei esindaja. Vastutav sekretär=tegevtoimetaja. Kirjanduslik kaastööline=korrespondent. Osakonnatoimetaja. Fotokorrespondent. Eeltsensuur, tööprotsess aeglustus. AJAKIRJAD: igas rühmas vaid üks ajakiri. Range süsteem. Tsentraliseeritud, kõik ilmusid Tallinnas. Vähe spetsialiseerunud. Pioneer, Eesti Naine, Pilt ja Sõna, Looming. 1956-1968/70 liberaliseeriv, inimnäoline nõukogude ajakirj.
2.1 Lasteluule Lastele on Runnel avaldanud neli luuleraamatut: ,,Miks ja miks" (1973), ,,Mere ääres, metsa taga" (1977), ,,Mõtleda on mõnus" (1982), ,,Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamat"(1986). Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. ,,Juturaamatus" on ka mõned värsid ja jutukesed, mida Runnel hakkas proovima hiljem, kui muud luuletused hakkasid enam-vähem nii välja tulema, nagu ta neid enne kirjutamist oli tundnud, mängeldes. ,,Juturaamatu" lugudel on selgelt tuntav isikliku lapsepõlvekogemuse taust. 3. TEOSED · "Maa lapsed" (1965) · "Laulud tüdrukuga" (1967) · "Avalikud laulud" (1970) · "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972) · "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973) · "Mõru ning mööduja" (1976) · "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977) · "Kodu-käija" (valikkogu, 1978) · "Punaste õhtute purpur" (1982)
Directioni fännidele. 1D päev kestis 7,5 tundi ja seda sai vaadata YouTubeist live- streamiga. Kohale olid tulnud paljud erikülalised näiteks Simon Cowell, Cindy Crawford, Piers Morgan, Jerry Springer, Taylor Oakley ja paljud teised. Üritusele said ka mõned fännid kes olid sissepääsme võitnud loosiga. 8 Midnight Memories ilmus 25 november 2013. Seekord oli plaadil esinevatel lugudel rohkem rokilikust kui eelmistel. Plaadi tuntumad lood on ,,Midnight Memories" ja ,,Story Of My Life". Neile mõlemale on ka tehtud muusikavideo. Album tõusis edetabelite tippu nii UK's kui ka US'is. 2013 detsembris purustas One Direction järgmise rekordi oma 3D filmi ,,This Is Us"iga. Film oli nii DVD kui ka Blue-Rayga saadaval. Koopiaid osteti esimese kolme päevaga juba 270,000 see tähendab, et purustati Michael Jacksoni rekord. Tema filmi ,,This is It" osteti selle ajaga 10,000
Kirja ja kirjanduse sünd Kiri on märgisüsteem, visuaalsete või kombitavate sümbolite abil. Numbrite märkimine algas palju aega enne keele märkimist. On üldiseks arvamuseks et keele ülesse märkimine leiutati teineteisest sõltumatult vähemalt kahes kohas: mesotopaanias 3200 aastat e.KR ja Meso-Ameerikas ehk mehhiko kultuur 600 enne meie aega. Kirjanduse tekkimine: "Gilgamesi eepos" on vanim teadaolevaid kirjandus teoseid. See eepiline poeem põhineb sumeri keelsetel lugudel. Kuigi need lood pärinevad hiljemalt 2100 enne meie aega, koondati nad eeposeks umbes 1900 e.KR. Kangeslaslikkus, sõprus, kaotus ja igavene elu. Kirjandus vormis peegelduvad mitmed elustpärinenud saagad ja müüdid kirjeldava maailma rahvuste, riikide tekkimist ja annavad edasi tollaaegseid uskumisi, väärtushinnanguid ja eluolu. Enne kui need üles kiejudati liikusid nad sajandeid ja võibolla kauemgi rahvahulgas suulisepärimusena. "Iliase ja Odüsseia" Achilleuse kand nõrk koht
Lugu on ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, õnneliku lõpuga. pilkab rumalust ja jumalasulaste ,,Filocolo" liiderlikkust ja silmakirjalikkust. · Kirjutatud 1335. 1336. aastal, ning seda · Ükski novell ei puuduta otseselt peetakse esimeseks novelliks, mis on ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid kirjutatud proosa kujul. ega filosoofilisi teemasid. · Põhineb selle aja populaarsetel lugudel · Boccaccio andis omaaegsest Itaaliast Hispaania kuningapoja Florio ja sügavama läbilõike kui ükski teine Biancifiore vahel. renessansikirjanik. · Raamatu pealkiri tuleneb Florio · Puutumata ei jäänud ükski ühiskonnakiht pseudonüümist Filocolo. (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, ,,Teseida" käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). · Kirjutatud 1340.-1341 aastal pika eepilise
TEKST see, mida lugeja loeb Teose ideestik 9 IDEESTIK autori poolt teoses väljendatud ideede kogum PÕHIIDEE autori vastus teose käigus esitatud probleemile (mida tahab autor oma teosega lugejale öelda) Analüüsi sihiks on hakata teost paremini mõistma Narratiiv. Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus? Milline toime on lugudel (kultuuriliselt ja ka kirjanduses)? Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus? - Lugu on millegi loomine sõnade ja kujunditega, see käivitab sündmused ja teod ka pärismaailmas, sest tahetakse loetut ka reaalsuses rakendada. Milline toime on lugudel (kultuuriliselt ja ka kirjanduses)? - Maailm ei toimi toetudes
kalduvus seletada seda usuliselt Sisemine (usub) ja väline (kasutab religiooni millegi jaoks) usuline orientatsioon. Sisemise orientatsiooniga usaldab oma probleemi jumala kätte. 2. Alternatiiv, mis on teised lahendused? (nt sõnadetöö, aga ei oska, kas lükkame edasi, teeme õpigrupi, õpin, lasen üle?) 3. Lahenduse valimine Oluline koht on usulistel lugudel või narratiividel, nt tehakse seda, mida usulise teksti tegelane on teinud või kogenud Dogma, õpetus e seisukohad, mis ütlevad teisele, et tee seda või käitu nii 4. Lahenduse elluviimine Usuline probleemide lahendamise stiil (K.Pargament: jagunevad kahe dimensiooni vahel: aktiivne ja vastutus e kes on aktiivne ning kes vastutab, inimene või jumal?)
seisukohalt)? Aeg Lõpp Põhjus ja tagajärg Jutustaja o Kes kõneleb o Kes kõneleb kellele o Kes räägib mis keeles o Kes räägib millise autoriteediga o Ajaline, kaugus ja kiirus, teadmiste piiratus - fokaliseering Narratiiv. Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus? Milline toime on lugudel (kultuuriliselt ja ka kirjanduses)? Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? Millist rolli mängivad kultuuris ja kirjanduses lugude (elementide) kordused? Vajame lugusid Maailma mõistmiseks Kogemuste korrastamiseks Inimelu tähenduse uurimiseks Eemaldumine igapäevaelust Tähenduse otsimine Kordus Lugude korrastav toime Rütmilisest struktuurist saadav nauding Lugude samasus
Enamvähem lõpliku kuju omandas ta alles III II sajandil eKr. Siis tõlgiti ta ka kreeka keelde ja hiljem sai temast osa ristiusu pühakirjast piiblist. Kuigi Vana Testament on erakordselt rikkalik ja põhjalik allikas, tuleb tema kasutamisel alati silmas pidada, et ta esitab iisraellaste varasemat ajalugu hilisemate põlvede vaatekohast. Kõik see, mis jääb riigi tekkimise eelsesse perioodi, põhineb suuliselt räägitud legendaarsetel lugudel, milles on kahtlemata palju legendaarset ja ebausaldusväärset. Iisraellaste varasema ajaloo osas võib Vana Testamenti seetõttu usaldada vaid väga üldistes joontes. Moosese seadused Sõlmides Siinai mäel Moosesega lepingu, olevat Jahve andnud iisraellastele ka nende seadused. Leping ja seadused olid iisraellaste meelest lahutamatult seotud - seaduste täpne järgimine tähendas ühtlasi ka lepingust kinnipidamist. Kõige olulisema osa seadustest moodustasid nn
Sonetipärg kuulus, ent keerukas trikk on vähemast 15 sonetist koosnev sonetipärgm kus iga luuletuse lõppvärss on järgmise algusvärsiks, kusjuures sonetti siduvatest värssidest moodustatakse omakorda uus luuletus magistraal ehk juhtsonett. Väljakutse seisneb eesti keele riimsõnade nappuses, mida ehtne sonetipärg vajab paarikümnete kaupa. Narratiiv 13.Milles seisneb kultuuri loolisus? Iga kultuur põhineb lugudel ja samuti räägib iga kultuur oma loo. Lood on inimkultuuri ja inimkoguduse loolisus. Lood aitavad kultuuri/kultuure paremini mõista, samuti aitvad mõista keskseid küsimusi, mis on läbi aegade inimestel kerkinud. Inimesed on kultuuri kandjad ning kultuur on kui muster, see on jutustav kuid ka analüüsiv. Lood on ka üleüldiselt iseenesestmõistetavad, näiliselt lihtne stuktuur (algus, keskpaik ja lõpp; tegelased, vaatepunkt v toppn, kontekst).
eneseväljenduseks • Prantsuse sonett – kolmele kaheksarealisele salmile järgneb kõnetus • Inglise sonett – (ehk Shakespeare'i sonett) tõstetakse esile puänti (üllatav pööre) Narratiiv. Milles seisneb kultuuri loolisus? Lugu on millegi loomine sõnade ja kujunditega, see käivitab sündmused ja teod ka pärismaailmas, sest tahetakse loetut ka reaalsuses rakendada. Milline toime on lugudel? Maailm ei toimi toetudes mingitele põhimõtetele, kord maailmas ja arusaam sellest luuakse lugude kaudu. Loetu põhjal käitutakse ning saadakse aru tunnetest. Samuti võivad lood panna inimesi teatud moel käituma. Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Loovad. Nad panevad inimesi edasi mõtlema ning tegutsema. Narratiivi mõiste. Narratiiv - mistahes korrapärane jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol
olulistest teemadest nagu karjäär, romantika, perekond, sõbrad jms. Tuntuimad esitajad: Eminem, Snoop Dogg, 2 Pac, Puff Daddy jpt. (Skuin jt 2007 lk 174) 2.12 Elektroonilisest popmuusikast Elektroonilist popmuusikat tehakse rütmimasinatel, süntesaatoritel, sämpleritel ning tänapäeval ka arvutitel. Vokaali kasutatakse tihti elektrooniliselt muundatud kujul. Elektroonilise tantsumuusika peamine komponent on hüpnootilselt mõjuv rütm ning sageli puuduvad lugudel meloodiajoonis ja tekstiline sõnum. Uue muusika loomisel töödeldakse varem salvestatud muusikapalju. Sellega tegelevad DJ-d, kes on ühtlasi ansambli liikmed. Põhilised elektroonilise muusika massiüritused on reivid. Neid hakati korraldama 1990. aastatel ning nendel üritustel tantsiti house'i ja techno saatel. Kuna tänasel päeval kuuleb elektroonilist tantsumuusikat põhiliselt klubides, siis sellest ka nimetus klubimuusika.
Vaba Maa (1919) Esmaspäev, Rahvaleht, Vaba Maa jt. Ühiselu (1911) Tallinna Teataja, Pildileht jne Aga jah, TEKÜ ja Vaba Maa olid olulisimad vist. 12. Võrrelda, kuidas nägi välja tüüpiline Eesti ajaleht 19. sajandil ja Eesti Vabariigi päevil (ülesehitus, zanride areng). Ajakirjanduslike meetodite areng (uudis, intervjuu) 19. sajandil: Lood selge zhanritunnetuseta, fakt ja kommentaar segamini. Leidus vestlusi kahe fiktiivse isiku vahel (huumori- ja moraalijutud, dialoogivormis). Lugudel enamasti puudus allkiri (kui, siis mõnikord peatoimetaja nimi). EW päevil: Uudised liigitatud rubriikidesse vastavalt toimumiskohale (,,Meilt", ,,Mujalt" nt). Uudistel oli kindel järjekord, mida küll mõjutas nende pikkus (kui ühele lehele ei mahtunud, pandi teisele). ,,Uuemad sõnumid" olid viimasel leheküljel reeglina. 20ndate keskel domineeris sisu kokkuvõtva pealkirjaga üksikartikkel. 30ndatel tulid pikkade alapealkirjadega lood
Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia. Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt. Fokuseerimine võib loo jooksul korduvalt muutuda, see loob omapärase ebakindluse efekti. Vaatepunkt - kelle seisukohalt lugu jutustatakse. Milles seisneb kultuuri loolisus? Milline toime on lugudel? Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Narratiivi mõiste. Mis on tekst ja lugu? Mis on süzee ja faabula? Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest. Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Lood on osa kõigist kultuuridest. Lool on keskne ühiskondlik ja psühholoogiline roll. Lood on vajalikud maailma mõistmiseks, võimalus eksperimenteerida erinevate „minade“ga. LUGU ILMUTAB - maailm on korrastatud süsteem, lood imiteerivad seda teatud viisil
1932 avaldab Krohn veel ühe raamatu. Krohn arvas, et see on skemaatiline algversioon, kõik teised versioonid on selle töötlused... Hiljem on see Krohni idee kõrvale pandud. Ülo Valk 1993 Vikerkaar 2-3: Kui usk algmunasse on üldine, siis on see nii Vaikse ookeani saartel. Hawai saared tekkinud munakoorest, mille kuninglik lind merre munes. jne... Munastloomise müteem ühenenud ürgolendi kehast loomise müteemiga. Valku meelest Lõunamere saarte lugudel palju sarnast Läänemeresoome lugudega. Ei ole unustatud lindu. Ürgmeri, inimesed sünnivad munast. Kõik muu on olemas, ainult päikest pole. Mingi oluline mõte, kuula lindistust. Kiikumine (jaanipäeval, tähtpäevadel) kui viljakusriitus inimeste ja looduse mõjutamiseks. Eliade: müüte mõistame mitte alateadlikuse vaid mingi ületeadlikuse (grand consciousness) kaudu. Loomiseelne paik. Ilmatar (tar - tütar). Imbi (neiu). Neitsi, aga tal hakkab igav ja laskub ürgmerele.
värssi; inglise e Shakespeare’i sonett: 4+4+4+2); oluline on ka püant (e üllatav pööre). Sonetipärg koosneb 15 sonetist, mille iga luuletuse lõpuvärss on järgmise algusvärss ja need siduvvärsid moodustavad juhtsoneti (e magistraali). Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Narratiiv. Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus? Milline toime on lugudel (kultuuriliselt ja ka kirjanduses)? Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? Millist rolli mängivad kultuuris ja kirjanduses lugude (elementide) kordused? Narratiivi mõiste. Mis on süžee ja faabula? Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. Millist tüüpi proosateosele on see omane? Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm
mida käsitlesin loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Narratiiv. Narratiiv on sündmuste rida, mis on ajalises järjestuses, omab algust keskpaika ja lõppu. Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus? Milline toime on lugudel (kultuuriliselt ja ka kirjanduses)? Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Mis vahe on arusaamal, et lugu vahendab või loob tähendust? 4 Lugude korrastav toime, Rütmilisest struktuurist saadav nauding, Lugude ‘samasus’ ,Maailma mõistmine, kogemuse korrastamine, inimelu tähenduse uurimine. Loob > lugu on millegi loomine sõnade/kujunditega > käivitab sündmused & teod pärismaailmas
,,Tants aurukatla all"- algselt filmi stsenaarium, töötles ümber romaaniks Loob ühe sümboli ja lugu öeldud Võimas kujundilooja Keskseks tegelaseks aurukatel, räägitakse aurukatla tulekust, oodatakse,paneb masinad tööle 56-57 tI inimesed hakkavad Siberist tagasi tulema Aurukatel räme romu ,,Karukell, kurvameelsuse rohi"- hakkab kirjutama romaani 13 sajandi Liivimaast, paralleelid lugudel, sarnane sündmustekäik ,,Inger"- armastusromaan, ühe õppeaasta jooksul, mina-vormis romaan, naise vaatevinklist kirjutatud On asunud kirjutama romaani ,, Minge üles mägedele"- tegevus Lõuna-Eestis, II romaani järjeks ,,Inglise patsient" M.Ondaatje Simon, Marko, Danel Autor: sündinud 1943 Sri Lankal, 19.a Inglismaale, käis Dulvichi ja Toronto ülikoolis, looming sisaldab elukirj. , luulet, autobiograafilisi filme.
12 oma traditsionaalne muusika. Isegi paljud klassikud, kes kasutasid oma heliloomingus enda arvetes ungari muusika mõjusid, võtsid tegelikult üle mustlasmuusika traditsioone. (Miller et al 2006: 284) Ungari mustlasmuusikas eristatakse aeglaseid laule ja tantsulugusid. Tavaliselt lauldakse ungari või mustlaskeeles, aga ka mõlemast keelest kombineeritud teksti. Aeglastel lugudel on enamasti vaba rütm ja juhuslikud pikad pidega noodid, mille pikkus sõltub eelkõige lauljast, kuid enamasti kestavad kolm kuni lausa kuus lööki. Eelviimane noot on seejuures alati pikem, viimane noot aga lauldakse enamasti õrnalt või jäetakse sootuks ära. Meloodiale on iseloomulik langev printsiip. Sagedasti on alguses meloodia pigem tõusev ja seejärel hakkab meloodia langema. Tavaliselt lõppeb lugu samade märkidega duuri teisest noodist kõrgema noodiga
põhimõtteid, ta pidi olema peenetundeline ja hell armastaja. Loomise keskonnaks on loss ja tegevus toimub ka lossis. 4 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Tähtis komponent on seiklus- see toob kiired muutused sündmustesse. Toimub kohtumine tundmatuga, esineb imesid, üleloomulikkust. Neil lugudel on keldi tagapõhi (ntx Arturi-romaanid e ümarlaua romaanid ). · Tähtsad on piirsituatsioonid, mis on eetilise, moraalse algega. Rüütlid peavad kinnitama oma armastuse terviklikkust, puhtust. Nad võitlevad kurja vastu. · Rüütlikirjanduses kerkivad esile kindlad autorid, nimelised kirjanikud, ntx Chrétien de Troyes, kes kirjutas esimese graaliteemalise romaani(kristliku varjundiga). Graal on täiuse ja õnne sümbol.
· Hõbedane inimtõug- inimeste moraalitase oli alla käinud, täiskasvanud 100a ja siis ka ei tundnud head ja kurja -> õndsad vaimud allilmas · Pronksine inimtõug ja neile meeldis ainult sõda ja vägivald -> Hadesesse saadeti · Kangelaste põlv- Herakles, Theseus jne- kõik kangelased. Lõppesid ära omavaheliste sõdadega. · Raudne inimpõlv- ränk töö ja piin, moraalne mandumine, austust pole ja ülekohtused on kõik. Lugude taust. Kõigil lugudel on idamaa taust. · Üleujutus- Mesopotaamia müüdi laen · Kõik halb saab alguse naisest- Piibel, judaism · Neli inimpõlve- India, Iraani mütoloogia, Vana testament Nebukanetsari unenäos. Hesiodus pani vahele veel kangelaste põlve, kuna see oli nii kreekalik. · Kõigi asjade algusesaamise müüt. Oceanos ja Tethys on võrreldav Mesopotaamia Apsu ja Tiamatiga. · 3 jumalat ja eelkäiad kukutatakse- samuti Babüloonia loomismüüdiga sarnane
psühholoogia meisterlik kujutamine. Nüüd hakati naisi reaalselt kujutama, enne kujutati kui jumalannasid. Isa surma järel sai Giovanni pühenduda kirjandusele, aga haridus jäi Petrarcast lünklikumaks. Boccaccio ja Petrarca kohtusid. Boccaccio lisas Dante „Komöödiale“ epiteedi Jumalik. Peateos „Dekameron“. 7 neidu ja 3 noormeest lähevad 1348. aastal katku eest peitu. Kümne päeva jooksul jutustab igaüks neist 10 novelli. Lõbusad jutustused erinevatest ühiskonnakihtidest. Lugudel puudus otsene moraal, aga novelle ümbritseb raamjutustus. Jutustatakse Firenze lähedal villas olles. Looduslikkuse ülistus, palju siivutusi. Paljud süžeed on hilisemalt Dekameronist laenatud, nt. „Romeo ja Julia“. Hiljem ütles Boccaccio teosest lahti. 2. A.Kivirähki elu ja looming, „Mees, kes teadis ussisõnu” analüüs Andrus Kivirähk. Sündinud Tallinnas. Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu
annaabi.ee 
