Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehted algebraliste murdudega (0)

1 Hindamata
Punktid
TEHTED ALGEBRALISTE MURDUDEGA
TEGURDAMINE - esita hulkliige korrutisena
I ühise teguri sulu ette toomine 2a + 6abc = 2a(1 + 3bc)
NB! „ -1” ette: a -1 = - (-a + 1)= -(1 – a); -a – 1= - (a + 1); a + 1= - (-a – 1)
II valemid: 1. a 2 – b 2 = (a – b)(a + b)
2. a 2 + 2ab + b 2 = (a + b) 2 = (-a - b) 2
3. a 2 – 2ab + b 2 = (a – b) 2 = (b - a) 2
III rühmitamine
IV ruutkolmliikme tegurdamine st. lahenda vastav ruutvõrrand ax 2 + bx + c = 0 lahendivalemiga
ja pane lahendid vastandarvudena sulgudesse
- ax 2 + bx + c = a( x - )(x -)
V kui muud ei saa, pane hulkliikmele lihtsalt sulud ümber (kui on + või – märke )
2 – a = ( 2 – a)
TAANDAMINE - murru lugeja ja nimetaja jagamine ühiste teguritega. Nendeks võivad olla üksikud täisarvud, üksikud tähed, sulgavaldised.
Taandada saab ainult siis, kui hulkliige on tegurdatud st. kõik liitmised ja lahutamised on „peidetud” sulgude sisse ja siis läheb maha terve sulg korraga, mitte sealt seest üksikute liikmete haaval
KORRUTAMINE - JAGAMINE
  • tegurda lugejad ja nimetajad
    2) jagamiseks pööra tagumine murd ringi
    3) kirjuta kõik ühele murrujoonele
    4) taanda
    LIITMINE – LAHUTAMINE
    1) tegurda nimetaja
    2) leia ühine nimetaja
    ühine nimetaja arvudele 4 ja 6 on 12
    ühine nimetaja üksikutele tähtedele a 3 ja a on a 3 b ja b on b
    ühine nimetaja sulgudele (a + b) ja (a + b) 2 on (a + b ) 2
    (a – b) ja (b – a) leidmiseks võta neist ühes miinus sulu ette -(-b + a) = -(a –b), ühine on siis (a – b) ja miinusmärk läheb murru ette, kus muudab seal oleva märgi vastupidiseks
    3) leia laiendajad, selleks jaga ühine nimetaja vana nimetajaga, mis on tegurdatud ehk laiendaja on see, mida tegurdatud nimetajas ei ole
    näit: ühine 2(a + b)(a – b) ja vana(a – b), laiendaja on 2(a + b)
    4) korruta lugeja ja laiendaja ehk siis lugejas ava sulud
    5) koonda lugejas sarnased liikmed (liida või lahuta; -2a -3a = -5a, -2a +3a= a, 2a -3a= -a)
    6) tegurda lugejas
    7) taanda
    Punktid 5) – 7) VÕIMALUSEL

    MURDVÕRRANDI LAHENDAMINE
    • kõik vasakule poole = 0
    • leia ühine nimetaja
    • leia laiendajad
    • korruta laiendaja lugejaga
    • koonda ja korrasta lugejas
    • kirjuta süsteem

    • lahenda saadud võrrandid
    • hinda lahendite sobivust ehk lugejast saadud lahendid ei tohi olla nimetaja lahenditeks
    • tee kontroll, tekstülesande korral lähtu tekstist, mitte saadud võrrandist
    • vastus

  • Tehted algebraliste murdudega #1 Tehted algebraliste murdudega #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Vurru Õppematerjali autor
    TEGURDAMINE - esita hulkliige korrutisena

    I ühise teguri sulu ette toomine 2a 6abc = 2a(1 3bc)
    NB! „ -1” ette: a -1 = - (-a 1)= -(1 – a); -a – 1= - (a 1); a 1= - (-a – 1)
    II valemid: 1. a 2 – b 2 = (a – b)(a b)
    2. a 2 2ab b 2 = (a b) 2 = (-a - b) 2
    3. a 2 – 2ab b 2 = (a – b) 2 = (b - a) 2
    III rühmitamine

    Sarnased õppematerjalid

    Tehted Algebraliste murdudega
    2
    doc

    Tehted Algebraliste murdudega

    2 ­ a = ( 2 ­ a) TAANDAMINE- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühiste teguritega. Nendeks võivad olla üksikud täisarvud, üksikud tähed, sulgavaldised. Taandada saab ainult siis, kui hulkliige on tegurdatud st. kõik liitmised ja lahutamised on ,,peidetud" sulgude sisse ja siis läheb maha terve sulg korraga, mitte sealt seest üksikute liikmete haaval KORRUTAMINE- JAGAMINE 1) tegurda lugejad ja nimetajad 2) jagamiseks pööra tagumine murd ringi 3) kirjuta kõik ühele murrujoonele 4) taanda LIITMINE ­ LAHUTAMINE 1) tegurda nimetaja 2) leia ühine nimetaja ühine nimetaja arvudele 4 ja 6 on 12 ühine nimetaja üksikutele tähtedele a 3 ja a on a 3 b ja b on b ühine nimetaja sulgudele (a + b) ja (a + b) 2 on (a + b ) 2 (a ­ b) ja (b ­ a) leidmiseks võta neist ühes miinus sulu ette -(-b + a) = -(a ­b), ühine on

    Algebra I
    Ratsionaalavaldised ja murdvõrrandid
    3
    doc

    Ratsionaalavaldised ja murdvõrrandid

    - Avaldise teisendamine tähendab avaldise võimalikult lihtsa või meile sobiva kuju andmine. - Võrdust, mille poolteks on võrdsed avaldised nim. samasuseks. Näide: 2. Arvulise murru taandamine - Taandamine-murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva avaldisega * tegurdatakse murru lugeja ja nimetaja; * taandatakse arvulised tegurid * taandatakse muutujat sisaldavad võrdsed tegurid. Näide: 3. Korrutamine ja jagamine ­ Korrutamine- algebraliste murdude korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nimetajaks murdude nimetajate korrutis. 1. Tegurdamine 2. Viime ühisele murrujoonele 3. Taandame lugejas ja nimetajas olevad ühesugused liikmed(taandada saab tervet sulgu) Jagamine ­ algebraliste murdude jagamiseks korrutatakse jagatav murruga, mis on saadud jagajast selle lugeja ja nimetaja vahetamise teel. 1. Tegurdamine 2. Jagajas vahetame nimetaja ja lugeja pooled 3

    Algebra ja analüütiline geomeetria
    Põhikooli matemaatika kordamine
    63
    doc

    Põhikooli matemaatika kordamine

    Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 ­ 2xy ­ y2) =

    Matemaatika
    Kogu Matemaatika täiendõpe
    24
    doc

    Kogu Matemaatika täiendõpe

    1. Harilik murd kui jagatis Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on mingi tervik jaotatud ja kui mitu sellist osa on kokku võetud. 4 Näiteks: tähendab, et tervik on jaotatud viieks võrdseks osaks, millest on võetud 4 5 osa. Harilikku murdu võib aga vaadata ka kui kahe naturaalarvu jagatist. Jagatavaks on murru lugeja ja jagajaks nimetaja. Seega on murrujoonel jagamismärgi tähendus. 4 Näiteks: =4:5 5

    Algebra I
    MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE
    100
    pdf

    MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

    I OSA SISUKORD 1. ARVUHULGAD …………………………………………………… 2 2. ARITMEETIKA ……………………………………………….…… 3 2.1 Mõningate arvude kõrgemad astmed ………………………….……. 3 2.2 Hariliku murru põhiomadus ………………………………….…….. 3 2.3 Tehetevahelised seosed ……………………………………….…….. 3 2.4 Tehted harilike murdudega ………………………………….……… 4 2.5 Tehete põhiomadused ……………………………………….……… 5 2.6 Näited tehete kohta positiivsete ja negatiivsete arvudega …….…….. 5 2.7 Näited tehete kohta ratsionaalarvudega ……………………….……. 6 2.8 Protsent ja promill …………………………………………….……. 8 2.9 Näited protsentarvutusest …………………………………………... 9 2

    Matemaatika
    Reaalarvud-Võrrandid
    6
    doc

    Reaalarvud. Võrrandid

    MA1 - Reaalarvud. Võrrandid 1. Teemad Arvuhulgad N, Z, Q ja R, nende omadused. Reaalarvude piirkonnad arvteljel. Reaalarvu absoluutväärtus. Protsentülesanded. Astme mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste. N- es juur. Tehted astmete ja juurtega. Ratsionaal- ja irratsionaalavaldiste lihtsustamine. Irratsionaalsusest vabanemine. Lineaar-, ruut-, murd- ja juurvõrrandid. Võrrandite koostamine. Lihtsamate tekstülesannete lahendamine. 2. Tarkuseterad 2.1 Arvuhulgad Loendamisel kasutatavad arvud Arv 0 Kas 0N? Naturaalarvud N Järjestatav, vähim arv 1, lõpmatu

    Matemaatika
    VÕRRANDID-mõisted
    17
    docx

    VÕRRANDID (mõisted)

    VÕRRANDID Võrrand on muutujaid sisaldav võrdus, milles üks või mitu muutujat loetakse tundmatuks (otsitavaks). Tundmatu väärtust, mille korral võrrand osutub samasuseks (tõeseks arvvõrduseks), nimetatakse võrrandi lahendiks. Võrrandil võib olla üks või mitu lahendit, kuid neid võib olla ka lõpmata palju või mitte ühtegi. Lahendada võrrand tähendab leida tundmatu kõik need väärtused, mis rahuldavad võrrandit (st tundmatu asendamisel lahendiga muutub võrrand samasuseks). Võrrandi lahendamisel püütakse võrrandit teisendada nii, et iga uus võrrand oleks eelmisega samaväärne. Lubatud teisendused (võrrandi põhiomadused) on järgmised: 1) võrrandi pooli võib vahetada; 2) võrrandi mõlemale poolele võib liita või mõlemast poolest lahutada ühe ja sama arvu või muutujat sisaldava avaldise (mis omab mõtet võrrandi kogu määramis- piirkonnas), see annab sisuliselt teisenduse, mida tuntakse kui võrrandi liikmete teisele poole

    Matemaatika
    Matemaatika praktikumi töö
    8
    doc

    Matemaatika praktikumi töö

    Matemaatika 11. klassi praktikumi töö 1. Kirjalik arvutamine m Tehted astmetega (a:b)n = an : bn Tehted juurtega a n n am (ab)n = an * bn a b a b an am = an+m n m a n m a a a

    Matemaatika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun