„Romeo ja Julia“ William Shakerspeare (19)

4 HEA

Teose analüüs
William Shakerspeare „ Romeo ja Julia “

Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost „Romeo ja Julia“.

Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole.

Tegevuskohad on Verona ja Mantua . Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle natukene ka täpsustamiseks detaile. Teksti sees pole ka kohti kirjeldatud.

I vaatus : Esimeses vaatuses saavad kokku kahe vihkaja perekonna teenrid, kes hakkavad võitlema. Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna perekondade vaheline vaen on suur ja toetajaid tuleb aina juurde mõlemale poolele. Lõpuks paneb võitlusele, mis üle käte juba läinud, lõpu Verona valitseja, kes sellele mäsule peale satub. Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest. Suurest ja võimsast armastusest. Nad põrkuvad kokku ühe teenriga. Teener kutsub ka peole , mis pidi olema uhke ja võimas. Romeo läheb sinna ja kohtub seal oma armastatuga. Nad suudlevad ja tunnevad end üksteise seltskonnas kenasti. Aga Romeo peab kiiresti lahkuma , ütlemata Juliale oma nimegi.
II vaatus: Romeo on üksikul tänaval, kui jörsku hüppab üle aia, kus elab tema silmarõõm. Sõbrad küll otsivad teda taga, kuid ei leia teda seal pimedas öös. Romeo kohtab aknal Juliat. Nad vannuvad kahekesi seal üksteisele armuvannet ja lubavad üksteist ära oodata. Nad lähevad sealt lahku, kuna neid tuli segama Julia majas elav amm. Päeval läks Romeo vend Lorenzo juurde südand puistama. Ta rääkis, et oli leidnud endale eluarmastuse, kes aga on tema perekonna eluvaenlase perekonnast.Vend Lorenzo kiitis selle suhte heaks, kuna lootis, et nii võivad kaks vihavaenu täis perekonda saada headeks sõpradeks ja partneriteks. Seejärel läks Romeo väljakule, kus ta kohtas oma sõpru. Jutt läks jälle armastuse ja Julia peale, kuni ilmus sinna ka Romeo armastuse amm. Ta tuli edastama Julia sõnumit, aga Romeo tahtis vastust oma küsimusele, et kas Julia saab siis tulla pihile. Amm edastas teate Juliale, kes õhtul kohe ruttas pihile. Seal said nad Romeoga jälle kokku. Kallistasid tugevasti ja kirik liitis nad ühte.
III vaatus. Romeo ja tema sõbrad on väljakul. Ilmub sinna ka üks Julia austajatest, kes tahab Romeot hukata. Kiskluseks kisub aga hoopis Romeo sõbra ja too Julia austaja vahel. Romeo sõber saab haavata ja sureb hiljem. Romeo seda niimoodi ei jäta ja ta hukkab võitluses Tybalti. Nüüd peab Romeo põgenema, sest linlased ja tülis perekonnad võivad sinna tulla ja siis on Romeoga põhimõtteliselt ots ka peal. Ja nii oligi, kõik tulid kohale ja sõber, kes sinna jäi Romeost rääkis kõikidele loo ära nii nagu ta tegelikult oligi. Sellest sai teada ka Julia, kes oli sellepärast väga hädas. Ta oli surmahirmus Romeo pärast. Romeo peitis ennast ära venna Lorenzo juurde. Vend soovitab tal põgeneda, kuid seda Romeo ei taha, kuna see ta eluaegne kodukoht olnud. Seda, et Julia armastab kogu hingest Romeot said teada ka tema vanemad. Tulemuseks oli see, et Julia vanemad hülgasid ta ja ei tahtnud teda enam oma peresse. Julia pakkis asjad ja lahkus sealt majast.
IV vaatus: Algab vend Lorenzo kongis, kus nad räägivad krahv Parisega juttu . Sinna ilmub ka Julia, kes tahab ja hakkab vend Lorenzole pihtima. Nad räägivad sellest, kuidas Julia ei taha absoluutselt Parisele naiseks minna, aga ta on selleks sunnitud. Kuigi nad teevad valmis plaani, mis neid peaks küll Julia ja Romeo kokku viima, kuid sellest plaanist ei saanud asj, sest sõnum plaanist ei ole Romeole jõudnud. Samal ajal käivad ette valimistused pulmadeks Capulettide majas. Sinna on kõige parem kokad ja teenindajad kokku kutsutud, et pulmad tuleksid ideaalsed. Julia küll proovib isale selgeks teha, et ta ei taha krahv Parist, aga isa juba oma meelt ei muuda. Julia läheb oma magamistuppa palvetama. Palvetab Romeo pärast. Järgmisel päeval lähevad lahti veel hullemad ettevalmistused. Hommikul , kui mingi Juliat ehk tulevast naist äratama, selgus, et ta oli surnud. Ta oli küll lihtsalt joogi mõju all, mis pidi teda tegema selliseks nagu on surnud. Ta viidi kirikusse, kus plaani järgi pidi Romeo tema ära varastama. Aga Romeo seda ei teadnud ka ta arvas , et Julia on surnud. Nii jõi Romeo teda nähes ise mürki. Just siis ärkas ülesse uuesti Julia, kes paraku küll jõudis enne Romeo surma teda suudelda . Peale seda Julia haaras pistoda ja tappis sellega ka ennast.

Vürst Escalus Verona valitseja
Paris vürsti sugulane
Mercutio vürsti sugulane, Romeo sõber
Montecchi
Sinjoora Montecchi Montecchi naine
Romeo Montechhi poeg
Benvolio Montechhi vennapoeg
Balthasar Romeo teener
Abraham Montechhi teener
Capuletti
Sinjoora Capuletti Capuletti naine
Julia Capuletti tütar
Julia Amm
Tybalt Capuletti naise vennapoeg
Gregorio Capuletti teener
Vend Lorenzo frantsiskaanlane
Vend Giovanni sama ordu liige

Konflikte kahe inimese armastuse vahel oli paljusi. Kõige suuremaks ja peamiseks põhjuseks oli kindlasti see, et nende kahe noore inimese perekonnad olid niiõelda vihavaenlased. Perekonnad ei sallinud üksteist raasugi, kuigi elasid ühes ja samas linnas. Mõlemad olid linna suurimad ja rikkaimad perekonnad. Sellest võis tulla ka perekondade vaheline vaen, tundsid ennast rivaalidena. Teiseks põhjuseks võis olla see, et need inimesed ei saanud kuidagi kohtuda . Kohtumised olid väga salajased, sest keegi ei tohtinud neid koos näha. Üheks suureks hädaks oli kindlasti ka see, et Romeo tappis ära oma armastatu tulevase mehe. Need olid siis ka ilmselt kõige suuremateks põhjusteks, mis nende kahe inimese ideaalsest armastusest midagi välja ei tulnud.

Seda teost siin on tegelikult ikka suht raske hinnata. See on lugu, mis räägib väga suurest tõmbest ja armastusest kahe inimese vahel. Ehtne näide sellest, et armastuse nimel on inimesed kõigeks valmis. Mulle see toes väga meeldis, sest koguaeg oli õhus küsimus, et mis järgmiseda juhtuda võib. See hoidis koguaeg pinge õhus ja silmad raamatus. Natukene raske oli aru saada kogu sellest loost ehk tervikuks. Paljud asjad jäid segaseks. Aga see oleneb lugejast rohkem. Asi oli kenasti välja toodud vaatuste kaupa ja andis see andis parema vaate asjast . Ühesõnaga, mulle see raamat väga meedlis ja loeks veel sarnaseid raamatuid hea meelega.
Huvitavad mõtted ja tsitaadid jäid ära, kuna raamat on juba tagasi raamatukogus.
Gen Vikat
ATP-1

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 410 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

410 laadimist Kokku alla laetud

19 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

audisystem Õppematerjali autor

Vaatuste kaupa kenasti lahti seletatud kokkuvõte

julia romeo w shakerspeare

Sarnased õppematerjalid

doc

William Shakespear - Romeo ja Julia

William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 1. Lugesin William Shakerspeare teost ,,Romeo ja Julia". 2. Teos valmis umbes XVI saj lõpupoole. Seda nimetatakse W. Shakespeare teise perioodi alguses valminud teoseks. 3. Tegevuskoht on Verona. 4. Kokkuvõte vaatuste kaupa. a. 1. vaatus: Esimene vaatus koosneb kahe perekonna teenrite omavahelsiest võitlusest. Ajapikku aga kasvab pinge perekondade vahel, ning vaen, mäss ja koosseis kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb

Kirjandus

docx

Romeo & Julia

Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Märt Aulik Romeo & Julia "William Shakespeare" Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare2010 I vaatus: Antud raamat mida ma lugusin on Romea & Julia.See räägib algul sellest kuidas saavad kokku kahe vihkaja perekonna teenrid, kes hakkavad võitlema. Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna perekondade vaheline vaen on suur ja toetajaid tuleb aina juurde mõlemale poolele. Lõpuks paneb võitlusele, mis üle käte juba läinud, lõpu Verona valitseja, kes sellele mäsule peale satub. Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest.

Kirjandus

doc

Romeo ja Julia

Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem.

Kirjandus

docx

Romeo ja Julia

lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people.

Kirjandus

rtf

Romeo ja Julia sisukirjeldus

Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast

Kirjandus

docx

Romeo ja Julia

W. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes,

Kirjandus

odt

“Romeo ja Julia” William Shakespeare

"Romeo ja Julia" William Shakespeare Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma sõpradega minna sellele peaole

Kirjandus

odt

William Shakespeare - " Romeo ja Julia"

William Shakespeare - " Romeo ja Julia" (lugemiskontroll) Millega seoses tegelane nii ütled?Mis on toimunud? Kirjua mõne lausega olukorrast, millal tegelane nii ütleb. 1. Tybal : See küll on hääle järgi üks Montecci! -/ Poiss, too rapiir! / Kuis julgeb küll see ori / näökattes meie majja hiilida, / et pilgata meil pidu irvisui? Romeo tuleb peole Capulettide majja. Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4. Amm:

Kirjandus

Rohkem sarnaseid