Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LÜG õpilaste vaated võõrkeelte vajalikkusele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lüg, juhendaja, mariann, aava, võõrkeele, jaanus, vaht, reisimisel, arvavad, tunnevad, peatükist, võõrkeeled, tabelid, tasemele, karda, retsensendi---SLAID 1--- Tere lugupeetud auditoorium ja uurimistöökomisjon! Olen 11. klassi tehnoloogiaklassi õpilane Jaanus Vaht, kuid kirjutasin oma uurimistöö teemal ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele", mis tegelikult ei lange mu õppesuunaga sugugi kokku. Sellegipoolest sain uurimistööd kirjutades teada palju huvitavaid fakte keelte kohta, mida tõenäoliselt muidu poleks teada saanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel.........
RESÜMEE Selles uurimuses püstitas töö autor eesmärgiks välja uurida Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaateid võõrkeelte õppimise vajalikkusele. Töö autorile pakkus ka huvi teada saada, mida arvavad ja tunnevad Lähte Ühisgümnaasiumi õpilased osates erinevaid võõrkeeli. Antud teema valik on tingitud sellest, et autorile teadaolevalt ei ole sarnast uurimust Eestis varem tehtud. See tähendab, et teadaolevalt ei ole uuritud Eesti õpilaste vaateid võõrkeeleõppe vajalikkusele ning nende hinnanguid oma võõrkeeleõppe kohta. Töös uurib autor esmalt, kuidas käsitlevad erinevad võõrkeeleõpet reguleerivad dokumendid keeleõppe tähtsust ja mis soovitusi nad annavad
17 sokid või sussid ning nende pläkerdamine võõraste ükskõiksuse tõttu ajas kopsu veits üle maksa. Seega võtsime kahe tüdrukuga kilesussikorvid kätte ning seisime esimese korruse vahekäigus, jagades võõrastele kilesusse. Kui klassiõed väsisid ära, jäin ma ainsana treppide juurde tõmblema. Siis sattus mulle aga peale Viire, kes kutsus mind koheselt kabinetti ning luges järgmised sõnad peale: "Sinu tegutsemist vaadates arvavad võõrsilt tulevad lapsed, et meie koolis käivad väärakad." Kas koolil on vaim? Kindlapeale. Mida igatsed sellest kooliajast? Igapäevast ümbritsetust oma parimate sõpradega. Laisklevat kulgemist läbi kolme aasta. Turvalist ümbrust enese arendamiseks. Kõiki naerupisaraid :)))) Kas oled koolile midagi andnud, koolilt saanud, mida endale tähtsaks pead? Olen mõnel olümpiaadil esikohti toonud gümnaasiumile, see vist
Paide Ühisgümnaasium Jooksmise populaarsus Paide Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Koostaja: Eveli Tammik, 11B klass Juhendaja: Marje Tänav, õpetaja Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus Läbi aegade on uuritud jooksmist ja selle kasulikkust eriti noorte seas. Sageli räägitakse, et jooksmisel on suur koormus liigestele ning tekitab mitmesuguseid põletikke. Kui ajaloos ei pööratud jooksmise vigastustele ja ohtudele tähelepanu, siis tänapäeval uuritakse üha rohkem jooksmise mõju inimesele. Selle uurimistöö teema valisin eelkõige sellepärast, et ise tegelen jooksmisega
...................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..........................................................................10 3.2. Sõnavara õppimine...................................................................................11 3.3.Kuulamine,lugemine,rääkimine.................................................................13 4. Meetodi valik....................................................................
Euroopa keeleõppe raamdokument on Euroopa Nõukogu mahuka ingliskeelse dokumendi "Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching, assessment" (Council of Europe 2001) tõlge, mis püüab kõikehõlmavalt kirjeldada keeleõppe valdkonda. Tänaseks on sellest kujunenud alusdokument nüüdiskeelte ainekavakujunduse ja õpivara loomise, õppimise, õpetamise ja keeleoskuse hindamise jaoks Euroopas ja mujalgi. Euroopa keeleõppe raamdokument on ühine alus võõrkeele õppekavade ja nende juhendite, eksamimaterjali, õpikute jms koostamiseks üle Euroopa. Raamdokumendis kirjeldatakse ülevaatlikult, mida keeleõppijad peavad omandama, et osata keelt suhtlemisel kasutada, ning milliseid teadmisi ja oskusi tuleb arendada, et selles vallas tõhusalt tegutseda. See kirjeldus hõlmab ka vastava keele kultuuritausta. Raamdokumendis määratletakse muu hulgas keeleoskuse tasemed, mis lubavad mõõta õppija edusamme elukestva keeleõppe kõigil etappidel
; mis protsentuaalne jaotus on numbrilistel hinnetel? 20. Osaoskused. Milliseid osaoskusi arendatakse I ja II kooliastmes eesti keeles. Järjekord eesti keele õppes põhikooli I ja II astmes on selline: kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine. I kooliastmes pealine rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Selle kaudu omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja toetab, julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige hääldusaluse. Suulisele kursuse kaudu kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Loetakse ja kirjutatakse sel kooliastmel peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud. II kooliastmes julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema, suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu. Kuulamis- ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?...............................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Monika Peterson EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 1
homosekusuaalsust (Kon 2004: 62). 1993. aastal läbi viidud uuringus osales 40 peret, kus oli kaks homoseksuaalset venda. 64% neist oli punktis Xq28 (Hamer 1993), mis asetseb X-kromosoomi pika käe kõige ülemises otsas, sama viiest markerist koosnev rida. 1999. aastal Hameri uuringuid korranud Kanada geneetikud ei saanud oodatud tulemusi. Kuigi nad on kindlad, et homoseksuaalsus on geenidega determineeritud, arvavad nad siiski, et need geenid pole lokaliseeritud X-kromosoomis (Kon 2004: 64). 1.3.2 Hormonaalsed tegurid Soolised erinevused ja seksuaalne veetlus on seotud suguhormoonidega, mis liigitatakse meessuguhormoonideks (androgeenid) ja naissuguhormoonideks (östrogeenid) (Kon 2004: 60). Ei ole leidnud kinnitust väide, nagu oleks homoseksuaalsetel meestel kõrgem östrogeenide tase. Lesbide hulgas esineb kõrgenenud testosterooni taset vaid kolmandikul. Samas ei tooda organism
3. klassi lõpetaja: 1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; 2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist; 5) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse; 6) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks; 7) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas. Keeleoskuse hea tase 3. klassi lõpus: Teised keeled Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine A1.2 A1.2 A1.2 A1.2 II kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 6. klassi lõpetaja: 1) suhtleb eesti keelt emakeelena kõnelejatega igapäevastes suhtlusolukordades ning kasutab
................................................................................ 30 10.UURIMISTÖÖ KAITSMINE.............................................................................................. 32 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele
Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et- teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine; · materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs; · töö ülesehitus ja koostamine; · töö vormistamine; · töö kaitsmine. Töö teema valik Teema valimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 3
.................................. 16 11.4. Viidete sisestamine arvutil ............................................................................................................... 17 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. ................................................................... 18 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks ................................................................................................................... 21 13. Juhendaja ja retsensendi rollist ............................................................................................................... 22 14. Materjale uurimistööde kohta: ................................................................................................................ 23 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti,
................................ 11.4. Viidete sisestamine arvutil..................................................................................................................... 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine.......................................................................... 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks........................................................................................................................ 13. Juhendaja ja retsensendi rollist..................................................................................................................... 14. Materjale uurimistööde kohta:..................................................................................................................... 1. Uurimistööst Uurimistöö on: 1) uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik aruanne sellest, mida uuriti,
Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: Käitumine segab õppeprotsessi Segab teiste õigust õppida Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik Kahjulik kellegi varale Ebakohase käitumise neli ekslikku eesmärki: Tähelepanu saamine – keegi meeldib; ei ole pahatahtlik Mõjuvõimu saamine – on pahatahtlik; jaguneb kaheks – õpetaja või kaasõpilane Kättemaks – need õplased tunnevad kõige tugevamat meeleheidet ja väärtusetust Oma käitumise ebaadekvaatne hindamine Igavus Ebakohase käitumisega toimetulek Mitteverbaalsed võimalused – kuri pilt, astud juurde, võtad ära segavad faktorid, paned käe õlale (ainult põhikoolis) Verbaalsed võimalused – ütled nime, nimetad, mida õpilne tegema peab, individuaalne vestlus, vestlus vanematega, saadad õppealajuhataja juurde, kutsutakse direktsioon välja
Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2
Paide Ühisgümnaasium Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus Koostaja: Reimu Saaremaa, 11B klass Juhendaja: Maarika Männil, õpetaja Paide, 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Füüsilise aktiivsuse tähtsus noortele..........................................................................4 1.1 Füüsilise aktiivsuse vajalikkus............................................................................4 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile.........................................................5 2
gümnaasiumi lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali kogumine, küsitlus jm. Valmis uurimistööd retsenseerib kirjalikult õpetaja, kes ei ole uurimistöö juhendaja. Retsensent ei pea olema tingimata oma kooli õpetaja. Retsensioon esitatakse eksamikomisjonile kirjalikult. 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD Õppeotstarbeline töö on õpilase poolt teostatud kirjalik, iseseisev töö, mis algab probleemi püstitamise ning allikate kogumisega. Töö eesmärgiks on mõne probleemi rõhutamine, lahendamine või teemas selgusele jõudmine. Õppeotstarbelisi töid on palju erinevaid: referaat, essee, õpimapp, kursuse töö,
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu laps õigesti kõnelema õpib? Oluline on hä
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS .............................
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 11. klass KIVIÕLI 1. KESKKOOLI ÕPILASTE ÕPIHARJUMUSED 3., 6. JA 9. KLASSI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Anu Vau Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPIHARJUMUSED JA NENDE OLEMUS......................................................................4 2.METOODIKA.....................................................................................................................5 3.TULEMUSED JA ARUTELU......................................................
Kadrioru Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIÕPILASTE TEADMISED VALKUDEST Uurimistöö Kelli Lepa 11a Juhendaja: Sirje Kaljula Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.KIRJANDUSE ÜLEVAADE....................................................................................... 5 1.1 Valgud ja nende ülesehitus............................................................................5 1.1.1.Valgud..............................................................................
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUM Anasstassia Aboljanina Anna Lipskaja 11.B klass MULTFILMIKANGELASTE MÕJUST 11. KLASSI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja E.Prave Kohtla-Järve 2013 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................................4 1. 1Mõju mõiste.....................................................................................................................
või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade.........
Saaremaa Ühisgümnaasium NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS Uurimistöö Autor: Seidi Voogre 12.b Juhendaja: Marit Kikas Kuressaare 2018 1 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Aasta Lehekülgede arv 2018 põhitekst tabelid joonised allikad lisad 24 0 9 11 1 Referaat
Jõhvi Gümnaasium Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamus alaealiste abordi tegemise kohta Uurimistöö Kadriliis Rääsk, Kerli Hindo 11a Juhendaja: Erika Prave Jõhvi 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus........................................................................... 3 2. Teoreetiline taust..................................................................... 4 3. Empiirilised alused................................................................... 5 3.1 Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas.................................5-6 3.2 Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta........
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2
......................................................... 26 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 29 Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm ............................................................................................. 30 Lisa 2. Retsensendi hinnanguleht ..................................................................................................... 31 Lisa 3. Juhendaja hinnanguleht ........................................................................................................ 33 Lisa 4. Kaitsekõne elemendid .......................................................................................................... 34 3 SISSEJUHATUS
1) Tähelepanu saamine- isikliku küsimuse esitamine nt. Kas tahetakse saada õpetaja või õpilaste tähelepanu. Kõik tahavad, et neid märgataks õpetaja poolt. Seega võivadki mõne lolluse teha. Mittetahtlik. 2) Mõjuvõimu saavutamine- pahatahtlik. Tunneb, et õpetaja on teda ebaõiglaselt hinnanud või temaga käitunud ebaõiglaselt. Olgu, räägime sellest pärast tunde. Mõjuvõim ka õpilaste üle. 3) Kättemaks- need õpilased tunnevad kõige tugevamat meeleheidet ja väärtusetust. Neil on ebaadekvaatne enesehinnang. !saagu või hullem! Tal on ükskõik. 4) Oma käitumise ebaadekvaatne hinnang- mittepahatahtlik. Klassis koha saamine, viskab koti taha pinki, keegi sai pihta jne. Esihambad välja kulli mängides, ema oli hambaarst. 5) Igavus. Ebakohase käitumisega toimetulek: 1) Mitteverbaalsed võimalused 2) Verbaalsed võimalused
...........................................54 8. UURIMISTÖÖ PROJEKTI KOOSTAMINE.......................................................................56 8.1. Uurimistöö projekti sisu teoreetilise uurimuse korral ...................................................56 8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral ................................................... 57 9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE................................ 59 10. ÜLIÕPILASE JA JUHENDAJA KOOSTÖÖ....................................................................61 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................63 Lisa 1.........................................................................................................................................65 6 LISAD: Lisa 1. Füüsiline treening kui enesehooldus................
annaabi.ee 
