Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ludwig Wittgenstein „Tõsikindlusest“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
wittgenstein, kindlus, moore, laused, filosoof, kahtlemine, ludwig, mõtisklus, keerleb, filosoofiliselt, sündimist, maapinnast, filosofeerib, lauseid, igat, lauset, lausel, taipamine, teemadel, milleskiLudwig Wittgenstein ,,Tõsikindlusest" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet. Paragrahv 59-s jõuatakse järelduseni, et ,,ma tean" on loogiline taipamine, mille abil ei saa aga realismi tõestada. Seetõttu tahaks filosoof antud lause reserveerida juhtudeks, kus seda normaalses keelelises
........................7 Looming-"Filosoofilised uurimused".....................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Kasutatud allikad......................................................................................10 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Ludwig Wittgensteini elust ja loomingust ning tema mõjust 20. ja 21. sajandi filosoofias. Et hakata tema filosoofia olemust analüüsima, tuleb vaadata minevikku. 20. sajandi filosoofia sai mõjutusi 19 sajandist - maailmatunnetuse filosoofia ehk elufilosoofia, millele panid aluse Bergson, Nietzsche ja Schopenhauer. 20. sajand oli filosoofiale väga soodus tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses
maailma. Jumal on aga ülim olemine, ideed on seega "reaalsused" ja sealjuures reaalsemad kui üksikud asjad. Seda realismi varianti võib näha Augustinuse juures. Augustinus Platoni järgi kaheks jagatud maailm; käsitleb paratamatuid tõdesid ning nende muutumatust; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis seega on paratamatute tõdede alus; ,,Me ei saa kahelda selles, et me kahtleme" meeled võivad olla petlikud, aga kahtlemine on alati; see, keda ei ole, ei saa ka petta. ,,Jumalas ei ole mingisugust 'varemat' või 'hiljemat', vaid pidev ja igavene 'olevik'. Aega pole olemas minevikku enam pole ja tulevikku veel ei ole; aegu on kolm: mineviku olevik mälestusena, oleviku olevik vahetu nägemisega ja tuleviku olevik ootusena. 2) Teine realismi variant vastab Porphyriose poolt viimasena formuleeritud valikule: universaalid on küll iseseisvad reaalsused, kuid eksisteerivad üksnes meeleliselt tajutavates
mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu. Neljas, üldine voorus, on Platonil õiglus, mis ilmneb hinge vooruslikkuses ja laiemalt ka õiglases riigis. 3.Ideaalriik + seos käsitlusega hingest ja voorusest: Riigi ja inimese struktuuridel on Platoni jaoks vastavus. Nagu on kolm hingejagu, on ka kolm klassi: 1.valitsejad - domineeriv hingejagu mõistuslik, sest valitseja peab olema võimeline tunnetama ideid, filosoof. 2.sõjaline seisus - sõdurid, domineeriv hingejagu tahteline, sest peavad kaitsema riiki 2 3.tootjad - domineeriv hingejagu ihalev, hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Igasse klassi kuuluv inimene peab püsima oma kohal ja täitma talle omaseid ülesandeid - nii säilib õiglus riigis. 4.Riigikorraldused: tema kirjeldatud ideaalriik (tarkus) aristokraatia (vaprus)
Kuna filosoofia viimases tähenduses on teadus kogu tunnetuse ja mõistusekasutuse suhestatusest inimmõistuse lõppeesmärgiga, millele kui kõige kõrgemale on allutatud kõik teised eesmärgid ning peavad selles ühinema ühtsuseks. Filosoofia ala on selles maailmakodaniku tähenduses kokku võetav neljaks küsimuseks: 1. Mida saan ma teada? (vastab metafüüsika) 2. Mida pean ma tegema? (moraal) 3. Millele võin ma loota? (religioon) 4. Mis on inimene? Antropoloogia) LUDWIG WITTGENSTEIN: Filosoofia otstarve on mõtete loogiline klaarimine. Filosoofia pole mingi õpetus, vaid teatud tegevus. Filosoofiline teos koosneb olulisel määral seletustest. Filosoofia resultaadiks pole mitte "filosoofilised laused", vaid lausete klaarumine. Filosoofia peab mõtted, mis muidu on hämarad ja hägusad, tegema klaariks ja piiritlema teravalt. 2) Ontoloogiline küsimuseasetus eelsokraatilises filosoofias (loeng; Salumaa) ONTOLOOGIA olemiseõpetus küsib oleva kui oleva järele e
Albert Calmus (1913-1960): „On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD: eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore, Russel, Wittgenstein – (ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika.
(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,
Mõttevooluna pole kadunud. poststrukturalism – üldnimetus, mitte vool. prantsuse taustaga. neotomism – nimi tuleneb Aquino Thomase nimest, viljeldakse katoliku kiriku raames, väga spetsiifiline. analüütiline filosoofia – meie kursuse teema Analüütiline filosoofia Eelkäijaks on Frege (1848-1925), kes püüdles kindlate formuleeringute ja selguse poole. Klassikuteks ja alusepanijateks (kõik 19.saj lõpu-20.saj mehed) on Moore (tegeles mõistete uurimisega), Russell (pööras tähelepanu sellele, KUIDAS me väljendume, mitte MIDA väljendame), Wittgenstein (Tractatus logico-philosophicus, „keeleline pööre“ – püüdis luua ideaalkeelt, mis kirjeldab maailma fakte eriti täpselt ja väldib ebatäpsusi). Tähtsaks muutub selgesti väljendada selgeid asju, keel ise muutub F uurimise objektiks. Keele abil püütakse lahendada või kaotada F probleeme. Analüütilise filosoofia 2 suundumust:
" · Demokritos: sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. · Sofistid: sõnad on konventsioonid ratsionalism ja empiris. · (platon, Aristoteles, Thomas Aquinas): · essentia, asja olemus · Uusaegne empirism: korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed" · John Locke: Sõna on...sekundaarne sisetahu, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid tajuimpulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Pragmatism ja Wittgenstein · John Dewey, Human Nature and Conduct, 1922 · sõna tähendus on tegevusharjumuste komplekt · ("Laua idee ei ole midagi muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda.") · Ludwig Wittgenstein, Philosophische Untersuchungen, 1953 · sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus keelerelatiivsuse hüpotees · Wilhelm von Humboldt, 1820
Ma võin mõelda, et · ``kui kõik inimesed on surelikud ja kui mina olen inimene, siis ma olen surelik''. Aga ma ei saa mõelda, et · ``kui kõik inimesed on surelikud ja kui mina olen inimene, siis ma ei ole surelik''. Samamoodi ei saa mõelda, et · ``sellest, et ma olen, järeldub, et ma ei ole'', · ``praegu sajab siinsamas õues vihma ja ei saja vihma''. Viimased kolm väidet on mõeldamatud ehk absurdsed. Need väited on kahtlemata olemas kui laused, mida saab lugeda ja mille üle saab mõelda, aga neid endid mõelda ei saa: taoliste lausete ütlemine või uskumine on küll vaimne tegevus, aga mitte mõtlemine selle sõna üldkasutatavas tähenduses. Ma ei saa tunnetada, et need laused võiksid olla tõesed. ``Mõtlemise'' sõna laiemalt mõistes võib rääkida ``õigest'' ja ``valest'' mõtlemisest, kuid selle hinnaks on sõna tähenduse hägustumine: kui ma saan n.ö
edasikestmise põhjuseid ja tingimusi. Tunnuseks on terviklikkus ning kahtluseta veendumus. Inimene saab rituaalse tegevuse kaudu oluliselt mõjustada maailmanähtusi. TEADUSLIK MAAILMAPILT tugineb paradigmasid järgivate järjekindlate uurijate poolt õigeks peetavate meetoditega saadud ja õigeks (või efektiivseks) peetud süstematiseeritud ja objektiviseeritud teadmiste kogumile kõigest olevast. Tunnuseks on kriitilisus ja kindlus. Inimese koht maailmas on oluline vaid tema ja temataoliste jaoks. Maailm eksisteerib meist sõltu-matult, selle mõistmiseks tuleb olla maksimaalselt objektiivne. 2 RELIGIOOSNE MAAILMAPILT tugineb tavakogemustele ning ilmutuslikele ja sisekaemuslikele tõdemustele ja (või) religioossetele tekstidele ning nende tõlgendustele. Olulisimad maailmavaatelised probleemid lahendatakse Jumala(te) tegevuse ja tahte abil. Tunnuseks on lõhestatus siin- ja sealpoolseks, kriitilisus siinpoolse ning
Samuti on tema olemine absoluutne, täiuslik, kõige täiuslikum), kognitiive(ta teab kõike, mida on võimalik teada) ja moraalne (ta on eristus hea ja halva vahel, moraalireeglid lähtuvad tema olemusest) absoluutne substants. Ateistlik kriitika: fallotsentritsltik patriarhaalne fantaasia kõikvõimsusest ja eneseküllastusest. Me loome kujundi olendist, kes on kõikvõimas, kes loob absoluutse korra. 3. Jumala eksistentsi küsimus: ateistlik positsioon 1. Ludwig Feuerbach 1841 Ristiusu olemus: Jumala mõiste tuleb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad maailmas lohutust 2. Karl Marx Saksa ideoloogia Usk on oopium rahvale 3. Friedrich Nietzsche 1882 Rõõmus teadus Jumal on surnud 4. Freud 1972 ühe illusiooni tulevis Religioon on neuroos 4. Jumala eksistentsi küsimus: kristlik positsioon 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: 1. ontoloogiline tõestus
- Filosoofia ei paku taevalikke ilmutusi, valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. - “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.” 5. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. “Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse.” Bertrand Russell (1994) -“kui me … konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade
7. Filosoofia voolud ja koolkonnad Eksistentsialism, analüütiline filosoofia, fenomenoloogia, marksism, poststrukturalism, neotomism jne. 8. Analüütiline filosoofia Eelkäija/vanaisa: G.Frege (1848-1925) Klassikud/alusepanijad: G.E.Moore (1873-1958), B.Russell (1872 1970), L.Wittgenstein (1889-1951) - Tractatus logico-philosophicus (1921) ja ,,keeleline pööre" Kaks traditsiooni/suundumust: Ideaalkeelefilosoofia (varane Wittgenstein, B.Russell, R.Carnap) Tavakeelefilosoofia (hiline Wittgenstein, J.L.Austin, G.Ryle) Tänapäeval tegeletakse analüütilise filosoofia raames väga erinevate probleemide ja valdkondadega, mitte üksnes keele või mõistete uurimisega. Aga säilinud on teatavad ühised jooned ja hoiakud selle suhtes, kuidas filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda. Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus
midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti võrku koovad iseendas peituvast materjalist. Õige tee on aga n-ö mesilase meetod: kogutud materjali õietolmu töötleb mesilane meeks. Nii peab toimima ka tõeline filosoof: ei tohi tugineda ainult mõistusele, kuid ei tohi ka piirduda ainuüksi faktide kogumisega faktid tuleb ümber töödelda mõistuse abil, st tuleb luua "kogemuse ja mõtlemisvõime purunematu liit?. Teooriate kujunemine on seotud kahe suunaga teaduslikus tunnetuses. Nendeks suundadeks on ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtuvad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel.
käibetõdede jne suhtes. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide jms suhtes. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11
Selles mõttes erineb filosoofia religioonist. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! “Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on valdkond, mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest, eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide!
Seega naissugu, kuninglik päritolu eraldivõetuna on tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Ehk miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on naine ja kuningliku päritolu. 13. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised küsimused ei ole kogemustel põhinevad Nt ''Kas Peetril on prillid ees? Ega formaalsed (vormist lähtuvad) Palju on 3+3? Samuti ei tea filosoof ette, kuidas ta peaks küsimusi esitama. 14. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Kuna fookuses olid pigem filosoofilis-teoloogilised kosmoloogiaalased arutlused kui konkreetselt vaadeldud taevasündmused. Nt Põhjalikult arutati erinevaid taevasfääride mudeleid, mis leidusid näiteks Aristotelese ja Ptolemaiose taasavastatud teostes. Kõne
viisil, nagu kvaalid peaksid erilised olema. Tüüpiliseks reaktsiooniks sellele väitele on enesega rahulolev tunnistus, et kui mõni inimene on ehk tõesti langenud teatavasse segadusse või fanatismi, on tema enda tagasihoidlik süütu tuginemine Quining Qualia. Consciousness in Contemporary Science, A. Marcel & E. Bisiach (eds.). Oxford: Oxford University Press, 1988, pp.42-77. Termin "kvainima (to quine, ingl. k)" vihjab filosoof W. V. O. Quine'ile, kes eitab omaduste eksistentsi, lubades oma ontoloogiasse nende asemel hulgad ning liigid [kinde]. Peamiseks põhjuseks Quine'i vastumeelsusele omaduste suhtes on see, et omaduste identsuse tingimusi ei saa esitada ekstensionaalses keeles, kuid kõik laused, millel on ontoloogilisi kohustusi, peavad Quine'i järgi olema ekstensionaalsed. Tlk. 1 subjektiivse kogemuse omadustele kindlasti ohutu
...................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism................................................................................................................................. 37 Irratsionalism...........................................................................................................................39 Ludwig Wittgenstein................................................................................................................ 42 Postpositivism...........................................................................................................................43 Ameerika pragmatism..............................................................................................................45 Oswald Spengler..................................................................................................
oma nägemusele. Nietzsche on 20. sajandi Euroopa mõtlemist oluliselt mõjutanud. Ta kritiseerib silmakirjalikkust, mistõttu pidi kristlus hakkama end korrigeerima. Kristlus muutus indiviidikesksemaks. Nietzsche inspireeris ka natse, sataniste jt, ent ta ise ei kuulunud nende hulka. Arvas, et ei ole olemas ühte tõde ega terviknägemust. 4. PILET KREEKA LOODUSFILOSOOFIA JA ARHEE KÜSIMUS L. WITTGENSTEIN Arhee on asjade algus. Esimest korda kasutas seda mõistet Joonia koolkond. Loodusfilosoofia põhiprobleemiks kujuneb maailma ühtsuse ning loodusnähtuste mitmekesisuse vastuolu. Filosoofid soovisid leida algainet seda, millest kujunes terviklik, keeruline loodus. Thales ütleb, et arheeks on vesi, sest seda on lihtne ruumi ümber paigutada. Anaximandros leiab, et arhee asub väljaspool meie kogemust. Selleks on apeiron e mateeria ilma igasuguste meeleliste omadusteta. Apeiron on maailma
argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes ..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide. Filosoofia on omamoodi vahelüli teaduse ja teoloogia vahel. Filosoofia on eikellegimaa.
11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Vali üks: a. Teadmine, mis osutub tõeseks b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni Õige vastus! Mõelge, mis näited Leibniz selle kohta tõi.
11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Vali üks: a. Teadmine, mis osutub tõeseks b. Teadmine, mille tõesuses inimesel ei ole mingit kahtlust Ei, subjektiivne kindlus pole siin oluline c. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine Tagasiside Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Küsimus 2 Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Vali üks: a. põhinevad paratamatud tõed meelelisel kogemusel b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni Õige vastus! Mõelge, mis näited Leibniz selle kohta tõi.
Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Voltaire - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad.1764 Filosoofiline sõnaraamat. Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. Hüüti "naervaks filosoofiks". Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. Lisaks veel Montesquieu, Diderot ja Rousseau. Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
*trollide vabrikud, eesmärk kallutada lugejat Valuutad *krüptoraha bitcoin ja muud *lennumiilid -> raha ei ole enam raha ja riik ei ole enam riik? Krimmi annekteerimine Postmodernism 1979 Michelle Foucault ja teised Sisustatakse koos mõistega modernism. Tõe ja õiguse legitimeerimise modernistlikust piirist... Marju Luts, sissejuhatus õigusfilosoofiasse . 40 lk Jean-Francois Lyotard: "The Postmodern Condition "(1979). Michel Foucault, Jacque Derrida: "Limited Inc", Ludwig Wittgenstein midagi ei ole väljaspool konteksti (veeklaas pooltühi või pooltäis) 1 Modernism inimene on võimeline ületama sotsiaalsed olud ja jõudma kõrgema tõeni; suured narratiivid, kommunism, heaoluühiskond Post-modernism Suured ideed ja suurte narratiivide eitamine (mingi lugu või idee, sündmustekirjeldus, ntks kommunism), on palju väikeseid narratiive; Teadmine ei ole heterogeenne ega absoluutne; Midagi ei ole väljaspool
3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad: · Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Jumal lohutab neid karmis maailmas. · Voltaire- kui jumalat pole olemas siis tuleks ta välja mõelda, et elu oleks parem. · Karl Marx- usk on oopium rahvale. Usk pole välja mõeldud lohutuseks rahvale, vaid ideoloogiliseks kujuks, millega manipuleerida uskujaid ennast. · Friedrich Nietzsche- jumal on surnud, teda pole olemas.
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
Pythagoras (Proklose tsitaat) ,,Nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad tähistavad olevate asjade loomust ning sellepärst on sõnad looduse enda poolt. Sofistid Sõnad on konventsioonid. Demokritos Sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. Ehk kõige tänapäevalikum. Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Keelel ja sõnadel pole maagilist seost olemustega. L. Wittgenstein Sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus . Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas Essentia, asja olemus. Locke, Hume Korduvad tajuimpulsid ehk `ideed`. Locke "Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume : ,,sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises." J. Dewey Sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Laua idee ei
1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on s
mitte kehaliigutuste mehaanika. Biheiviorism ja positivism. Hempel ja tema „Psühholoogia loogiline analüüs“. Loogilistele positivistidele oli omane usk teaduste ühtsusse. Hempel tahtis näidata, et psühholoogia on füüsika eriharu. Verifikatsionistlik keelekäsitlus – mitteanalüütiliste lausete tähendus seisneb nendes avalikes olukordades, millega saab lauset kinnitada(verifitseerimistingimus). Mitteanalüütilised laused, mida ei saa intersubjektiivselt kinnitada, on tähenduseta. Argument biheiviorismi poolt. Verifikatsionistlik arusaam tähendusest toetab biheiviorismi või füsikalismi. Hempeli põhjal võib luua järgmise argumendi(Kim) – iga väite tähendus seisneb tema verifikatsioonitingimuses ehk tähendus ei seisne milleski muus kui nendes tingimustes, mille esinemine on väite tõesuse korral kindlaks tehtav; väite tähendus ehk verifitseerimistingimus peab olema avalikult
vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse.
annaabi.ee 
