1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend: Korea Vabariik, mille eestikeelne mitteametlik nimetus on Lõuna-Korea, asub Kaug- Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa. Lõuna-Korea geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust. See on mägine poolsaar, mida ümbritsevad kollane meri läänepoolt ja Jaapani meri (East Sea) idapoolt. Saare lõunaosas asuvad Korea väin ja Ida-Hiina meri. Lõuna- Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga, millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Lõuna-Korea saab jagada neljaks üldiseks piirkonnaks. Ida piirkonnas on suured mäed ja kitsas rannikuala tasandikega; lääne piirkonnas on peamiselt tasandik ; edela piirkonnas mäed ja orud ning kagu piirkond on samuti tasandikuline, kuid seal domineerib Nakdong jõgi. Kuna mägine piirkond on peamiselt poolsaare idaosas voolavad peamised jõed läände
autot sealhulgas 71,9 milj. sõiduautot. Kiiresti areneb torujuhetransport. 1962. a. oli naftajuhtmeid 350 000 km. USA kaart 5 TEKSTIILITÖÖSTUS 6 Tekstiilitööstuse ettevõtteid on peaaegu kõikides maailma riikides. Kreenholmi Manufaktuur Narvas on jätkuvalt üks Euroopa suurimaid tekstiilivabrikuid. Suurima tootmismahu on saavutanud suure siseturuga Aasia riigid Hiina ja India. Selle majandusharu kasv on praegu kõige kiirem arengumaades. Maailma suurimad tekstiilitoodete eksportijad on Hiina, Lõuna- Korea, Taiwan ja USA. Kuid ka arenenud ja kalli tööjõuga lääneriikides pole tekstiilitööstus päris hääbunud. Euroopa Liidu riigid ekspordivad kokku ligikaudu samapalju kui Hiina, kuna tekstiilitöötust on võimalik automatiseerida, millega tööjõu vajadus väheneb. Teiseks
Masinatööstuse põhiharud on elektroonika-, infotehnoloogia-, lennuki- ning autotööstus. Tähtsuselt teine tööstusharu on keemiatööstus, oluliselt on vähenenud kergetööstuse osakaal. London on Euroopa üks rahanduskeskuseid. Põllumajanduse tootlikus on kõrge, põhiharuks on loomakasvatus; kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, kartulit ja köögivilja. SKT-st annab põllumajandus 0,5%, tööstus 23,7% ja teenindus 75,8%. Venemaa Venemaa Föderatsioon asub Euraasia mandri põhjaosas. Piir Põhja-Korea, Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzaani, Gruusia, Ukraina, Valgevene, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome ja Norraga. Pindala 17 075 400 km2. Rahvaarv 143 406 000 (2007.a.). Pealinn on 10,6 miljoni elanikuga Moskva. Venemaa on jaotatud 7 föderaalringkonnaks, mis omakorda on jaotatud 86 osaks (oblastid, kraid, vabariigid). Riigikeeleks on vene keel ja rahaühikuks on rubla. Venemaa on föderatiivne presidentaalne vabariik
veelgi suurem probleem kui tugevasti reostunud jõed ja veekogud. Olukorras, kus Hiina maksab majanduskasvule lõivu rahva tervise ja riigi imagoga, on riigijuhid hakanud keskkonnaprobleemidele suuremat tähelepanu pöörama. Kohalike omavalitsususte tasandil ei ole aga seni suuri muutusi märgata. Veestik Lääne- Hiinas on jõgesid vähe; enamik kaob kõrbeliiva (nt. Tarim) või nende vesi kasutatakse täielikult niisutamiseks, milleta maaviljelus ei ole seal võimalik. Tiibetist algab mitu aasia suurimat jõge: Jangtse, Huanghe, Mekong, Saluen ja Brahmaputra. Kõrgvesi on Lääne- Hiinas jõgedel suvel, kui mäestikes sulavad liustikujää ja lumi. Ida- Hiinat läbivad tiheda võrguna veerohked jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km.
liikimigreerida vahelise mere-ja sisevetes. Transport Maanteid 926 460 km Kiirteid ei ole Raudteid 54 000 km Kanaleid 109 800 km Maanteid ja raudteid on alates 1949. aastast riigi põhilise teedevõrgu laiendamiseks üha juurde ehitatud. Praegu on eesmärgiks liiklusteede moderniseerimine ja laiendamine, et toetada majanduskasvu. Raudteevõrku laiendatakse (Kõiki provintse peale Tiibeti ühendab ühtne võrk) peamiselt riigi lääneosas. Eriti idaosa raudteed on ikka veel ülekoormatud. Üheksandal viisaastakul (19962000) on kavas ehitada 8100 km uusi raudteeliine, siis suureneb raudtee kogupikkus 62000km-ni. Ehitamise kiirendamiseks kavandati 1996. aastal investeerida idapiirkonda 509 mln. $. 1995. aastal teisaldati Sanghais 1,5 mln. konteinerit, see on Hiina ajakohaste sadamate kogukäibest kolmandik. Konteinerveod suurenevad aastas 30% võrra. Hongkongis on parim looduslik sadam, sealtkaudu toimub 40% Hiina väljaveost. Ka
valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Riigihümn : Kimi ga yo Pealinn : Tky Pindala : 377 835 km2 Riigikeel(ed) : jaapani Rahvaarv : 127 066 000 (2008)
tugevad maavärinad. Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. o Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seepärast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. o Mandriliste laamade põrkumine. (Näiteks India ja Euraasia laam). Kivimmaterjali kuhjumisel tekib kurdmäestik (Näiteks Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid). Võib esineda tugevaid maavärinaid. Vulkaane ei esine, kuna maakoor on väga paks. Mandriliste laamade põrkumine põhjustab ajalooliste ookeanide sulgumist. Kollisioon. Laamade nihkumine o Vastassuunaline nihkumine toimub kohas kus vastassuunas liikuvad laamad puutuvad kokku pikki murranguvööndit, mõjutades üksteist erineva jõuga.
poolsaared või muutusid paberile pannes poole laugemaks. · Mis võiks olla eksimuse põhjuseks? Eksimuse põhjuseid on raske nimetada, kuid ennekõike näen probleemiks ebatäpset visuaalmälu ning võimet antud kujutist täiesti 100%-lise korrektsusega paberile panna. Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. 1 Joonistada kästud kaart on uurimusega lisana kaasas (A-5 paberil) 19 Tsiili asub Vaikse ookeani läänerannikul, ühes otsas jäämäed ja teises otsas maailma kõige kuivem kõrb. Vahepeale jääb suur kogus mitmekesisust: vulkaanid, indiaanlased, veinide tehased, parasvöötme metsased-mäed järvesilmadega, vana kuulus sadam Valparaíso, Vaikse
)) Huvitav on tähistatud: Huvitav Tekst Küsimused on tähistatud: Küsimused 1. 2. Mõisted on tähistatud: Mõisted mandrijää igikelts --- 6 ((Kaart: Euroopa loodusgeograafiline kaart.)) --- 7 ((Kaart: Eesti loodusgeograafiline kaart.)) --- 8 xxx 1 Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ((Kaart: Euroopa kaart.)) Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka "poolsaarte poolsaareks", sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared. Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar,
Vesi 314,400 km² Rahvaarv (juuli 2009 est.) - 1,166,079,217 (maailmas 2. kohal) Pealinn New Delhi (hindi Nai Dilli, 321 900 el., kuulub Delhi linnastusse) Haldusjaotus 28 osariiki ja 7 territooriumi Riigikeeled hindi ja inglise keel Rahaühik India ruupia (INR) Riigitähised IND, IN (2;3) 3 1.2. Geograafiline asend India on üsna kolmnurgakujuline poolsaar, mis asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos ning paikneb Lõuna- Aasias, piirneb Araabia mere ja Bengali lahega. Kui India maa pindala võrrelda Ameerika omaga, on see veidi suurem kui 1/3 Ameerika pindalast. India rannajoone pikkus on 7000 km. Riik asub selliste laiuskraadide vahel nagu 20°00 N ja 77°00 E. Pealinna geograafilised koordinaadid on aga 28°37 N ja 77°17 E. Linnulennult on Eestist Indiasse 5905 km. Naaberriikideks on Bangladesh, Bhutan, Birma, Hiina, Nepal, Pakistan. Ajavööndilt on
PILET 2 1. Tähtsamad maadeavastused. Geograafilised uuringud tänapäeval. TÄHTSAMAD MAADEAVASTUSED: · Esimesed maaeuurijad olid vanad kreeklased. · EROTOSTHENES arvutas välja üpris õige Maa ümbermõõdu · KLAUDIOS PTOLEMAIOS antiikaja kuulsaim geograaf, kes pidas Maad kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 1806 Maetud Tartu toomkirikusse.
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt
Norras on 18 rahvusparki, üle 300 reservaadi, 30 maastikukaitseala ja muid kaitstavaid loodusmälestisi. Infrastruktuuri on sellise pinnamoega alale natuke raske rajada. Teesid ei saa rajada sirgeid vaid tuleb mägede ümber juhtida või külgedele ehitada. Sammuti on raskendatud põldude 4 rajamine . Peab leidma piisavalt laugeid alasid, kuhu on võimalik põldu rajada. Maa mis sobib põllumajanduseks, moodustab pindalast 3%. Norra paikneb Euraasia laama ääreosas. Samas mingeid vulkaanipurskeid ega maavärinaidriigis ei esine. Pilt 4. Laamad 4.1.1 Teravmäed Norrast põhjas paikneb grupp arktilisi saari, Norra arhipelaag - Svalbard. Suurim ja mägisem saar on Teravmäed (Spitsbergen). Saarel on teravad tipud, mis kerkivad astmeliselt pikkade ribide, arvukate liustike ja liigendatud rennajoone kohale. Mägede keskmine kõrgus on 800-
..................................................................................28 11. TURISM ...................................................................................................................29 11.1. Turism Soomes ..................................................................................................29 12. KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................30 SISSEJUHATUS Soome Vabariik asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir läänest Rootsi, põhjast Norra ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soome paikneb Põhja- Euroopas põhiliselt 60-nda 70-nda laiuskraadi vahel. Soome suurim ulatus põhjast
kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Nimetus G8 tuleb sõnadest "kaheksa grupp". WTO (World Trade Organization, Maailma Kaubanduse Organisatsioon) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 6 APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation, Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö) on Vaikse ookeaniga piirnevate maade majandusliku koostöö organisatsioon. Kanadast on pärit järgnevad tuntud rahvusvahelised firmad: Bombardier Inc - rongi- ja lennukitootja. Asutatud 1941 aastal. Bombardier' tuntuimad tooted on erinevad reisilennukid, metroorongid ja Flexity trammid. Firma väärtus on 32,43 miljardit dollarit, 65,7 tuhat töötajat (2012) BlackBerry telekommunikatsiooni ja mobiilside seadmete, sh mobiiltelefonide ja
suurem. Hiidplaneetidel kõik vastupidi, koosnevad H, He, H ühendid. enamik Päikesesüsteemi planeete pöörlevad samas suunas kui tiirlevad, siis Uraan ja Veenus pöörlevad vastassuunas idast läände. Maal on üldse üks suurim kuu võrreldes planeedi suurusega Päikesesüsteemis 6.Päike Maal toimuvate protsesside keskne energiaallikas. 95,35% Päikesesüsteemi massist koondub Päikesesse 7.Taevaskera mõiste, selle tähtsus geograafias. Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfääri kasutatakse taevakehade näivate asukohtade määramiseks ja taevaskera keskpunktiks sobib valida vaatleja silm. Taevasfääri mudeliks võib olla taevagloobus. 8.Taevaskera põhipunktid ja jooned. Punkti Maa põhjapooluse kohal nimetatakse taevasfääri põhjapooluseks ehk taeva põhjapoolus
Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana Kantonite kaart 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart). Sveits asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos. Tema naaberriigid on: põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Lichtenstein. Merepiiri Sveitsil ei ole. Sveits asub 45 ja 48 põhjalaiuskraadi ja 6 ja 11 idapikkuskraadi vahel. Pealinna Berni geograafilised koordinaadid on 46°57 N, 7°27 E. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Pinnamood Sveits on väga mägine riik
Peale osalemist Korea konfliktis koos ÜRO jõududega liitus Türgi 1952. aastal NATO-ga, saades nõnda kaitsevalliks Nõukogude Liidu vastu, kes tahtis laieneda Vahemere riikidesse. 1945. aastal lõppes üheparteiline periood ning riigis tekkisid mitmed uued parteid, mis tõi endaga kaasa palju siseriiklikke pingeid ning ajavahemikku 1960-1980 loetaksegi poliitiliselt väga ebapüsivaks. Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike- Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km².
Pilt 1.Kreeka asukoha kaart Ajalugu Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri 6 nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll
Bronzewig 2000 8 Beaconsfield 2006 1 Bulli 1887;1965 81;- 6. RAHVASTIK Rahvastikust 85% moodustavad inimesed, kes elavad linnas ning ülejäänud 15% elavad maal. Rahvaarv Austraalias on 21,262,641 ja keskmine rahvastiku tihedus on 2,6 in/km². Enamik austraallasi elab rannikul. Kõikide osariikide pealinnad peale Canberra asuvad rannikul. Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad. Peamiselt räägitakse seal inglise, kreeka, itaalia ja vietnami ning aborigeeni keeli. Sünnid: 12,55 sündi/ 1000 inimese kohta Surmad: 6,68 surma/1000 inimese kohta Keskmine eluiga: · mehed- 79,25 aastat · naised- 84,14 aastat HIV/AIDS: 0,2% HIV/AIDS nakatunud: ~18,000
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv (suhe SKP-sse) 11,5 0,5 1,2 4,5 10,8 6,4 Kaupade ja teenuste impordi kasv (suhe SKP-sse) 11,4 -2,6 -1,9 5,0 6,4 7.4 9 Väliskaubandus Enamus Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga, mille osakaal ekspordis on ligi 60% ning impordis ligi 70%. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid, sh Norra (14%), USA (11%) ning Aasia (10%). Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt). Kaubavahetuse käive on pidevas kasvusuunas. Kuigi import kasvas 2005. aastal rohkem kui eksport, on Rootsi kaubandusbilanss endiselt ülejäägiga (seda
aastast; Portugali president on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passus Koelju. Interneti tippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA. Ajavöönd on +0 vaid suvel on +1. [1] Joonistus 1. Lissaboni väljak 1.2. Riigi geograafiline asend Portugal asub Euraasia maandril Lääne-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriik on Hispaania, mis ka asub Pürenee poolsarel. Lõunast ja läänest Portugal piirneb Atlandi Ookeaniga. Atlandi Ookeanis kuuluvad Portugalile Assoride saarestik ning Madeira saar. Portugal asub 38-44 pikkuskraadil ning 4-10 laiuskraadil. Lissabooni koordinadid on 38o N ja 9o W. Lõunaosal Portugal on ka ümbritsetud Kadissi lahtiga. (Joon. 2)[1] 21
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega
MADAGASKAR Reisipakett Sisukord 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 1.1 Üldosa...............................................................................................................................4 1.2 Asend.................................................................................................................................4 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................4 1.4 Rahvastik...........................................................................................................................5 1.5 Ajalooline areng................................................................................................................6 1.6 Kultuuriline omapära........................................................................................................7
vägesid ega organisatsioone. Majanduses: 1. Eesti sai endise Tsaari-Venemaa kullafondist 15 milj. Kuldrubla (11,6 t kulda). 2. Eesti vabanes Tsaari-Venemaa välisvõlgade tasumisest. Tänapäeval aktuaalsed probleemid: 1. NV kohustus Eestile tagastama I ms. ajal Eestist evakueeritud kultuurivarad, sh TÜ varad. 2. Eesti-Vene maismaapiiri küsimus: EV Põhiseaduse §22 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud sh ka Tartu rahulepinguga. Tartu rahuleping kehtib juriidiliselt tänini. 8. Vaikiv ajastu 12. märtsi 1934.a. riigipööre - vaikiva ajastu algus · 1934.a. jaanuaris jõustus uus põhiseadus · üleminekuvalitsus pidi korraldama aprillis Riigikogu ja riigivanema valimised: kandidaadid asunik Laidoner, põllumees Päts, sots Rei ja vaps Larka 7 · 12
Põhja-Eesti ja saared on lubjakivi peal, ülejäänud on liivakivi peal. Pinnaehituslik liikumine jälgib jää liikumise suunda. Eesti pindala on 45,2 tuhat km2 (eksamil selle kohta küsimust ei ole). See pindala hõlmab ka Peipsi ja Võrtsjärve. 15 maakonna kogupindala on 43,4 tuhat km2. Enne II maailmasõda oli Eesti pindala 47,5 tuhat km2. Kui aruvtada territoriaalse mere ka juurde, siis on Eesti pindala 70 505 km2. Eesti äärmuspunktid (kõiki neid kohti peab teadma):Purekkari neem mandril, Narva linn mandril, Naha küla mandril, Ramsi neem (Eesti mandriosa kõige läänepoolsem koht). Mandri-Eesti keskpunkt Adavere kivi. Eesti keskpunkt Meossaare küla. Nootamaa saar. Vaindloo saar. Mandri-Eesti keskkoht oli tegelikult põllu peal, aga see toodi Tallinn-Tartu maantee äärde, et inimesed saaksid seda lihtsasti külastada. Eesti maapiir 682 km, sh 343 km Lätiga (ei küsi neid numbreid). Rannajoon koos saartega 3793
6. Päike Maal toimuvate protsesside keskne energiaallikas. Peaaegu kõik Maa atmosfääris toimuvad protsessid kulgevad Päikese kiirgusenergia arvelt. Päikesekiirgus on Maa jaoks võimsaim energiaallikas. Maa pinnale jõuab energiat ka Maa sisemusest, kuid 20 000 korda vähem, kui Päikeselt. Päike on stabiilne kiirgusallikas, mille kuurgusvõimsus 11-aastase tsükli jooksul muutub vähem kui 0,1%. 7. Taevaskera mõiste, selle tähtsus geograafias. Taevasfaar ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat umbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on maaramata. Taevasfaari kasutatakse taevakehade naivate asukohtade maaramiseks ja taevaskera keskpunktiks sobib valida vaatleja silm. Selleks, et taevakehade asukohti taevasfaaril maarata voi kirjeldada, peame paika panema teatud taevasfaari alusjooned ja -punktid. Punkti Maa
Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks: soe hoovus – hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur. Soojad hoovused voolavad ekvaatorist pooluste suunas külm hoovus – hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas El Niño – nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La Niña – vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning keeravad ekvaatorile lähenedes läände e. avaookeani suunas
heterophylla) on tsuugadest suurim ja tähtsaim puiduandja. Tsuugasid kasutatakse kodumaal puidupuuna, Euroopas rohkesti ka haljastuses. Tsuga canadensis (L.) Carr. kanada tsuuga Okkad 1...1,5 pikad, tipu suunas ahenevad, servas harvade väikeste hammastega, peensaagja servaga. H=18...20 m. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 19 Areaal. Kasvab looduslikult Põhja-Ameerika idaosa (Atlandist Suure- Järvistu ümbruseni ja Apalatsid) niisketes orgudes poolvarjus. Kuigi Eestis kohtab kanada tsuugat harva on ta meil teistest perekonna liikidest sagedaseim. Suuremad puud kasvavad Järvseljal, Luual ja Olustveres (kõrgus üle 15 m). Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. Tsuga diversifolia (Maxim.) Masters eriokkaline tsuuga Võrsed punakaspruunid, karvased.
Tolleaegse suurtehase raskused mõjutasid halvasti ka linna ennast, ent tehas jäi siiski alles, ka leidub töökohti ümbruskonnas, nõnda polnud ühevabrikulinna kriis Aseris kuigi hull. Kunda on suurem (peaaegu 4000 elanikku), kuid seni olnud samuti ühetehaselinn. Peale sinisavi kasutab tehas ka head tehnoloogilist paekivi ja lähedalasuvat põlevkivi, valmistades kõigist kolmest odavat ja hea kvaliteediga tsementi. Soodne on ka võimalus tsementi merd kaudu eksportida, sest Kundas on päris korralik sadam. Tõrvatilgaks meepotis oli asjaolu, et tsemendivalmistamine põlevkivi abiga tekitas meeletult tolmu ja Kunda oli ülimalt saastunud linn. Nõukogude ajal loodeti tehas üle viia maagaasiküttele, mis olnuks muidugi puhtam, kuid saadav tsement oleks läinud kallimaks ja kehvemaks. Pärast taasiseseisvumist on aga välisfirma näidanud, et moodsate seadmetega saab ka põlevkivist võrdlemisi puhtalt tsementi teha
3 Nähtus - kus toimub ? - millised tagajärjed? *Laamade lahknemine (spreeding)- ookeanide keskmäestikes- lõhesid mööda tungib maakoorde magma Nähtuse nimi rift. Tekivad vulkaanilised mäestikud, pangasmäestikud ja saared (Island), vulkaani pursked, maavärinad, tekib uus maakoor Näit. P-Am. laam ja Euraasia laam vulkaaniline saar ookeani keskmäestik PÕHJA-AMEERIKA EURAASIA LAAM LAAM vulkaanipursked maavärinad tekib uus maakoor ookeaniline maakoor ookeaniline maakoor
Nendest ühe eesmärk oli uurida kliima globaalsete muutuste mõju Eesti veekogudele, metsadele, põllumajandusele ja rannikumere seisundile ning seda, kuidas vaadeldavad ökosüsteemid adapteeruvad. Teise programmi eesmärk oli välja töötada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise majanduslikud ning keskkonnakaitselised alternatiivid, neid analüüsiida ja prognoosida. Mõlemas programmis osalesid mitmed Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika riigid. Esimese programmi raames töötas Eesti teadlaste grupp koos Antigua ja Barbuda, Kuuba, Bangladeshi, Pakistani ja Kameruni teadlastega. Teises programmis oli ühetaolise metoodika alusel töötavaid riike veidi rohkemgi – Ungari, Vietnam, Mauritius, Indoneesia, Senegal, Ekuador ja Argentiina. Mõlemad programmid algasid 1996. aasta teisel poolel ja lõppesid 1998. aasta suvel. SEI-Tallinna Keskuse juurde moodustati kolmest inimesest koosnev