Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Lõuna-Aasia turismiobjektid - sarnased materjalid

nepal, mount, maldiivid, crusoe, mahal, mosee, pakistan, mber, aasia
thumbnail
9
ppt

Pattaya turismiobjektid

Pattaya Kristo Kõivumägi 10d Asukoht Aasia suurimaid puhkusepiirkondi Linn Tais, Chon Buri provintsis Mere ääres, ilusad liivarannad Transport · Lennukiga · Tallinn-Helsingi-Bangok-Helsingi-Tallinn · Maksumus ühe inimese kohta 1200 20 ööd Pattaya Vesi park Veekeskus ja lõbustuspark Lõõgastav park Basseinid Restoranid Wat Phra Yai Suur buddha kuju Ilus tempel Paviljon tutvumiseks Sisehoov, ilus park

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Jumalanna Artemise tempel

Jumalanna Artemise temple Nimi Kool Klass 2009 Sisukord : Sisukord................................2 Sissejuhatus............................3 Jumalanna Artemise tempel..........4 Ehitamine Kasutatud kirjandus...................5 2 Sissejuhatus : Rohkem kui tuhat aastat tagasi koostas kreeka kirjanik Siidoni Antipatros nimekirja oma ajastu kõige tähelepanuväärsematest ehitistest . Need ehitised said hiljem tuntuks seitsme maailmaimena. `' Imede'' arvu peetakse tähenduslikuks. Juba igiammusest ajast oli number 7 peetud maagiliseks numbriks ja seda oli sageli seostatud mõne erilise või müstilise sündmusega. Sajandite jooksul mõned maailmaimed hävisid või muutusid varemeiks. Siin räägin ma ka Jumalanna Artemisest. 3 Jumalanna Aretemise tempel Ehitamine Artemis - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose ko

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

konverents jne ning kus on olemas reisootuste täitmist tagavad tooted, teenused, atraktsioonid ja infrastruktuur. Sihtkoht on geograafiline piirkond, mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut ning mida turismi planeerimise ja turundamise seisukohalt toetab poliitiline ja seadusandlik raamistik. 30. Maailma tuntumad turismipiirkonnad Ø Euroopa Ø Ameerikad Ø Idaaasia ja vaikse ookeani piirkonnad Ø Aafrika Ø Lähisida Ø Lõuna aasia 31. Maailma turismitrendid Ø Haridustaseme tõus ­ teadlikkus, soov õppida ja rohkem teada Ø Pikenev eluiga vanemad üle 55 aastased reisivad rohkem Ø Naiste kasvav majanduslik rollüha rohkem naisi käib tööl, teenib raha ja see võimaldab rohkem reisida Ø Vähenev vaba aja hulk kasvava konkurentsi tingimustes on paljud töötajad sunnitud tööpäevi pikendama ja puhkust lühendama. Puhkused muutuvad lühemaks, sagedamaks ja intensiivsemaks.

Turismiettevõtlus
113 allalaadimist
thumbnail
15
docx

NEPAAL

NEPAAL Asukoht: Aasia Ajavöönd: GMT + 5.45h. Erinevus Eesti ajaga +3.45h, märtsist oktoobrini +2.45h Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 29 163 000 Haldusjaotus: 14 ringkonda Keeled: nepali keel Naaberriigid: Hiina, India Piirid: põhjas piirneb Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga. Edelas eraldavad Aasiat ja Aafrikat Punane meri ja Suessi kanal

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

KREEKA - ÜHISKONNAGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE

intensiivne immigratsioon. 2001. a rahvaloendus näitas, et 797 091 välismaalast elas riigis alaliselt ning moodustas 6,95% elanikkonnast, samas kui nende arv 1990. a oli kõigest 142 367. Enamik immigrantidest on pärit naaberriikidest. Albaanlased moodustavad 55-60% või 15 rohkem kõigist immigrantidest. 1990ndate keskel sisserännanud on eelkõige Aasia riikidest - eriti Pakistanist ja Bangladeshist, kes moodustavad vähese kvalifikatsiooniga töötajate rühma. Siiski on rahvaarvu suurenemine pidurdumas ja üsna pea on oodata selle vähenemist, trendi, mis on iseloomulik kõikidele Põhja riikidele. 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Võttes arvesse Kreeka rahvaarvu, on riigi keskmine rahvastiku tihedus 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Võrreldes rahvastiku tihedust Albaania (98.5/km 2), Makedoonia (82.2/km2), Bulgaaria (66

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Maailmaimed antiikajal ja tänapäeval

.................................10 7.1 Tuletorni ehitus ning välimus..............................................................................10 8. Petra kaljulinn..................................................................................... 11 9. Machu Picchu...................................................................................... 12 10. Chichen Itza....................................................................................... 12 11. Taj Mahal...........................................................................................13 11.1. Taj Mahali kompleks........................................................................................13 12. Suur Hiina Müür...............................................................................14 13. Colosseum...........................................................................................15 14. Jeesuse kuju..............................................

Kultuurilugu
20 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

Varud, kus paiknevad Suurimad tootjad Suurimad eksportijad AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud ­ Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa

Geograafia
161 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Geograafia teine kursus | põllumajandus, energiamajandus, maavarad

(13-12 meremiili kauguseni on TERRITORIAALSED VEED [laevaga võib sõita rannikuriigi loal, kalastamine vaba]; kuni 200 meremiili kauguseni on MAJANDUSVEED [laevaga võib sõita vabalt, kalapüük ja maavarad rannikuriigi loal]; 200+ meremiili ja sealt edasi on AVAOOKEAN [kuulub kõigile - kalapüük jne kokkulepete alusel].) 67. Selgita KALANDUSE VORME! (RANNIKUPÜÜK - väikesed salgud, 1kordne toodang [nt õhtul võrk sisse ja hommikul välja jne], Aasia riikides levinud, kala üritatakse kohe realiseerida; AVAMEREPÜÜK - majandusvete kaugemad osad, suuremad kalalaevad, kus toimub ka esimene töötlemine [külutamine, puhastamine]; OOKEANIPÜÜK - kallis [-> vähesed riigid tegelevad sellega]; veel ka KALAKASVATUS.) 68. Mis on HÜDROGRAAF? (jõe äravoolu diagramm, mis näitab jõe vooluhulga ajalist muutust.) 69. (Mis on veereziim?) (jõe voolu hulga ja veetaseme seaduspärane muutumine teatud perioodi jooksul

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Hiina vaatamisväärsused koos mahuka teksti ja piltidega

· Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 2 Asend Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga : Mongoolia, Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan, Tadzikistan, Afghanistaan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Myanmar, Laos, Vietnam ja Põhja-Korea. Hiinat ümbritsevad Lõuna­Hiina meri ja Ida­Hiina meri ning Kollane meri. Hiina on maailma rahvarohkeim riik. Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast. Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et Kaart - http://www.lonelyplanet.com/maps/asia/china/map_of_china.jpg 1. 3 Kliima Kliima on piirkondades erinev ­ troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Maa siseehitus

Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " -- Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest. TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. Sisetuum: 51oo - 637o; tihedus 13,3 ; tahke ; temper

Geograafia
93 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�

Kultuurigeograafia
35 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

India tänapäeval

India tänapäeval Autor: Mari-Liis Kiis Asukoht Lõuna-Aasia Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel Naaberriigid on Pakistan, Hiina, Nepal, Bhutan ja Bangladesh Asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Üldine informatsioon India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks Rahvaarv 1,21 miljardit Pindala 3,3 miljonit km² Pealinn on Delhi Ametlikud keeled- inglise ja hindi Usk- hinduism Hinduism Väliselton mõjutanud budism, dzanism Peasuunad- višnuism, šaktism, šivaism Hindu võib kummardada mitut jumalat Kohanev ja salliv usund

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Riigid, kus portugali keel on ametlik riigikeel: Angola, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik, São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias. Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon:

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kreeka referaat

..................................................................................... 18 Fotod.................................................................................................................................18 2 Sissejuhatus Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas ­ Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2 000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kreeka usust ja keelest pikemalt

KREEKA KEEL Kreeka keel on Kreekas põhiliseks suhtluskeeleks , seda räägib 99% elanikkonnast.Kuid mitte tingimata esimese keelena ( emakeelena) Kreeka keel on emakeel umbes 12 miljonile inimesele (peamiselt elanikele Kreekas ja Küprosel). Kreekas räägitakse ka inglisekeel , prantsuskeel ,itaaliakeel ja saksa keel.Siiski inimeste koguarv, kes räägivad Kreeka on hinnanguliselt umbes 20 miljonit, kas esimesesvõi teise keelena. Kreekas on püsima jäänud ka mõned iidsed murded.nendeks on : Cappadociani ,Küprose, Grico, Cretan, Pontic, Tsakonian, Yevanic. Yevanic ( keel mis on peaaegu välja surnud, see on juudi murre mida räägivad Romaniotesed.Praegu räägivad seda keelt umbes 50 inimest) Tsakonian ( keel mida räägitakse väga vähe , seda keelt kasutaakse Tsakonia piirkonnas Peloponnesosel.Keel on jagatud kolme murrdesse: Põhja-, Lõuna ja Propontis. Seda keelt räägb ainult 1200 inimest. PontiCretan murre ( seda keelt räägib umbes pool miljonit inimest Kreeta saare

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Kreekas ei "neelatud" inimfiguuri alla ega valitsetud tema üle. Mäge ja tasandikku, merd ega maad ei kaotatud kunagi silmist. Iial ei olnud tee mereni pikem kui üks päev. Ülistatud üleminekute ja mõõdukate kontrastide maastik. Orud olid defineeritud, mäed ei domineerinud kunagi nende üle. Mäeharjad on pikad horisontaalid, harva teravike poolt katkestatud. Meri vaob sügavalt ranniku poole. Laiali puistatud saarte ja rohkelt täkestatud rannajoonega maa. Keskne asukoht Aasia, Aafrika ja Euroopa vahel. Elav merekaubandus. KULTUURIKESKKOND Vaba demokraatlik ühiskond. Humanistliku hariduse ja elu ideaal. Inimene on see, kes loeb. Ta on "kõikide asjade mõõdupuu". Inimintelligents, mida on treenitud arutlemiste, diskussioonide käigus, eraldab inimest loodusest. Inimese täiuslikkuse tipp - kreeka ideaal. Inimene, loodus ja kreeka kultuuri püsivuse põhjendus. Headus: kõigi kolme harmoonia. 5. sajand e.Kr - Periklese ajastu

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma litosfääri laamad 4)Ra

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Maailma usundid

Juudid ei aktsepteerinud sellist seisukohta. Samuti saatis ta Mediinast välja kaks juudi hõimu ning lasi kolmanda tappa. Pärast Muhammadi surma valiti temale asevalitseja ehk kaliif ning alles siis algab tõeline islami kujunemine. 12 aasta jooksul pärast Muhammadi surma vallutasid muslimid Egiptuse, Süüria, Iraagi ja tungisid Liibüa ja Iraani aladele. Islami ekspansioon jätkus saja aasta vältel ­ Põhja-Aafrikast kuni Atlandi ookeanini, Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa, Pakistan. See hiiglaslik maa-ala püsis ühtse riigina aastani 750 ­ soodustas islami levikut ja islamiusu järgijate arvu kasvu; pärast seda sõjaline ekspansioon aeglustus. Islam levis ka rahumeelsel teel. Muslimitest kaubitsejad viisid oma usu Lääne-Aarfikasse ja Ida-Aafrika rannikule. Usk levis kaupmeeste vahendusel ka Malaisiasse, Indoneesiasse ja Filipiinidele. II kaliifi, Utnan, ajal koguti kokku kõik Muhammadi ilmutused, millest oli tekkinud meeletult palju versioone.

Religioon
26 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Peruu Vabariik

Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus...................................................................................................................5 2.2 Looduskaitse................................................................................................................5 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS...................................................................................6 4. Asukoht ja kliima.....................................................................................................

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Saatanlik piibel

Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval ­ volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis

Maailmavaateõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Madagaskar (powerpoint)

Madagaskar Kevin Kullerkupp MT10 Madagaskari Lipp ning Vapp Lipp Vapp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asukoht maailmakaardil: India ookeanis asuv Madagaskar on maailma suuruselt neljas saar. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Third level Second level Four

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Prantsusmaa

Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilomeetril 75% linnades, 25% maal Aastane ra

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Tuneesia

Tuneesia kultuuri on voolinud ajaloos: roomlased, juudid, kristlased, islamistid, araablased, türklased ja prantslased Turismiobjektid El Jemi amfiteater, mis on Rooma Kolosseumi järel maailma suuruselt teine amfiteater ja on üks paremini säilinud omataolisi terves maailmas Bab el Bahr Medina linna värav, mis asub merele kõige lähemal ning seda kutsuti ,,Mereväravaks" Tunise medinas asub pealinna suurim ja PõhjaAafrika vanim mosee Suur ehk Oliivipuumosee Jami ezZituna. Legendi järgi kasvanud mosee kohal maagiline oliivipuu. El Jemi amfiteater Bab el Bahr ,,Merevärav" Jami ezZituna ­ Suur mosee Kasutatud kirjandus: http://www.tunisia.com/tunisia/travel/tunisiatravel guides/northerntunisia/tunis http://www.tripwolf.com/en/guide/show/301143/Tunisia/Kairoua n/GreatMosqueDjamaaSidiOqba#hardfacts http://puhkus.estravel.ee/destination/view/id/264 http://en.wikipedia.org/wiki/Tunisia

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Maavarade power point

Maavarad Galina Latkina Kp43 Maavara ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi e. kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi ordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi leidub tegelikult õhukeste vahekihtidena kõikides ordoviitsiumi lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid aga kõige paksemad, moodustades kohati 45 meetri paksuse kihi. Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust ­ Estonia, Ahtme, Viru, Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga. Turvas on Eestis laialdaselt le

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
115
pdf

Student World Atlas (Maailma atlas)

Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Las Vegas

Las Vegas Asukoht Rahvastik Pindala: 340 km² Elanikke: 583 800 (2010) Linnastus 1 865 746 elanikku Las Vegase lipp Las Vegasest Las Vegas on linn USA-s, Nevada osariigi suurim linn ning rahvusvaheliselt tunnustatud puhkekeskus hasartmängurluseks ja poodlemiseks. Las Vegas, mis tituleerib ennast kui "Maailma Meelelahutuse Pealinnaks", on kuulus kasiinode ja meelelahutuse poolest. Las Vegase sõpruslinnad · Ansan, Lõuna- · Phuket, Tai Korea · Angeles, Filipiinid · Jeju, Lõuna-Korea · Pamukkale, Türgi · Huludao, Hiina · Jounieh, Liibanon · Pernik, Bulgaaria Las Vegase ajaloost Las Vegas on asutatud aastal 1905, linnaõigused sai see aastal 1911. Las Vegas on olnud kõige kiiremini kasvava rahvaarvuga linn, mis on asutatud 20. sajandil

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Islam

Sümboolika: Algselt oli kuusirp seotud jumalanna Dianaga. Võeti islami sümboliks 14. saj. Täht ­ ainuvõimu ja jumalikkuse sümbol; võeti kasutusele hiljem. Fatima käsi ­ sümboliseerib islami 5 ususammast. Püha värv ­ roheline. Levik: Üldarv: u 1,4 miljardit. 1) Lähis-Ida: Iraan, Iraak, Afganistan, Jordaania, Pakistan, Türgi jne. 2) Põhja-Aafrika araabia riigid: Egiptus, Maroko, Liibüa jne. 3) Must Aafrika: eriti lääneosa, Sudaan. 4) Kesk-Aasia: Kasahstan, Usbekistan. 5) Indoneesia. 6) Euroopa: Bosnia ja Albaania ­ protsentuaalselt kõige rohkem; Prantsusmaa ­ 10 %; Suurbritannia ­ 6 %; Saksamaa ­ 6 %; Eesti ­ 10 000; Venemaa ­ 20 % (30 %). Vanus ja tekkekont: Islam on noorim monoteistlik maailmareligioon

Religioon
29 allalaadimist
thumbnail
5
docx

ENERGEETIKA (energiamajandus)

ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika ­ hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad ­ tuul, vesi, päike Taastumatud ­ kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed ­ kõik taastuvad Traditsioonilised ­ kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ­ ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks ­ kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes riikides, saab kasutada mitmel otstarbel(ahju panna, elektriks, tehakse koksi, keemiatööstus, metallurgia) Puudused �

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Enegiamajandus

SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. ­ 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasut

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Küpros

Küpros asetseb Vahemere idaosas (Türgist lõunas 80 km ja Süüriast läänepool 110 km) Pealinn Nikosia (kreeka keeles Lefkosia) Pindala 9251 km2 Rahvaarv ~784301 Keeled: kreeka, türgi, inglise Rahaühik: Küprose nael (kurss 1 CYP = 27,2 EEK) Usklikud: õigeusklikud (80%), sunniidid (19%) Oliver Tuus 1 1960. aastal saavutas Küpros iseseisvuse, vabanedes Inglise võimu alt Peale konflikti Türgiga, jaotati Küprose saar 1974. aastal kaheks (Küprose Vabariik ja Põhja-Küpros, mida tunnistab riigina vaid Türgi) Riiki juhib president Tassos Papadopoulos Küprose kreeklaste poolne osa sai Euroopa Liidu liikmeks 1.05.2004 Oliver Tuus 2 Oliver Tuus 3 Küprose Vabariigi lipp (kollane kujutis on Küprose saar ning all oliivipuu ok

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
90 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Gümnaasiumi kunstiajalooks vajalikud mõisted.

greif — muinasjutuline loom lõvi keha ning kotka pea ja tiibadega, oli eriti levinud idamaade kunstis. haritorn — katuseharjalt kerkiv kergema ehitusega torn, näiteks gooti katedraalide nelitise kohal (pildil barokne haritorn). hellenism — antiikajastu 4.—1. saj. e.m.a. (sõnast «hellen» — kreeklane). hieroglüüf — (eriti vanaegiptuse) kiri, kus lihtsustatud joonistustega tähistatakse sõnu, silpe või kaashäälikuid. hunnid — mitmed Aasia päritoluga rändrahvad, kes I aastatuhandel Euroopasse tungisid ja oma laastamistööga andsid tõuke Suurele Rahvasterännule. ikoon — pühapilt kreekakatoliku usu maades.v inkvisitsioon — katoliku kiriku juures tegutsenud äärmiselt julm kohtulik juurdlus- ja karistusasutus. intarsia — puumosaiik, erivärvilistest puutükkidest moodustatud ornament või pilt, käsutatakse peamiselt mööbli kujunduses. islami e. muhamedi usk — 7. saj

Kunsti ajalugu
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun