Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Louis XIV". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hispaania, versailles, biography, 1638, 1715, germain, laye, okupatsioon, hüüdnimed, grand, monarch, philippe, 1667, flandria, reformimine, baptiste, colbert, paranes, maksusüsteem, palace, translateLouis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Samal päeval abiellus Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati" printsessid Hendaia lähedal Bidasoa jõe Konpantzia saarel. 28. novembril (või 25. novembril) toimus abiellumise puhul missa Prantsusmaal Bordeaux' Saint-André katedraalis. Anna ja Louis XIII olid väga erinevad: Louis oli jahti eelistav introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas Annat kui hispaanlast. Pulmaöö veetis noorpaar koos, kuid ilma intiimläheduseta
- Asutab Jesuiitide Ordu (1540): Usu kaitsmine on sõjaline väljakutse.Loojalsusvanne Rooma Paavstile. - Vaimulike harjutusi: ordu tegevuse juhtnöörid - Jesuiitide ordu = Paavstikiriku kõige efektiivsem relv võitluses reformatsiooni vastu: Sõjavägi ja kolleegiumid-gümnaasiumid, efektiivne organisatsioon ja hea koolitus. - Tegutses kõikides Euroopa riikides (ka salaja) Ketserite ja paganate pööramine kat. usku. - Paavst uuendas inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi - Itaalias renessanssi kunst ja arhitektuur vastureformatsiooni teenistuses. Vaimuvabadus kaob. - Pöördeline Trento Kirikukogu (1545-63): Katoliikluse põhjalik teoloogiline ja kiriklik reorganiseerimine.Konservatiivsus. - Saadakse aru, et Lääne kirik on jäädavalt lõhenenud: Prot. Boikoteerivad. - Vastureformatsiooni vaimne töökava Tulemuseks: Scmalkaldeni sõda Lõuna- ja Kesk-Saksamaal (1546-47,1552) - Algab ususõdade periood, mis kestab sada aastat (kuni 1648)
5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID
Varauusaja suurimaks looduskatastroofiks Euroopas oli aga Lissaboni maavärisemine 1. novembril 1755, mille ohvrite koguarv jäi 100 ja 200 tuhande inimese vahemikku. Maavärina laiend ulatusid Andaluusiasse Hispaanias ja Põhja-Aafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis pea täielikult. Varauusajal Euroopas peetud sõdadest oli laastavaim Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (161848), miks tekitas suuri kaotusi ka tsiviilelanikkonna hulgas. Ohvriterohke oli Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710.-ndate aastate alguses. Seitsmeaastases sõjas (175663) kaotas Preisimaa 10% elanikkonnast. Hiina ja India kõrval oli Euroopa maailma tihedamini asustatud alasid. Samas oli Euroopa rahvastik jaotunud väga ebaühtlaselt. Tihedamini olid asustatud Madalmaade mereäärsed provintsid (kuni 50 in/km2), Prantsusmaa (eriti Pariisi nõgu), Reinimaa, Po jõe tasandik ja Kampaania (Napoli ümbrus) Itaalias
Suurimaks katastroofiks oli Lissaboni maavärin 1755. aastal, kus hukkus ligi kakssada tuhat inimest, sellele järgnes ka tsunami. Maavärina lained ulatusid Hispaaniasse Andaluusiasse ja PõhjaAafrika rannikuni. Lissaboni linn hävis täielikult. Laastavamad sõjad: Laastavaimaks oli Kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618 1648), kus hukkus palju tsiviilelanikke. Ohvriterohke oli ka Hispaania pärilussõja lõppfaas Prantsusmaal 1710. aastal. Seitsemaastases sõjas (17561763) kaotas Preisimaa 10% rahvastikust. Keskmine eluiga meestel ja naistel: Keskmine eluiga Prantsusmaal oli 30 ja Inglismaal 35. Keskmise eluea näitaja viis alla eelkõige laste kõrge suremus. Suur osa suri juba sünnitusel, kolmandik enne 5 aastaks saamist, täiskasvanuks said vaid pooled 3 sündinutest
sajandi keskel oli prantsuse alalises armees 45 000 inimest, siis 18. sajandi keskpaigaks oli alalise armee suurus tõusnud 400 000 inimesele. Sellel ajal oli elanikke kusagil 2025 miljoni vahel. Alalist armeed oli vaja eduka välispoliitika ajamiseks, sõdades osalemiseks. Esmane oluline sõda oli neil 16181648 aastatel 30aastane sõda, selle käigus vähendati Habsburgide võimu Euroopas. Teine oluline sõda jäi 18. sajandi algusesse Hispaania pärilussõda. 4) Juba Louis XIII ajal kujunes Prantsusmaal tsentraliseeritud haldusaparaat intendandid (esindasid kuningavõimu kohapeal) jt. Ametnikkond, kelle abil kuningas oma võimu teostas, oli suhteliselt väike. Kõrgemaid ametnikke oli 1000. Neid eelistati palgata väikeaadlike või ka linnakodanike seast. 5) Kuulsaim merkantilismi esindaja Prantsusmaal oli rahandusminister Colbert, ta oli Louis XIV aegne
See oli ebalegaalne, sest tegelikult võis seda võimu anda vaid keiser, ning see ürik kuhu oli Konstantinoopoli kuninga allkiri (?), oli tegelikult võltsing. 3) 768a tuli võimule Karl Suur (...- 814) , kes oli Pippini poeg. Ta võttis valitsemise ajal üle langobardide riigi. Oma laienemiste tulemusena tagas ta sisemise julgeoleku, nimetas ametisse krahvid. See riik hõlmas valdavat osa Lääne-Euroopas va Lõuna- Itaalia, Hispaania, Inglismaa. Kuna paavstil olid Itaalia ülikkonnaga pidevalt tülid ning Karl Suur ulatas talle abistava käe. Paavsti häiris ka ,,Pippini kingi" ebalegaalsus. Kuna Bütsansi riigis keisrit sel hetkel ei olnud, siis ... aastal kroonis Leo III Karl Suure keisriks, kes võttis endale Keiser Augustuse nime ning lõi pretsedendi keskaegsele keisririigile. Karl Suurele tegelikult ei meeldinud, et paavst kroonis ta keisriks, sest ta
Selle juhtfiguuriks sai siiani veel üldsusele vähe tuntud DANTON19, kes kuulus uude Pariisi linnavaltsusse ning kes oli vaadetelt pigem vabariiklane. Nendest kolmest klubist (kuigi neid oli veel teisi) hakati õhtuti suunama poliitilisi otsuseid, mis järgnevatel päevadel kas parlamendis või linnavalitsuses ka ellu viidi. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Louis XIV tegi Versailles'st Prantsusmaa pealinna. Kelle teeneks pead seda, et Versailles lakkas olemast Prantsusmaa pealinn? 2. Milliseid vahendeid kasutas see inimene oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks? Kas tänapäeva Eesti poliitikud kasutavad selliseid vahendeid? Põhjenda oma arvamust! 3. Kus hakkas Louis XVI koos perega Pariisis elama? Kus töötas parlament? Mis on neist hoonetest saanud? 4. Mille üle vaieldi Asutavas Kogus ligi aasta? 5. Millise sündmuse ajendil nõustus kuningas riigist põgenema? 6
Selle juhtfiguuriks sai siiani veel üldsusele vähe tuntud DANTON19, kes kuulus uude Pariisi linnavaltsusse ning kes oli vaadetelt pigem vabariiklane. Nendest kolmest klubist (kuigi neid oli veel teisi) hakati õhtuti suunama poliitilisi otsuseid, mis järgnevatel päevadel kas parlamendis või linnavalitsuses ka ellu viidi. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Louis XIV tegi Versailles’st Prantsusmaa pealinna. Kelle teeneks pead seda, et Versailles lakkas olemast Prantsusmaa pealinn? 2. Milliseid vahendeid kasutas see inimene oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks? Kas tänapäeva Eesti poliitikud kasutavad selliseid vahendeid? Põhjenda oma arvamust! 3. Kus hakkas Louis XVI koos perega Pariisis elama? Kus töötas parlament? Mis on neist hoonetest saanud? 4. Mille üle vaieldi Asutavas Kogus ligi aasta? 5. Millise sündmuse ajendil nõustus kuningas riigist põgenema? 6
Palju ohvreid nõudnud üleujutused. Ohvrite rohkeim Lissaboini maavärin 18.saj keskpaigus- hävitad kogu linna Seisuslik korraldus. Aadli osakaal ühiskonnas erinev, tüüpiline 1%. Ida-Euroopas väiksem. Hisp 5%, Poolas 8- 10%. mõõga- ja mantliaadel (noblesse d’épée ja noblesse de robe) Noblesse d’épée on sünnipärane aadel, noblesse de robe on riigiteenistuse või aadlidiplomi ostmisega aadliseisusesse tõusnud. muutused aadlimentaliteedis: Inglismaa gentry vs Hispaania hidalgos. gentry- inglismaal on aadel maksustatud, kohanes uute nõudmistega ning sekkus majandustegevusse. (lambafarmid) hidalgo- suurem osa vaesed, ei ole võimalik investeerida Kolmas seisus varauusajal. ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunes protestantlik vaimulikkond, mis enamasti kaotas katoliku vaimulikele kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Das ganze Haus
Joseph Sieyèsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" Ta ise oli vaimulik- K: mis on kolmas seisus? V:kõik. K:mis on kolmas seisus poliitiliselt? V: mitte midagi. Prantsuse revolutsiooni puhkemine (Generaalstaadid, Rahvuskogu, Necker, Bastille' vallutamine, Lafayette, Rahvuskaart ja kolmevärviline kokard). Lõpuks Louis XVI ei jäänud muud üle kui kokku kutsuda generaalstaadid, et saada mandaat ja leida lahendus. 5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles. Kõige häälekamalt meelestatud kolmas seisus, kelle arvelt võeti enamjaolt makse. Nad protesteerisid ning nõudsid seisuste kaupa hääletamis esimene ja teine seisus vaimulik ja aadel 1 hääl ning kolmadal seisusel rohkem hääli. Sellega ei nõustunud konservatiivsem aristokraatia. Kolmas seisus otsustas moodustada Rahvuskogu 17. juuni 1789. seal kuulutati rahvuskogu otsused kõrgemaks kui kuninga omad. Nõuti, et kuningas ei tohi
* Põhjused reisimiseks väärismetallide kriis, uued kaubateed idamaadesse, müüdid pururikastest riikidest idas (Preester kuningas Johannese kristlik riik). * Eeldused reisimiseks kompass, asttolaab, karavell ja karakk (sobivad ookiani sõiduks), tulirelvad, araablaste kartograafia alaseid töid, rekonkista lõpp, uudishimu. * Euroopa majanduslikkese Vahemerelt Atlandi Ookiani äärde. Kaubanduskeskusteks said aga Madalmaade ja Inglismaa linnad, mitte Hispaania ega Portugal. * Maadeavastuste tulemusena jõudsid Euroopasse kohv, tee, tomat, kartul jne. * Hindade revolutsioon hinnad tõusid (kulda ja hõbedat oli tunduvalt rohkem ja selle väärtus kahanes). * Maailmakaubanduse keskuseks sai Euroopa. * Sai alguse Euroopa riikide koloniaal poliitika. * Portugali ja Hispaania omavahelised lepinugud: Tordesillas 1494 (46's laiuskraad; Läänepoolsed Hispaaniale, teised Portugalile); Zaragoza 1529 (145's laiuskraad;
Reini jõe ja jõuavad 409 Hispaaniasse, lähevad sealt edasi ning loovad riigi. Põhja-Aafrikas (u 430-534,vallutati Bütsantsi poolt); alates Idagootide riik Itaalias (493-552, vallutatud Bütsansti poolt). Langobardide riik Põhja-ja Kesk-Itaalias (suuremjaolt endistel Idagootide riigi aladel, mis langobardid Bütsanstilt vallutasid). Kestis 568-774, selle vallutas Karl Suur. Väiksemad riigid. Sueebide riik Hispaania loodenurgas (vallutatud läänegootide poolt). Burgundid rajasid algul riigi Wormsi lähedal, kuid selle hävitasid hunnid. Seejärel liikusid burgundid Galliasse ning V saj. keskel lõid oma riigi tänapäeva Burgundias (vallutati frankide poolt 543), alemannide riik Gallias (vallutati Frangi riigi poolt). Gepiidide riik Daakias (hävitati 567 langobardide ja avaaride poolt) Avaaride riik (565- u 800) Pannoonias (purustati Karl Suure poolt)
Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Tema sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774); avaaride; vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795); sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799); bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788); muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi. Karolingide keisririik, selle algusaeg põhineb Karl Suure kroonimisel ning see lõpeb Karl Paksu surmaga. Keisritiitel Euroopa riikides on "keiser" olnud kõrgeim monarhitiitel. Ta tuleneb Vana-Rooma keisrite tiitlitest Caesar ja Imperator. Tiitel Caesar tuleneb Julius Caesari nimest. Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide (seal oli kuningas). Tiitliga ei kaasnenud tegelikku võimuulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas
Pippin Lühikese poeg, frankide kuningas koos oma venna Karlmanniga 768. aastast ja pärast tema surma 771. aastal ainus valitseja. Suri 814. aastal. 1) sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774) avaaride vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795) sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799) bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788) muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi 2) Keisririik: Taastati 800. aastal, kui paavst Leo III kroonis ta Roomas keisriks, kuid Karl Suur pidas end eelkõige frankide kuningaks, kelle ta samastas läänepoolse kristliku maailmaga, ja ta taotles Konstantinoopoli keisrilt ainult enda kui võrdse tunnustamist. 3) Seadusandlus: (kapitulaarid) ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega
3 Frangiriigi kujunemine Tänapäeva Prantsusmaa territooriumil elas neli hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Suguharude ühtsust kandsid druiidid ehk preestrid, kes kandsid hoolt ka seaduste ja vaimse pärandi edasiandmise eest. Karl Suur Pippin Lühikese järeltulijaks oli Karl Suur. 774a. tegid Frangi väed lõpu langobardide kuningriigile ning Karl Suurest sai ka Itaalia valitseja. Järgmisena vallutati araablastelt Barcelona ning sellesse piirkonda rajati Hispaania mark. Risti usustati saksid, kelle alistamiseks kulus üle 30 aasta. Karl Suur laiendas riigi piire Balkani poolsaarele. Rooma paavst Leo III palus Karlilt abi võitluseks opositsiooniga. Tänutäheks abi eest kroonis paavst aastal 800 Karl Suure Roomas keisriks. Karl Suur ründas samal aastal Bütsantsi. Kokkupõrked süvendasid ida ja läänelõhet veelgi. Karolingide impeerium Riigis elas umbes 15-18 miljonit inimest. Riiki hoidsid koos relvad. Riigil puudus pealinn. Karl
mõned lõunaslaavi alad. 13 Võitlus türgiga Türgi ründas ägedalt 1660ndatel, võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega, mis siiski ebaõnnestus. Heitlus Türgiga jätkus ka Ungari ja Serbia aladel, Karlowitzi rahuga läksid Habsburgide riigi kosseisu Ungari ja Transilvaania. 1718 läksid võimu alla ka Serbia ja osa Bosniast. Balkan jäi ka edaspidi võitluste alla. Euroopa suurpoliitikas Osalesid Hispaania pärilussõjas ja selle lõpus omandas Austria Hispaania Madalmaad ja P- Itaalia Lombardia ja Milano. Pärimisõigus ka naisliinis, aga Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi puhkes Austria pärilussõda, milles osalesid paljud Euroopa riigid. Austria kaotas sõja käigus Sileesia, mida ei võidetud tagasi ka Seitsmeaastases sõjas. Ungari vabadusvõitlus Mitmed rahvad püüdsid Habsburgide võimu alt vabaneda, korduvalt tõusid üles ungarlased. Eriti aktiivne 17.saj viimastel aastakümnetel Türgi rünnakut ära kasutades.
Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Peamine tööjaotus kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg Hispaania liin Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist
Platoni õpetuse oluline osa oli muusika, selel mõju moraalile, riigikorrale. Bardi idee järgi pidid pulmapeol esitatud intermeediumid tugevdama Medici perekonna võimu, mis oli hakanud nõrgenema. Pillid (Taverner Players, Andrew Parrott): viiul, vioola, lira da braccia, lirone, viola da gamba (tenor), viola da gamba (bass), suur viola da gamba (bass), violone, flööt, zink, tromboon, orel, regaal, psalteerium, topeltharf, chitarrone, tenorlauto, basslauto, mandola, naapoli kitarr ja hispaania kitarr, tamburiin, trompet 2. SEICENTO (1600ndad aastad) Ooperi teke Firenze Camerata: krahv Bardi, krahv Corsi; Vincenzo Galilei, Ottavio Rinuccini; Giulio Caccini, Jacopo Peri, Christofano Malvezzi, Emilio de Cavalieri Ooperi idee sündis 16. saj. viimasel veeranil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristrokraatlikus ringis: FIRENZE CAMERATA: Esialgu koguneti krahv Giovanni de Bardi majas. Ring tundis huvi luule ja draama
2800...2000 e.Kr - Vara-Minose kultuur III...II a.tuh. e.Kr - Egeuse kultuur 1800 e.Kr - Kreetale ehitati uhked paleed, nt Knossos 1700 e.Kr - kindlustatud paleed Knossosel 1200...900 e.Kr - Homerose e "pime" ajajärk, varasema kõrge kultuuri hääbumine. Ei ehitatud enam monumentaalseid ehitisi ja hauakambreid. Hakati kasutama orjatööd. 900 e.Kr - Sparta rajamine 8.-6. saj e.Kr - Arhailine ajajärk. Algas teine e suur kolonisatsioon. Kolooniad rajati Hispaania ja Prantsusmaa rannikule, Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Musta mere rannikule, Põhja-Aafrikasse. Kreeka kultuuri mõju levis kogu Vahemere ja Musta mere rannikule. 776. e.Kr - esimesed olümpiamängud 5. saj...330 e.Kr - Klassikaline ajajärk. Ateena ülemvõim. 470 e.Kr - Olümpia Zeusi tempel 450 e.Kr - Ateena Hephaistose tempel 500...479 e.Kr - Pärsia-Kreeka sõjad 387 e.Kr - Platon rajas Ateenasse Akadeemia 330...146 e
hüüti. Seepärast viskas ta oma piigi eemale, käskis naisel luua ning teenritel malakatega sedasama teha ja asus ise eeskuju andes kadunud kirja otsimisele. «Kas kirjas oli midagi väärtuslikku?» küsis peremees, olles mõne minuti asjatult otsinud. «Põrguvälgatus, muidugi oli!» hüüdis gaskoonlane, kes selle kirja abil kavatses endale kuningakojas teed sillutada. «See kiri sisaldas kogu mu varanduse.» «Kas maksutähed Hispaania valitsusele?» küsis peremees murelikult. «Maksutähed Tema Majesteedi eravarakambri nimele,» vastas d'Artagnan, kes selle soovituse abil oli kavatsenud kuninga teenistusse astuda ja sellepärast arvas, et ta selle veidi liiga julge vastusega ei ole sõnagi valetanud. «Kurat küll!» hüüdis peremees täielikus meeleheites. «Lõpuks, see ei tähenda midagi, rahast pole lugu, kiri on kõik,» ütles d'Artagnan gaskoonliku hoogsusega. «Pigem oleksin kaotanud tuhat pistooli kui selle kirja
mida iseloomusta religiooni ja õiguse suur seotus. Pika tekkeloo tõttu on erinevad õigusnormid segunenud ning pole teada, kas need on ka reaalselt kehtinud. 9.2. Diasporaa õigus Diasporaa kasvas tunduvalt pärast 2. saj. toimunud Rooma vastase ülestõusu mahasurumist ning juutide väljasaatmist. Kujunesid uued asualad Rooma riigi ida- ja lääne osas, tähelepanuväärne osa vange asustati ümber Hispaania ning Doonau ja Reini provintsidesse. 10. Vana Testamendi väline õigusajalugu 10.1. Vana Testamendi tekkelugu Kirja hakati seda panema u 1000 a e.Kr, aga varasemad lood oli enne seda. Kirjapanek lõppes u 100 a e.Kr. Algul kirjutati heebrea keeles, hiljem aramea keeles. 1947 leiti Kumrani (Qumrani) rullid/ Surnumere kirjarullid. Nad olid säilinud täispikkuses. Need on vanimad säilinud käsikirjad (u 1900 aastat vanad), vanuselt järgmised, mis olid olemas enne nende
aasta riigipööre vaikiva ajastu algus: 1920-1940 (11)-vald + linn, Tartu parlamentaarne demokraatia asendumine Pätsi rahuga lisandusid Petseri autoritaarse diktatuuriga. maakond ja Narva-tagune ala Teine maakond- vald + linn 28. sept. 1939 baasideleping Nõukogude Liiduga, maailmasõda 17. juunil 1940 algas nõukogude okupatsioon (EV sisuline lõpp), 21. juunil riigipööre, 6. aug. 1939-1945 inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu, juuli- august 1941 suvesõda, 1941-1944 Saksa okupatsioon, 1944-st nõukogude okupatsioon
.........49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE..................................................................................................................... 53 VABADUSSÕDA.................................................................................................................................................. 56 SAKSA OKUPATSIOON 1918................................................................................................................................ 56 SÕJATEGEVUSE ALGUS........................................................................................................................................56 MURRANG SÕJAS.................................................................................................................................................57 TARTU RAHU...................
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
annaabi.ee 
