Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aleksei Lotman - Loodushoiust liigse halata (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on inimkond suutnud loodusliku keskkonna hävingut pidurdada?
  • Millised on Lotmai arvates loodushoiu 2 üldist põhjust?
  • Kuidas saab vähendada inimtegevuse kahjulikku mõju Eesti loodusele?
Aleksei Lotman
Loodushoiust liigse halata
  • Kuidas on inimkond suutnud loodusliku keskkonna hävingut pidurdada? Too tekstist selle kohta 3 näidet.
    Jättes siinkohal käsitlemata Thoreau ja Leopoldi mured Põhja-Ameerika looduse hävingu üle, ning nende suurmeeste osa selle hävingu pidurdamisel , vaatleks Carsonile õigustatud muret teinud pestitsiidide, eriti DDT (DDT on valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Putukatele on see mürgine juba väga väikeses koguses) kasutamise piiramist ning selle tulemust. 1962. Aastal ilmus „Hääletu kevad“, mis oli tõeline šokk. Midagi, mida ka erialateadlased alles hakkasid tõsisemalt teadvustama, sai korraga üldsusele laialt tuntuks . Võttis kümme aastat, kuni üldsuse survel keelustati USAs DDT kasutamine, umbes samal ajal hakkasid keelud jõustuma ka mujal. Aastaks 2001 võeti vastu Stochkolmi konventsioon püsivate orgaaniliste saasteainete kohta, kus DDT on nimetatud otsustavat kasutamise piiramist nõudva ainena, oli see enamikus maailma maades juba keelatud.
  • Artikli autor on seisukohal, et kõik keskkonnaprobleemid ei ole tingitud rahvastiku juurdekasvust. Leia tekstist 2 näidet, millega ta seda põhjendab.
    On mõttetu vaielda , kas üks või teine erakordne ilmastikunähtus üksiksündmusena on konkreetselt seotud inimese mõjuga kliimale. Selge see, et kasvuhoonegaaside aurust atmosfääri laskmisest tingitud kliimamuutus suurendab ilmastikuga seotud riske. Aga ka märksa kohalikumad hädad, mis on tingitud meie arulagedast ringikäimisest oma elukeskkonnaga, mõjutavad meid Eestis tuntavalt , olgu selleks linnaõhu saastumine või karstialadel vee reostumine . Ning nendes hädades pole midagi vääramatut, tulevik sõltub meie endi otsustest.
  • Millised on Lotmai arvates loodushoiu 2 üldist põhjust? Selgita, miks ta peab mõlemat oluliseks.
    „Kas näeme metsas vaid puiduallikat või keerulist ökosüsteemi kust muu hulgas võib ka puitu saada. „
    Mina arvan, et selle lausega ta mõtleb seda, et metsa tuleb hoida ning et metsa ei tohi vaadata sellise pilguga, et sa võtad kirve ja lähed puid maha raiuma. Metsa tuleb hoida, kuna mets on ökosüsteemile hea. Ning metsal on kõikide inimeste suhtes suur väärtus.
    „Kas soovime toota toitu keskkonna arvelt või loodusega kooskõlas.“
    Loodusega kooskõlas-paljud toidud oleks võimalik saada loodusest, aga kuna seda ei tehta ja ei taheta teha on üles ehitatud suured tehased, milles valmistatakse toitu ning mis omakorda laastavad metsa. Ning need gaasid ja aurud , mis tulevad tehastest, on samuti loodusele kui ka inimestele endale kahjulikud.
  • Kuidas saab vähendada inimtegevuse kahjulikku mõju Eesti loodusele ? Too tekstist 3 näidet. Põhjenda, millist neist pead kõige tähtsamaks.
    See sõltub sellest, kas eelistame toota energiat saastaval viisil ja seda kasutada raiskaval moel või eelistame säästa tarbimisel ja toota säästvalt. See sõltub sellest, kas tahame autokeskset trantspordikorraldust või lähtume inimeste tegelikest vajadustest .
    Mina pean kõige tähtsamaks säästa tarbimiselt ning toota säästvalt. Tänapäeval toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse, mis toob endaga kaasa suurema laastatuse loodusele. See tähendab seda, et need suured tehased, kus toite valmistatakse, need töötavad rohkem ja mida rohkem need töötavad, seda rohkem keskkonnale kahjulikke gaase sealt väljub. Kui tootmist vähendada, ei leviks gaase ka nii palju. Teiseks-kui toodetakse nii palju ja ära ei tarbita, tuleb tarbimata jäänud toiduained ju kuskile panna. Ehk siis prügimäele, mis on koht, mis meie Eesti loodusele head ei tee.
  • Aleksei Lotman - Loodushoiust liigse halata #1 Aleksei Lotman - Loodushoiust liigse halata #2
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Alice05 Õppematerjali autor
    Aleksei Lotman
    Loodushoiust liigse halata

    Sarnased õppematerjalid

    Keskkonnakaitse KT
    39
    doc

    Keskkonnakaitse KT

    piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 ­ 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7

    Keskkonnaohutus
    Kõik vastused KESKONNAKAITSE
    30
    docx

    Kõik vastused KESKONNAKAITSE

    piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 ­ 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja)

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    20
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse

    aastal välja antud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 ­ 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5. Kes oli teadusliku loodushoiu algataja Eestis? Teadusliku loodushoiu algataja Eestis oli Carl Robert Jakobson. Ta kirjutas artikleid ja raamatuid teemadel, kuidas säästa loodust ja kasutada selle kõige suuremaid ressursse, ilma talle liiga tegemata. 6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Keskkonnakaitse ja säästev areng-õppejõud Ülle Leisk
    38
    docx

    Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

    KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Metsade sääst
    29
    doc

    Metsade sääst

    2. Loomade kasutamine · jahindus (jahiloomad, jahikoerad) · kariloomade karjatamine, · mesindus (mesilaste pidamine), · kalakasvatus, kalapüük. 3. Puhkemajandus (RMK puhkemajanduse osakond, loodusturismi osakond) · virgestus, · tervise parandamine, · sport. 4. Metsata metsamaa kasutus · heinamaade, karjamaade ja põldude kasutamine, · taimlate, seemlate ja katmikalade kasutamine · maavarade ja maa-ainese kasutamine. 5. Õppetöö ja teadustöö (RMK loodushoiu osakond) · õppemetsad, katsealad, kaitsealad, arboreetumid jms. · loodushoiu kampaaniad 6. Looduskaitse ja keskkonnakaitse · hoiumetsad, · kaitsemetsad. 7. Riigikaitse ja muud eesmärgid · väliõppuste alad Oma töös käsitlen ma teemasi mida tänane metsatööstus ei taha kuidagi märgata.Tänasel päeval on metsast saadav tulu kas palk vineeripak või halvemal juhul paberipuu. Neile kes vähegi metsandusega tegemist on teinud teavad et kasvava puu tihusid ei ole võimalik samastada

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
    77
    doc

    TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

    PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

    Tehnoökoloogia
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    90
    pdf

    Öko ja keskkonnakaitse konspekt

    Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1936 ­ Alustas tööd esimene riiklik looduskaitseinspektor ­ dr G. Vilbaste, kes muu hulgas koostas esimese kaitsealuste objektide loendi, algatas nende tähistamise ja lõi looduskaitse usaldusmeeste võrgu üle maa. Endla Reintam, 2008/2009 4 1938 ­ Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). Pärast II maailmasõda läks aastaid, enne kui taaselustati tegevuse katkestanud ühiskondlikud looduskaitseorganisatsioonid ja vastavad riiklikud struktuurid. Tänu iseseisvuse ajal saavutatule olid Eesti looduskaitsekogemused tollase Nõukogude Liidu piires suunaandjaks. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega Keskkond ­ tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA
    100
    pdf

    LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed

    Ökoloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun