Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lõputöö "Liikumistegevuse rõõm läbi ühisürituse"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liikumis, isad, lapsevanem, isade, rõõm, muusika, pallid, sõnaline, käsklus, sõim, isadepäev, lipuvärvid, liikumistegevus, sport, vile, joosta, topispall, isadel, liivak, kolonnisstlus, istuda, koost, lasteaed, liikumisest, liigutus, lasteasutus, valdkond, sõimerühm, lipp, rõngad, kartul, viirg, tsirkus, liikuda, lastevanemate, rõõmusmuutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Ko
Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi (ja mitte oodata et seda teeb lasteaed ja teised spetsialistid) ja hoolitseda nende eest. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. § 33. Kodu on puutumatu (õpetaja võib koju minna ainult kui lapsevanem lubab, kui kahjustad väärkohtlemist kutsu politsei). § 37. Igaühel on õigus haridusele. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (kes valib – see vastutab!). Hariduse andmine on riigi järelevalve all. PEREKONNASEADUS (2009): § 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted (1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. § 118. Vanema hooldusõiguse teostamine
· Igas voorus võib igaüks visata ainult ühe korra. Sportmäng „Bandiidid“ Vajaminevad vahendid: Võrkpallid Mängu tutvustus: Õpilased on mööda saali laiali, nende seast valitakse kolm bandiiti, kelle ülesandeks saab palli puudutamine või ära võtmine. Ülejäänud õpilased peavad omavahel palli niimoodi söötma, et bandiitidel ei õnnestuks seda kätte saada. Iga pall, mida bandiidid puutuvad, läheb mängust välja, mängitakse seni, kui kõik pallid on kätte saadud. Reeglid: · Palli ei või käest ära lüüa. · Palli ei tohi puudutada, kui see on söötja käes Rahvaste bowling Reeglid : Mängitakse korvpalli väljaku mõõtmete piirides, on kaks meeskonda, kes võistlevad üksteise vastu. Igal mängijal on pall (kui mõnel mängijal jääb puudu siis pole ka hullu) ja proovib visata vastase torbikuid maha (kas siis kaarega või maast). Meeskonnad
Kasvatuspõhine: 1.Kehaline/füüsiline 2. Vaimne/ intellektuaalne 3. Eetiline/esteetiline -Esteetiline- ilu hüpitsa põrandal istudes) 6.Harjutusi läbi viies väikevahenditega (käbid, väikesed pallid, lühikesed nägemine harjutuste sooritamisel ja liigutustes ainete vaheline – erinevate ainevaldkondade vahel nöörid, korgid) saab arendada sõrmede osavust ja peenmotoorikat;7.Teatud suuremõõtmelised ühisosa loomine 7. NIMETA SISU JA ÜLESANNETE POOLEST ERINEVAID LIIKUMISTEGEVUSE TUNDE
Algul hüüab "Näu!" mängujuht (õpetaja), hiljem kiisuemad ise mängujuhi märguande peale. Mängujuht jälgib, et mängijad liiguksid kogu ruumi ulatuses. Esimesena oma ema juurde jõudnud kiisupojad on võitjad. MINU PADI Eesmärgid: rikastada sõnavara ja mõistete pagasit, arendada koordinatsiooni, kehatunnetust ja oma emotsioonide väljendusoskust Vanus: 3-6 a Osavõtjad: soovitavalt väike grupp mängijaid Vahendid: padi igale lapsele, rahulik muusika ja tempokas muusika Reegel: Padjasõjas ei tohi pähe lüüa. Mängu käik: Laps kannab patja: enda ees kätel; kõrgel pea kohal, ise liigub tagurpidi; kaisus, ise liigub kükakil, jne. Laps paneb padja kaenla alla, selja taha, pähe jne. Laps kannab patja rõõmsalt, kurvalt, imestades, salaja jne. Harjutusi teha seni, kuni on huvitav. Padjasõda (reeglid!) Lõpuks otsib igaüks endale ühe mõnusa paiga, paneb pea padjale ning kuulab rahulikku muusikat.
Hetkel tundub Eestis olevat veel selline olukord, kus vene vähemusele on kohustuslik õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Integratsiooni osas me peame looma keskkondi, mis soodustaks eesti keele omandamist ning ka vastupidi. (Martin, 2003) Teavitustööga on hea alustada varases lapsepõlves, kui pole väljakujunenud poliitilisi vaateid ega eelarvamusi. Sellise positiivse pinnase keeleõppeks peaks laps ja lapsevanem leidma lasteaiast, kus viibitakse enamik aktiivne osa päevast ja ollakse võimelised ammutama kõige rohkem informatsiooni. Eestlastest sihtgrupi puhul aitab integratsioon taandada tõrjuvat hoiakut ehk ka hirmu oma rahvusliku kultuuriruumi säilimise suhtes. Assimilatsiooni suunas vaevalt püüeldakse, kuid hea oleks elada riigis, kus valitseb vastastikune tolerants ning ühine teabeväli. ( Martin, 2003) Ligilähedase tulemuseni aitab ehk jõuda nö multikultuursete lasteaedade loomine
ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv. Kultuuri ja mängu arengut mõjutavad poliitilised, majanduslikud, ökoloogilised ja paljud muud tegurid. Mäng ei ole tegevus, mis on seotud primaarsete vajaduste rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu tunne. Olles vaba igapäevaelu vajaduste rahuldamisest, kuulub mäng täiskasvanute jaoks koos kunsti, muusika ja spordiga vaba aja tegevuste hulka. R Caillois mängu tunnused: Mäng on vaba tegevus, mille juures mängijat ei sunnita. Mängul on kütkestav, rõõmus ja meelelahutuslik iseloom; mäng on tegevus, mille ajalised ja ruumilised piirid on varem täpselt kindlaks määratud; mängu käik ja tulemused pole
............................................................................... 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE............................................................................................................... 11 KUHU SEE LÄKS?............................................................................................................ 11 KÕRISTIMÄNG................................................................................................................
lasteasutuse õppe ja kasvatustegevuse loomulik osa, milles arvestatakse lapse vanuse, arengu ja huviga antud teema vastu. Tervisliku toidu temaatika on õppe ja kasvatustegevuse valdkonna ,, Mina ja keskkond ,, teema ,, Tervis ja ohutus ,, üks oluline komponent. Terviseõpetuse ja kasvatuse eesmärkide saavutamiseks on võimalik integreerida tervisliku teemat kõikidesse teistesse ainevaldkondadesse (keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumine) ning rakendada seda erinevate õppetegevuste kaudu. Esiplaanil on kogemuslik õppimine, arvestatakse lapsekeskne metoodika põhitõdesid nagu spontaansus, avastamisvõimaluste pakkumine, suhtlemine ja terviklikkus, s. t. õppimine kõigi meelte abil. Oluline on lapse loovuse ergutamine, võimaluste pakkumine aktiivseks tegutsemiseks, mängimiseks ja eksperimenteerimiseks. Tervisliku toitumise teema rakendamine saab toimuda asutuses erinevate spetsialistide koostöös. Samuti
Keel ja kõne Matemaatika Kunst Muusika Liikumine Eesti keel kui teine keel Üldoskused Eesmärgid Oskused Märkused Õpi- ja tunnetustegevus Mäng Sotsiaalsed oskused Enesekohased oskused Õpetaja kohandab rühmale planeeritavad tegevused ja vahendid vastavalt erivajadusega lapse arengutasemele iga nädalateema ulatuses. Nädalaplaani on selleks lisatud lapse jaoks eraldi lahter „individualiseerimine“. Viisid ja ülesanded, mille kaudu saab lapsevanem oma lapse arengule väljaspool lasteaeda kaasa aidata. Tuuakse välja punktide kaupa. 4. IAK koostajad ja osalejad. Amet, nimi, allkiri Lapsevanemate nimed ja allkirjad Kuupäev 5. IAK kokkuvõte (perioodi lõpus). Saavutatud individuaalsed eesmärgid ja omandatud oskused. Edasise arendustegevuse põhisuunad, korduva hindamistegevuse vajadus. Tagasiside meeskonnaliikmetelt, sh lapsevanematelt. Hinnang IAK toimimisele. Kuupäev, osalejad.
tada hääle kõrgust ja tugevust, kujuneb rütmiline hingamine ja õige kõnetempo, kujuneb intonatsiooniline väljendusrikkus. Keele-, liikumis-, rütmi- ja laulumängudel on prosoodia ning suulise väljendus- oskuse arendamisel suur tähtsus. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kor- damisest ning omandavad õige häälduse. Laule ja salme võib saata kõnerütmis plak- sutamise või liikumisega, mis aitab kaasa õige kõnerütmi ning häälikupikkuste kuju- nemisele. Muusika teeb keele omandamise elavaks, sundimatuks ja mänguliseks, eesti keele tegevuse mitmekülgsemaks ja lustiliseks. Töölehtedel toodud laulud ja laulumängud on soovituslikud ning on oluline, et keeleõpetaja suhtuks sellesse materjali paindlikult ja loovalt. Keeleõpetaja saab seda materjali kasutada, arvestades iseenda muusikalisi oskusi ja võimeid ning pidades silmas teemaga sobivust, laste vanust ja huve ning nende keeleoskuse taset.
Iga kuuldud halb sõna labastab lapse hinge ja viib tema intelligentsi madalamale (Tuulemaa 1935). Inimmõtlemise vääramatu eeldus on kõne. Lapse mõtlemist ei saa arendada, ilma et arendataks tema kõnet. Mõistete kujundamine ja kõne arendamine käivad käsikäes ja õigel ajal. Hea mõtleja arendamine on põhimõtteliselt lihtne: laps peab esimestest elupäevadest peale saama meeleorganitega tajuda ümbritseva keskkonna keerukust, kuid seda peab saatma sõnaline selgitus (Niiberg&Linnas 2007:83-84). 1.6. Avatud suhted perekonnas Avatud suhete aluseks on mitmekülgne huvitatus lapse tegevusest, tema huvidest, vajadustest ja käitumise motiividest. Huvitatus lapsest ei tähenda temale lakkamatute küsimuste esitamist ega aruandmist oma tegevusest. Pigem on see võimalus rääkida oma mõtetest ja muljetest, kartmata seejuures etteheiteid ja manitsusi. Just selle võimaluse
eas ära tunda. Tõhustatakse lapse personaalset arengut, toetatakse perekonda ja lapse sotsiaalset kaasatust ning tugevdatakse perekonna pädevust. Last saab tõhusalt aidata vaid siis, kui teda ja ta vajadusi hästi tuntakse ja ta arengut järjekindlalt hinnatakse. Kõigepealt hindavad lapse võimeid ja vajadusi tema lähedased, need, kes lapsega kõige enam aega koos veedavad. On vaja märgata, et lapse areng kulgeb eakaaslaste omast veidi erinevalt. Kui lapsevanem ise ei märka või ei soovi märgata lapse erisusi, siis peaksid sellele tähelepanu juhtima perearst või lasteaia õpetaja. Lapse arengu jaoks oluliste tegevuste planeerimine ja läbiviimine on võimalik siiski vaid siis, kui laps on läbinud vajalikud uuringud ja tema erivajaduse olemus teada. Seega saab last aidata, õpetada ja tema puuet korrigeerida, kui on selgeks tehtud, millisel arengutasemel laps antud momendil on. Tähtis
Kodu osa lapse hoiakute kujunemisel on väga suur. Tihti ei mõtle vanemad sellele, kui lihtsatest igapäevategevustest lapsed saaksid osa võtta. Argipäeva väärtus kujuneb pisikestest, 9 lapsega koos tehtud toimingutest, millega ei kaasne võistlusmomente. Sageli arvavad vanemad, et lapse liikumise toetamine toimub ainult siis, kui laps käib mõnes spordiringis ja kui temaga tegeleb keegi pereväline inimene. Selleks, et olla hea lapsevanem, ei pea last viima spordiringi, vaid lapsele võib palju mitmekülgsema ja sügavama tunde lapseks olemise tähtsusest anda hoopiski kooshullamine ja koosliikumine koduste toimetuste ajal. Kuna liikumisel on lapse minapildi kujundajana eriline tähendus, on kõige tähtsam, et lapsed ammutaksid liikumisest häid kogemusi ja kogeks liikumisrõõmu. Lõppude lõpuks peaks liikumine olema mängulise iseloomuga ja vaheldusrikas, et laps tunneks põnevust( P. Karvonen, 2003).
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
SISSEJUHATUS Tervislik eluviis on kõige alus. Kui toitud hästi, liigud piisavalt, hoiad puhtust ning ei istu ainult kontorilaua taga, siis oled ise tervem ning sind ümbritsevad inimesed on samuti tervemad. Olles ise tervisliku eluviisiga paned sa teisigi tervislikult käituma. Tervislikkust saab tagada igatipidi, kuid eelkooli ealistega oleks kõige edukam tervislikkust edendada just laulu ja muusika teel. Lasteaed Vesiroos muusikaõpetajad, Janne Kivi ja Iivi Meeksa, on öelnud, et muusikaline tegevus on täiuslikem tegevus lasteaias, ta on kogu arendustegevuse raam. Muusika kaudu õpime eneselegi märkamata arvutama, lugema, teistega arvestama. Saame tugevamaks, osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja sõnavara. Tutvume ümbritseva maailmaga. Eelkõige hoiame aga oma kodu ja säilitame rahvuskultuuri
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
jonnist on suhteliselt raske kindlaks teha, kui valu põhjus on tõsine (haav) „Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
b) kas esinevad mõned hälbele/häirele viitavda tunnuses Märkamine KES?: (nt lapsevanemad, sest neil on tihe, pidev kontakt lapsega; õpetajad, sest nad tegelevad lastega koolis igapäevaselt, peaks õpetajale ka olema näha, kui arnegus on erinevused. Perearst võiks ka m'rgata (õpetajad ja arstil on aga võrldusasi, sest nemad näevad teisi lapsi ka eaksaaslastega). Õpetajad üldiselt on üheealiste laste võrdlus väga hea., sest tal on palju lapsi seal samaealisi. Miks veel lapsevanem ei märka peale võrdluse? Ta on emotsinaalselt seotud lapsega, oodatakse par meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem.
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed
10. Ärge jutustage neile, kes nad on või mis neist edaspidi saab. Nad teavad ise paremini. Las nad otsustavad ise, mis neid huvitab. Ärge sundige neid perekondliku kutsetöö või äritegevusega tegelema ainult sellepärast, et seda on teinud mitmed põlvkonnad. Sellest lapsest ei saa teiste jälgedes käijat. Mõningaid nõuandeid ka lapsevanematele. Üks põhilisi nõuandeid oleks see, et rääkige. Uuringud indigolastega näitavad, et lapsevanem ei saa käituda võimukalt. Indigolastega tuleb läbi arutada kõik neisse puutuvad küsimused. Ei tohi öelda, et ,,Vastus on EI!" Miks? Need lapsed lihtsalt ei aktsepteeri sellist vastust.kui väidate talle, et ta ei tohi sellist asja küsida, siis see laps läheb lihtsalt läheb välja ja leiab vastuse sealt. Nende sellisele käitumisele on loogiline järeldus nad arvavad, et Te ei tea vastust. Veel arvatakse, et
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Nii nagu ei ärritu täiskasvanu palve peale, katsu lapsega käituda samamoodi. Õpilaste distsiplineerimine. Õpilase/lapse disruptiive (lõhestav, segav) käitumise (suunatud õpilasele, õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine, vastandamine. Emotsionaa ja käitumisraskustega lapsed probleemid lähevad aja jooksul aina hullemaks. Tundi segav käitumine ning emotsionaal ja käitumisraskus Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemi põhjused ja väljendumine erinev. 1. Lapsevanem, kasvatus. Ei arvesta lapse arenguvõimalusi. Ei lase lapsel endal valida, mida selga tahab panna, vaid sunnid ise. 2. Laps saab iseseisavks. Ei arvesta seda jälle. 3. Kasvatusviisis on järsk muutus. Õpetaja/lapsevanem vahet pole. Nt tüdrukud muutuvad naiselikuks, õpetaja suhtub järsku neisse kui täiskasvanutesse. Ütleb, et peab ise oskama, kuigi seda peaks järk-järgult õpetama neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5
Perekeskse ravi mõju perele Väheneb: Vanemate stress ja äng Ebaõnnestumis- ja süütunne Depressioon Paraneb: Perede psühhosotsiaalne toimetulek Perede (eriti isade) mõistvus ja lähedussuhe lastega Takistused perekesksele ravile Meditsiinipoolsed tegurid: Pere tähtsuse eiramine Sotsiaalsed tegurid: Hoolt vajavad pere vanemad lapsed Haigla kauge distants kodust Lühike emapuhkus Isade töökohustused Pere halb majanduslik toimetulek Esmane tervisekasvatus On suunatud tervetele inimestele ja selle esmaseks eesmärgiks on tervisehäirete ärahoidmine. Siia kuulub ka laste ja noorte tervisekasvatus, hõlmates hügieeni, soovimatust rasedusest hoidumist, isiklikke suhteid. Ei puuduta ainult haiguste vältimist, vaid ka tervise ja koos sellega elukvaliteedi parandamist. Teisane tervisekasvatus
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
(Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks. Lapsed, kes on jäetud kaitseta sellise visuaalse meedia ees, nagu animafilm ja video,
annaabi.ee 
