50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jannux
Õppematerjali autor
3 U. Laht, Sõber, kui ostad raamatut. Kultuur ja Elu, 1977, nr 5. 4 M. Hennoste, Tekstide liigid. - Väike lugemisõpetus. Tallinn: Avita, 1998, lk 13. 7 Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste ilukirjanduse loetavus Rahvas algab raamatust, meenub koolitundides kirjandusõpetaja öeldud eesti luuletaja Hando Runneli mõte. Hea, et tänapäeval, mil räägitakse, et noored inimesed ei loe, nähtub, et nad siiski loevad. See rõõmustab. Nagu diagrammist selgub, loetakse kõige enam jutustusi, ehk siis koolitundide lugemisvaramusse kuuluvat ja romaane ning novelle. Küllap on niisugused eelistused tõesti pärit koolitundidest, millest nii mõnelgi juhul on saanud harjumus ilukirjandust ,,lausa neelata". Mis siin imestada jutustused, romaanid ja novellid kõnetavad mind ja minu eakaaslasi. Nad on mõistetavad, kutsuvad
Seosed on olemas, aga ranget süsteemi nende vahel mitte. Sotsiaalkonstruktivistlik vaade religioonisotsioloogias: religioonisotsioloogia uurib religiooni inimlikku osa, ei küündi vaimseni. Mida religioonisotsioloogia uurib? Sotsioloogiaga samu teemasid: 1. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid gruppe. Religioonisotsioloogia uurib religioosseid gruppe, ühendusi, organisatsioone. 2. Sotsioloogia uurib rotsiaalset suhtlust, seda, kuidas inimesed end üksteisele esitlevad, kuidas identiteet muutub. Religioonisotsioloogia uurib religioosset, jumala ja inimese vahelist, religioossete inimeste omavahelist suhtlust. 3. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid institutsioone (perekond, riik, majandus, teadus,...). Struktuurid (koolide võrk, vanglate süsteem jne) mõjutavad seda, kuidas ja kui kaua me elame. Religioonisotsioloogia uurib religiooni kui institutsiooni (mida
Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest. Mannekeenid ei lähe iial moest. Sa oled nii tark, et isegi õpetaja ei saa sulle midagi vastu öelda. Sa oled loogiline inimene. Kas ma ei öelnud seda juba viiendat korda ? See,kes on rahulik ei sega ennast ega teisi. Ükski vihane mees ei pea ennast ebaõiglaseks. Sa oled nii hea inimene, et kui keegi Sind ei salli, on see sellepärast, et ta ei suuda taluda mõtet, et olemas on ka täiuslikud inimesed. Sina oled see, keda ma saan usaldada 101% ja kelleta ei ole võimalik elada. JUHTMED KOOS: Narivoodi moodi voodi, viidi voodipoodi. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel. Eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum, eksju? Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Ma mõtlen, et sa mõtled, et ma ei mõtlegi su peale - mõtle pealegi, et ma ei mõtle, mõtlen ikkagi su peale! Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru.
seotud ligimestega - ,,ära varasta", ,,ära valeta" jne. Usk on midagi, mis puudutab inimese privaatsfääri. Religiooniuuringutes on vaidlustatud ka religiooni kui mõiste kasutamine, sest religioon on ajas suuresti muutuv. Kas ikka saab öelda, et laias laastus on erinevad religioonid üks ja seesama? Ajaloolane näeb, et tegelikult ei ole isegi üks ja seesama religioon üks ja seesama. Me kõneleme samadest asjadest väga erinevate diskursuste kaudu. ,,Kõik inimesed on 100% sarnased, 50% sarnased ja 50% erinevad, 100% erinevad ja seda kõike ühe korraga." 100% sarnased loodus-,,objektiivse", füüsiliste ,,tajude" poolest; SELLE/NENDE valdkond. 100% erinevad isik, individuaalsus-,,subjektiivse, unikaalsete ,,tajude/tõdemuste/kogemuste"", MINA valdkond. 50% sarnased ja 50% erinevad kultuur, sotsiaalsus, erinevad grupid, jagatud arusaamd; MEIE valdkond. Religioon hõlmab kõiki neid arusaamu. Looduse seisukohalt bioloogiline religioon
Kas kultuur on jagatud: kas see on ühine ja omane mingile inimgrupile? Kas kultuuri puhul on oluline grupiline tegevus, või on oluline kuidas mina üksikisikuna läbi kultuuri ühiskonda mõistan. Võtame omaks Clifford Geertzi ühe antropoloogilise: ,,Sotsiaalteadused tegelevad inimeste vaheliste suhetega, kuid kultuuri uurimised on rõhuasetus tähenduse uurimisel. Kahes erinevad inimgrupis võivad olla mingid väga sarnased suhted, kuid inimesed kodeerivad neid oluliselt erinevalt. Näiteks võim: kas jumalalt või inimeste abiga tulnud võimule. Mõlemad valitsejad võivad olla nii diktaatorid kui lahked, kuid tähendus, mis võimule antakse on erinev. Kultuur on kõik see, mis puudutab tähendusi, mis ei saa olla ainult individuaalselt, sest need ringlevad kommunikatsioonis, tähendusel on vaja inimeste gruppi, et levida. Kuid kultuuril on ka väga oluline individuaalne komponent.
\" Mida see tähendas? · Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. · Sokrates pidas surma hinge tervenemiseks ning soovis, et tervistusjumalale toodaks tänuohver. · Sokrates arvas, et ohvritoomine Jumal Asklepiosele võimaldab paremat elu teispoolsuses. Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et · Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi. · Ta selgitas, kuidas inimesed iseseisvalt võiksid midagi ära õppida. · Ta aitas suunavate küsimustega vestluskaaslasel millestki aru saama hakata. Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et · inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik · inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik · inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik Sokratese arvates seisneb tema tarkus selles, et · ta ei väida end teadvat seda, mida ta ei tea.
meile aga ütlevat, et kurjuse funktsioneerimiseks ühiskonnas ei olegi tarvis eesmärgipärastatud, teadvustatud kujul kurja tahet, vaid algul piisab tühisenagi näivast järeleandmisest. Ruubeni tüüpi tegelased kalduvad oma otsustusja vastutusvõimetuses meelsasti kompromissi, nende käitumist iseloomustab inertsus ja tahtenõrkus, nad annavad järele väikeste sammude kaupa, pettes end lohutustega järeleandmiste ajutisusest. Nende mõttemaailmas valitseks otsekui mingi hierarhia -- väikesed kompromissid on lubatud, suured, põhimõttelised aga enam mitte. Ometi saavad tegelase elukäigus saatuslikeks Just need väikesed, minevikus toimunud vastutulekud -- need on põhimõtteliste reetmiste otsesed eelkäijad. Seepärast kogevadki Vetemaa tegelased oma tahtevõimetust, tunnet, et oled mutrike, hammasratas vaenulikus süsteemis, mingis absurdses isetöötavas masinavärgis. Vetemaa labiilne tegelane oma vahekorras ühiskonnaga on sugulane eksistentsiaalse subjektiga:
Valdavalt kõik tekstid olid anonüümsed. Pühakute elulugude autoreid teame me väga harva. See polnud tol ajal tähtis kirjutab Jumal, aga autor on lihtsalt riist Jumala kätes. Tekstide autoriks on Jumal. Sellepärast palvetati enne teksti kirjutamist ja raamatute kirjutajad olid enamuses mungad. Nad uskusid, et nii toimides ei eksi nad Jumala tahte vastu ja see viib neid eesmärgini. Eesmärgiks oli oma hinge päästmine ja taevariiki jõudmine. Kogu kirjavara oli suunatud sellele, et inimesed saavutaksid Jumala õnnistuse ja pääseksid taevariiki. Kirjavara näitas neile teed taevariiki. Kõige tähtsam oli kirjatüki õpetlikkus. Meisterlikkust hinnati väga kõrgelt mida parem tekst, seda libedam tee taevariiki Kirjandus ei kirjeldanud igapäevast elu-olu. Reaalsus oli vaid võrdluseks või selleks, et hoiatada, kuidas ei tohiks elada. Kiievi periood oli väga loominguline ja intensiivne. See oli mitme traditsiooni kokkusulatamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid