Isiksuse lõhestumise traagika. (0)

Isiksuse lõhestumise traagika
„Me suudame üksteist mõista,
kuid seletada võib end igaüks ise.“
H. Hesse
Sügav hingeline kriis saab alguse mingisugusest suurest probleemist või rääkimata muredest . Enesest välja laskmata see süveneb ja laieneb, toimub enesesse sulgumine . Mida aeg edasi, seda raskem on abi leida ja sellest täielikult vabaneda. „ Stepihunt “ on romaan mehest, kes astub võitlusesse iseendaga . Peategelase Harry Halleri hinges tegutsevad kaks poolust – hunt ja inimene. Huntidele on iseloomulik üksinda metsades traavida, murda ja kakelda , inimesele aga mõelda ilusaid mõtteid, armastada.
Millest tuleb selline põlgus maailma ja kogu elu vastu? Mis ajendab üht inimest mõtlema nii palju, et see tema igapäevaelu häirima hakkab? Harry on kaotanud oma seesmiste sisepingete tõttu kõik sõbrad ja ka naise.
Tema lohakas eluviis, väljanägemine ja kombed tekitavad esmapilgul teistes kahtlust ning äratavad ebaharilikku huvi. Elus pettunud, üritab mees leida abi alkoholist ja öistest meelelahtuskohtadest. Alguses ei saatnud teda edu – kõik läks edasi endist viisi ja pöörased mõtted aina süvenesid. Ta oli oma mõtetega üksi ning üha enam võõrandus maailmast. Pärast päeva, mil ta parim sõber suri, oli selge, et nüüd on ka temal aeg ilmast lahkuda.
Isiksus on meie igaühe hinges elavad võimed, tunded, mõtted. Isiksus peaks olema meie käitumise stabiilsuse aluseks. Kui uus mõte süübib meie hinge sügavale ning tekib vastandumine seniste tõekspidamiste ja elu mõttega, on isiksus lõhesumise äärel. Ühes inimeses saab elada mitu erinevat loomust vaid siis, kui nad ei sattu vastuollu teineteisega.
Arvan, et me kõik vajame kedagi, kellega jagada igapäevaseid sündmusi ja kasvõi osa oma mõtetest. See suunab meid tagasi õigele rajale, kui oleme kõrvale kaldunud ja annab meile uusi ideid, mida me ise pole suutnud leida. Ühes öös tutvub Harry Herminega ning peagi tunnevad nad mõelmad, et on leinud hingesugulase, kelle kaudu ennast paremini mõista.
Harry suutis ära oodata, mil Hermine temasse armub. Eneselegi üllatuseks nautis ta tantsimist, suhtlemist ja head muusikat. Ta tundis, et ta elab lõpuks elu, mida ta pole juba aastaid elanud. Seega saab ta lihtsate meeleolude ja sõbra toe abil võitu enda sees mäslevast hundist ja pöörduda tagasi täisväärtusliku elu juurde.
Sellest keerulise psühholoogiaga teosest on õppida igaühel. Isegi kui sisemuses ja mõttemaailmas on kõik enese kontrolli all, saab iseendaga alati paremini läbi saada ja avastada endas seni teadmata külgi. Samuti sain juurde kinnitust, et jagatud mure vähendab selle suurust ja kõrvalise isiku arvamuse ja abi küsimine võib päästa meid suurematest hingehaavadest. Arvan, et Harry sattus oma mõtetega pahuksisse, sest mõtles lihtsad asjad palju raskemaks, kui need tegelikult on.