Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loomuliku seisundi ja sõjaseisundi vahekord". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loomuseisund, vahekord, loomuseadus, karistada, vaenu, kohtunik, locke, kohuseks, temalt, lõpetama, põhjusel, satu, seaduserikkuja, kurjuse, loomupäraselt, loomuseaduse, ohjeldamiseks, teenistust, kuritegu, kordamise, tahtel, neilt, inimeseks, järgides, kohut, asetablubatavaks karistuseks surm. Varguse ohver võib toimingut käsitleda kui tema omandit ihkava teona, järeldades, et varas ka veel midagi muud ihkab. Vägivaldse varguse korral näiteks elu, mistõttu ohvril on õigus end kaitsta ning tasuda vargale surmaga kui suudab. 5. Mis roll on sõjaseisundi ideel arutluses ühiskonda astumisel? Ühiskonnas lõpeb sõjaseisund siis kui otsene oht inimese elule on möödas ning erapooletu kohtunik või lepitaja suudab osapooled rahustada, neile määratud teatud koormised üksteise suhtes. Suudab nende toimingute tõttu ära hoida konflikte ka tulevikus ning säästa mõlema osapoole elu. Ühiskonnas, kus ei eksisteeri vastavaid lepitajaid kehtib mõlema osapoole jaoks loomuvabadus ning sõjaseisund kestab kuni kummagi osapoole eksisteerimiseni või ka näiteks tüli algataja kartuses ise elu kaotada, teeb ettepaneku kahju heastamiseks ning ohvri elu säästmiseks
__ loomupärane võrdsus Kuigi loomuseisund on vabaduse seisund, ei ole see siiski omavoli seisund, ning vaatamata sellele, et loomuseisundis on inimesele täielik vabadus käsutada oma isikut ja omale kuuluvat elusolendit, ei ole tal siiski vabadust hävitada ei ennast ega ühtegi temale kuuluvat elusolendit, kuigi viimaselt võib võtta elu, kui leidub mõni nende lihtsalt elushoidmisest üllam otstarve. Loomuseisundis valitseb loomuseadus, mis on kohuseks igaühele. Ja mõists, mis on selleks seaduseks, õpetab kõiki inimesi, kes temalt nõu küsivad, et olleks kõik võrdsed ja sõltumatud, ei tohi ükski kahjutada teise inimese elu, tervist, vabadust ega vara. Kuna kõik kuulub Issandale siis pole võimalik ette kujutada meie seas sellist allumissuhet, mis volitas meid üksteist hävitama. Igaüks on kohustatud ennast alal hoidama ja mitte lõpetama oma elu tahtlikult ning hoidma nii
Tänu sellele on inimeses soov teist kuidagi moodi hävitada, sest see tundub ainuõige.Sõjaseisund võib lõpeda mitmeti.Ühiskonnas lõpeb see kohtu mõistmisega, kus allutatakse inimesed seadustele ja kus õiguste järgi saab tegelik kannatanu hüvitist ja ilmselt sellega lõpeb ka süüdlase tahtmine sõtta uuesti astuda.Ükskõik kuidas ka neid otsuseid ei tehta, keegi tunneb ikka, et tema vastu on tehtud ülekohut.Loomuseisundis võib inimene oma loomupäraselt kohut ise mõista ja võtta elu siis kui ise heaks arvab. 7. Kuidas mõistab Locke vabadust ühiskonnas? Selgitage oma sõnadega. Kas te nõustute temaga? Põhjendage oma arvamust.Vabadus ühiskonnas ei võrdu kindlasti loomuvabadusega.Vabadus ühiskonnas tähendab elada oma elu võimude poolt kehtestatud seaduste järgi, kuid teha oma vabasid valikuid asjade osas mida seadused ei piira.Samuti ka mitte lasta oma otsuseid mõjutada teistel inimestel. Elades
mõistusega nõu pidades mõistma, et kui nad on kõik võrdsed, siis ei tohi nad teineteisele kahju teha. Karistada võib neid, kes on loomuõigusest üle astunud, kuid ainult sellel määral, et takistada selle eiramist, sest loomuõigus oleks tühine, kui poleks kedagi, kes seda ellu viiks. Õigus üleastujaid karistada on igaühel. Loodusliku seisundi puhul elavad inimesed koos ilma, et neil oleks ühist ülemust maal, kellel oleks võim, et mõista kohut. Sellest saab sõjaseisund, kui leiab aset jõu kasutamine või selline kavatsus inimese suhtes seal, kus ei ole ühist ülemust, kelle poole abisaamiseks pöörduda. Sõjaseisund on viha ja hävituse seisund kahe poole vahel. See tekib siis, kui üks inimene püüab teist allutada oma absoluutse võimu alla. Inimesel peaks olema õigus hävitada see, mis tahab hävitada teda ennast. Kui reaalse jõu oht on möödas, lõpeb sõjaseisund nende vahel, kes on ühiskonnas
Igaühel on õigus karistada loomuõigusest üleastujaid sellisel määral, et takistada selle eiramist. Sellisel juhul omab iga inimene õigust karistada üleastujat ja olla loomuõiguse täideviijaks. Tõesti kummaline õpetus, kui võtta, et inimene on kohtunikuks iseendaga seotud küsimustes ja sõprade suhtes. Kas saab jääda erapooletuks? Inimesed võivad sõlmida omavahel kokkuleppeid, kuid nad jäävad siiski seotuks looduslikus seisundis. Kõk inimesed on looduslikus seisundis loomupäraselt ja nad jäävad sinna kuni nad omal tahtel annavad nõusoleku saamaks mõne poliitilise ühiskonna liikmeks. Sõjaseisund on viha ja hävituse seisund. See inimene kes püüab teist inimest allutada oma absoluutse võimu alla ja paneb end sõjaseisundisse teise inimese suhtes. Sest see kes saaks mind enda võimu alla ilma minu nõusolekuta kasutaks mind nii nagu talle meeldib. Siit tuleb välja erinevus loodusliku seisundi ja sõjaseisundi vahel. Esimese puhul elavad inimsed
Ja teist liiki religioon on jumalik poliitika, mis sisaldab ettekirjutusi nendele, kes on end allutanud jumalariigi alamateks. Esimeste hulka kuulusid kõikide riikide rajajad ja paganate seadusandjad. Teiste hulka kuulusid Aabraham, Mooses ja meie õnnistatud Lunastaja, kes on meile edasi andnud jumalariigi seadused. Peatükk 13 INIMKONNA LOOMUSEISUNDIST, niivõrd kui see puudutab inimeste õnnelikkust ja viletsust. Inimesed on loomupäraselt võrdsed. LOODUS on teinud inimesed sedavõrd võrdseks keha ja vaimu võimetes, et kuigi teinekord võib leiduda üks inimene, kes on silmnähtavalt teisest kehaliselt tugevam või kiirema mõtlemisega, siiski, kui kõik kokku arvestada, pole erinevus inimese ja inimese vahel nii märkimisväärne, et keegi võiks seepeale nõuda endale eesõigust, millele teine ei võiks sama hästi pretendeerida. Sest mis puutub keha tugevusse, siis on
kui ka kõik teised loomad mingit vahet tegemata ühele ja samale loomuseadusele, sest nad pidasid selle mõistega silmas seadust, mille loodus on iseendale peale sundinud, mitte inimesele ette kirjutanud; või pigem isegi selle erilise tähenduse tõttu, mille nad omistasid sõnale seadus: näib, nagu pidanuks nad seda vaid nende üldiste suhete väljenduseks, mille loodus on kõigi elusolendite vahel nende ühise säilimise tagamiseks maksma pannud. Kuid uue aja inimeste arvates kehtib loomuseadus ainult mõistusega looma, see tähendab, inimese puhul, sest nende jaoks tähistab sõna seadus üksnes reeglit, mis on ette kirjutatud moraalsele, see tähendab, intelligentsele ja vabale olevusele, vaadelduna suhetes teiste olevustega. Ent igaüks määratleb seda seadust isemoodi ja kõik põhjendavad seda nii metafüüsiliste printsiipidega, et isegi meie seas leidub väga vähe inimesi, kes suudavad neid printsiipe mõista, rääkimata 3
Ühiskonnale vastandumine: "Eneseväljenduse" ja "enesetruuduse" ideaal uus dimensioon aule. Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism. Ühiskonna nimel suremine: Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga. Au saab omandada eeskätt sõjas. Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Armastus tähendab, et x ihaldab y Ihaldamise ja omamise vahekord Armastus ja surematusetaotlus Armastus ja ilu (hüve) a. kui x armastab y, siis y on "ilus" b. x armastab y's ilu, ei midagi muud c. igas tervikinimeses on ka inetust d. seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut Seksuaalne armastus (keha ilule suunatud. Tuleb armastada kõiki ilusaid kehasid. Veel parem inimhingi, veel parem seadusi, tavasid, kombeid) ja sokraatiline armastus.
on samuti, inimesed vananevad, nooruslik ilu kaob. Ideede maailm on täiuslik ja tõsiolev, hävimatu, muutumatu. Iga asi on seega oma idee kehastus see, et puu hakkab kasvama ja kasvab suureks, see tähendab, et ta lähtub puu ideest ning püüab oma täiuslikkuse suunas (mida ta kunagi ei saavuta, kuid ligineb). Iga reaalne asi lähtub oma ideest ja liigub oma idee suunas. Idee teeb asjast selle, mis ta on. · Need ideede ja asjade vahekord kehtib kõiges ka matemaatikas seal on ideaalsed kujundid (kolmnurk, skulptuurid, maalid, "kõik need on vaid kujundlikud väljendused, mida saab näha ainult mõistuse abil" ütleb Platon. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellelt lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve
Seega kui inimesed on olemas on olemas ka riik ja seega oleks loodusseisundi üle arutlemine mõttetu. Kuid samas siiski on jällegi mõned teoreetikud väitnud, et on tõendeid, et inimesed on suutnud elada ilma riigita. Selliseid argumente võib leida anarhistlike autorite argumentides. Aga siiski kui mõelda, et miks on olemas riik, siis võime siiski mõelda, mis toimuks siis, kui inimesed leiavad ennast ilma riigita maailmas (Wolff, 1996). Ka Locke on käsitlenud loodusseisundit, kuid tema ei väida, et see oleks kui sõjaseisund. Locke on öelnud, et on võimalik elada vastuvõetavat elu kui riiki ei eksisteeri. Locke väidab, et loodusseisund on täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ning seotud Loodusseadusega. Tema arusaam õiguste kohta on järgmine: ühelgi inimesel pole loomulikku õigust ühtegi teist alla suruda. Locke arvas, et kellelgi pole loomulikku õigust valitseda selles mõttes, kui Jumal
Tallinna Nõmme Gümnaasium Thomas Hobbes Referaat Anete Palmik 12a klass Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................3 Elulugu.................................................................4 Looming...............................................................5 Looduslik seisund ja ühiskondlik seisund............7 Loomulik seadus .................................................8 Suverään ja riigialamad........................................9 Kokkuvõte..........................................................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku le
Teisalt: riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos kadumine, loomulik kogukond. Mida see tähendab? Kokkuvõte Aristotelese philia Eros ja agape: põhiküsimuseks inimese vahekord jumalaga Nikomachose eetika, VIII: “Sõprus” on üldmõiste vabal kiindumusel Enesearmastus ja jumala armastus – kaks erinevat inimlikku armastust, kaks põhinevate inimestevaheliste suhete kohta erinevat riiki Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike 16.-17
Need on need teadmised, mis ei ole tulnud elu jooksul LOCKE 1.Ratsionalismi kriitika: Locke usub, et me sünnime absoluutselt teadmatuna kõigest meist ümbritsevast, mitte mingeid kaasasündinud ideesid ei ole, vaid kõigi ideede algupära on kogemuses. Ta väidab, et ratsionalistide argumentatsioon kaasasündinud ideede kasuks on rajatud sellele, et leiduvat teatud printsiibid kas või nt vasturääkivuse lubamatuse reegel , mida üleüldiselt tõeseks ja kindlaks peetakse. Locke osutab esiteks, et tegelikult kõik inimesed nende printsiipidega siiski nõus ei ole; teiseks, isegi kui kõik nendega nõustuksid, ei tuleks neid printsiipe sellepärast veel kaasasündinud ideedeks pidada. 2.Inimtunnetuse ülesehitus Locke järgi: Tunnetuse astmed: 1.) Intuitiivne tunnetus, 2.)Demonstratiivne ehk tõestav tunnetus ja 3.) Meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, st tõsikindlalt teada saada.
omnium contra omnes) ei ole sugugi üksnes inimkonna unustussevajunud minema nähtus 8 (Inglismaa kodusõja ajal). Riigid on potentsiaalses sõjavalmiduses ja hoiavad oma relvas valmis [Luts 1997, lk 91]. Just mõistus käsib inimesel otsida rahu ja näitab kätte põhimõtted selle saavutamiseks. Neid mõistuslikke põhimõtteid nimetabki Hobbes loomuseaduseks. Loomuõigus on üksnes vabadus, loomuseadus seevastu sisaldub kohustusi. See ei ole normatiivne seadus, vaid eelkõige mõistlikku arusaam inimsoo säilitamiseks vajalikest vahenditest. Loomuseadus ütleb, et rahu saavutamiseks tuleb inimestel loobuda kõigist rahurikkuvast õigusest, pidada kinni kokkulepetest, näha teistes endaga võrdseid ning lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul [Ibid., lk 91]. See ongi Hobbesi ratsionalistliku loomuõigusõpetuse. Inimmõistus on ise seadusandja.
Teoloogia oli Platonile osa poliitikateadusest, mis õpetas vähemusele, kuidas valitseda enamust. Religioon, nagu haridus, peab alluma riigi regulatsioonidele ja ülemvõimule ning seejuures tuleb religiooni reguleerida seadustega järgmisel viisil: lubatud on ainult avalik religioon; eraviisilised religioonid vähendavad inimeste riigikuulekust; et teatud uskumused kalduvad ebamoraalsusse, on vaja anda religioonile usutunnistus ka seadustega karistada valesti uskujaid. Selline usutunnistus sätestab, et ateism on: 1. jumalate olemasolu eitamine, 2. selle eitamine, et jumalad hoolivad inimeste käitumisest, 3. uskumus, et sooritatud pattu saab kergesti lepitada jumala ees. Platon nägi ateismi eest ette karistust kuni surmanuhtluseni. (üldtunnustatud jumalustesse mitteuskujaid nimetati vana-Kreekas ka ateistideks, ning neid kiusati taga ka demokraatlikus riigis,
saavutatakse üksikisikuliselt. 8. Millist rolli mängib Hobbesi käsitluses suverään? Suverään on see, kes karistab seadustele mitteallujaid, hoides sellega inimesi seaduse juures. 9. Milline on Locki arusaam loodusseisundist? Locki järgi on loodusseisund täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ja on seotud loomulike seadustega. Kellelgi pole õigust kedagi teist alla suruda. 10. Millise rolli annab Locke oma teoorias karistamisele? Locki järgi on isegi loodusseisundis olemas teostatav ja tõhus moraaliseadus, mida toetab loomulik karistamisõigus. Hobbesi järgi ei ole mõtet karistada, sest muidu tuleb see karistatu samasuguseid tõekspidamisi omavate sõpradega tagasi. 11. Mis osa mängib omand Locki käsitluses? Me kõik oleme Jumala omand, tema teenrid. 12. Kuidas mõistab Rousseau loodusseisundit?
Võistlus prestiizi pärast ,,...olla alati parim ning paista silma teiste ees." (Ilias) Üliku au ülikud taotlevad ,,pooljumala", staatust, olla inimestest kõrgemal, saab hankida teenetega kogukonna heaks. "Miks see on nii, et sina ja mina oleme austatud teiste ees, nautides kõrgemat staatust, parimaid palu ning ääreni täidetud veinipeekreid... Kõik inimesed vaatavad meile nagu oleksime me surematud... Ja meile on antud suur ja viljakas maatükk, puuvilja-aed... Seepärast on meie kohuseks seista esiplaanil lahingus, seista vastu vastasele ning kanda oma rolli lahingutärinas." (Ilias) Aukoodeks on aadli koodeks; sõna ,,aadel" tähendab erilisust, kõrgemat, õilsamat (tuleb saksa keelest). Lahinguid ei peetud kogu aeg, selle alternatiiviks oli sport olümpiamängude roll. See polnud orjade vaatemäng, vaid vabade meeste võistlus militaarse kallakuga spordialadel. Taheti oma staatust parandada ja oma võimed näidata. Pinged ja probleemid
unenägu, mitte reaalsus. Võib olla ka nii, et jumal või kuri vaim väljaspool meie mõistust tekitab meis kujutlusi. Milles siis saab kindel olla? Mis on tõsikindel teadmine, milles kahelda ei saa? Ka ekslike kujutlusi saab minus tekitada vaid siis, kui ma olen olemas mõtleva (ladina keeles cogito, ergo sum) olendina. See geniaalne üksik idee ongi tema filosoofia aluseks. Ratsionalistina uskus ta kaasasündinud ideede olemasolu, näiteks jumala idee. Uusaja empirism John Locke (1632 1704) vaatame tema kolme küsimust. Empirismi rajajana on tema põhilauseks: ,,Kõik meie teadmine, välja arvatud loogika ja matemaatika teadused, on pärit kogemuses". 1. Sünnipäraste ideede kriitika See on suunatud Platoni ja Descratesi vastu. Teadmiste sünnipärasus võib põhineda nende üldisel kehtimisel või esinemisel kõigi inimeste juures. See aga ei vasta tõele, näiteks paljudel inimestel pole aimugi meie jumalast
" Loomuseaduse teooria ideed: · Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil. · Isegi Jumalat tundmata võib mõistus kui meie loomuse olemus avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. · Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi. Absoluutse moraali probleem Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin (TTD) Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Nt
Artikkel 3. Piinamise keelamine Artikkel 4 PS § 18 Kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega Kedagi ei või pidada orjuses ega sunduses; orjus ja orjakaubandus ükskõik Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt karistada. millisel kujul on keelatud. Eesti PS on kirjas PS § 18 Kedagi ei kohelda ega karistada. Artikkel 4. Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine Artikkel 5 tohi tema vaba tahte vastaselt
ole igal inimesel konkreetses riigis mitte alati kodanikuõigusi. Küll on kõigil sünnipärane õigus kodakondsusele, kuid seda õigust saab rakendada üksnes juhul, kui on täidetud seadusega sätestatud tingimused. Mitte mingil juhul ei tohi taganeda järgmistest inimõigustest: 1) õigus elada, st. kedagi ei tohi meelevaldselt tappa; 2) kedagi ei tohi piinata, julmalt ning inimväärikust alandavalt kohelda ja karistada, st. inimesega tuleb käituda seaduste järgi ja austada tema inimväärikust; 3) kedagi ei tohi orjastada, st. igaühel on õigus end vabalt teostada; 4) kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; 5) mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, st. inimene võib uskuda, olla ateist või ükskõikne usu vastu, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; 6) kedagi ei tohi vangistada lepingukohustuste täitmata jätmise eest;
ja kokkuleppele. Usk võib moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS: Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse John Locke: leping kaitseb omandit Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine MIKS PEAB TÄITMA MORAALINORME? Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul. Poliitilised kontraktualistid näitasid, kust tuleb inimestel kohustus alluda seadustele ja riigivõimule. Hüpoteetiline leping. Eesti Koostöö Kogu. Eesti Inimarengu Aruanne. Kontraktualism perekonnas: kokkulepped lastega
Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 1. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Cicero 2. Cicero vabariiklase aust Cicero jaoks nii ambitsioonikus kui privaatsus valed valikud. Riigimehe kohuseks on valida aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab: · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist. Gloria ei ole neile oluline. Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid, nagu armastuse, imetluse, usalduse. 1. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest
Symposioni meetod Iga osaleja kõneleb armastusest Enamik ei mõista, et lähtub kitsast isiklikust kogemusest Ainult Sokrates (või tema õpetaja preestrinna Diotima) näeb üldist 8 Samas isiklik lugu võib avada veel midagi, nagu näitab Alkibiadese lugu Sokratese Diotima kõne: Armastus tähendab, et x ihaldab y Ihaldamise ja omamise vahekord Armastus ja surematusetaotlus Armastus ja ilu (hüve): · kui x armastab y, siis y on "ilus" · x armastab y's ilu, ei midagi muud · igas tervikinimeses on ka inetust · seega armastatakse konkreetseid ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik- poliitilised tagajärjed Apostel Pauluse (?-64/67) "agape" (arm)
· Auhaavamine pole oluline, sest eneseväärikas inimene teab niigi oma väärtust. · Ohtudesse ei torma, kuid ellujäämine pole väärtuseks. · Heategusid tuleb proovida teistele teha, ent neid ise mitte vastu võtta. · Hinnatud asju taga ei aja, v.a suure au korral. · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta orjameelne 2. Cicero vabariiklase aust Cicero jaoks nii ambitsioonikus kui privaatsus valed valikud. Riigimehe kohuseks on valida aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab: · Põlgus väliste asjade vastu, aulise ja suurepärase taotlemine · Suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist. Gloria ei ole neile oluline. Vooruslik elu tagab siiski mõned gloria elemendid, nagu armastuse, imetluse, usalduse. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Kristlus pidas välise au taotlejaid variserideks
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste suhtes Suurim
Võim peab olema selle inimese või organi käes määramata ajaks (sest kui see on ajatiselt, siis on süverääniks hoopis see, kes võimu annab ja tagasi võtab). Bodini ütleb, et algselt oli rahvas võimu kandjaks aga loovutas suveräänsuse korra ja ühtsuse tagamiseks kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe on seaduseks. Valitseja ise allub üksnes Jumala seadustele. Kuna inimlik sanktsioon puudub, siis saab valitsejat karistada ,,üksnes" Jumal (sest kui saaks keegi teine, oleks suveräänsusprintsiipi eiratud). 36. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas See mudel on ideaalmudel ja see ei vasta reaalsusele. Sellist riiki ei ole olemas, kus ühe isiku käes on absoluutne, jagamatu ja igavene võim. Kuid, mida see mudel kaasa tõi on see, et saadi inspiratsiooni sellise mudeli poole liikuda (nt Prantsusmaal). Rakendamine teistes Euroopa riikides oli võimatu
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
pigem tehing), tuttav-olemisest (juhuslik suhe, mida ei tohiks segi ajada tõelise sõprusega) Sõprus on ,,müsteerium" - seletamatu side ,,Sõbrad on sõbrad enam kui kodanikud, sõbrad omavahel enam kui oma isamaaga" Privaat- ja avalik sfäär Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku kohuseks on seetõttu kuulekus ja kohusetunne riigi ees. Probleemsituatsioon 17. sajandil Kriisid Euroopa suurriikides : Kodusõda Inglismaal Thomas Hobbesi ,,egoism" Kõiki heategusid võib põhjendada omakasuga. Kuna ihad on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on võim. Mis annab võimu juurde ? Füüsiline tugevus, rikkus, teenrid, reputatsioon ja sõbrad. Sõprus, poliitika, ühiskond T
- ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin. Riik = masin = elusolend. Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel on tervis, mäss haigus ja kodusõda surm
olevate linnadega 5 Uus Testament: keelab tapmise, ka kättemaksuks või kaitseks; kohtumõistmine on Jumala teha 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Keskendumine motivatsioonile: vaenlase teod võivad olla tehtud õiglase südamega; autoriseerimise olulisus; õiglase sõja põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist. Iseenda kaitseks ei tohi tappa, ent on vaja võidelda kurjusega, kaitsta teisi ja kogukonda; tapmine seaduse nimel; eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi · Õige autoriteet: valitseja käsk · Õiglane põhjus: õigusrikkumine · Õiglane eesmärk: (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused
Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu: Saksamaal oli võim jagunenud ja Inglismaal oli `king in parliament' idée. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui
riigi eesmärgiks on kord, et patused üksteist ei kahjustaks õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest eelkõige karistus, mitte kaitsesõda Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi õige autoriteet (valitseja käsk) õiglane põhjus (õigusrikkumine) õiglane eesmärk (õiglane rahu) ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused püha sõda Uskmatute vastu Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsusest Võitlus jumala riigi hüvanguks, pattude andeksandmise nimel Kohuseks inimesele kui kristlasele õiglane soda Kristlike naabrite vastu Vägivald on halb, aga teatud tingimustes vajalik Vägivalla positiivseks küljeks on korra taastamine Kohuseks inimesele kui vasallile, alamale, patrioodile pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid paganlus pole piisav põhjus sõjaks, seega kaitse või tagasivallutamissõda 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused neoskolastikud (de Vitoria, Suarez)
annaabi.ee 
