Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna sisserännanud saksa kaupmehed, kes eeldatavasti hõivasid praeguse Niguliste kiriku lähikonna- nüüdsete Rüütli, Niguliste ja Harju tänavate vahelise ala.2 Niguliste kirik kujutab endast kolmelöövilist hilisgooti basiilikat (algkirik oli 3- lööviline ja 4 traveega pseudobasiilika 3), millega idas liituv koor on pi...
Säästev areng Verena Vaagen Definitsioon Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Säästva arengu loomislugu Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal. Jätkusuutlikkus
Elen Süvalep KUREPALU PAISJÄRVED Uurimistöö Tartu 2009 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................... 3 .................................................................................................................................................... 3 1. LOOMISLUGU......................................................................................................................... 4 1.1. Algmatejalid....................................................................................................................... 4 1.2. Tuletused.......................................................................................................................... 5 1.2.1. Hüpotees nr. 1............................................................
Taevamanna- Tamariski (taime) hangunud mahl Kaljust vee löömine- Kalju sees on veesooned. Kui õigesse kohta lüüa, tuleb vesi välja. Jeesus tõestas oma jumalikku päritolu. Punasest merest läbiminek- (Kõrkjameri) Võimalik, et kuumade suveilmadega auras palju vett ära, see võimaldas mere läbimise. Vesi kahte lehte laiali. 5. Loomisloo ja veeuputusloo erinevad versioonid, nende ühised jooned. Loomislugu 1) Jumal lõi 6 päevaga 2) Suur pauk 3) Hiinlased arvavad, et munast. Veeuputus 1) Jumal vihastas, kuna Maal oli liiga palju kurjust ja seepärast saatis ta veeuputuse maale. Noa oma laevaga päästis oma pere ja loomaliigid. Ühiseks on see, et mõlemal juhul lõi inimese Jumal. 6. Iisraeli kuldse ajastu kuningad, nende tegevuse lühiiseloomustus, erilisus, tähtsus ja seos müütidega. Saul temasse suhtutakse Piiblis negatiivselt, sest ta ei allunud ülempreestrile
Piisonid pakuvad, et olendid võivad nende sarvi pidi üles ronida. Saadetakse maa peale ette neli tuult (ilmakaared). Tuuli vaja selleks, maa kõik vett täis. Tuuled lükkavad vee laiali. Kõigepealt lähevad üles päike ja kuu, siis kõik loomad ja lõpuks inimesed ka. Inimesed kõige viimased, lähevad neljas erinevas suunas. On üks hõim (apache hõim), jäävad liiga kauaks augukese juurde kõnutama ja lõpuks jäävadki maailma kese juurde elama. Navajo loomislugu. Kõige suurem rahvas, kes seal Edela-Ameerikas elus on. Kõige hilisemad asukad, tulnud mehhikost. Kõige alguses on esimene maa keset suurt merd. Esimesel maal elab rahvas, kes on osalt inimeste moodi, samas ka nagu putukad natuke. Putukarahvas. Maailm on selline, et seal on erinevad värvid olemas. Igal hommikul päike tõuseb idast ja maailm on valge, päeval lõunas (kurg), maailm sinine (kurg), läänes kollane (konn), põhjas valge (mägi...). Need putukad on üsna riiakad ja hakkavad
........................................... 3 1.1. Õpilasfirma............................................................................................. 4 1.2. Õpilasfirma programmi eesmärk............................................................4 1.3. Õpilasfirma ajalugu.................................................................................4 2.Õpilasfirma Zamps......................................................................................... 5 2.1. Firma loomislugu.................................................................................... 5 2.2. Liikmeskond ja tööstruktuur...................................................................6 2.3. Koosolekud............................................................................................. 6 2.4. Missioon.................................................................................................. 7 2.5.Nime lugu............................................................
Judaismi tähtsaim tekst. Nimetus pärineb heebrea sõnade Tora (juhatus, õpetus), Nebi'im (prohvetid) ning Ketubim (kirjutised) algustähtedest T, N ja K. Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: pühakirja viis esimest, traditsiooniliselt Moosesele omistatud raamatut; kogu juudi pühakiri (kirjalik Toora); rabide eetikaõpetus (suuline Toora). Tanahis on vähemalt viis erinevat loomislugu, kuid Genesisest ehk Esimesest Moosese raamatust (heebrea keeles Beresit) leiavad juudid Jumala tegutsemises maailma ja inimese loomisel eesmärki ja ettehooldust. Esimene Moosese raamat näitab ka seda, kuidas algne rahu ja harmoonia purunes ja hävis. Tanah on lugu Jumala heastamistööst järjestikuste lepingute kaudu, hõlmates konkreetsete isikute ja viimaks terve rahva kutsumist erilistesse rollidesse selles protsessis. Viis tähtsamat isikut:
"Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt teatrisaalides, mitte kirikus. (3) Tuntumad oratooriumid: 1) "Esther" 1732 a 2) "Aleksandri pidu" 1736 a 3) "Saul" 1739 a 4) "Iisrael Egiptuses" 1739 a 5) "Messias" 1741 a 6) "Juudas Makabeus" 1747 a 7) "Jefta" 1751 a 3.3 Veemuusika ja tulevärgimuusika Veemuusika on pidulik ja suurejooneline orkestriteos, mille loomislugu räägib Händeli ja kuningas Georg I tülist ja leppimisest. Tulevärgimuusika on ülipidulik orkestriteos, mille esiettekanne toimus Aacheni rahulepingu esimese aastapäeva tähistamisel 1749. aastal koos uhke tulevärgiga. (4) 7 KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Georg_Friedrich_H%C3%A4ndel 2. muusika.sanzz.net/docs/GEORG%20FRIEDRICH%20HANDEL.doc 3. http://www.annaabi
Jumal puhkab oma tegudest 2. Jumal õnnistab seitsmendat päeva B Eedeni aiad 1. Sissejuhatus: Jumal kastab maa 2. Eedeni aia rajamine C Jehoova Jumal ja Aadam 1. Keeld süüa hea ja kurja tundmise puu vilju 2. Loomad ja linnud 3. Eeva loomine 4. Lõpp; Kokkuvõte: Mees ja naine 4. 5. Babüloonia loomiseepos ,,Enuma elis" on kirjutatud luulevormis. Gn loomislugu on proosatekst, ainult Gn 1:27-28 on kasutatud luuleridu. Erinev on loomine: Genesises ei selgitatud lähemalt kuidas ja millest taevas ja maa loodi; ,,Enuma elis'es toimub loomine küllaltki üksikasjalikult. Jumala loomine toimus väga korrapäraselt ja läbimõeldult (esimene päev..., teine päev...). Bel tegeleb rohkem taevaste asjadega: vete eraldamisega, tähtkujude seadmisega, Nannari (kuu) nähtavaks tegemisega, kuu faaside määramisega.
pojad on alati isadest hullemad. Kunagi tuleb aeg, mil nad metsistuvad sedavõrd, et hakkavad jõudu kummardama; võim samastub neil õigusega ning hea tahte austamine kaob. Viimaks ei pane enam ükski inimene pahaks, kui ülekohut tehakse, ja häbeneb armetute olemasolu, ja siis hävitab Zeus ka nemad. Kuid isegi siis on veel võimalik midagi päästa, kui tavalised inimesed üles tõusevad ja kukutavad valitsejad, kes neid rõhuvad. Need kaks erinevat loomislugu - viie ajastu müüt ja jutustus Prometheusest ja Epimetheusest - ühtivad siiski ühes punktis. Pikka aega, kindlasti kogu õnneliku kuldse ajastu jooksul, elasid maa peal ainult mehed, naisi polnud. Zeus lõi naise hiljem, kui vihastas Prometheuse peale, kes inimeste eest liiga palju hoolitses. Vähe sellest, et Prometheus varastas inimestele tule, ta korraldas ka seda, et inimesed pidid saama parema osa igast ohverdatavast loomast ja jumalad halvema. Ta tappis suure
Lõpuks otsustasid nad Downi küla kasuks. Londonisse kulus siit rongiga sõites vaid kaks tundi. Nende maja Down House'i juurde kuulus suur maavaldus, siin oli peetud lehmi, hobuseid, sigu ja väiksemaid pudulojuseid. Darwinid jätkasid loomapidamist ning lapsed said looduse ja loomadega väga lähedaseks. Südamlikud kodukirjad Emma uskus igavesse elusse ja hingede ühinemisse pärast surma. Charles ei eitanud jumala olemasolu, küll aga jumalikku loomislugu ja hingede edasielamist. Emma püüdis aru saada mehe avastustest, kuid kartis, et kaasa võib siiski eksida. Et naine polnud eriti kindel oma suulise väljenduse veenvuses, kirjutas ta abikaasale - kuigi nad elasid koos - oma tunnetest, kahtlustest ja kartustest. Ta tänas meest armastuse eest, mis tegi ta elu iga päev õnnelikumaks. Kõige rohkem kartis naine, et nad ei saa pärast surma igavesti ühte kuuluda. Charles hoidis need kirjad alles ja kirjutas ka ise vahel Emmale nn kodukirju.
tahumatut ja ebatäiuslikku loodust Jumala ülistamiseks. Professor Robin Attfield (Walesi Cardiffi ülikoolist) tõlgendas teatud piibli osi nii: nagu oleks Jumala silmis kõigil maailma loodutel väärtus omaette. Kosmoselaevaökonoomia ja- eetika Rõhutab maakera ja loodusvarude piiratust ja inimese sõltuvust nendest. Põhineb inimese vastutusele ja hoolitsusele looduse eest. Aluseks on Vana testamendi nn jahveistide allikatel põhinev loomislugu, kus inimene on looduse kaitsja ja harija. Tugev inimkesksus Loodusel on ainult esemeline väärtus. Esindavad valitsemise ja võimu traditsioon ning tehnikakeskne mõtlemine. Inimene ei tarvitse võtta arvesse mingeid muid kui oma inimlikke vajadustega seotud soove ja väärtusi. Nõrk inimkesksus Loodusel on kaasmõjuline väärtus. Loodusest saadavad väärtused muuudavad inimest paremaks ja sävendavad tema tegevust ja väärtusmaailma.
o halb · aeg, stress, muudab mõtteviisi müüt ja muinasjutt o müüt · räägitakse kui tõsilugu · värssides · kindel aeg ja koht · vastandite seadus · nimed konkreetsed o muinasjutt · välja mõeldud · proosateos · pole kindlat aega ega kohta · alguse ja lõpu seadus · vastandite seadus · nimed ebamäärased, tüüpilised kahe rahva maa ja inimese loomislugu o eesti · algul polnud midagi peale ääretu vee · maa tekkis kotka munast või munast · looja Num, Väinamöinen, kotkas, ilmaneitsi · inimene on loomast tekkinud o egiptus 4 · algul polnud midagi · maa tekkis mõtte jõul · looja Jumal Ra · inimene tekkis looja pisaratest
hümnideks. (Kleis 1980:23) 1.3 Vanimad kirjanduslikud mälestised 8. saj. eKr. tekkisid orjanduslikud polised ja toimusid muutused kreeka ühiskondlikus ja kultuurielus. Kõige arenenum ala oli 8. 7. saj. Väike-Aasia, eriti Joonia. Seal said 6. saj. alguse kreeka teadus ja filosoofia, aga enne seda kujunes seal välja kreeka kirjandus (Kleis 1980:24). Kreeka kirjanduse vanimad säilinud suurteosed on eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Nende eeposte loomislugu ja aeg on ajalooliste teadete puudumise tõttu segane ja selle ümber keerlevad spekulatsioonid moodustavad nn. Homerose küsimuse. Enamik teadlasi pakub tekkimisajaks 8. 7. saj. eKr. Eeposed on kirjutatud vanajoonia murdes. Mõlema eepose ainestik on pärit Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest (Kleis 1956:20-21). On tõestatud, et Trooja (teise nimega Ilion) oli tõeliselt olemas ja asetses Väike-Aasia rannikul nüüdisaja Dardanellidest lõuna pool
kasvama maaks. Mõned liiva tükid, mis jäid suhu hakkasid ka kasvama, olend sülitas selle välja ja nii tekkisid siis igasugused kükad ja mäed. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Eesti:neljarealised tantslaulud.Karjala:runolaulud.Isuri:lörpötykset. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? 27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja kangelase vastasseisust? 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning asa ja druij? Ahura Mazda:Mazda:indoeuroopa keeles 'teadlane'.Zoroastrismi peajumal/ülemvalitseja.Asa määrab universumis kõik võimalikud toimingud.Druij on Asa vastasprintsiip.Kurjuse printsiipi kehastab omaette jumal,mitte kurat.Ahriman ehk kuri vaim. On olemas 6
LAEVADE LIIGITUS Otstarbe järgi: Sõjalaevad Transpordilaevad Püügilaevad Tööstuslaevad Teenistuslaevad Teeninduslaevad Sportlaevad Ujumisala järgi: Merelaevad (avamere- ehk ookeanilaevad) Reidilaevad Sisevetelaevad Jõuseadme järgi: Sõudelaevad Purjelaevad Aurulaevad Mootorlaevad Turbiinlaevad Aatomilaevad Ajami järgi: Rataslaevad Sõukruvilaevad Tiiviklaevad Kere järgi: Puitlaevad Teraslaevad Plastlaevad Raudbetoonlaevad LAEVADE LOOMISLUGU 1783 de Joffroy d´Abbans (FRA) sõurattaga aurulaev 1836 Francis Pettit Smith (ENG) sõukruvi 1863 Le Plongeur mootorallveelaev 1864 Lenoir mootorlaev 1886 Daimler bensiinimootoriga laev 1909 tiiburlaev Enrico Forlanini 1958 Peter Chivlers (ENG) purilaud 1959 I tuumalaev jäälõhkuja Lenin 1961 hõljuk Christopher Cookerell (ENG) LAEVA ISELOOMULIKUD MÕÕDUD Üldpikkus Parda kõrgus Laeva süvis
lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti- pääsuke, lõoke, vares vms lind kes lendab koplisse ja leiab sealt 3 puud ja teeb neist ühte pesa Karjala- hani või kotkas teeb pesa Väinämöise põlvele Ingeri- pääsuke muneb muna vees olevale mättale või laevale 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Aasia hindud usuvad et maailm loodi munast, rebust sünnivad õhk ja meri. Egiptuse mütoloogias mainitakse mailmamuna. Jumalad sündisid munast mis oli munetud keset vett asuvale künkale. Semiitiel luuakse kosmilisest eetrist muna ja jumal Kusor kes loob munast taeva ja maa. Vaikse Ookeani mütoloogias ka sukeldumismüüdi sarnasusi. Indoeuroopas arenes muna müüt peale lsm.
pole sel teoste tõlgendamiseks tähtsust? 30. Mis on biograafiline meetod? Mida täpsemalt uuritakse (vt Taine, Scherer)? Missuguseid allikaid kasutatakse? - Arvatakse, et teos peegeldab kirjaniku elu, loomingut saab seletada eluloo kaudu ja vastupidi. - 31. Mida tähendab kirjandusuurimises prototüüp? Tooge näiteid. - Positivismi raamistikus algab samuti prototüüpide uurimine: tegelaste, tegevuskohtade jm eeskujud tegelikus elus. Uuritakse ka teoste loomislugu ehk geneesi. 32. Miks on historismi ja kausaalsuse ideed olulised kirjandusajalugude kirjutamise jaoks? - Positivistliku kirjandusuurimise keskmes on kirjaniku elulugu ja kirjanduse ajalugu. Kandvad ideed: historism ajaloolisuse idee; kausaalsus põhjuslikkuse idee. Kirjanduse arengu kirjeldamine põhjus tagajärg suhte alusel. 19. sajandi kirjanduslood on rahvuskirjanduste ajalood. 33. Milles seisneb võrdlev-ajalooline meetod?
Seda tuleb mõista nii abstraktselt kui konkreetselt pikkuse, kõrguse, jõu, vägevuse, väe ja suuruse enda suhtes. Taarapita nime võiks seega tõlgendada predikatiivselt kui vaeglauset ,,Taara (on) suur" või ka atributiivselt Taara-suur ehk tänapäevasemalt Suur Taara. 7. Mille poolest erinevad regivärsilise loomislaulu eesti, ingeri ja soome-karjala redaktsioonid? Kuidas suhestub läänemeresoome regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ilmalinnu loo puhul võib eesti redaktsioonis olla loo kandvaks tegelaseks olev lind olla nii vares, lõoke või mis tahes lind, keda "pühaks" peetakse. Pärnu ja Läänemaa rannakihelkondades tõuseb see lind merest ja laulu ühes arenduses väidetakse ta olevat sündinud saarel kasvava õunapuu viljast, mille tuul vette raputab (kajastus kosmilisest viljapuust?). Need motiivid on tähelepanuväärsed, kuna ääretu ürgookean
Ta näeb postmodernismi üheks iseloomustavama joonena ajaloolist metafiktsiooni – kirjandus, mis rõhutab teadlikult enda fitsionaalsust ja tuues esile ajaloo fiktsionaalsuse. Müüdi roll. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Müütidel oli sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuris. Levinumad müüditüübid: loomismüüdid - piibli loomislugu, kus jumal lõi mittemillestki maailma 6 päevaga. ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Oidipius). Müüt kui maailma tajumise viis ka tänapäeval oluline. Näit. Usk hea ja halva igavesesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Kirjandusteooria koolkonnad Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust
Folkloristika 04.10.11 Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.) Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib.
Ilmalind leiab pesapaiga, muneb monad ja tuuleiil veeretab need mere ning neist sünnivad (taevas ja maa) päike, kuu ning tähed hiljem on vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala lauludes valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuva põlve, ingeri redaktsioonis mätta, saare või laeva. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ühine motiiv ääretu ürgookean (esineb ka Piiblis) Loomisele eelnev ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu Soomel ja Indial on seos muna ülaosast saab taevas ja alaosast maa; Ilmatar vastab jumal Brahmale Maailm on munast alguse saanud (näiteks Egiptus, semiidi ja kreeka loomismüüdid) 27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja kangelase vastasseisust?
4. veel iseloomustavad heebrea õigust mitmesugused orjade kaitse eeskirjad, laenuintressi võtmise keeld, varaste pehme kohtlemine. Heebrea õigussüsteem on kantud lepingu ideest (Noa leping, Aabrahami leping, Moosese leping). Heebrea õigussüsteem koosneb Moosese seadustest ja üleskirjutustest teise templi perioodist (7. sajand eKr). Kõik viis Moosese raamatut, mis on juutluse aluseks moodustavad toora. Toora sisaldab endas loomislugu ja lepinguid Jumalaga. Heebrea õigus kui mitteriiklik õigus – juutidele e usukaaslastele suunatud õigus. Maaharijate õigus. Tugevat keskvõimu pole. Heebrea õiguse põhiallikaks on Vana Testament. Talmud ehk judaismi pärimuste kogu 5. sajandist eKr. Talmud on koostatud kirjatundjate ehk rabide poolt ja sisaldavad seletusi ja juhiseid mitmesuguste elusituatsioonide jaoks, mh jumalateenistuse ja judaistlike pühade pidamiseks. Talmude osadeks on: 1
Rahvalik, tihe tekstiesitamise viis, kujundlik keelekasutus, mõtisklev hoiak, Jumal kogu ajaloo kujundaja. Elohistlik allikas kuni paarsada aastat hilisem eelnevast. Jumalat nimetades kasutatakse üldmõistet EL. Nime välja ei öelda. Iseloomustavana juurde kuulub prohvetlik ütlemise viis. Sealt edasi deuteramistlik lade, pärineb 8.-7. Saj enne meie ajaarvamist. Neljas on preestriaamat, kõige noorem lademetest, 6.-5. Saj enne meie ajaarvamist. (Piibli alguses kaks loomislugu, mitte üks. Esimene on see, kus Jumal loob 6 päevaga maa ja 7ndal päeval puhkab, teises loos pole ühtegi taime, sest vihma pole veel sadanud jne ja Jumal loob enne Aadama ja siis Eeva oma küljeluust religiooni seisukohalt pole oluline, kuidas maailm loodi, maailma loomise taga on Jumal). [naine ei saa olla tehtud mehe küljeluust, sest siis peaks mehel lema üks ribi vähem]. 24. märts 2010 Ain Riistan HEEBRIA PIIBLI JÄTK.
(Vt rohkem Valk 1993) 12. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp "Loomine") põhisüzee ja ava selle avaramat mütoloogilist tausta [nt ajakirjas "Vikerkaar" ilmunud Ü. Valgu artiklile toetudes] Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna(d), millest kujunevad maa, taevakeha ja muud eluks vajalikud asjad Loomislugu muna kaudu on olemas igas maailmajaos ja uskujaid üle maailma, piirkonniti erinevad detailid ja sündmuseid, kuid muna on keskne teema. Soome-ugri aladel on müüt kõige kauem levinud ja Euroopas on tegemist omapärase loomislooga. Ilmselt pärineb müüt väljasurnud paleoeuroopa rahvalt, kes kunagi elasid meie aladel. 13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? Varaseimad fragmendid 21
vilksatavad paljude erinevate pärimuste mõjud/elemendid). Tänapäeva peegeldus, nt kaubanduskeskuses elustub iidne labürendi kujund. Võib vaadelda ka kui ökoloogilist katastroofi.. Teose ülesehitus on kreeta kaksikkirves, st algul pikemad luuletused, siis järjest väiksemad kuni hävinguni, ning siis hakkab uuesti üles kasvama. „Kui kivid olid veel pehmed“ – selles pikemas eepilises teoses keskendub Krull Eesti rahva pärimusele. Ka see koosneb kahest osast, esimene jällegi loomislugu ning teine on tagasivaade sellele loomisloole. See on Kalevipojast varasem aeg. Maailma üks loomisprintsiip on vanaisa (võib mõista kui jumala kuju), teine tegelane on keegi „mina“. Vanaisa tahab, et maailm oleks sina, samas „mina“ tahab mitmekesisust maa pinnavormides. TRIKSTER. Ka kalevipoeg oli trikster, tegeles teatud mõttes maailma vormimisega, ka vanapagan oli seda. *Sven Kivisildnik [leht olemas] 89
edasi ja summutatakse jutustustes ning lugudes. Ohuks on see, et seondatus suhtluskonnaga võib lõppeda ülekontrollitud suuresõnalises perfektsionismis või enese õigeks- ja paremakspidamisega teisitimõtlejate suhtes. Tähtsate teiste väära suhtumise korral võib välja kujuneda enese halvakspidamine. Ülemineku põhjustavad vastuolud lugudes. Sõna-sõnalisus lööb vankuma, kujunevad uued mõttestruktuurid. Võivad ilmneda vastuolud uute ja vanade autoriteetide vahel (loomislugu vrs evolutsiooniteooria). 3. Sünteetilis-konventsionaalne usk (eluaastad 10-21...). Inimese maailmatunnetus laieneb oluliselt. Mitmed eluvaldkonnad nõuavad oma tähelepanu: perekond, kool, töö, kolleegid, ühiskond, meedia ja võibolla ka religioon. Usk peab tagama nende eri valdkondade sidususe sünteesides väärtusi ja informatsiooni. See aste on üldjuhul iseloomulik teismeliseeale, kuid võib osutuda paljudele tegelikuks laeks. Tegemist on konformistliku
o Põlvkondade side o Viljakusvajadust NB: sõltumine loodusest ja viljakusest - Puuduvad kangelaslaulud - Peamiselt naistelaulud o kodusfäär o Naiste vaatepunkt - Suuline kultuur/paikne kultuur 4. oktoober Rahvalaul Värsisüsteem joonestub Põhja-Eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad (loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga kuldnaiselauluga). Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus. Lõuna-Eesti lauludes domineerib improvisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul (hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib. Kihnu laulud on
Ka tuule tõusu ja muna vetteveeremise motiividest võib leida eesti versioonis, samuti on eesti variantides sugemeid ilmalinnu kujundist. Esimesel pilgul silmahakkavad küllalt suured erinevused laulus on aga hiljem tekkinud (nt karjala versioonis tõstab Väinämöinen merest põlve mättaks, Eestis on mätaste asemele tulnud põõsad jne. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ülemaailmseks ühisjooneks peetakse loomisele eelnevat kaost, kus kõik on ühetaoline vormitu segu. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast. Selle järel sukeldub veelind, keda hiljem asendab loojajumala deemonlik paarimees. Soome loomislaulu leitakse olevat seos india looga, kus samuti muna ülalosast saab taevas ja alapoolest maa. Aga india müüdis sünnib rebust õhk ja meri, soome rahvalaulus kuu ja päike
Paabeli vangipõli (597-539eKr): on ajajärk Iisraeli ajaloos, mis algas juutide küüditamisega Paabelisse 597. aastal e.m.a Nebukadnetsar II ajal ja lõppes, kui juutidel lubati 539. aastal e.m.a kodumaale naasta. Nebukadnetsar II alistas Mesopotaamia, Süüria, Juudamaa, taastas Paabeli linna, rajas Paabeli torni ja kuulsad rippuvad aiad. Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 aastal e.m.a. Jeruusalemma ja küüditas juudid Paabelisse asumisele Toora Viis Moosese raamatut, loomislugu ja lepingud Jumalaga, on Viie Moosese raamatu koondnimetus (vrd pentateuh). Judaismi kanoonilise kirjavara alusteos, usuõpetuse pärimuslikkuse seaduse lähtealus. Talmud juutide majanduslikku, religioosset ja õiguslikku tegevust reguleerivate eeskirjade kogum. Vajadus oli tingitud asjaolust, et Vana Testament oli muutunud kaanoniks, pühaks ning seega muutumatuks raamatuks. Samas ei sisaldunud seal vastuseid muutuvatest majanduslikest,
1) Ära jäid üleujutused 2) Krokodillid kadusid ära Niilus haiseb Maailma loomisega seotud jumalused Nut taevajumalanna Geb maajumal (meessoost) Shu õhujumal Alguses oli Nut ja Geb koos, siis tuli vahele Shu, kes eraldas nad. Egiptlased uskkusid, et Nut sünnitab õhtuks tähed ja päeva hakul neelab need alla. Heliopolis Päikese linn Kreekas, asus Memphisest põhja pool, seal kujunes välja Heliopolis kosmoteogoonia maailma ja jumalate loomislugu. Atum Ra vana riigi aegne peajumal, Päikese jumal (peal päikeseketas) Heliopolise järgi tekkis kõigepealt ürgookean, sealt tõusis üles jumal Atum, Atum sünnitas Shu (õhujumala) ja Defnuti (Shu abikaasa, emalõvi moodi) Atumra Ra nuttis inimese välja, lõi oma pisaratest inimese. Ra on maailma ja taeva isandi, Maat naisekujuline, suurte tiibadega, linnusulg õigluse-, tõe-, korrajumalanna; maailma korra valitseja Horos tlk kauge
Jaapani kirjandus Jaapani esimene kirjalik tekst oli ,,Kojiki" (712). Tol ajal võeti kirjasüsteem üle Hiinast. Jaapani keel on polüsüllaabiline, hiina keel monosüllaabiline. Tekkis probleem, kuidas hiina märke jaapani keelele kohandada. 8. sajandist võttis jaapani keel üle süsteemi, kus kõik muutumatud märgid kirjutati nii nagu Hiinas, kuid muutuv pool kirjutati juurde silpkirjas. ,,Kojiki" tähendab ,,vanadel aegadel toimunud kroonikat". Sinna on kirja pandud Jaapani loomislugu, lood erinevatest jumalustest (kamidest). Vähehaaval jõutakse mütoloogilisest ajastust kaasaega. Kuna teksti üks põhiline eesmärk oli Yamato hõimu keskvõimu kehtestamine, proovitakse jumalused seada hierarhilisse süsteemi, kus nad kõik alluvad päikesejumalanna Amaterasule, keisri esivanemale. Kõige kuulsam lugu räägib Jaapani saarte loomisest. ,,Kojiki" sisaldab esimesi Jaapani üleskirjutatud laule. Uta laul, mis 8. sajandil muutus vähehaaval õukondlikuks luuleks
lugudes. Ohuks on see, et seondatus suhtluskonnaga võib lõppeda ülekontrollitud suuresõnalises perfektsionismis või enese õigeks- ja paremakspidamisega teisitimõtlejate suhtes. Tähtsate teiste väära suhtumise korral võib välja kujuneda enese halvakspidamine. Ülemineku põhjustavad vastuolud lugudes. Sõna-sõnalisus lööb vankuma, kujunevad uued mõttestruktuurid. Võivad ilmneda vastuolud uute ja vanade autoriteetide vahel (loomislugu vrs evolutsiooniteooria). 3. Sünteetilis-konventsionaalne usk (eluaastad 10-21...). Inimese maailmatunnetus laieneb oluliselt. Mitmed eluvaldkonnad nõuavad oma tähelepanu: perekond, kool, töö, kolleegid, ühiskond, meedia ja võibolla ka religioon. Usk peab tagama nende eri valdkondade sidususe sünteesides väärtusi ja informatsiooni. See aste on üldjuhul iseloomulik teismeliseeale, kuid võib osutuda paljudele tegelikuks laeks
Meisterlik kirjanik loob lugejaile juurdepääsu kollektsiivses mälus peituvate arhetüüpide juurde, nii turgutab psüühika osi, mis on vajalikud nii isiksuse täiustumiseks kui inimkonna vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks. Müüt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks Seletavad maailma olemust > sarnane eesmärk tänapäeva teadusele Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuris, levinumad müüdi tüübid: loomismüüdid (Piibli loomislugu, kus Jumal lõi mitte millestki maailma 6 päevaga ja pidas hingepidamispäeva) ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Theseus, Oidipus) Müüt kui maailma tajumise viis ka tänapäeval oluline, nt. Usk hea ja halva igavesesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad Müüte eestlaste rahvaloomingust (kratt e. pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik, Loomine (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised
arhetüüpide juurde, nii turgutab psüühika osi, mis on vajalikud nii isiksuse täiustumiseks kui inimkonna vaimse ja emotsionaalse heaolu jaoks. Müüt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks Seletavad maailma olemust > sarnane eesmärk tänapäeva teadusele Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuris, levinumad müüdi tüübid: loomismüüdid (Piibli loomislugu, kus Jumal lõi mitte millestki maailma 6 päevaga ja pidas hingepidamispäeva) ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Theseus, Oidipus) Müüt kui maailma tajumise viis ka tänapäeval oluline, nt. Usk hea ja halva igavesesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad Müüte eestlaste rahvaloomingust (kratt e. pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik, Loomine (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised –
Kaudne seos on paratamatult luulekoguga ,,Tünsamäe tigu". Isiklikult läbitunnetatud ruum (lapsepõlves veetis aega seal). Viimastes luuleraamatutes tuleb välja see, kuidas väikeste nõksudega on absurditunnetust tabatud ja edasi antud. Pole absurdiluule, kuid luule, mis absurdiluule alasid äärest puudutab. Ida-Eesti poole minnes pole midagi, kõik loomad on surnud, inimesed kipuvad ka ära surema. Religionaalpoliitika. Viitab teistele tekistidele. Loomislugu mütoloogias korduv motiiv. Peidab tekste ära (mingeid teiste tekstide või autorite viiteid). Paneb muistendite ja Juhan Liivi kokku Juhan Liiv asetub Kalevipoja positsiooni. Kõlab absurdselt. 27. Milles avaldub klassikalisuse ja uuenduslikkuse põimumine kaasaegsetel noorematel luuletajatel (Carolina Pihelgase ja/või Kaur Riismaa jt loomingu näitel)? Kaur Riismaa arendab tihti kujutluslikke ruumi välja, kuid need saavad reaalsete ruumidega kokku
väärikuse. Võltsing eesmärgiks on tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. 40.Müüt Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Seletavad maailma olemust, sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuri. Levinumad müüdi tüübid: loomismüüdid (Piibli loomislugu, kus Jumal lõi mitte millestki maailma 6 päevaga ja pidas hingepidamispäeva) ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Theseus, Oidipus). Müüt kui maailma tajumise viis, ka tänapäeva oluline, nt. Usk hea ja halva igavesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad. Müüte eestlaste rahvaloomingust (kratt e pisuhänd, Emajõe sünd, Koit ja Hämarik (Maa ja taeva ning teiste taevakehade tekkimislugu, Vanaisa ja tema abilised Kalevid (Vanemuine,
Perekonnaõigus- koht, kuhu keisri võim kõige õnnestunumalt ja täiuslikumalt sekkus. Justinianus kaasajastas õiguse. Õigus tuleb riigi arengule järgi. Riik püüab kodanike eest hoolitseda, teha neid õnnelikuks. See on ka üks paternalismi tunnusjooni. Justinianuse eesmärk oli Rooma impeeriumi taastamine, sisepoliitikas tahtis maha suruda nii rahva ülestõusud kui ka piirata suurmaaomanike võimu.Kirik muutus riigile allutatud institutsiooniks. 3. Vahetu loomislugu C.I.C kodifitseerimist alustati umbes 528.a. ning lõpetati 534.a., see sisaldas mitte ainult tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse norme. Oma ulatusliku kodifitseerimistöö teostamiseks moodustas Justinianus algul 10-, hiljem 15- liikmelise komisjoni, mida juhtis imperaatori kõrgem ametnik magister officiorum Tribonianus. Komisjoni kuulusid muude hulgas ka neli õigusteaduse professorit: Konstaninoopoli
annaabi.ee 
