sapiens ja homo sapiens omakorda sapiens sapiens. Luustikud 30 000a vana. Keskmine pikkus 187cm. Püstised, pikad, saledad, pikapealise koljuga. Tüüpilised europiidse rassi esindajad. Sellal kui avastati Cormagnoni koobas, leiti ka Aurignac'i koobas, kust leiti samuti luustikke. Kohalik kirikupreester arvas, et pole ilus matta kusagile koopasse ja mattis nad kirikukalmistule ümber. Leiti tööriistu ja loomaluid >> Aurignac'i kultuur. Ajumaht: 1600-1900cm3. 19.saj I poolel avastati koopamaale, mis omistati kromanjoonlastele. Neandertaallased surid välja pärast kromanjoonlaste levikut. Kas neandertaallased elavad siiani? -pakutakse välja, et nad võivad olla lumeinimesed -äkki ristusid neandertaalid ja kromanjoonlased? 36: ajakiri ilmus 11.jaan 1988; geneetikute teooria kaasaegse inimese kujunemise loost; Arvati, et kaasaegsel inimesel oli ühine ema, kes elas Aafrikas 2000a tagasi.
2000 aastat eKr. Kiviaeg lõppes, kui tööriistade valmistamisel võeti kasutusele metall Kiviaeg jaguneb kolmeks: 1) Paleoliitikum(Inimesed kasutasid lihvimata kive) 2) Mesoliitikum(üleminekujärk) 3) Neonliitikum(Inimesed õpivad kive lihvima) Inimesed inimesed elasid koobastes ja kasutasid algelisi tööriistu Relvade, tööriistade ja muude esemete valmistamiseks osati kiviajal kasutada põhiliselt kivi, puitu, loomaluid, nahka ja savi Riietus oli väga paljastav, neil olid seljas loomade nahast tehtud sellikud ja rindade katmiseks väiksed kaltusud. Taimed Kui jää taganes, kasvasid Norras kõigepealt vetikad, seejärel tulid samblad ja samblikud. Sedamööda, kuidas temperatuur tõusis, tulid ka rohttaimed, ja need lõid pinnase kanarbikuliste ja puudejuurdumiseks ja kasvamiseks. Esimesed puud, mis sisse rändasid, olid kased. Järgnesid teised puud, nagu haavad, pihlakad, pajud, männid ja sarapuud
Kiviaeg kokkuvõte Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 1967. aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arhieoloogid ühendanud teatud arhieoloogilise kultuuri alla. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Asulakohad Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida
70 miljonit aastat. Roomajad tekkisid umbes 250 miljonit aastat tagasi. Maismaa kuivad osad, kuhu asusid elama roomajad, olid laialdased ja mitmekesised. Kohastumise käigus arenesid roomajatel mitmesugused omadused. Hiljem asustasid roomajad vee ja tekkisid ka lendavad sisalikud. Roomajate õitseng kaasnes ürgkahepaiksete väljasuremisega. Algas roomajate valitsemisaeg, mis kestis 170-180 miljonit aastat. Maismaa-roomajad. Väljakaevamistel on vahel leitud hiiglasuuri loomaluid. On selgunud, et paljud neist kuuluvad roomajatele dinosaurustele, mis tõlkes tähendab "kohutavad sisalikud". Mõned dinosaurused kaalusid 40-50 tonni ja olid kuni 26 meetrit pikad. Need hiiglased toitusid taimedest, kuid osa dinosaurusi muutus ka röövloomadeks. Seoses sellega ilmusid teistel jälle jätked, ogad, sarved ja teised kaitsekohastumised. Kuid oli ka väikseid, kassisuurusi dinosaurusi. Arvukas rühm roomajaid sai nimetuse loomahambused, sest nendel jagunesid
selgemalt puude otsas ronimisvõimele. Neid skeletitükke ei ole jõutud veel liivakivist puhastada. Kuna kõik luud olid väga hästi säilinud andis see aimu aju ja muude organite suurustest. 2 Lucy leidmine 1974. aastal otsisid professor Donald Johanson ja tema juhendatavad tudengid Etioopias loomaluid, kuid nad sattusid aga väikesele käsivarretükile. Jphanson arvas kohe, et see kuulub hominiidile. Lõpuks leiti kokku ligi 40 protsenti skeletist. Vaagnaluu järgi tehti kindlaks, et tegemist oli naisega ning seepärast nimetatigi skelett Lucyks Beatlesi laulu "Lucy in the Sky with Diamons" järgi, mida väljakaevamiste ajal pidevalt raadiost tuli. Arvatavasti suutis Lucy enamusajast kahel jalal kõndida ja see on oluliseim ja
Sool Sool on vürtside hulgas üks kõige populaarsematest. Selle koostisosadeks on naatrium ja kloriid. Sool on oluline loomasöödaks ja ka toidu maitsestamiseks ning säilitamiseks. Kloriidi ja naatriumi ioonid, kaks kõige suuremat soola koostisosa, on vajalikud kõikidele elusolenditele ellujäämiseks, kaasaarvatud inimestele. On erinevaid soolasorte: rafineerimata sool (meresool) rafineeritud sool (lauasool) jooditud sool (pansool) Soola leidub valgetes, heleroosades või helehallides värvides. Enamasti saadakse soola mereveest või settinud kividest. Söödavad, kivist saadud, soolad võivad olla värvilt õrnalt hallikad oma mineraalide sisalduse tõttu. On teada, et mõned isoleeritud kultuurid, näiteks Lõuna-Ameerikas, tarbivad soola väga vähe, kuna nende esivanemate jaoks oli väga tähtis taimetoitlus ning soola ei peetud tervislikuks. Sool teeb m...
Kordamis küsimused 10.09 1. Iseloomusta keskmist kividega Eestis (asula kohad, töö ja tarberiistad, elatus alad). 1967 aastal leiti sealt õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriiistu. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulaid veekogude lähedusse , kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Toitu saadi enamasti kas kalastades või pidades jahti. Veekogu ääres elades, oli alati toit laual olemas. Kala püüdmiseks tehti konksud luudest, suuremaid kalu püüti ahtingutega. Kivi ajal elati arvatavasti 15-30 liikmelistes gruppides, mis koosnes 2-4 perekonnast
Hendriku kroonikast. Kuigi see on kirjutatud 13. sajandil, saab sealt välja lugeda palju varemgi juhtunud sündmustest. Ent paljudesse vanematesse kirjalikesse allikatesse tuleb suhtuda umbusklikult, kuna need on sageli kirja pandud eestlastesse vaenulikult suhtuvate autorite poolt. Kiviaeg Mesoliitikumi asulapaigad 1967. aastal markasid geoloogid Pärnu jõe ääres Pulli külas kruusaaugus ligi 3 meetri sügavusel õhukest tumedat viirgu, mis sisaldas söetükke ja loomaluid. See on teadaolevalt Eesti kõige vanem inimeste peatuspaik. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda lammasmäge. Lammasmägi oli sel ajal väike saareke Kunda järves. Sealt on leitud arvukalt esemeid. Kõik Eesti mesoliitikumi leid kuuluvad nn Kunda kultuuri. See on levinud kõigis Läänemere idaranniku maades. Sel ajal rajati asulad vee äärde, kuna seal oli võimalik alastada, jahtida ja vesi pakkus ka neile kaitset. Tööriistad ja tegevusalad
tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged naturalistlikud koopamaalid Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu · Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli kuuluvad Kunda kultuuri · Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Mesoliitikumis (keskmises kiviajas) · Küttimine, korilus, rändamine, kalastamine · Vibu ja noole kasutusele võtmine, ahing ja õngekonks · Anastav majandus · Koera kodustamine Asulakohad · Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee
Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülemöödunud sajandil. Keskajal ja
Zeusi saladuse, karistati Hadeses sellega, et ta pidi igavesti ülesmäge lükkama kivimürakat, mis aga ikka ja jälle tagasi veeres. *karistus mitte kurjategijale, vaid võrukaelale, seega ülekohtune ning tihti mõttetu. · Pandora laegas* - Pandora oli esimene naine, kelle Hephaistos vormis Zeusi käsul savist karistuseks inimkonnale (, kuna nad olid saanud tule ja õppinud ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva). Iga jumal kinkis talle midagi (kauni välimuse, kenad rõivad, meeldiva loomuse), kuid andsid talle ka laeka, millegi halvaga igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mis laekas on, kuid öeldi, et ta ei tohi seda kunagi avada. Kuid Pandora oli tehtud uudishimulikuks ning ühel päeval avas ta laeka ja lasi kõik halvad asjad sealt välja. Muu halva hulgas oli seal siiski ka lootus, kuigi petlik. Sealt mõiste ,,Pandora laegas" tundmatu sisuga keelatud asi.
Zeusi saladuse, karistati Hadeses sellega, et ta pidi igavesti ülesmäge lükkama kivimürakat, mis aga ikka ja jälle tagasi veeres. *karistus mitte kurjategijale, vaid võrukaelale, seega ülekohtune ning tihti mõttetu. · Pandora laegas* - Pandora oli esimene naine, kelle Hephaistos vormis Zeusi käsul savist karistuseks inimkonnale (, kuna nad olid saanud tule ja õppinud ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva). Iga jumal kinkis talle midagi (kauni välimuse, kenad rõivad, meeldiva loomuse), kuid andsid talle ka laeka, millegi halvaga igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mis laekas on, kuid öeldi, et ta ei tohi seda kunagi avada. Kuid Pandora oli tehtud uudishimulikuks ning ühel päeval avas ta laeka ja lasi kõik halvad asjad sealt välja. Muu halva hulgas oli seal siiski ka lootus, kuigi petlik. Sealt mõiste ,,Pandora laegas" tundmatu sisuga keelatud asi.
Lisaks veekogudele on ka teada kuivamaa ohvreid-lohke. Kui vette on ohverdatud läbi kogu rauaaja, siis kuivamaaohvrid on viimase kahe sajandi teema enne Kristust. Kuivamaaohverdustes peamiselt kahte sorti esemed- relvad ja tööriistad. Torque- kaelavõru kangid. Kasutati rahana. Seotud Kesk- ja Lääne-Euroopa tavaga. Tuledeposiidid-tuleohvrid. Levinud alpide põhjajalamil, kus on leitud mitme ruutmeetri suuruseid põlenud alasid, kuhu on deponeeritu põlenud loomaluid ja metallesemeid (sarnades veekeskkonda ohverdatud esemetes) -sulendikud (Viereckschanze)- Salapärased muistised. Nelinurksed alad, pole seotud looduslikke kaitsefunktsioonidega. Palju erinevaid interpretatsioone-rituaalsed? Suletud talukohad?. Tegelikult võivadki olla erineva funktisooniga. Üks ja see sama koht võis omada erinevat funktsiooni. -rituaalid asulates Kõik praktiga on seotud läbi nelja kategooria 12.
põhjustel järk-järgult välja. Nüüdisinimeste eluviis oli neandertallaste omaga suhteliselt sarnane. Elatuti suurte imetajate küttimisest (mammutid jt suurulukid), tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Erinevalt neandertalllastest asustati ka tasandikupiirkondi ja koobaste kõrval elati mammutiluudest või puidust karkassiga ning loomanahkadega kaetud onnides. Järk-järgult täiustus kivitöötlemise tehnoloogia ning senisest enam hakati kasutama loomaluid ja -sarvi keerulisemate tööriistade valmistamiseks (n ahingud, harpuunid, luust õngekonksud jne). Uue jahirelvana võeti paleoliitikumi viimastel aastatuhandetel kasutusele vibu (Aafrikas u 60 tuh a tagasi; Euroopas u 9000 eKr) ning kodustati koer. Tollane peamine inimeste sotsiaalne üksus põhines sugulusel e sugukonnal. Sugukond koosnes võrdsel ühiskondlikul positsioonil olevatest lähisugulastest, kelle tööjaotus tulenes nende soost: mehed
ennustustalituste tarvis ja vägevate hallutsinogeenide võimetesse, et saavutada ühendus hingede ilmaga. Nasca kultuuri pealinnaks oli Cahuachi. Uurimustööd on tugevdanud muljet Cahachist kui püsielaniketa tseremoniaalsest keskusest, eesmärgiga olla palverändurite sihiks. Erinevalt mujalasuvatest tolleaegsetest keskustest on sealt leitud suhteliselt vähe olmejäätmeid, näiteks majapidamises kasutatavate savinõude kilde ja toidust pärinevaid loomaluid. Nasca kultuur hävis imelikel asjaoludel on teada vaid, et järsult hakkas muutuma nendele omane kunstistiil.12 Kõrbejoonised13 WARI KULTUUR 400-800 a pKr Wari kultuur arenes välja Peruu keskmägismaal asuvas Ayacucho regioonis. Wari kultuuriliste uuenduste hulka kuuluvad teedeehitus, arhitektuuriline planeerimine, maaviljelusterassid ja pronksivalu. Wari linna kõrghetkedel võis elanike arv olla 35 000 inimest. Wari kultuuri eeskujuks oli Huarpa rahvas.
Pandora otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks
Pulli asula Pärineb umbes 9000 aastast eKr, seega on see vanim Eesti teadaolev asula. Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Asula paiknes tolleaegse Pärnu jõe suudmes. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid, keda arvati olevat kodustatud. Leiti mõned lõkkekohad, neist üks kividega. Leitud kiviriistad olid väikesed. Osa neist oli valmistatud kvaliteetsest musta värvi tulekivist, mida Eestis looduslikult ei leidu. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Kunda asula Kiviaegne asula leiti kui 19
linnamägede algne ilme ei ole säilinud. Näiteks on sellised Viljandi, Tartu, Otepää, Toompea (Lindanise), Rakvere (Tarvanpea). Hilisrauaaegsed linnused tänapäeval: On olulised domineerivad maastikuobjektid On turisimiobjektid ja sellena rohkem või vähem eksponeeritud On sageli kasutusel puhkemajanduslikul otstarbel On muinsuskaitse all, arvestada tuleb muinsuskaitse nõudeid Sellised asulakohad tunneb ära tumedama kultuurikihi järgi, mis sisaldab keraamikatükke, loomaluid, põlenud kivisid, esemeid ja nende fragmente. Kuna sellised kohti on palju küntud, on leiumaterjal murenenud. Asulakoht Aiamaa külas Tartumaa. Kaugeltki kõik asulakohad ja muud muistised ei ole kaitse all. Kihelkonnad Põhiline territoriaalne üksus. Kihelkkonnad otsustasid sõjalised küsimused ja välislepingud, kohtupiirkond. Läti Hendrik räägib kihelkonnavanematest. Paljudes muinaskihelkondades on keskne linnus aga paljudes ei ole.
Orpheuse isaks nimetatakse nii Apollonit, jõejumalat Oiagrost kui ka tundmatut traakia ülikut. Orpheus kasvas üles Traakias. Legendid muusadest on sageli seotud Traakiaga, kus asuvad muuhulgas Pieros ja Olümpos. Vanad kreeklased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas. Pandora Laegas - otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid ohverdama liha asemel loomaluid ja rasva. Iga jumal kinkis vagurale neiule midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva loomuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele (Prometheuse vennale) ja mees võttis kingituse rõõmuga vastu, kuigi vend oli keelanud Zeusilt kingitusi vastu võtta. Kuid häda: Pandora oli tehtud uudishimulikuks
Neid on leitud eeskätte Saaremaalt ja põhjarannikult. Need rajati eelistatavalt poolsaarele/jõekääru/Asva asula lausa laiul. Neid kaitstes paekividest laotud müür ja leitud kindlustatud asulate põhjal võis müüri paksus olla 1,3-1,6 meetrit. Kõrguse kohta andmed puuduvad, sest neid pole säilinud täielikult, kas peal mingi puidust tara oli seda ka ei tea. Müüride seest on leitud jälgi erinevatest palkehitistest (nende poste). Neid asulaid lahti kaevates on leitud loomaluid, mis kuulusid põhiliselt koduloomadele, vb oli see üheks põhjuseks, miks neid kindlustatud asulaid rajati, ehk tekkisid väärtuslikud objektid koduloomad, mis ärgitasid ümbrikkaudseid kallale tungima ja oli vaja end kaitsta. Väärtuseks olid ka pronksesemed. Oletus on, et neis elasid pealikud, kes kontrollisid ka laiemal alal toimunud käsitööd ja kaubandust. Kuna neid asulaid on Eesti aladelt leitud väga vähe, siis enamik inimesi elas neist väljapool.
tegeles äri ja pangandusega. 1868. aastal läks ta Kreekasse, olles otsustanud, et ta tahab tegeleda arheoloogiaga. Otsis Troojat ja teisi muistiseid, mis olid seotud Homerose eepostega. Käis Ithaka saarel, otsis sealt Odysseuse paleed. Koha otsimiseks kasutas Homerose tekste ja kohalikke pärimusi. Otsides ja kaevates leidis ta ühest kohast 20 vaasi, mis olid täidetud tuhaga. Schliemanni arvates oli see inimesetuhk. Leidis samast ka ohvrinoa, savist jumalannakujukese ning loomaluid. Oma avastusest kirjutas ta, et on täiesti võimalik, et leitud tuhk kuulus Odysseusele, tema naisele ja järglastele. Midagi muud ta sealt ei leidnud, siirdus Troojat otsima. Otsides Troojat leidis eepostest teatud pidepunkte. Sobis Hissarliki küngas tänapäeva Türgis, mida Schliemann hakkas esimesena 1870.-ndatel tõsiselt kaevama. Kaevas ka Mükeenes ja Tirynsis. Rootslane Oscar Montelius (18431921) tüpoloogilise meetodi rajaja ja süstematiseerija
teoses "Principles of Geology", et geoloogiliselt iidsed tingimused olid olemuslikult sarnased kaasaegsetega. Sama ideed võis rakendada ka inimeste mineviku kohta, st paljudes asjades sarnanes minevik tänapäevaga. Inimkonna suuremat vanust kui piibli põhjal arvata võis, kinnitasid ka mitmel pool leitud kivist tööriistad, mis esinesid koos väljasurnud loomade luudega. Nii oli näiteks Prantsusmaal 1838. aastast alates leitud primitiivseid kiviriistu ja fossiilseid loomaluid. Kasutades geoloogidelt ülevõetud stratigraafilist meetodit, õnnestus määrata ka selliste kiviriistade kuuluvus. Sellega tegeles Jacques Boucher de Perthes. 1841. aastal avaldas ta veenva tõestusmaterjali inimeste kivist tööriistade ja väljasurnud loomade luude seose kohta. Ta väitis, et see osutab inimeste olemasolule juba ammu enne piiblis mainitud veeuputust. Esmalt ei leidnud ta väide kuigi suurt poolehoidu, kuid 1859
aastat (Kabun 2007). Arvatakse, et tollane asulakoht Roosisaare poolsaarel paiknes kaubavahetusteede olulises sõlmpunktis (Ots 2001). Teaduslikult on Roosissart uuritud 1942- 43, 1955-56, 1961 ja 1968 (Pullat 1984). Samuti toimusid uues väljakaevamised vahetult enne uue silla ehitust 1998. aastal, kuid uusi avastusi ei leitud (Breidaks 1998). Seniste väljakaevamiste käigus on leitud kivist ja luust tööriistu, vaiaotsi, kammkeraamikat, nöörkeraamikat, riptaseid, merevaigust ehteid, loomaluid (ürgveis, kilpkonn, metskass jt) ning 24 inimese luustikud (Kenk & Ploom 1972). Tamula rand on üks Eesti rikkalikumaid muinasajast pärit säilmete leiukohti. Kuna muistised on jäänud turbakihti, siis on nad väga hästi säilinud. Näiteks on sealt leitud ühed Eesti paremini säilinud inimluud (Breidaks 1998). Esimene kirjalik märge Roosisaare silla eelkäijast pärineb 1920ndatest, mil puidust sild viis
Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt saviga. Pronksiaja ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest. Pilt küll praeguse aja Kambodzast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha. Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega. Kiviaeg sai alguse megaliitilise arhitektuuriga, ehk megakivi arhitektuur. Kiviehitised olid tehtud kergelt tahutud 8-10meetri kõrgustest kivimitest. Dolmeniteks nimetatakse kaks megasuurt kivi, millele on pandud põiki peale kolmas suur kivi. Näiteks Stonehead. Selliste ehitiste otstarve ei ole
Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Leiti ka töötlemisjääke. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon, mille kvaliteet ei ole nii hea kui tulekivil. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Tuleb siiski märkida, et kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid. Arvatavasti oli tegemist sessoonse asulaga, kuhu aga pöörduti järjepidevalt, pika aja jooksul alati tagasi. Seda järku Eesti esiajaloos nimetatakse siiski mitte Pulli, vaid Kunda kultuuriks esimesena leitud asulakoha järgi, mis kuulus tollesse aega. Nüüdseks on teada rohkemgi asulaid (nt Siigsaare, Sindi-Lodja, Jälevere, Lepakose, Umbusi)
Kellpeekrid luid sisaldav urn kaeti täielikult teistpidi oleva suure savinõuga. Surnuluid sisaldava saviurniga koos maeti sageli ka teine, väiksem savinõu. Kui nõusid kaasas palju, siis harilikult urn luudega hauas keskel, teised nõud selle ümber. Metallist panused: nt habemenoad, relvad, käevõrud, nõelad. Sageli esemed tahtlikult rikutud. Metallist hauapanused vähenesid kultuuri hilisemas osas, samal ajal nende hulk aaretes kasvas. Haudades sageli põlenud loomaluid. Eliit maetud puust kambrites, harvadel kivist kirstus. Haud kaetud kääpaga. Neis haudades väga peent keraamikat, loomaluid (harilikult siga). Kaasas ka kuldesemeid, mõnel üksikul juhul ka miniatuurseid vankreid. Mõned rikastest matustest sisaldavad rohkem kui ühe surnu (naised, lapsed ohverdused). Kultuuri lõpu pool põletati mõned surnud kalmistul kohapeal ning kaeti siis kääpaga. Varasel rauaajal hakati jälle matma laipu. 38
surid siin välja või rändasid põhja poole. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mil inimesed elatuvad küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Eestis (u 8700/8550 – u 4000 eKr): * Pulli etapp (kultuur) – eripära: Eesti kõige vanem. Pulli asulakohas toimusid arheoloogilised kaevamised 1971. aastal. Umbes 9000. a eKr. *Kunda etapp (kultuur) – pole võimalik eristada erinevaid kihte. Kunda Lammasmägi asus malaveelises järves. Kunda tsemenditehase rajamisel leiti loomaluid ja kalapüügiriistu jne, mis on pärit kiviajast. Kunda (kultuuri) etapi luu- ja sarvesemed: harpuunid,nooleotsad, ahingud. (Kunda asula kasutusel 8700 – u 1700 eKr) *Sindi-Lodja etapp (kultuur) – merele lähemal, kui Pulli asula. Pärnu jõe äärest mitu km mere poole. Leidi sellest asulast kalade luid, mis näitab, et 6000eKr osa rahvastikust orienteerusid merel. Tegelesid merekalapüügi ja hüljeste küttimisega. Tõi kaasa Lääne-Eesti väikesaarte asustamise. Näitab tollaagsete
ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad matused. Pigem sängitati surnuid asula territooriumil ja vahest ka põranda alla. -Keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda)- 1967a avastati pärnu jõe ääres Sindi lähedal pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid, kivist ja luust tööriistu. Pulli asukoht on kõige vanem inimeste elupaik Eestis. Enne pulli avastamist teati kunda lammasmäge. -Esimene pronks Umbes 1800 eKr alanud pronksiaega jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks: vanemaks ja nooremaks .Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu muhust leitud odaotsa, Võrtsjärve lähedalt leitud sirpi. Leitud veel 11 kirvest. -Esimene raud Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad kui pronksist
Meeste ja naiste kehakuju on märkimisväärselt erinev: meeste keskmine pikkus oli 138 cm ja kehakaal 41 kg, naistel vastavalt 115 cm ja 30 kg. Hammastes leiduvate strontsiumiisotoopide uuringu põhjal on pakutud, et naised on asunud sünnipaigast kaugemale elama (= elupaik asus meehe sünnipaiga piirkonnas). Kaua arvati, et see liik on esimene, mis kasutas tööriistu ja sõi loomaliha, sest samadest leiukohtadest on leitud purustatud loomaluid. Hilisemad uuringud seda ei kinnita: 1) hammaste mikroskoopiline analüüs viitab mitmekesisele eelkõige taimsele toidule (s.h seemned, munad), 2) loomaluude analüüs on näidanud, et need on purustanud kiskjad. Loetud tänapäeva inimlaste (perekond Homo) üheks võimalikuks eelkäijaks. X-naine ehk Denisovo (Denisova) inimene Avastati 2010. aastal ühest sõrmeluu katkest eraldatud DNA põhjal. Leiukoht – Denisovo koobas tänapäeva Altai alal (Venemaal)
Worsaae sai Taani kuningalt raha, et kaevamistel käia. Taani kuninganna Margarete oli hariduselt arheoloog/kunstiajaloolane. Taani ja Rootsi kuningad üldiselt olnud arheoloogia huvilised. Worasaae võrdlevaarheoloogia rajaja, stratigraafilise meetodi edasiarendaja. 4. Prantsusmaal läks arheoloogia ajalukku tolliametnik Boucher de Perthes, kes elas Abberville`i lähedal. Jalutas kruusaaukude lähedal, sest need meldisid talle. Leidis selat loomaluid ja kivisttööriistu. Arvas, et Piibliloo veeuputuse eelsed asjad. Leidis paleoliitikumist varaseimast kiviaajast- pärinevaid esemeid. Rajas stratigraafilise meetodi. Pani tähele, et on oluline teada, kuidas esemed kihtides paiknevad. Mida kõrgem(pealmine) kiht, seda nooremad leiud. 5. Heinrich Schielmann on ajalukku läinud eelkõige kui Trooja avastaja. Osalt avastas, teisalt lõhkus palju ära ja valetas palju. Lapsepõlve unistus leida Trooja
raha saada. Kuningad toetasid muinasaja uurimist . Tal õnnestus siiski vahendeid leida, hakkas käima naabermaades. Nägi , et nendes maades on muististel eripärad, kuid neil on ka sarnaseid jooni. Võrdleva arheoloogia rajaja. Jacques Boucher de Perthes 19 saj, läks ajalukku muinasteaduste alal Puudus otsene eriharidus. Perthes oli tolliametnik , kes peale tööd käis jalutamas kruusakarjäärides, kust ta leidis kummalisena tunduva loomaluid mitme kihi kruusa alt. Leidis ka mitmeid esemeid, mis hakkas teda paeluma. Pethese peamiseks saavutuseks oli see ,et ta avastas väga vanad muistised statigraafilise meetodi(esemete leiukohta ja kihti abil üritakse vanust kindlaks määrata) abil . Augustus Henry Pitt Rivers. Sõjaväelane elukutselt, võrdlemisi kõrgel tasemel ( kindral) , kogus vanu püsse,kostas nendes arenguridasid. Pani paika püsside tüpologilise arengu, vaimustas teda sedavõrd, et ta
Ta ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid, kirjutas nende põhjal uurimusi, teda nimetatakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) oli Prantsuse uurija, sõjaväelane, tolliametnik, tal oli palju vaba aega. Jalutas kruusaaukudes, turbavõtu kohtades jms. Tegutses Abbvillé'i lähedal ja avastas, et seal oli väga paks-kõrge kruusaaugu seina ja 5 m sügavuses nägi suuri loomaluid ja kivikirveid. Kirjutas raamatu ,,Keldid ja uputuseelsed muistised", ajalukku läks sellega, et võttis kasutusele stratigraafilised meetodid ajaloos (s.o kihiteadus). Augustus Henry Pitt-Rivers (1827-1900), kindral, inglise muinasaja uurija. Huvi oli relvade vastu, tahtis panna paika, kuidas arenenud olid, hakkas siis ka teisi relvi koguma. Tegi süsteemi, kus iga järgnev relvasüsteem pidi olema eelmisest täiuslikum ja parem. Hakkas
laua taha istuda, süüa ja pidutseda. Kalmetes on avastatud ka rohkesti savinõude kilde, võib-olla oli seal toit sees. Kui põletamine toimus kuskil eemal, siis nopiti tuhk ja asjad välja. Võib-olla viidi asjad kalme savinõudega, mis jäeti sinna või visati puruks isegi. Mõnes tarandkalmes on savinõud veidi hilisemad kui need matused. Kui varem olid kalmetel igast rituaalid ja värgid, siis võis see ka jätkuda ja sealt sattusid savinõukillud hauda. Kalmetes on leitud ka mitmeid loomaluid, veise, lamba, kitse. Kas pandi surnule kaasa toitu või on need jäänused hilisematest söömingutest. Kuna luud ei ole põlenud, siis on arvatavasti tegemist hilisemate pidustustega. Tarandkalmes on kõik segamini ja ei tea kes oli tähtsam inimene. Ühes hauas võis olla 10-20 inimest. Kivikirstkalmes sai ilusti aru, kes oli tähtis inimene - ta oli keskele pandud. Tundub nagu oleks ühiskond muutunud, et ei olnud enam ühiskondlikku hierarhiat. Tarandkalmed on olnud tõenäoliselt
varem on tunduvalt vanemad, u 1,8 mln aastat. Aafrikas tol ajal nii vanu homo erectuse luid ei teatud. Vaidlusele tehti mingi määral lõpp kui Keeniast leiti noormehe luustik, seda on nimetatud ka Nariokotome poisiks. Ta oli homo erectuse esindaja, vanus 1,6 mln aastat. See leid oli 11 aastane ja oli juba 160 cm pikk, arvati et ta oleks võinud kasvada kuni 190 cm pikkuseks. Tänapäeval on homo erectuse asukohast leitud ka töödeldud loomaluid (nt lõigatud) see näitab, et homo erectus tarvitas kindlasti ka liha. Tänu lihale hakkas arenema aju. Homo erectuse juurest on leitud ka tule jälgi, seega liha küpsetati. Ka see aitas aju arengule kaasa. 5. LOENG Home erectus liikus Aafrikast välja Kaukaasiasse, Aasiasse ja ka Jaava saarele. Euroopas Gruusias on avastatud Dmanist vähesel määral homo erectuse luid, kui kõige rohkem on neid luid Hispaanias Gran Dolinas (u 800 000 a vanad)
£12 ¢piltm¨argina tantsivat inimest, ke m¨aa¨rata. seletas hiljem lisati m¨argile alaos- m¨argi abil kui toa kagu- sa jalad, ning on `tantsima' osa , h¨a¨aldusena , t¨ahenduses kujul . ka- mis aga ei sobi. V~oib olla, et sutus eijah t¨ahenduses on m¨ark kujutab ka loomaluid. laen.seob m¨argi vigase Hiljem t¨ahendas m¨ark maja- u ¨markirja kuju t~ottu metsaga pidamise jumalust, l¨ahedane m¨ argi ala- ja suurega m¨ argiga. u ¨laosas. M¨arki on segatud ka kaudu. Algkujus on kaunis- / ¡ Vana kuju £12 ¢ 179
annaabi.ee 
