Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kiviajastu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kiviajastu?
  • Millised olid inimesed?
  • Millised olid taimed?
  • Milline oli inimeste põhiline elu ?
  • Millised olid loomad ?
  • Millised oli kiviaeja rituaalid ja uskumused?
  • Millised olud olid elamiseks ?
  • Millised seadused olid ?
Kiviajastu
Koostanud :K. Kurg  ja R.Safonov
Millest me räägime ?
Mis on kiviajastu?
Millised olid inimesed?
Millised olid taimed?
Milline oli inimeste põhiline elu ?
Millised olid loomad ?
Millised oli kiviaeja  rituaalid  ja uskumused?
Millised olud olid elamiseks ?
Millised seadused olid ?
Kasutatud kirjandus
Kiviajastu
On eelajalooline ajajärk, mis algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ning lõppes umbes 
2000 aastat eKr.
Kiviaeg  lõppes, kui tööriistade valmistamisel võeti kasutusele  metall
Kiviaeg jaguneb kolmeks:
        1) Paleoliitikum(Inimesed kasutasid lihvimata kive)
        2) Mesoliitikum (üleminekujärk)
        3) Neonliitikum(Inimesed õpivad kive lihvima)
Inimesed
inimesed elasid koobastes ja kasutasid algelisi tööriistu
Relvade, tööriistade ja muude esemete valmistamiseks osati kiviajal kasutada 
põhiliselt kivi, puitu, loomaluid, nahka ja savi
Riietus oli väga paljastav, neil olid seljas loomade nahast tehtud sellikud ja 
rindade katmiseks väiksed kaltusud.
Taimed
Kui jää taganes, kasvasid Norras kõigepealt  vetikad , seejärel 
tulid samblad ja  samblikud . Sedamööda, kuidas temperatuur tõusis, tulid ka  rohttaimed
ja need lõid pinnase kanarbikuliste ja puudejuurdumiseks ja kasvamiseks.
Esimesed puud, mis sisse rändasid, olid kased. Järgnesid teised puud, 
nagu haavad, pihlakad,  pajud , männid ja  sarapuud . Kliima soojenedes pidi  kask  
taganema teiste puude ees.  Lisandusid  tamm, pärn, saar  ja  jalakas ning moodustusid 
suured tammikud või  tihedad  segametsad.
Inimeste põhiline elu
 Et rahuldada pere vajadusi, pidi  kiviaegne  mees töötama ainult 2–3 tundi 
päevas. Kiviaegne naine töötas küll pere heaks hommikust õhtuni, hankides 
toidulisakoriluse ja kalapüügiga. 
Nad pidid ka valmistama kõik relvad ning töö- ja majapidamisriistad
Lapsed pidid kindlasti oma panuse andma, niipea kui nad õppisid omal käel 
toime tulema.
pühendati palju aega ja tähelepanu religioonile ja rituaalidele
Joonistati väga palju koobaste seintele oma tähtsaid sündmusi ja loomasi.
Inimesed kodustaasid loomi.
Loomad
Esimesed loomad olid linnud
Järgnesid väiksemad kiskjad, kellest suurim oli  polaarrebane
Jää taganedes ilmus tasapisi  nii palju taimi, et põhjapõdrad said ära elatud. 
Rituaalid ja uskumused
Rituaalid
a)
Surma ennetamine
b)
Ilma muutmine
c)
Ellu äratamine
Uskumused
d)
Nad uskusid oma rituaalidesse
e)
Nad uskusid paganasse
f)
Nad uskusid, et pärast surma on elu.
Olud
Olud olid elamiseks väga kehvad, polnud haridust, polnud õiget  majapidamist ,ei olnud 
õigeid  pesemis  võimalusi, polnud häid laste kasvatamiseks võimalusi, söök ei olnud 
mitmekesine, sest tollel ajal ei olnud piisavalt toitu.
Seadused
1.
Ühest hõimkonnast liige ei tohtinud astuda teise hõimkonna  aladele
2.
Söök ja jook oli kõik ühine (ühes hõimkonnas)
3.
Kui laps sündis hõimkonda ja kui ta sai eluga hakkama , siis ta pidi vanematele 
abiks olema, ei tohtinud midagi ise teha.
4.
Ükski hõimkond ei võinud varastada teiselt hõimkonnalt väärisesemeid( relvi
loomanahast esemeid,tööriistu jne)
Kasutatud kirjandus
Pildid-googlest
http://en.wikipedia.org/wiki/Stone_Age
http://et.wikipedia.org/wiki/Norra_kiviaeg

Document Outline

  • Slide 1
  • Millest me räägime ?
  • Kiviajastu
  • Inimesed
  • Taimed
  • Inimeste põhiline elu
  • Loomad
  • Rituaalid ja uskumused
  • Olud
  • Seadused
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Kiviajastu #1 Kiviajastu #2 Kiviajastu #3 Kiviajastu #4 Kiviajastu #5 Kiviajastu #6 Kiviajastu #7 Kiviajastu #8 Kiviajastu #9 Kiviajastu #10 Kiviajastu #11
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor romet safonov Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Esiajalugu ja arheoloogia alused
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios ­ muistne, vana + logos ­ sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu ­ tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid ­ muistised ­ esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmi

Ajalugu
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähteko

Ajalugu
Euroopa muinaskultuurid - konspekt
23
pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

Arheoloogia Arheoloogia muutus 19. Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas ­ hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine. Jagunemine uurimiskeskkonna jär

Euroopa muinaskultuurid
Nimetu
36
docx

Nimetu

EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäeval on arheoloogia

Kategoriseerimata
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees

Merendus
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun