närvisüsteemi abil elundite ja elundkondade regulatsioon Populatsioon-ühel asustusalal elavad sama liiki organismid Pärilikkus-eluslooduse seaduspärasus,mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega Teaduslik fakt-teadmine,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust Teaduslik hüpotees-oletatav vastus püstitatud probleemile Teaduslik meetod-lähenemine,mida loodusteadlased uurimistöös kasutavad Teaduslik probleem-küsimus millele teadus veel vastata ei oska Teooria-teaduslike faktide ja seaduste üldistus Tsütoloogia-teadusharu,mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Ökoloogia-teadus,mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusid.
NEURAALNE REGULATSIOON NÄRVISÜSTEEMI VAHENDUSEL TOIMUV ELUNDITE JA ELUNDKONDADE TALTLUSTE REGULATSIOON. POPULATSIOON ÜHEL ASUSTUSALAL ELAVAD SAMA LIIKI ORGANISMID. PÄRILIKKUS ELUSLOODUSE ÜLDINE SEADUSPÄRASUS, MILLE KOHASELT JÄRGLASED SARNANEVAD EHITUSE JA TALITLUSE POOLEST VANEMATEGA. TEADUSLIK FAKT TEADMINE, MIS ON TEADUSLIKU MEETODI ABIL LEIDNUD KORDUVAT KINNITUST. TEADUSLIK HÜPOTEES OLETATAV VASTUS PÜSTITATUD PROBLEEMILE. TEADUSLIK MEETOD LÄHENEMINE, MIDA LOODUSTEADLASED OMA UURIMUSTÖÖS KASUTAVAD. TEADUSLIK PROBLEEM KÜSIMUS, MILLELE TEADUS VEEL VASTATA EI OSKA. TEOORIA ÜHE TEADUSHARU RAAMES TUVASTATUD TEADUSLIKE FAKTIDE JA SEADUSTE ÜLDISTUS. TSÜTOLOOGIA TEADUSHARU, MIS UURIB RAKKUDE EHITUST JA TALITLUST. ÖKOLOOGIA TEADUS, MIS UURIB SUHTEID JA PROTSESSE ÖKOSÜSTEEMIDES, SEAL HULGAS ELUSA JA ELUTA LOODUSE OMAVAHELIST SUHET.
9. Milliseid bakterite rühmi eristatakse nende väliskuju alusel? (vähemalt 3) kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid ehk spirillid, keeritsbakterid ehk spiroheedid. 10. Mis värvi on kromoplastid ja mis on nende ülesanne taime elus? Kromoplastid on kollased, oranzid või punased, nad sisaldavad karotinoide. Nende ülesandeks on õitele ja viljadele tolmeldajate või levitajate ligimeelitamine 11. Mis põhjusel on loodusteadlased bakterid paigutanud ka taimeriiki? 12. Tõmba joon alla kaheksale rakuosale , mis bakterirakul puuduvad. Tuum, rakumembraan, Golgi kompleks, limakapsel, rakukest, kloroplast, plasmiid, tsütoplasmavõrgustik, turgor, rõngaskromosoom, karüoplasma, mitokonder, gaasivakuoolid, geenid, bakterispoor II rida 1. Selgita mõisted Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna
Kordamisküsimuste vastused 1. Mis on teadus? Teadus on ühteaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünnib. 2. Mis on tehnoloogia? Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. 3. Nimeta loodusteadusi! Loodusteadused on: füüsika, keemia, bioloogia. 4. Mis on bioloogia? Bioloogia on teadusharu, mis tegeleb eluslooduse uurimisega. 5. Nimeta bioloogia harud ja neid uurivate teadlaste nimetused! Mikrobioloogia mikrobioloog Alguloogia alguloog Molekulaarbioloogia molekulaarbioloog Tsütoloogia tsütoloog Anatoomia anatoloog Füsioloogia füsioloog Ökoloogia ökoloog Bakteriloogia bakteriloog Zoobioloogia zoobioloog Botaanika botaanik Mükoloogia mükoloog Histoloogia histoloog 6. Mis on eba(liba) teadus? (astronoomia ja astroloogia!) Ebateadus (libateadus) on tegevus, mis meenutab teadust, kuid selle aluseks on petlikud eeldused ja faktid, mi...
populatsiooni. Popul. Ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. 11)pärilikkuseluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglsed sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega. 12)teaduslik faktteadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaaegsetel seisukohtadel s.o teaduslikel faktidel. 13)teaduslik hüpoteesoletatav vastus püstitatud probleemile 14) teaduslik meetodkõig eüldisemalt nim lähenemist, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, teaduslikuks meetodiks. 15)teaduslik probleemsee tuleb püstitada uurimustöö alguses. 16)teooria ühe teadusharu teaduslike faktide ja teaduste üldistamine. 17)tsütoloogiauurib rakkude esitust ja talitust 18)ökoloogiaökoloogia tegeleb ökosüsteemiga 19)morfoloogia uurib organismide välisehitust (oluline selrootute poolt) 20)histoloogiateadusharu, mis uurib kudesid.
paiknev spetsiifiline geenide kogum ja kindlad nõuded elukeskkonnale · Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed: molekulaarne,rakuline,organismiline,liigiline ja äkosüsteemne · Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused,mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi · Bioloogia uurimisobjektid on biomolekulid,rakud,organismid,populatsioon,liigid ja ökosüsteemid · Lähenemist mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad nimetatakse Teaduslikuks meetodiks · Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi,mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust · Ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seadduste üldistust nimetatakse Teaduslikuks teooriaks · Teadusliku meetodiga võime seostada 5 etappi probleemi püstitamine(uurimisobjekt,muutuja)taustinformatsiooni kogumine(teadusliku
vrvuselt erineva tu. Otstarbe jrgi liigitatakse koeratuge jahi-, t- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel vimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, ngemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hlbus dresseeritavus Koera koost inimese majapidamises on kestnud vga ammu. Nagu ka teised koduloomad plvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linn jpt) uurinud koera plvnemist. Tugevaks tukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jnuste leidmine 1861 aastal veitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate vljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris). Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). Arvatavalt plvnevad kik kodukoerte liigid aasia hundist. heks vikesekasvuliste aasia
Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine.
Astronoomilised küsimused olid sõnastatud nii, et ei osatud täpselt öelda, kas vastust pidi leidma empiiriliste või formaalsete vahenditega. Seega ei osatud juba küsimuste tõttu neid otseselt liigitada. Lisaks võis astronoomiliste küsimustega tegelemisel ette tulla nii empiirilisi, kui ka formaalseid küsimusi, puudus üks kindel suund. 4. Valgustusajastu filosoofid arvasid, et filosoofilised küsimused saab lahendada samade meetoditega, millega loodusteadlased lahendasid oma küsimusi. Mina usun, et filosoofilistele küsimustele vastamisel on abi loodusteadustest, kuid samas ei ole need küsimused nii spetsiifilised. Võib öelda, et igaüks võib vastata filosoofilisele küsimusele erinevalt ja seda on tehtud ka läbi aegade erinevalt. 5. Antud teksti järgi seisneb filosoofia otstarve inimeste valgustamises. Iseenese teadvustamises ning vaimselt arenemises. Varjatud kategooriate eraldamine ning ka päevavalgele toomine.
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Propellerlennuk ja tuublennuk Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propel...
ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubanduse arendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtsatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased G. H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti
Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. 1.3 Teaduslik uurimismeetod Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid. Teaduslik meetod on lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad. Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Teaduslik teooria on ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistus. Teooria olulisimad alusväited on loodusseadused. Teaduslik probleem on küsimus, millele teadus veel vastata ei oska. Teadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele (teaduslikele faktidele)
põhimõtteid. Lõuna- Ameerika ja Vaikse ookeani saared pakkusid aga erilist huvi Darwinile. Pärast Darwini tagasipöördumist Inglismaale aastal 1836, hakkas ta oma järeldusi üleskirjutama ajakirjas Journal of Researches. See reis mõjutas suuresti Darwini vaadet loodusloos. Sel ajal hakkas ta avaldama oma avastusi, mis olid täielikult vastuolus teiste loodushuviliste vaadetega tol ajal. Darwini seletus kõigis maailmas olevatest liikidest tõstatas tähtsaid küsimusi. Kõik teised loodusteadlased uskusid, et kõik liigid kas lihtsalt olid maailma alguses olemas või nad loodi loodusliku arengu (ajaloo) käigus. Mõlemal juhul usuti, et liigid jäid põhimõtteliselt samaks läbi aja. Darwin aga märkas sarnasusi eri liikide vahel üle maailma koos variatsioonidega, mis tulenesid kindlast asukohast, juhatades teda uskuma, et nad arenesid ühistest eellastest. Ta hakkas uskuma, et liigid jäid püsima tänu protsessile,
ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubanduse arendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtsatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta
http://www.abiks.pri.ee Teaduslik meetod mida loodusteadlased uurides kasutavad Teaduslik fakt teadmised, mis on teaduslikult leidnud kinnitust Hüpotees oletatav vastus püstitatud probleemile Korrelatsioon matemaatiline sõltuvus mitme muutuja vahel Teaduse kitsad kohad: 1. protsesside suur kiirus 2. protsesside kulgemise aeglus 3. inimvõimete piirid ARISTOTELES (384322 e.m.a)geotsentriline (maa keskp.) maailmavaade ERATOSTHENES (u. 276194 e.m.a) tegi olulisi astronoomilisi avastusi PTOLEMAIOS (u.90160) koostas maailmakaardi
BIOLOOGIA UURIB ELU Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine-ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide elukeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. see võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib elusloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teadus...
mida organism vajab suhteliselt suurtes kogustes : O, C, H, N, P ja S 42. Mikroelemendid- esinevad väikestes kogustes, kuid on hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks 43. Pärilikkus- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 44. Teaduslik fakt- teadmine, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvalt kinnitust 45. Teaduslik meetod- lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad 46. Teaduslik hüpotees- oletatav vastus püstitatud probleemile 47. Teaduslik probleem- küsimus, millele teadus veel vastata ei oska 48. Tsütoloogia- teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 49. Ökosüsteem- isereguleeriv seostatud tervik, kus kõik on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud, nii elusolendid kui keskkond 50. Monosahhariidid- lihtsuhkrud, madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille süsinikuaatomite arv on 3-6 51
Seega on eluslooduse peamised organiseerituse tasemed : molekulaarne,- rakuline ,- organismiline,- liigiline ja ökosüsteeme Teaduslikud uurimismeetodid: 1. Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused , mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi 2. Loodusseadused aitavad meil paremini aru saada looduses toimuvast Mis on uurimismeetod: 1. Igal teadusharul on talle iseloomulikud uurimismeetodid 2. Kõige üldisemalt nim lähenemist , mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, teaduslikuks meetodiks 3. Teaduslikeks faktideks nim selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust 4. Ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistust nim teaduslikeks faktideks Mis on bioloogia uurimisobjekt: 1. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid,-rakud,-organismid,-
Loomade sigimiskäitumine Loomade käitumise vastu on loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu. Aastasadade vältel realiseerus see huvi peamiselt erinevate loomade mitmekesiste käitumisavalduste kirjeldamises. Loomade käitumise seletamisel ja põhjendamisel lähtusid varased looduseuurijad tihti loomade käitumise sarnasusest inimese enda käitumisele, mistõttu loomadele omistati, sageli põhjendamatult, samu tundmusi ja käitumismotiive kui on omased inimestele.
Eesti keelte paabel Peep Ilmet ütleb siin artiklis, et kirjaniku ja luuletajana tunneb ta muret eesti keele käekäigu üle. Alustuseks nimetab ta kaks tõde, mis kehtivat kõigi keelte kohta: 1. IGA SÕNA ON VAID MINGIL MÄÄRAL KOKKULEPITUD MÄRK , TUNNUS ehk SÜMBOL! Sõna tähendus on kokku lepitud vaid mingil määral, näiteks sõna ,,laud" seostub mõnel kõigepealt söögilauaga, teisel kirjutuslauga, või pikalt saekaatris töötanule hoopis saelauaga. Seega et sõna tähenduse mõistmine sõltub inimese elulaadist, elukutsest, sellest, mis seoses on see sõna tema mällu jäädvustunud. 2. Kirjutatud sõna on ajaliselt jääv, kuid kustutatav, lausutud sõna on ajaliselt hetkeline, kuid kustutamatu. Lihtsam on kirjutatud sõnaga kuna seda saab peale kirja panemist veel muuta ja lihvida. Mida autor kutsub ülesse ka rohkem al määral tegema, kuna tihti tundub et trukki lastakse kõik mis sulepeast välja tuleb. Keerulisem on kõnekeelega, kuna ...
Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi ja aitavad paremini aru saada looduses toimuvast. Kõigil loodusteadustel on oma kindlad uurimisobjektid, mis pärinevad loodusest. Bioloogide uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid ja ökosüsteemid). Lisaks uurimisobjektile on teadustöö üheks oluliseks küljeks uurimismeetod. Teaduslik meetod on lähenemine, mida loodusteadlased oma uurimustöös kasutavad. Teaduslikeks faktideks nimetatakse selliseid teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Teaduslikuks teooriaks nimetatakse ühe teadusharu raames tuvastatud seaduste ja faktide üldistust. Uurimistöö alguses tuleb püstitada teaduslik probleem, mis tugineb oma teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele, teaduslikele faktidele. Probleemi püstitamisel määratletakse uurimisobjekt ning enamasti piiritletakse ka
septembril 1837. aastal saabusid reipad ja terved, tõsi küll, natuke kõhnaks jäänud rändurid Arhangleskisse. Kuid Baer lootis oma kolleegide juurde jõuda endises priskuses, sest Arhangelski elanike külalislahkus oli tõesti piiritu. Baeri ekspeditsioon oli esimeseks teaduslikuks ekspeditsiooniks Novaja Zemljale. Tema ekspeditsioonis ilmnesid loodusteaduste ja eelkõige just geograafia uued tendentsid... 19. sajandi esimeste aatakümnete vene meremeeste ekspeditsioonidet hakkasid loodusteadlased üha sagedamini osa võtma. Baeri ekspeditsioon oli väga tähtsaks sammuks Arktika tundmaõppimisel. Ta oli esimene, kes teaduslikult kirjeldas Novaja Zemlja taimeriiki. Kuue nädala jooksul õnnestus tal tänapäeval tuntud 160 taimeliigist korjata ja uurida 135 liiki. Samal ajal andis ta teadusliku ülevaate imetajaist, lindudest, kaladest ja alamatest loomadest, kes elasid Novaja Zemlja rannikul ja rannavetes. Kõrge vanaduseni säilitas Baer huvi polaarmaade uurimise vastu
Organismiline Süda Anatoomia anatoom Liigiline Suur- kirjurähn Etoloogia etoloog Ökosüsteemne Raba Ökoloogia - ökoloog 1.3. Loodus seadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitemeid loodusnähtusi. Bioloogia haruteadused tegelevad organiseerituse eri tasemetega. Bioloogia uurimisobjektideks on biomolekulid, rakud, organismid, populatisoonid, liigid ja ökosüsteem. Teaduslikud meetodid on meetodi mida loodusteadlased kasutavad oma uurimistöös. Teaduslikud faktid on teadmised, mis on teadusliku meetodi abil kortuvalt kinnitatud. Teaduslik teooria on ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistus. Teadusliku meetodi põhietapid: 1. probleemi püstitamine (kindel uurimisobjekt) 2. taustainfo kogumine (ülevaate saamine uurimisobjektist kui ka samalaadsetest uuringutest. 3. hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud probleemile) 4
loodusressursside ja meie endi elukeskkonna saastamise ja kuritarvitamise arvel. Viidi läbi mitmeid teaduslike uuringuid, saamaks aimu keskkonnas toimuvatest protsessidest ja hakati prognoosima, milline võiks olukord olla kümne või kahekümne aasta pärast. Tulemused osutusid küllaltki kurjakuulutavateks ja üks osa inimkonnast hakkas tasapisi aru saama, et niimoodi tööstuslik ja majanduslik tõus enam jätkuda ei saa. Pead hakkasid tõstma keskkonnakaitsjad ja loodusteadlased, kelle tööde ja tõestuste tulemusena sai alguse konflikt tööstuse ja keskkonnakaitse vahel. Eriti aktuaalne oli probleem eelmise sajandi 1960-90 aastateni. Nendel aegadel reageeris tööstus väga valuliselt keskkonnakaitsjate nõudmistele. Õigusaktidega reguleeriti reostuskontrolli ja ohtlike jäätmete käitlemist. Praegusel ajal me näeme aga, et keskkonnasõbralik majandamine ja eluviis stimuleerib uuendusi.
erinevatesse kennelorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt.). Sisukord · 1 Koera põlvnemine · 2 Koera anatoomia ja füsioloogia 2.1 Üldandmed 2.2 Koera kehaehituse tüübid 2.3 Karvkate · 3 Koera pidamine · 4 Koeratõud Koera Põlvnemine · Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[2] · Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [3][4] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist
Kuigi mõnikord on võimalik näiteks protsessi käiku ette ennustada ka ilma, et me seda seletada suudaksime. Loodusteadus ja sotsiaalteadus Palju on räägitud sellest, et sotsiaalteadused erinevad mitmes olulises punktis loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga üldjoontes samasugune nagu uurija ise, mistõttu sotsiaalteadlast võivad segama hakata tema argiteadmised objekti kohta. Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias Igal teadusel on omad suured teoreetilised probleemid, millega kõik selle teaduse tegijad suuremal või vähemal määral tegelevad. Neid probleeme on mugav esitada
konformatsiooni muutumise tõttu, vaatamata primaarstruktuuri säilimisele. *tRNA molekulide ülesandeks on transportida aminohappeid kui valkude „ehitusplokke“ valgusünteesi toimumispaika. *mRNA molekulide ülesandeks on informatsiooni transportida rakutuumast tsütoplasmasse ja täita valgusünteesil nn matriitsi osa. *rRNA moodustab enamuse kogu raku RNA-st, on ribosoomide struktuurseks komponendiks. *Geneetilise koodi all mõistavad loodusteadlased „eeskirja“, mille järgi..... *Mitu peptiitsidet on peptiidis, mis koosneb 7 aminohappest ? 6 *Mis on ketokehad ja mis tingimustel need tekivad? Hõlmab atsetoatsetaati,3-hüdroksübutüraati ja atsetooni,nende biosüntees toimub maksarakkude mitokondris atsetüül-COA-st. *Joonistage peptiidsideme teke 2 vabalt valitud reaalselt eksisteeriva aminohappe vahel. *Teisendage : 100 ml = 0,1 liitrit 0,25 g = 250 mg 5 mooli = 5000 millimoolid
pelgalt heades ideedes, see on kombinatsioon headest ideedest, motiveeritud töötajatest ja vaistlikust mõistmisest, mida teie klient vajab". Millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Wiki: Innovatsioon on majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse oluline uurimisvaldkond. Innovatsioonile on võimalik läheneda pea igast valdkonnast, suurimateks valdkondadeks kus uuritakse innovatsiooni on majandusteadlased, insenerid ja loodusteadlased, geograafid-regionaalsel tasemel, majandusajaloolased, sotsioloogid, poliitika, juhtimine. 2. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Innovatsiooni tuleb näha ettevõtete kontekstis ja sellisena, et innovatsioon annab ettevõttele konkurentsi eelise. Konkurentsi eelis on see millega üks ettevõte eristub teistes paljudest ettevõtetest, mis võimaldab tal edukas olla ja edukas püsida.
8 4. Panga kaitset ohustavad tegurid ja kaitse Loodusväärtustele on ohud liigne turism ning lähedalasuv maantee. Kaitse eesmärki saab tagada Tupenurme pangal keelates turistidel liigne liikumine seal, kuna see kahjustab puutumatust. Hooldada aga tuleks alasid, mis kipuvad võsastuma, mille tagajärjel võivad hävida ohustatud liikide kooslused, näiteks käpalised või kahjustab liblikaliikide elupaiku. 5. Ürglooduse objektist huvituvad huvigrupid Huvigrupid on loodusteadlased, eelkõige on huvitunud sellest objektist geoloogid ja bioloogid, uurides oma erialaga seotud kooslusi. Kindlasti on selle objektiga seotud ka kohalikud elanikud või loomakasvatajad, kelle loomad hoiaksid panga lähedal oleva rohumaa korras. 9 6. Kaitsealuse objekti analüüs Kaitsealuse objekti väärtusteks on käpalised, kes on ohustatud taimeliigid, siis veel puutumata ürgloodus ja panga kihistikku sisaldav dolomiit ning paljand, mis aitavad näha selle ala ajalugu
saj keskpaik/16. sajandi lõpust (erinevad sündmused 1453-1648) XX sajandi alguseni EESTI MUINASAJA UURIMINE I Ainelised ajalooallikad arheoloogilised kaevamised: · esemete väljakaevamine · puhastamine · pildistamine/joonistamine · kirjeldamine · konserveerimine · võrdlemine varemleitutega · dateerimine arheolooge abistavad: · loodusteadlased aitavad luude põhjal tuvastada loomi, seemnete põhjal taimi · antropoloogid inimluude põhjal määravad rassilist kuuluvust, vanust, põetud haigusi jne · numismaatikud määravad müntide ja leitud aarete põhjal kaubandussühteid jms · etnoloogid rahvaluule, keele, ehitisete, esemete, töövõtete põhjal määratakse inimeste ränded ja kokkupuuted teiste keelkondade esindajatega. II Kirjalikud ajalooallikad
Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. See võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib eluloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemsel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teaduslikku meetodit. See hõlmab järgmisi etappe: probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine ja kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. Teadusliku meetodi rakendamisega jõutakse teaduslike faktide ja seadusteni. Ühe valdkonna faktide ja seaduste üldistamisega võib välja töötada teadusliku teooria. 2. ORGANISMIDE KOOSTIS: Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest
stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma inividuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. See võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib elusloodust eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemsel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teaduslikku meetodit. See hõlmab järgmisi etappe: probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine ja kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine. Teaduslikku meetodi rakendamisega jõutakse faktide ja seadusteni. Ühe valdkonna faktide ja seaduste üldistamisega võib välja töötada seadusliku teooria. 2.1. Keemiliste elementide keskmine koostis rakkudes.
Objekt lendas hääletult ja tema esimene ja tagumine serv oli ääristatud tuledega. 30. augustil 1951 pildistas sarnast objekti Carl Hart Juunior, kes oli tollal 18-aastane. Kuna nägijaid oli palju ja mitme osariigi ulatuses, siis leidis juhtum laialdast kajastamist meedias. "Inimesi viisid segadusse hõbepartide tagaosa sulgedelt peegeldunud tänavalaternate valgus", seletas asja USA Õhujõudude kohaliku sõjaväebaasi pressiesindaja. Kui loodusteadlased seletasid, et hõbepardid sealkandis üldiselt ei lenda ja ka tänavalaternaid oli vähe, siis keeldusid Õhujõud üldse edasistest kommentaaridest. 3.4 Tulnukad Tulnukad on oletatavad või väljamõeldud mõistusega olendid, kes on pärit kosmosest (või ka näiteks "teisest dimensioonist") ning kellega inimestel on olnud, on praegu või on tulevikus otsene kontakt. Laiemas mõttes võidakse tulnukate all mõista ka kosmilise või muu taolise
Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel võimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, nägemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hõlbus dresseeritavus.[3] Inimesed, kes on tõukoertest huvitatud ja neisse pühendunud, koonduvad kenneliorganisatsioonidesse (Eestis Eesti Kennelliit jt). (Koer, 2016) 1.1 Koera põlvnemine Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffon, P. S. Pallas, Carl von Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisele oli koera jäänuste leidmine 1861. aastal Šveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati sookoeraks ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[4] Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [5][6] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist
Koerad Koera põlvnemine Koera koostöö inimese majapidamises on kestnud väga ammu. Nagu ka teised koduloomad põlvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linné jpt) uurinud koera põlvnemist. Tugevaks tõukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jäänuste leidmine 1861 aastal Sveitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate väljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).[2] Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). [3][4] Arvatavalt põlvnevad kõik kodukoerte liigid aasia hundist
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana (okaspuutaimed) või hõimkonna ainsa seltsina (okaspuulaadsed). Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub k...
• Aprioorsed mõtlemise kategooriad – Esinevad kaasasündinud, kogemusest sõltumatud. Modifitseeritakse see, mida me subjektiivselt tajume ning see muutub teadvuse mõistete abil sisukamaks kui see muidu oleks olnud. • Fenomenoloogiline kogemus - sensoorse info ja mõtlemiskategooriate vahelise interaktsiooni tulemus – Me ei saa kunagi ümbritsevat maailma vahetult tajuda ja seega pole meil selle kohta ka kindlaid teadmisi. Isegi loodusteadlased ja füüsikud ja kirjeldavad tegelikult teadvust, ehk kategooriaid mis meil mõtlemises esinevad. • Kategooriline imperatiiv – Eksisteerivad aprioorsed printsiibid, millele tugineb moraalsus. Isik peaks alati käituma vastavalt kategoorilisele imperatiivile, kuid see on tema vaba valik. Kui ta seda ei tee, kogeb ta süütunnet. • Psühholoogia võimatus eksperimentaalse teadusena – see ei esine füüsiliselt tajutava nähtusena
Ta ise suundus põhja poole. Ekspeditsioon külastas nii soojemaid (Markiisaared, Hawaii saared) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtšatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus: saadikuid keelduti vastu võtmast. 1805. aasta detsembris taaskohtusid laevad Hiinas. 19. augustil 1806 – kolm aastat ja 12 päeva pärast ekspeditsiooni algust – jõudsid laevad tagasi Kroonlinna (Vikipeedia: “Adam Johann von Krusenstern” 03.04.2016). Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitšman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta
KEILA GÜMNAASIUM klass (oma nimi) KOER Referaat Juhendaja: Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1. Koera põlvnemine 3 2.Koera anatoomia ja füsioloogia 3 3.Koera kehaehituse tüübid 4 4.Karvkate 4 5.Koera pidamine 5 6.Koeratõud ja tõuaretus 6 7.Tõuaretus. 6 8.Tõugude klassifitseerimine. 7 9.Tõustandard. 8 10.Mops 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjal 11 2 SISSEJUHATUS Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koerte perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes...
ja elektrotehnika (1,231 miljardit USA dollarit). 2005. aastal imporditi kaupu kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsamad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%). Austraalia metsad Austraalia mandrist on metsaga kaetud vaid 5%. Metsad paiknevad peamiselt mandri servaaladel. Sisemaal on kliima kõrbeline ja metsi äärmiselt vähe. Nagu kogu Austraalia elustik, on eripärased ka sealsed metsad. Loodusteadlased liigitavad need üldjoontes kolmeks: tihedad metsad, kus puude võrade projektsioon katab maapinnast 81100%, hõredad metsad, kus puuvõrade liituvus on 5180%, ja harvikud ning põõsastikud, kus kõnealune näitaja on 2050%. Tihedate metsade hulka kuuluvad vihmametsad ja mangroovimetsad. Vihmametsad jagunevad omakorda troopilisteks, lähistroopilisteks ja parasvöötme vihmametsadeks. Need on Austraalia kõige võimsamad metsad
LIIKIDE TEKKIMINE Käesoleva essee aluseks on maailmakuulsa loodusuurija Charles Robert Darwini teos ,,Liikide tekkimine". Õigemini püüan anda ülevaadet selle raamatu 2012 aastal Mart Nikluse poolt väljaantud eestikeelsest tõlkest. Järgnevatel lehekülgede eesmärgiks on näidata selle raamatu ja ka kogu darvinismi tekkeloopõhipunkte, tuues välja olulisemad punktid alustades saatesõnadest ja liikudes raamatus aina edasi kuni kohasemate ellujäämise selgitusteni. Randel Keynes ütleb sissejuhatavas sõnas oma sugulase Charles Robert Darwini (1809-1882) teosele ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel ehk soodustatud rasside säilimine olelusvõitluses", et Darwin oli veendunud oma uuringute õigsusest ning sellest, et see võinuks seletada lahti palju, toona justkui veel arusaamatuid, imesid looduse mitmepalgelisusest. Ta nägi potentsiaali, vajadust ja võimalust oma teooria tõlkimisega erinevatesse keeltes...
9. Ökosüsteem ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta loodusega. Ökosüsteeme uurib ökoloogia 10. Biosfäär kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht (litosfääri ülemine kiht, atmosfääri alumine kiht, hüdrosfäär) 2 Teadusliku meetodi rakendamine: Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad selgitada paljusid loodusnähtusi. Teaduslikud meetodid lähenemised, mida loodusteadlased oma uurimustööd kasutavad (nt. mikroskoopia meetod) Teaduslikud faktid teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust Teadusliku meetodi etapid: 1. Probleemi püstitamine teadlaste probleemiasetus tugineb teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele s.o. teaduslikele faktidele Probleemi püstitamisel määratletakse uurimisobjekt. Piiritletakse ka muutuja (tegur, mida uuritakse) 2. Taustinformatsiooni kogumine - ülevaade uurimisobjektist, samalaadsetest
Eesti Maaülikool Saaremaa maastik Referaat Viktor Skunov PK.0216 Esti loodusgeograafia Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Demograafilised näitajad...................................................................................................2 ........................................................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................................................3 Demograafilised näit...
moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid või maailmapildi äärte puudumist, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet Universum. Kerge on märgata, et Universumis esineb tasemeline struktureeritus. Ühe kindla struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste mõõtmetega ja sarnaselt käituvad objektid 3. Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Neid loodusseadusi loovad loodusteadlased läbiviidud vaatluste põhjal. Selleks kasutatakse loodusteaduslikku meetodi. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Sõna teaduslik
Charles Darwin ( 1809-1882) Esitas uue teooria selle kohta, kuidas liigid on tekkinud. Ta esitas teooria, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad ainult tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. 1871.a. avaldas ta teose ''Inimese põlvnemine'', milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu- evolutsiooni teel. Darwin väitis, et inimene pärineb ahvist. Tema teooriale oli aga vastu kirik, kes teda raevukalt ründas. Loodusteadlased võtsid tema teooria siiski omaks ja see omandas maailmavaatelise tähenduse. 15 Elektri avastamine. Esimese elektripatarei ehitas 1782.a. itaallane Alessandro Volta (1745-1827). See koosnes kahest metallplaadist, mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. 1820.a. pani taanlane Hans Christian Orsted (1777-1851) tähele, et elektrivool mõjutab kompassinõela- järelikult sünnitab elekter magnetismi
1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA ...
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
kirde suunas. Kõiki neid liikumisi mõjutasid ida poolt tulnud avaarlased, kellega tegemist nii bütsantslastel kui slaavlastel. Neile järgnevad bolgarid/bulgaarid, kellest üks osa rajab Volga keskosal uue riigi, teine aga Bulgaaria aladele ning rajab seal oma riigi. See on aeg, mil kujuneb ka Frangi riik · Muististe kadumine, uute muististe tekkimine. Täheldatakse asustuse vähenemist (u 6. saj) ümberkorraldused põllumajanduses? 1990datest on loodusteadlased selle üle arutlenud. 536. a loodusnähtus on märgitud, et see oli kummaline õnnetu aasta, kus mustad pilved varjutasid peaaegu terveks aastaks päikese = näljahäda? Sellele järgneb katkuaeg (immuunsüsteem nõrk, aga ka palju surmasid seoses näljaga). Jääkihtide uurimisel on selgunud, et on leidunud mingisugust erilist tolmu/suitsu erakordselt palju peetakse
Popperi meelest on eesmärk avastada vigu ja kummutada teooriaid. Ainult empiirilied väited, mitte ennustused vms. Artikkel c Objektiivne ja objektiivsus, 4 põhitähendust 1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele. Kant, „Critique of pure reason“, subjekt mõtestab oma kategooriate abil objekti, me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline. Loodusteadlased valivad taustateadmiste abil välja fenomenid, mille abil midagi tõestatakse, uuritakse jne. Ontoloogiline – asjad nagu nad tõesti reaalsuses on; epistemoloogiline – asjad nii nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on
Vaimsetest mõjuritest mõjutab majandust enim renessansi ja reformatsiooni mentaliteet: tõstetakse esile ind majandusedu. Oluliselt ergutab majandust kalvinistlik ettemääratuse õpetus. Tulemuseks on majanduse elavdamine ning kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv). Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Elu on muutunud dünaamilisemaks ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
