Koer (0)

Koer Koer on �ks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (m�nedel andmetel 10 000) aastat eKr, t�en�oliselt halli hundi ja m�ne teise koeraperekonna liigi kodustamise , ristamise, sihip�rase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on v�imaldanud aegade jooksul aretada �le 500 kehaehituselt ja v�rvuselt erineva t�u. Otstarbe j�rgi liigitatakse koerat�uge jahi-, t��- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel v�imaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine , kuulmine, n�gemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning h�lbus dresseeritavus Koera koost �� inimese majapidamises on kestnud v�ga ammu . Nagu ka teised koduloomad p�lvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linn� jpt) uurinud koera p�lvnemist. Tugevaks t�ukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera j��nuste leidmine 1861 aastal � veitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate v�ljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris). Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). Arvatavalt p�lvnevad k�ik kodukoerte liigid aasia hundist. � heks v�ikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks v�ib pidada fakti, et nad on raipes��jad. Samas suurekasvulised Euroopa ja P�hja-Ameerika hundid p��avad ja tapavad suuri saakloomi. Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana- Egiptus ) Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 � 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid m��da �Beringia� maismaasilda inimene ja koer P�hja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling T�aadis Ennedi platool kujutab koera varases inim�hiskonnas, arvatavasti suurulukite k�ttimisel abiks olles. Uurimus n�itab, et k�ik t�ud (uuriti 85 koerat�ugu) kuuluvad �hte neljast erinevast omavahel suguluses olevast t�ugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koerat�ugudest on k�igest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus. Vanimad koeraluud p�rinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi j�e kaldal 9000.�8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjak�rgusega 55�65 cm ja kehaehituselt t�en�oliselt t�nap�evaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid n�lja korral ka s��di.